Ol múnday sharanyng OKQ-da birinshi ret ótkizilip otyrghanyn da jasyrmady. Brifing sonynda orys tildi jurnalist Núrgýl Qaraghoyshinadan orys tilinde jauap beruin súrady. Biraq ol bas tartty.

«Orys tilinde ótken sharalardy qazaq jurnalisteri audaryp jýrdi, audaryp ta keledi, endi sizder (orys tildi jurnalister – avt.) qazaq tilinde audaryp kórsenizder degen niyet boldy. Búghan deyin til mәselesimen ainalysyp jýrgendikten, sizderding әriptesteriniz bolghandyqtan, xalyqtyng aldynda basqa tilde sóilep otyrugha úyalyp túrmyn, shynymdy aitsam»,– dedi Núrgýl Qaraghoyshina.

Ol Bas prokuraturadaghy qyzmetkerlerding memlekettik tildi qanshalyqty mengergenin aita ketti.

«Prokuratura – qalyptasyp qalghan organ. Bizge keletin qújattardy eki tilde de qaray alatyn prokurorlar otyr. Býgingi tanda bizding prokuraturadaghy ózgeris basshymyzdyng eki tilde birdey sheshen sóileytininen kórinip túrghan shyghar dep oilaymyn. Talap ózgerdi, búrynghyday bir tildi biletin mamannan góri eki, ýsh tildi biletin mamangha tandau jasalatyn boldy. Bәsekelestik zamanynda, әrkim jaqsy jerde otyrghysy keletin, ózin kórsetkisi keletin, shen-shekpendi bolghysy keletin zamanda prokuror bolu ýshin birinshi kezekte memlekettik tildi bilu – mindet. Prokuratura qyzmetkerlerining basym kópshiligi, 80%-y derlik qazaq tilin jaqsy biledi»,- dedi ol.

Sonymen birge QR Bas prokurorynyng kenesshisi Núrgýl Qaraghoyshina prokuraturagha kelip týsetin qújattargha baylanysty qújat ainalymy kóbine orys tilinde jýretinin jasyrmady. Múnyng sebebi de bar.

«Sebebi aryz jazushy kóbine ózimizding xalqymyz, olar orys tilinde jazyp әkeledi. Biz ózimiz, xalyq bop, últ bop, talabymyzdy ózimizding jeke tarapymyzdan bastamasaq, jeke shaghym, aryz, aitatyn әngimemizdi qazaq tilinde aitpasaq, onda jauap ta sonday bolady. Sol ýshin baylanys eki jaqty bolsyn degimiz keldi»,- dep sózin týiindedi.

Týiin: Núrgýlge núr jausyn! "Núr" degen magiyalyq qúpiyasy, ruhy bar sózdi Núrgýl siyaqty qyzdarymyzdyng ór talabyna qarap otyryp aitsaq jarasady eken. Rasynda, osy uaqytqa deyin memlekettik qúzyrly mekemeler men qoghamdyq úiymdar ótkizip kele jatqan sharalardyng bәrinde jauapty adamdar orys tilinde sóilep, orys tilinde jauap beredi. Jiyngha qazaq tildi jurnalister qatysyp otyr eken, olardyng oqyrmany men kóreremeni ýshin birer auyz bolsa da qazaq tilinde sóilep, aqparat bereyin deytin pende balasy kemde kem. Áytse de, solardyng auzynan shyqqan sózdi qazaq tildi jurnalister búzbay-jarmay elge jetkizedi. Al, zәude bir "Memlekettik tilde birer auyz pikir bildirinizshi?" degen minәii ótinishke sheneunik te, basqasy da ynyranyp, bútana tolyp, búghaghyn salbyratyp, búrqyldap: "Ózdering audaryp almaysyndar ma?", - dep kýj ete qalady. Endi mine... alghashqylardyng alghashqysy bolyp, arada   shiyrek ghasyr ótkende... Bas prokurordyng kenesshisi jurnalisterge arnalghan jiyndy bastan ayaq memlekettik tilde ótkizdi. Sóitsek, qiyn eshtenesi joq eken. Eshkimning ókpesi qara qazanday qabynyp, óti auzyna qúiylghan joq. Tyndady, tarqady. Týsindi. Tәrjimalady. Osy bastama endi dәstýrli ýrdiske  ainaluy kerek. Sonda baspasóz mәslihattary men brifingterge orys tildi BAQ-tyng basshylary qazaqshagha suday qyzmetkerlerin jibere bastaydy. Búl óz kezeginde qazaq tilining aqparat kenistigindegi órisin de keneyte týspek. Osyny býgingi Ruhany janghyrudyng ayasynda ómir sýrip jatqan úlyqtardyng úghatyn kezi keldi emes pe?..

Iliyas Aqbay

Abai.kz