Aldaghy dýisenbi - jeltoqsannyng 13-i kýni Orynborda qúrylghan Alashorda últtyq ýkimetine 93 jyl tolady. 1917 jylghy jeltoqsannyng 5-13 aralyghynda ótken Ekinshi qazaq-qyrghyz qúryltayynda últtyq ýkimetting tóraghasy, yaghny qazirgi tilmen aitsaq, preziydenti bolyp Álihan Bókeyhan saylanghan edi.

«Ótken 27-inshi dekәbirde Luy Pasterdyng tuylghanyna jýz jyl boldy. Paster 28-inshi sen­tebirde 1895 jyly óldi, 73 jasynda. Pas­ter orysta Lev Nikolaevish Tolstoy siyaqty adam balasyna kóp qyzmetin júmsa­ghan kisi», - dey kele, Álihan Bókey­han: «Evro­panyng gazet, jurnaldary Paster­ding tughanyna jýz jyl toldy dep, múnyng kim ekenin oqytushyla­rynyng esine saldy. Evropada búl bir jaqsy әdet. Biz Evropanyng jaqsy jolyn qoldanbaq bolyp, oqushylardy Pastermen tanys­tyr­maqpyz», - degen eken.

Bizde shama-sharqymyzsha «Ev­ro­­panyng jaqsy jolyn qol­dan­baq bolyp, oqushylardy alashordashylarmen «tanys­tyr­maq­pyz». Ókinishke qaray, basymyzdan baqayshaghymyzgha deyin ba­tys­tansa da, «jaqsy әdetke» jarymay qoydyq. Mә­se­len, barlyq BAQ jabyla jazu­gha tiyis aituly kýnge arnap jurnalister tarapynan maqala jazylmaydy. Alash­tyqtardyng «kim ekenin oqytu­shylarynyng esine salsaq», odan kimge qanday zaual kelmek? Týsinbedik.

Aldaghy dýisenbi - jeltoqsannyng 13-i kýni Orynborda qúrylghan Alashorda últtyq ýkimetine 93 jyl tolady. 1917 jylghy jeltoqsannyng 5-13 aralyghynda ótken Ekinshi qazaq-qyrghyz qúryltayynda últtyq ýkimetting tóraghasy, yaghny qazirgi tilmen aitsaq, preziydenti bolyp Álihan Bókeyhan saylanghan edi.

«Ótken 27-inshi dekәbirde Luy Pasterdyng tuylghanyna jýz jyl boldy. Paster 28-inshi sen­tebirde 1895 jyly óldi, 73 jasynda. Pas­ter orysta Lev Nikolaevish Tolstoy siyaqty adam balasyna kóp qyzmetin júmsa­ghan kisi», - dey kele, Álihan Bókey­han: «Evro­panyng gazet, jurnaldary Paster­ding tughanyna jýz jyl toldy dep, múnyng kim ekenin oqytushyla­rynyng esine saldy. Evropada búl bir jaqsy әdet. Biz Evropanyng jaqsy jolyn qoldanbaq bolyp, oqushylardy Pastermen tanys­tyr­maqpyz», - degen eken.

Bizde shama-sharqymyzsha «Ev­ro­­panyng jaqsy jolyn qol­dan­baq bolyp, oqushylardy alashordashylarmen «tanys­tyr­maq­pyz». Ókinishke qaray, basymyzdan baqayshaghymyzgha deyin ba­tys­tansa da, «jaqsy әdetke» jarymay qoydyq. Mә­se­len, barlyq BAQ jabyla jazu­gha tiyis aituly kýnge arnap jurnalister tarapynan maqala jazylmaydy. Alash­tyqtardyng «kim ekenin oqytu­shylarynyng esine salsaq», odan kimge qanday zaual kelmek? Týsinbedik.

Luy Pasterge «adam balasyna kóp qyzmetin júmsaghan kisi edi» dep bagha bergen Álekenning de enbegi - úshan-teniz. Sebebi, Áliy­han Bókeyhan sayasy ústa­nymyn últtyng mýddesine negiz­dep otyrdy. Mysaly, «Men kadet partiyasynan nege shyq­tym?» degen maqalasynda: «Kadet partiyasy jer adamgha men­shikti bolyp berilse de, jón deydi. Bizding qazaq jerdi men­shikti qylyp alsa, bashqúrtsha kórshi mújyqqa satyp, biraz jylda sypyrylyp, jala­nash shygha keledi», - dey kele: «Kadet partiyasy últ avtonomiyasyna qarsy. Biz alash úrandy júrt jiylyp, últ avtonomiyasyn tikpek boldyq», - deydi. 1908 jyly Álihan Bókeyhannyng Peterbor Massondyghyna kirgeni bel­gili. Onyng Kadet partiyasynan shyghuy әlemdik dengeydegi Masson úiymynan bas tartuy edi.

Bizder alashordashylardy tek aghartushy nemese ghalym dep tanimyz. Nege ekeni belgisiz, olardyng sayasatkerligin aitugha kelgende sarandyq tanytamyz. Mәselen, Ahmet Baytúrsynúly. Býgingi jerimizge ie boluymyzgha 1920 jyly Aqang men Álimhan Ermekov kóp enbek etti.

Al ruhany damyp, qalypta­suymyzgha qosqan ýlesin Múhtar Áuezov: «Qazaq» gazetining sýtin emip ósken bir buyn osy kýnde pikir bilim jolynda búghanasy bekip, is maydanyna shyghyp otyrsa, keyingi jas buyn Aqang salghan órnekti bilip, Aqang ashqan mektepti oqyp shyqqaly tabaldyryghyn jana attap, ishine jana kirip jatyr», - dep baghalaghan. Qazaq jas­tarynyng últshyl bolyp tәrbiye­lenuine Ahmet Baytúr­synúly basqarghan «Qazaq» gazeti septigin tiygizse, alashtyqtardyng qalyp­tasuyna Abay Qúnanbay­úlynyng zor yqpaly boldy. Ony alghash úly aqyn retinde angharghan jәne angharyp qana qoymay, atynyng alty alashqa keninen tanyluyna da Álekeng bastaghan alash arystary ayanbay enbek etti.

Oghan Ahmet Baytúrsyn­úlynyn: «...Álihan Bókeyhannyng aituyna qaraghanda, Abay Euro­panyn: Spenser, Luiys, Dreper degen tereng pikirli adam­darynyng kitaptaryn oqyghan. Óleng jazushylardan orystyng Lermontov degen tereng pikirli aqynynyng ólenderin oqyghan. Sondyqtan Abaydyng tereng pikirli sózderin qarapayym júrttyng kóbi úgha almay, auyrsynady», - degen sózi dәlel bolady.

Mirjaqyp Dulatúly: «Qaza­ghym menin, elim menin! Eng aldymen qazaq halqy - Reseyge tәueldi halyq. Onyng eshqanday pravosy­nyng joqtyghy yza men kek tudyrady», - dep ashynady. 1907 jyly jazylghan maqaladan avtordyng kýiinishin bayqaymyz. Al arada on jyl ótkende: «Azattyq tany atty. Tilekke qúday jetkizdi. Kýni keshe qúl edik, endi býgin teneldik. Qam kónilde qayaudan arman qalghan joq. Neshe ghasyrlardan beri júrt­­tyng bәrin qorlyqta, qúl­dyq­ta ústaghan jauyz ýkimetting ózgege qazghan ory ózine shaghyn kór bolyp, qaytpas qara sapargha ket- ­ti», - dep alty alashtan sýiinshi súraydy.

Býginde BAQ Ekinshi qazaq-qyrghyz qúryltayyn «jalpy­qazaq qúryltayy» dep jazyp jýr. Negizinen, Alashorda últtyq ýkimeti qazaq pen qyrghyzgha ortaq bolatyn. «Avtonomiya alu - memleket boldy degenmen birdey. Biz endi óz aldymyzgha memleket bolamyz dep túrmyz. Biraq «bolamyz» ben «boludyn» eki arasy - jer men kóktey. Sondyqtan «bolamyz» degen son, bolugha ayanbay qam qylu kerek. Bolamyz dep bola almay qalsaq, dýniyede onan artyq qorlyq joq, kez kelgenning qolynda ketkenimiz. Qoldan kelmeytin iske aramter boludyng qajeti joq. Qoly­myzdan keledi dep tәuekelge bel baylaghan son, sol jolda iә ólu kerek, iә kóz­degen maqsatqa jetu kerek», - deydi Mirjaqyp Dulatúly.

Jogharyda Á.Bókeyhandy «Alash­­or­danyng preziydenti boldy» deuimiz tegin emes. Oghan Mir­jaqyptyng «Avtonomiya alu - memleket boldy degenmen birdey» deytin pikiri negiz bola alady. Óitkeni Alashorda últtyq ýkimeti 1917 jyldyng ayaghynan 1920 jylgha deyin ózining sayasatyn jýrgizdi. Osy jyldarda bolshevikter Alashordamen sanasugha mәjbýr boldy.

Ókinishke qaray, Alashorda ýki­meti tóraghasynyng (premier-miy­nistr. - Avt.) orynbasary qyz­metin atqarghan Halel Ghabbasov turaly bile bermeymiz. Ol Lenin men Stalinge jazghan jedelhatynda: «2 sәuir kýni komissar Stalin arqyly tura, symsyz torappen joldaghan Halyq komissarlar kenesining kózqarasy qazaq halqy arasyna azdaghan júbanysh әkeldi. Alayda jergilikti halyq­tyng tabighy talabyna óktemdikpen qarau jergilikti kenes deputattary túrghysynan tyiylmay túr. Qazaq úiymdaryn qudalau, olar­dyng mýshelerin tútqyndau - qazaq júrtyn alan­datyp, últtyq araz­dyqty órshitedi», - dedi Halel Ghabbasov.

«Anarhiya tolqyny býkil memleketti, ýlken qalalardy da, kishi auyldy da jaylap barady. Ol qazaqtar túratyn oblystargha da tarap, halyqtyng ómiri men dýniye-mýlkine qauip-qater tón­dirdi. Olar qorghansyz qaldy. Tyghyryqtan shyghudyng joly qazaq bolystary týgel moyyndaytynday myqty ýkimet qúru qajet», - dey kele, H.Ghabbasov: «...Anarhiya qazaq oblystarynda búrq ete qalsa, eshqanday qorghanyshy joq qazaq halqynyng mýldem qúryp ketui mýmkin. Sondyqtan da ala­súryp, tónip kele jatqan anarhiya­dan el-júrtty aman saqtau ýshin, halyq jasaghyn qúru kerek», - dep úsynys tastaydy. Halel Ghabba­sovtyng úsynysy boyynsha halyq jasaghy, yaghny milisiya qúrylady. Últtyq әskerding úrany býgingidey «Ura, ura» emes, «Allajar» bol­ghan.

Jýsipbek Aymauytúly «Últty sýy» degen maqalasynda: «Qazaq­tyng aty orystyng atynan ozsa, baluanyn baluany jyqsa, sheshenin shesheni sózden toqtatsa, mardymsyp, bar qazaq sýisinip qalady. Qazaq jenilse, orys ta dardiyady. Noghay men qazaq, sart pen noghay egessin, olar da solay», - deydi. Avtordyng búlay jazuy tegin emes. Sebebi, dәl sol kezen­de óz últyndy qorghap, әreket etsen, «últshyl» atanatyn­syn. Qazir de solay.

Áytse de, últshyldyq turasynda Jýsipbekting pikiri basqasha. Onyn: «Ózine tilegendi bireuge de tile», «adam balasyn bauyr tút» degen kórkem tilek dalada qalyp, túrmys kýresi, qanisherlik maydandap túr. Últy ýshin qúrban bolugha shydaghandyq - últshyl­dyqtyng osy kýnde eng berik erejesi» dey kele: «Últy ýshin qúrmet qylmay, bas qamyn oilap jýrgen azamattardyng eli artta qalyp otyr. Últshyl júrttar, әne, Germaniya, Japoniya, Angliya, Týrkiyalar, olardyng balasy jasynan «últym» dep ósedi», - deui qayran qaldyrady. «Esterinizde bolsyn: qara halyqtyng mәdeniyet­ti boluynan mәdeniyetti kisining qazaq boluy qiyn, balasyna osy bastan últ ruhyn sinirip, qazaq ómirine jaqyndatyp tәrbiyeleu kerek. Orys tәrbiyesin alghan bala últ qyzmetkeri bola almaydy. Qazaqqa ayday aqyrghan sheneunik tabyluy onay; erinbey-jalyqpay, baqyrmay, shaqyrmay is bitiretin, terisi qalyn, kónbis, tabandy qyz­metker tabyluy qiyn», - deydi J.Aymauytúly.

Halel jәne Jahanshah Dosmú­hamedúly. Bir qyzyghy, BAQ, tipti keybir tarihshylardyng ózderi atalmysh azamattardy aghayyndy dep jazyp jýr. Halel men Jahan­shah aghaly-inili bauyrlar emes. Biraq olardyng arasynda tatulyq, bauyrgha bergisiz dostyq qarym-qatynas bolghan. Qos azamatty tipti jauapty isterde de alashordashylar aiyrmaghangha úqsaydy. Mәselen, 1918-1920 jyldary Alashorda ýkimetining Batys bólimining jetekshisi qyzmetin Halel men Jahanshah qatar atqa­rady.

Taghy bir mysal: 1918 jyldyng 21 nauryzynda Alashorda ýkimeti 11 baptan túratyn kelisim-shart­ty Kremlige joldaydy. Mәskeu­degi Alashordagha qatysty atalmysh isterdi elshi retinde Halel jәne Jahanshah Dosmú­hamedúly jýrgizedi. Ókinishke qaray, «Mәseleni tezdetip sheship, sózden iske kóshudi úsynghan» Lenin men Stalin bir aidan astam uaqyt alashordashylargha jauap bermey qoyady. Búl, әriyne, olardyng uaqyt útudaghy negizgi qiytúrqy sayasaty bolatyn.

Alash arystarynyng Japoniya ýlgisindegi últtyq-demokra­tiyalyq memleket qúrugha úmtyl­ghany belgili. Al Maghjan Júmabayúlynyng Japoniya syndy memleket bolamyz deuining syry nede edi? Óitkeni Japoniya «ghy­lym­gha jәne últtyq salt-dәstýrge negizdelgen zangha sýiene otyryp, últtyq-demo­kratiyalyq» joldy tandaghan әlemdegi sanauly mem­le­ketterding biri edi. «Men jastargha senemin» degen aqyn ýmitin 1986 jylghy últ-azattyq kóteriliste alash azamattary aqtady. Maghjan sengen jastar «arystanday aibattanyp», qyzyl imperiyagha qarsy túrdy. Nәtiy­jesinde, nebary bes jyl ótken son, Qazaq eli tәuelsizdigin aldy.

«Obshestvennaya pozisiya» (proekt «DAT» № 44 (81)  08 jeltoqsan  2010 j.