Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Bәse... 7237 37 pikir 24 Qarasha, 2017 saghat 09:50

Núrgýlge núr jausyn!

QR Bas prokurorynyn kenesshisi Núrgýl Qaraghoyshina «Ruxaniy janghyru – patriotizm negizi» atty vedomstvoaralyq bayqauy turaly ótken brifingte tek memlekettik tilde sóylep, jurnalist saualyna orys tilinde jauap beruden bas tartty, dep xabarlaydy Abai.kz aqparattyq portaly.
«Býgingi taqyrybymyz «Ruxaniy janghyru» bolghandyqtan men brifingti memlekettik tilde ótkizgim kelip otyr. Eger súraqtarynyz orys tilinde bolsa, biz oghan qazaq tilinde jauap beremiz, keyin ony ózderiniz audaryp alarsyzdar. Sebebi: «Ruxaniy janghyru» degende múnyn artynda memlekettik tildin mýddesi, últtyq mýdde degen taqyryp jatqanyn jaqsy týsinesizder dep oylaymyn. Osy sharany ótkizetin kezde baspasóz qyzmeti arqyly bir mәsele aytyluy kerek bolghan. Biz «Ruxaniy janghyru» taqyrybyn bastaghannan keyin ruxaniy janghyryp jatqanymyzdy dәleldeuimiz kerek. Býgingi sharany sizderdin mekemelerinizde (Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde – avt.) memlekettik tilde ótkizeyik dedik»,– dedi Núrgýl Qaraghoyshina.

Ol múnday sharanyn OKQ-da birinshi ret ótkizilip otyrghanyn da jasyrmady. Brifing sonynda orys tildi jurnalist Núrgýl Qaraghoyshinadan orys tilinde jauap beruin súrady. Biraq ol bas tartty.

«Orys tilinde ótken sharalardy qazaq jurnalisteri audaryp jýrdi, audaryp ta keledi, endi sizder (orys tildi jurnalister – avt.) qazaq tilinde audaryp kórsenizder degen niyet boldy. Búghan deyin til mәselesimen aynalysyp jýrgendikten, sizderdin әriptesteriniz bolghandyqtan, xalyqtyn aldynda basqa tilde sóylep otyrugha úyalyp túrmyn, shynymdy aytsam»,– dedi Núrgýl Qaraghoyshina.

Ol Bas prokuraturadaghy qyzmetkerlerdin memlekettik tildi qanshalyqty mengergenin ayta ketti.

«Prokuratura – qalyptasyp qalghan organ. Bizge keletin qújattardy eki tilde de qaray alatyn prokurorlar otyr. Býgingi tanda bizdin prokuraturadaghy ózgeris basshymyzdyn eki tilde birdey sheshen sóyleytininen kórinip túrghan shyghar dep oylaymyn. Talap ózgerdi, búrynghyday bir tildi biletin mamannan góri eki, ýsh tildi biletin mamangha tandau jasalatyn boldy. Bәsekelestik zamanynda, әrkim jaqsy jerde otyrghysy keletin, ózin kórsetkisi keletin, shen-shekpendi bolghysy keletin zamanda prokuror bolu ýshin birinshi kezekte memlekettik tildi bilu – mindet. Prokuratura qyzmetkerlerinin basym kópshiligi, 80%-y derlik qazaq tilin jaqsy biledi»,- dedi ol.

Sonymen birge QR Bas prokurorynyn kenesshisi Núrgýl Qaraghoyshina prokuraturagha kelip týsetin qújattargha baylanysty qújat aynalymy kóbine orys tilinde jýretinin jasyrmady. Múnyn sebebi de bar.

«Sebebi aryz jazushy kóbine ózimizdin xalqymyz, olar orys tilinde jazyp әkeledi. Biz ózimiz, xalyq bop, últ bop, talabymyzdy ózimizdin jeke tarapymyzdan bastamasaq, jeke shaghym, aryz, aytatyn әngimemizdi qazaq tilinde aytpasaq, onda jauap ta sonday bolady. Sol ýshin baylanys eki jaqty bolsyn degimiz keldi»,- dep sózin týyindedi.

 

Týyin: Núrgýlge núr jausyn! "Núr" degen magiyalyq qúpiyasy, ruhy bar sózdi Núrgýl siyaqty qyzdarymyzdyn ór talabyna qarap otyryp aytsaq jarasady eken. Rasynda, osy uaqytqa deyin memlekettik qúzyrly mekemeler men qoghamdyq úyymdar ótkizip kele jatqan sharalardyn bәrinde jauapty adamdar orys tilinde sóylep, orys tilinde jauap beredi. Jiyngha qazaq tildi jurnalister qatysyp otyr eken, olardyn oqyrmany men kóreremeni ýshin birer auyz bolsa da qazaq tilinde sóylep, aqparat bereyin deytin pende balasy kemde kem. Áytse de, solardyn auzynan shyqqan sózdi qazaq tildi jurnalister búzbay-jarmay elge jetkizedi. Al, zәude bir "Memlekettik tilde birer auyz pikir bildirinizshi?" degen minәyi ótinishke sheneunik te, basqasy da ynyranyp, bútana tolyp, búghaghyn salbyratyp, búrqyldap: "Ózderin audaryp almaysyndar ma?", - dep kýj ete qalady. Endi mine... alghashqylardyn alghashqysy bolyp, arada   shiyrek ghasyr ótkende... Bas prokurordyn kenesshisi jurnalisterge arnalghan jiyndy bastan ayaq memlekettik tilde ótkizdi. Sóytsek, qiyn eshtenesi joq eken. Eshkimnin ókpesi qara qazanday qabynyp, óti auzyna qúyylghan joq. Tyndady, tarqady. Týsindi. Tәrjimalady. Osy bastama endi dәstýrli ýrdiske  aynaluy kerek. Sonda baspasóz mәslihattary men brifingterge orys tildi BAQ-tyn basshylary qazaqshagha suday qyzmetkerlerin jibere bastaydy. Búl óz kezeginde qazaq tilinin aqparat kenistigindegi órisin de keneyte týspek. Osyny býgingi Ruhaniy janghyrudyn ayasynda ómir sýrip jatqan úlyqtardyn úghatyn kezi keldi emes pe?..

Iliyas Aqbay

Abai.kz

37 pikir