Búlar endi "Qazaqstannyng azamaty" atanatyn boldy.

Abai.kz aqparattyq portaly oqyrmandardan taghy da sýiinshi súraydy. Búghan deyin Abai.kz arnayy maqala jazyp, dabyl qaqqan mәsele, yaghny Qytaydan oralyp, Jambyl oblystyq Kóshi-qon polisiyasynan yqtiyarhat alghan 251 qandastyng dauly mәselesi sheshimin tapqanyn jariyalap, sýiinshi súrap edik. Jambyl oblystyq Kóshi-qon polisiyasy qazir sol 251 qandastyng túrmystyq týitkildi mәselelerin sheshu maqsatynda qarqyndy júmys jýrgizude, - dep habarlaydy Abay-aqparat.

Osy apta bastala salyp, yaghny dýisenbi kýni 22-i, seysenbi kýni 10 qandasymyzdyng qújaty zandastyryldy. Býgin Jambyl oblystyq Kóshi-qon polisiyasynda 19 qandasymyzdyng qújaty qalypqa keltirilip jatyr. Qúday qalasa, ertenderi 51 qandastyng barlyq mәselesi tolyghymen sheshiledi.

Jergilikti jerding zanyn bilmegendikten alayaq deldaldargha jolyghyp, sonyng saldarynan Qazaqstannan quylyp kete jazdaghan bauyrlarymyzdyng quanyshynda shek joq. Eger de biyliktegi elim degen azamattar, qazirgi Jambyl oblystyq Kóshi-qon polisiyasyndaghy jýregi Otanym dep soghatyn qyzmetkerler, "Núr-Otanday" belsendi partiya, jylaghan ana men balalardyng kóz jasyn jogharygha jetkizer Abai.kz sekildi aqparat qúraly bolmaghanda 251 otbasynyng taghdyry kýl-parsha bolyp kýirer edi.

Búl - auyzben aityp, sózben surettep jetkize almaytyn quanysh. Osy quanyshty habar jete sala Jambyl oblystyq IID Kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng bastyghy, polisiya podpolkovniygi Oral Mústafaúly Ýderbaevpen telefon arqyly tildesken edik.

Oral Mústafaúly Ýderbaev, Jambyl oblystyq IID Kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng bastyghy, polisiya polkovniygi:

- Jambyl oblystyq IID Kóshi-qon polisiyasy qazir qauyrt júmys jýrgizip, qandastardyng qújatyn dúrystap beruge baryn salyp jatyr. Dýisenbi kýni 22 adam qabyldap, olardyng barlyq mәselesin sheshtik. Seysenbi kýni 10 adamnyng júmysy tolyq ayaqtaldy. Býgin 19 qandastyng sharuasyn tezirek bitiru ýshin jantalasyp jatyrmyz. Osy azamattardyng ishindegi 3 azamat azamattyghyn aldy. Qúdaygha shýkir, bәri ret-retimen zang shenberinde óz ornyna keledi. 

Endi qalghan 197 azamattyng qújatyn jasap beru - bizding basty mindetimiz. Olardyng keybirining qayda ekenin bilmeymiz. Osy mәselemen shúghyldanyp jýrgen belsendi jigitter bolyp, biz bolyp sol 197 azamattyng bәrin tauyp, qújattaryn zandastyryp bersek deymiz. 

Júmysty jedeldetu ýshin Jambyl oblystyq densaulyq saqtau basqarmasyna arnayy hat jazyp, qandastardy medisinalyq saraptamadan tezirek ótkizudi súradym. Sol sekildi qoldan kelgenshe jan-jaqqa habarlasyp, osy azamattardyng azamattyq aluyna bar jәrdemimizdi ayap jatqan joqpyz. Almaty qalalyq IID Kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng bastyghy Aydyn Eleuúly Belgibaevqa,  Almaty oblystyq IID Kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng bastyghynyng mindetin atqarushy Quanysh Qanatúly Kýdebaevqa, Astana qalalyq IID Kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng bastyghy Erketay Meyramúly Tútqyshevke arnayy habarlasyp, bizden qújattaryn turalaghan azamattardyng júmysyn toqtatpay, ary jalghap bitirip beruin ótindim. 

Amandyq bolsa, endi az uaqyttan keyin barlyq mәsele týbegeyli sheshiledi. 

Jambyl oblystyq IID Kóshi-qon polisiyasy basqarmasy bastyghynyng orynbasary Ruslan Ádilghapparúly Beyisov bizge alghash 251 qandastyng qújattary zandastyrylatynyn mәlimdegen edi.

Jambyl oblystyq IID Kóshi-qon polisiyasynyng qyzmetkeri Bekzat Túyaqbayúly Dosybaev qandastardy qabyldauda.

Jambyl oblystyq IID Kóshi-qon polisiyasynyng qyzmetkeri Aray Danabekqyzy Ayymbek qandastardy qabyldauda.

Jambyl oblystyq IID Kóshi-qon polisiyasy qyzmetkerleri qandastarmen qarqyndy júmys jasap jatyr

Abai.kz aqparattyq portalynyng tilshileri 251 qandastyng mәselesimen Jambyl oblystyq IID Kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng bastyghy, polisiya podpolkovniygi Oral Ýderbaevpen kýn sayyn habarlasyp túr. Barlyq mәselening onynan sheshilui ýshin ter tógip jatqan Oral Mústafaúlyna býkil qazaq halqy riza ekenin aityp, kólemdi súhbat beruin súraghan edik. Búl júmysty dúrystap sheship beru Jambyl oblystyq IID Kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng újymyna mindet bolyp otyrghanyn, osy abyroyly isti tolyghymen atqaryp shyghu býkil újymdyq júmys ekenin, meyilinshe rizashylyq pen alghys aitu újymgha baghyttalsa degen niyetin bildirdi ol. Osydan-aq, Oral Mústafaúly bastaghan újymnyng oraydy paydalanyp, úpay jinaudan góri eldik isti joghary qoyatynyn bayqadyq.

Jambyl oblystyq IID Kóshi-qon polisiyasy basqarmasyna qújatyn zandastyrghan әr qandastyng kózinen quanyshtyng jasy tamady. Olardyng býginde qúziretti organdargha degen ishki ýreyleri seyilip, polisiya qyzmetkerlerine degen kózqarastary jýz payyzgha ózgergen. Oral Mústafaúlyna qazaqy jolmen shapan japqylary keletinin aityp, bizge ótinish jasap jatyr.

Tarazdan qaytqan qazaqtar

Tarazdan quanyp qaytqan qazaqtardyng sezimin júrtqa jetkizu ýshin bir-eki viydeo-jazbany nazarlarynyzgha úsynudy jón sanap otyrmyz.

Týiin

251 qandas bauyrymyzdyng Atajúrtqa ansap jetkende kezdesken kýrdeli jayttardyng onynan sheshilui - "әr qazaq mening - jalghyzym" degen sananyng ósip jetilgenin kórsetedi. 251 qandas taghdyrynyng onynan sheshilui - qúziretti organdardyng halyqqa bir taban jaqyndaghanyn bildiredi. 251 qandas taghdyrynyng onynan sheshilui - Abai.kz aqparattyq portalynyng halyqtyq mәseleni jerine jetkizip kótere alatynyn kezekti ret dәleldedi.

Ázirge - osy. Búl mәseleni әli de indete jazatyn bolamyz.

Qanat Birlikúly

Abai.kz