Býgin biz qogham qayratkeri, otandyq baspasóz sardary, fәlsafashy-ghalym, asa kórnekti publisist, shyn mәnindegi oishyl Ábdesh Sәrsenúly Qalmyrzaevty eske alyp otyrmyz.  Árdayym sabyrly da salmaqty keypinen taymaghan, bayypty,  jyly jýzdi, qarapayym, maqsatkerlikpen mazmúndy ómir sýrgen osy ziyaly jannyng dýniyeden ótkenine, mine, bes jyl boldy. 

Ol Jambyl oblysyndaghy Sarysu audanynyng ortalyghy Bayqadamda (qazirgi Saudakentte) tuyp-ósti. 1939 jylghy 20 mamyrda ómirge kelip, 1956 jyldyng jazynda joghary oqu ornyna týsuge Almatygha attanghangha deyin sonda ómir sýrdi. Shalghay auyldyng soghys kezindegi jәne soghystan keyingi auyrtpalyqtargha toly qonyr túrmysy arasynda balalyq shaghyn ótkerdi. Biyleushi partiyanyng sol kezdegi kósemderining biri Lazari Moiyseevich Kaganovich atyndaghy (qazirgi Bayqadam) qazaq orta mektebinde zamannyng qiyn kezderinde óz isterine adal bolyp, shәkirtterding talay buynyn tәrbiyelep kele jatqan qadirmendi ústazdar aldynan bilim aldy. Bilimqúmar, jan-jaqty, ozat oqushy, shәkirtterding qoghamdyq úiymdarynyng jetekshiligine qúrby-qúrdastary údayy yqylastana saylap  jýretin belsendi komsomol mýshesi retinde tanyldy. Ýzdik kәmelettik attestat iyelengen  týlek esimin bizge múghalimderimiz ýlgi etip әlsin-әlsin aityp qoyatyn (men de sol mektepte, aghadan alty synyp tómen oqydym).

Ábekenning jýrip ótken belesterine kóz salayyq. Ol 1956 jyly S.M. Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik (qazirgi әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq) uniyversiytetining jurnalistika fakulitetine týsti.  Sonda oqy jýrip, jastar gazetinde, odan elimizding agha gazetinde de óndiristik praktikadan ótken. Izdenimpaz, qalamynyn  qarymy  bar jas  jurnalist retinde redaksiyalardaghy eresek buyn nazaryn ózine student shaghynan-aq  birden audarghan. Bolashaghynan ýlken ýmit kýttiretin jas týlek  1961 jyly, uniyversiytet diplomyn alysymen, respublikamyzdyng basty basylymy «Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazeti redaksiyasynyng auylsharuashylyq bólimine júmysqa  ornalasyp, partiyalyq jurnalistika aidynyna týsti.  Óte baysaldy gazette jauapkershiligi mol qyzmet atqarugha kirisui arqyly qalam qayratkerining kәsiby eskegin esu mýmkindigine jastay jetti de, ýlken jurnalistika kóriginde shyndala berdi.   Respublikalyq   agha  gazet qabyrghasynda ol bólim mengerushisi lauazymyna deyin kóterilip, segiz jyl júmys istedi.  «SQ» (bas gazetimizdi júrtshylyq  qysqasha osylay ataytyn) onyng qalamyn da, oiyn da shyndaghan óte irgeli mektep boldy. Osynda istegen jyldary Ábekeng eldegi qoghamdyq ómirdin, halyq sharuashylyghynyng әr salasyn qamtityn kóptegen taqyryptarda qalam terbedi. Redaksiyanyng qoghamdyq tynys-tirshiligine de belsene atsalysty. Ádebiyet, óner, mәdeniyet salasyndaghy belgili túlghalardy redaksiyagha shaqyryp, gazet qyzmetkerlerimen tartymdy da mazmúndy kezdesuler úiymdastyryp túrdy.

Sol shaqta Ábekeng kórkem әngimeleri toptastyrylghan «Qarlyghash» atty prozalyq kitapshasyn shygharghan bolatyn. Onyng ómir joly sodan әri birjola jazushylyq danghylgha týsip, sóz ónerin quugha úlasatyn shyghar degen oy tughan edi, alayda tirlikte bәri basqasha bop shyqty. Ábdesh Sәrsenúly elimizding jәne dýnie jýzining sóz óneri sheberleri jasaghan әdebiyet әlemining jetistikterin, sonday-aq dýniyejýzilik fәlsafalyq múrany  múqiyat oqyp, arnayy zerttedi, tereng iygerdi, tereng iygerip qana qoymay, olardyng somdaghan beynelerin, tújyrymdaghan keleli oilaryn ózining zamanauy taqyryptardy qarastyratyn enbekterine útymdy týrde kestelep kiristip, jana sayasy oidy dәiektep otyratyn  zanghar oishylgha ainaldy. Al ony búl sapalyq ózgeriske aparghan jol el biyligindegi kommunistik partiyanyng respublika tynys-tirshiligin is jýzinde basqaryp-baghyttap otyratyn  bas shtabynda qyzmet isteuinen bastalghan edi. Qazaqstan Kompartiyasynyng  Ortalyq Komiytetine ol 1969 jyly shaqyrylyp, alghashynda ýgit  jәne nasihat bólimining   núsqaushysy, sodan song sheteldermen baylanys, baspasóz  sektorlarynyng mengerushisi, odan  ýgit jәne nasihat  bólimi mengerushisining orynbasary qyzmetterin atqardy. Al 1978 jyly Mәskeudegi Sovet Odaghy Kommunistik partiyasy Ortalyq Komiytetining Qoghamdyq ghylymdar akademiyasyna oqugha týsti.  Osynda  úly  oyshyldar qaldyrghan  bilim múhityna  tereng boylau arqyly ózining irgeli dýniyetanymynyng túghyryn túrghyzdy, ainalasyndaghy qogham qúbylystaryn ghalym kózimen zerttep, ghylymiy  izdenistermen týbegeyli  shúghyldana  bastady.  Akademiyada  1981  jyly  dissertasiya qorghap,  filosofiya  ghylymdarynyn  kandidaty  ghylymy dәrejesine ie boldy.  Sol jyly Almatygha oraldy da, QKP Ortalyq Komiyteti ýgit jәne nasihat bólimi mengerushisining birinshi orynbasary qyzmetin atqarugha kiristi. Respublikadaghy  sayasy tynys-tirshilikting damuyn iydeologiyalyq túrghyda qamsyzdandyru júmystarynda eleuli  orny bolghan osy lauazymynda tórt jyl istegennen son, 1985 jyly ol Kókshetau oblystyq partiya komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy bop saylandy. Osynda Ábekeng ónirding ekonomikalyq, әleumettik, mәdeny jaghdayymen, jergilikti jerlerdegi halyqtyng ómirimen tikeley tanysty, oblys tynys-tirshiligi tamyrynyng býlkilin jiti qadaghalap, belsendi ómirlik pozisiyasy túrghysynan ony jaqsarta týsuge ózindik ýlesin qosty.  Sosyn 1990 jyly qaytadan astanagha shaqyryldy. Búl joly Ábdesh Sәrsenúlyna ghylymiy-pedagogikalyq saladaghy jauapty júmys tapsyryldy. Almaty Joghary partiya mektebining rektory lauazymyna bekitildi. Respublikamyzdyng memlekettik tәuelsizdigi jariyalanuyna baylanysty tughan jana talaptargha sәikes, ol ózi basqaryp otyrghan partiya mektebin  Sayasattanu jәne basqaru akademiyasy etip qayta qúrdy, sóitip, oqu ornyn jana mәrtebesine layyq etip  qalyptastyrugha jәne onyng tәuelsizdik kadrlaryn dayarlauda jemisti júmys atqaruyna kóp kýsh-jigeri men qajyr-qayratyn júmsady. Osy qyzmetinde jýrip jazghan ghylymy dissertasiyasyn 1992  jyly   Mәskeude qorghap, filosofiya ghylymdarynyng doktory atandy, sol jyly professor ataghyn aldy.  Akademiya júmysyna basshylyq jasaumen, tyndaushylargha oqu baghdarlamasyna say dәrister berumen qatar, elimizde tәuelsizdik kezeninde jýzege asyrylyp jatqan iri ózgeristerdi taldap, saraptamalar, problemalyq maqalalar jazyp túrdy.

Atalghan júmys oryndarynda jiyrma bes jyl abyroyly enbek etkennen keyin, Ábekeng qaytadan jurnalistikagha oraldy. 1994 jyly ol «Mysli» (búrynghy «Kommunist Kazahstana») jurnalynyng bas redaktorlyghyna taghayyndaldy. Osy respublikalyq orys tildi qoghamdyq-sayasy basylymdy 2005 jyldyng sonyna deyin basqardy.  Osy jyldary onyng jetekshiligimen jurnaldyng shygharmashylyq újymy últtyq memlekettiligimizding ózekti mәselelerine jiti  nazar audaryp túrdy. Qoghamdyq-sayasi, әleumettik-ekonomikalyq, qúqyqtyq, tarihy taqyryptarda jýieli týrde maqalalar berip, birtindep egemendik buyny bekip kele jatqan elimizding damu jolyn údayy nazarda ústady. Memleket qúrushy qazaq halqynyng últtyq mýddelerin aiqynday ashyp, elimizde túryp jatqan basqa etnostar ókilderimen dostyq rәuishtegi qarym-qatynasyn, olardyng tól mәdeniyetteri men ozyq últtyq dәstýrlerin nasihattau, etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq tatu-tәtti kelisimge negizdelgen ahualdy nyghayta týsu,  memlekettik tilding qoldanu órisin keneytu jәne diasporalar tilderin damytu mәseleleri jayynda túraqty týrde jazyp túrdy.  2006 jyly ol «Jana ghasyr» degen atpen qazaq tilinde shyghatyn qoghamdyq-sayasy jurnaldy ashyp, basqardy. Múnda da tәuelsiz elimizding mýddesine qyzmet etetin jariyalanymdardyng jýieli basylyp túruyna úitqy boldy. Búdan song «Qazaq gazetteri» jauapkershiligi shekteuli seriktestik bas diyrektorynyng kenesshisi qyzmetin atqaryp, seriktestik qaramaghyndaghy gazet-jurnaldar mazmúnyn uaqyt talabyna say bayyta týsu isine atsalysty. Merzimdi baspasóz betterinde óz oi-tolghamdaryn da ýzbey jariyalady. Ábdesh Sәrsenúly ózining syndarly publisistikalyq maqalalarynda Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng shynayy jaqtasy retinde, memleket basshysynyng  sayasatyn, jaryqqa shyqqan enbekterin biliktilikpen taldap, jetistik-kemistikterin saralady. «Núr Otan» partiyasynyng belsendi mýshesi esebinde de baysaldy oilar aityp túrdy. Kóp jyldar boyy әl-Faraby atyndaghy QazÚU-ding jurnalistika fakulitetinde Memlekettik emtihan komissiyasyna tóraghalyq etip, uniyversiytet bitirushilerding diplomdyq júmysy men ony qorghau sapasyn baghalap otyrdy. Uniyversiytet janyndaghy Dissertasiyalyq kenesting mýshesi bolyp, jas ghalymdardyng ayaq alysyn da údayy nazarda ústady, talantty týlekterge әrdayym qoldau kórsetip jýrdi.

Filosof, sayasattanushy, qogham qayratkeri Ábdesh Sәrsenúly Qalmyrzaev әr salada atqarghan úzaq jyldarghy jauapty qyzmetterin belsendi shygharmashylyqpen astastyra kele, qalyn  júrtshylyqqa  paydaly, ruhaniyat qazynasyna eleuli ýles bop qosylghan sýbeli ghylymy kitaptar jazdy. Onyng ghylymdaghy alghashqy qadamy qazaq  oyshyldaryn  zertteuden bastalghan edi. Búl rette  úly Abay shygharmashylyghyn tereng zerttep, 1979 jyly «Qazaqstan» baspasynan «Esteticheskoe v tvorchestve Abaya» («Abay shygharmashylyghyndaghy estetikalyq sipat») atty kitabyn shygharghanyn atap aitu lәzim. Kitap әlem ghylymy júrtshylyghynyng nazaryna iligip, 2007 jyly sifrlandyryldy (onda «Týpnúsqa iyesi Virdjiniya uniyversiyteti» dep kórsetilgen). 1984  jyly  «Nasiya i obshestvennoe soznaniye» («Últ jәne qoghamdyq sana») degen kitaby jaryq kórdi. Qayta qúru jyldary jazghan  «Nasiya y chelovek» («Últ jәne adam») atty enbegi 1991 jyly shyqty. Al tәuelsizdik jyldary Ábekeng oqyrmangha orys jәne qazaq tilderindegi «Svoboda ne toliko sladkoe slovo» («Bostandyq degenimiz tәtti sóz ghana emes», 1997), «Biz, qazaq, ejelden erkindik ansaghan» (1998), «Kazahstanskiy patriotizm» («Qazaqstandyq patriotizm», 2003), «Zaman jәne biz» (2004), «Zov vremeni» («Uaqyttyng shaqyruy», 2004), «Últtyq iydeya» (2007), «Raznolikaya demokratiya. Razmyshleniya politologa» («Aluan keyipti demokratiya. Sayasattanushy payymdary», 2009), «Uaqyt jәne adamdar» (2009), «Tәuelsizdik jәne demokratiya» (2011)  syndy, qoghamdyq ómirimizdegi  san aluan ózekti taqyryptardy qarastyratyn ghylymiy-kópshilik kitaptar shoghyryn úsyndy. Búl júmystardyng barlyghyn biriktiretin altyn ózek – ekonomika men sayasattaghy elimiz bastan keship jatqan tarihy ózgerister ahualynda qoghamnyng túraqtylyghyna, onyng búdan әrmen de jasampazdyqpen damy týsuine  qajet jaghday jasau, tәuelsizdikti bayandy etuge tiyis jana túrpatty zerdeli úrpaq tәrbiyeleu isine atsalysu. Jalpy, Qalmyrzaev múrasy qoghamdyq ghylym qayratkerlerine, әrbir oily azamatqa, barsha studentter qauymyna zor paydasyn tiygizeri kýmәnsiz, ol Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasyn tereng týsinip, ony jýzege asyru joldaryn meylinshe dәlirek aiqyndaumen shúghyldanushylargha da eleuli kómegin tiygize alady.

Ábekeng kezinde orys tilindegi tuyndylarynan ýsh tomdyq shygharmalar jinaghyn qúrastyryp, әleumettik manyzy bar әdebiyet sanatynda shygharugha úsynghan edi. Sonyng birinshi tomy avtordyng kózi tirisinde «Qazyghúrt» baspasynan jaryq kórdi, biraq sodan beri bes jyl ótse de, búl is, ókinishke qaray, jalghasyn tappady. Shygharmalar  jinaghynyng ekinshi jәne ýshinshi tomdaryn biyl Ýrzada jengemiz ben qaryndasymyz Aqmaral Ábdeshqyzy qymbatty da ardaqty jar, әke, ata jәne kórnekti ghalym, jurnalistikamyzdyng koriyfeyi Ábdesh Sәrsenúly Qalmyrzaevtyng aruaghyn úlyqtap ótkizilmek eske alu sharasyna oray, otbasylyq qarjysyna  «Ruh BG» baspasynan az ghana taralymmen shyghartyp otyr.

Ghylymy jәne qoghamdyq ómirde eleuli orny bolghan, memleketimizding nyghangyna ózindik ýles qosqan filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor, «Parasat», «Qúrmet» ordenderining iyegeri, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Ábdesh Sәrsenúly Qalmyrzaev syndy asyl túlghanyn, ýlken oishyldyng ekinshi ghúmyryn qogham bolyp jandandyru qajettigin eske salghymyz keledi. Búl rette onyng enbekterin memlekettik tapsyryspen bastyryp, oqu oryndaryna, qalyng júrtshylyqqa jetkizgen jón bolar edi. Qalamgerding ruhany tynys-tirshiligimizge asa qúnarly nәr beretin oigha bay múrasy múnday qúrmetke әbden layyq.

Beybit QOYShYBAEV

Abai.kz