Avtor: Talghat AYTBAYÚLY, «Almaty 1986 Jeltoqsan» aighaq-kitaptarynyng qúrastyrushy-avtory, publisist-jazushy

Qazaq - minezdi halyq. Óte kónbis, kenqoltyq, qonaqjay. Baryn meymanyna beredi, tórine ozdyrady. Sóitip, keyde ózi qiyanat kóredi. Sodan mәsele әbden asqynyp, tózgisiz jaghdaygha kelgende bir-aq jarylady.

1986 jyly jeltoqsanda Almatyda bastalghan ýlken dýmpuge gorbachevshil ortalyq jay bir oqigha dep bagha berdi. Biraq onyng kýlli sipattary kóterilis degen úghymgha sәikes keletinin zertteushi-ghalymdar, qogham qayratkerleri men qalamgerler, on jyldyghy kezinde, Ghylym akademiyasynda ótkizilgen ghylymy konferensiyada jan-jaqty dәleldedi.

Avtor: Talghat AYTBAYÚLY, «Almaty 1986 Jeltoqsan» aighaq-kitaptarynyng qúrastyrushy-avtory, publisist-jazushy

Qazaq - minezdi halyq. Óte kónbis, kenqoltyq, qonaqjay. Baryn meymanyna beredi, tórine ozdyrady. Sóitip, keyde ózi qiyanat kóredi. Sodan mәsele әbden asqynyp, tózgisiz jaghdaygha kelgende bir-aq jarylady.

1986 jyly jeltoqsanda Almatyda bastalghan ýlken dýmpuge gorbachevshil ortalyq jay bir oqigha dep bagha berdi. Biraq onyng kýlli sipattary kóterilis degen úghymgha sәikes keletinin zertteushi-ghalymdar, qogham qayratkerleri men qalamgerler, on jyldyghy kezinde, Ghylym akademiyasynda ótkizilgen ghylymy konferensiyada jan-jaqty dәleldedi.

HH ghasyrdaghy tarihy mәni zor ýlken oqighagha - kóterilis, - dep bagha berdi.
Kóterilisti ә degennen-aq Ortalyq basqasha sipattaugha janyqty. Oghan qatysqandardyng bәri «ishkish», «búzaqylar», «nashaqorlar» - dedi. Úrdy, soqty, sottady, ayamay jazalady. Esepke alghysyz adamdar retinde qarady. Ókinishtisi, sol týsinik әli kýnge deyin týzele qoymaghan sekildi. Qansha adam qatysqany, qanshauy ólip, qanshasy ýshti-kýili joghalghany júmbaq qalpy, jalghasyp keledi...
Áriyne, ókinishti!..
Jeltoqsan­nyng joly auyr boldy. Aqiqatyn aittyrmady. Tipti KPSS Ortalyq Komiyteti «qazaq últshyldyghy» turaly arnayy qauly qabyldady. Tútastay bir últty óstip masqaralaudan ótken qorlyq bola ma? Biraq, uaqyt, tarih qashan da әdil tarazy ghoy. Bәri-bәrin óz ornyna qoyady. Halqymyzdyng qayratker azamaty, әigili aqyny Múhtar Shahanov basqarghan Qazaq SSR Jogharghy Soveti Prezidiumynyng Almaty qalasynda 1986 jylghy jeltoqsannyng 17-18-inde bolghan oqighalargha baylanysty jaghdaylargha týpkilikti bagha beru jónindegi Komissiyasynyng júmysynan keyin seng qozghaldy. Jinaqtalghan materialdar negizinde jazylghan maqala, súhbattar qazaq, orys tilderindegi merzimdik basylymdarda jaryq kóre bastady. Sol kýngi kóterilisting ashy aqiqaty aitylghan «Komsomoliskaya pravda», «Leninshil jas», «Qazaq әdebiyeti», «Leninskaya smena» jәne basqa da gazetter qoldan-qolgha ótti. El kózderine jas alyp oqydy. Artynan izdeushiler, súraushylar kóbeydi. Mine, osy tústa maghan sol materialdardy jinaqtap, kitap etip shygharu turaly oy keldi. Qalay degende de, kitaptyng aty - kitap qoy.
Qazir aqshang bolsa, kitap shygharu týk emes. «Ol nendey kitap, ishinde ne bar?» - dep qas qaqpay qadaghalaytyn, әrbir sózin andityn lito joq. Al ol kezde, kóteriliske qatysty qay maqala da zordyng kýshimen, әreng jaryq kóretin zamanda, kitap shygharu eshkimning oiy týgili týsine kirmegen shyghar. Qaghazdy qaydan alarsyn? Qanday kitapqa dep súrarsyn?..
Mine, osy kezde ózimiz qyzmet etetin Qazaqstan Jazushylar odaghy janyndaghy «Audarma» alqasynyng tóraghasy Ghabbas Qabyshúly erlikke barabar tirlik jasady. Oiymyzdy qúptap qana qoyghan joq, qolúshyn berdi. Kitapqa «Almaty 1986 Jeltoqsan» dep at qoyghan da sol kisining ózi. «Orystardyng da qolyna jetsin. Áytpese olardyng ishinde jeltoqsan oqighasy jóninde teris oida jýrgender az emes. Kitaptyng qazaq tilindegi núsqasy qalay bolsa, orys tilindegi basylymy da dәl solay bolsyn», - dedi. «Búl oidan shygharylatyn shygharma emes, sherli shejire. Kniga-hronika. Ayghaq-kitap deyik», - dep oiymyzgha oy qosty alqa qyzmetkeri, aqyn Jarasqan Ábdirәshev.
Ne kerek, búryn kóp jyldar «Jazushy» baspasynda zanger bolyp qyzmet etken, baspa isinen habary mol Toyboldy Zeynәbilov ekeumiz «Jalyn» jurnaly redaksiyasyna bardyq. Múhtar aghamyz KSRO Jogharghy Kenesining deputaty. Aldy mún-zaryn aityp kelushi jeltoqsanshylardan bir bosamaydy. Bizdi de qabyldady. Oiymyzdy estidi. «Mynalaryng óte ondy sharua eken. Alayda men qanday material beremin, sony ghana engizesinder, әitpese rúqsat etpeymin», - dedi aitaryn qysqa qayyryp. Aytqanyn jasadyq. On baspa tabaq kólemdegi materialdy qúrastyryp, 1990 jyldyng ayaqqy kýnderining birinde aldyna әkeldik.
IYә, kitap qúrastyrugha onsha qinala qoyghan joqpyz. Eng auyr tiygeni qaghaz ben qarjy mәselesi boldy. Basymyz qatty. Sol tústa Ediljan Qúlsartov turaly estidik. Ol «SentrKrediyt­Banktin» tóraghasy bolatyn. «Azamat deydi ghoy, bizge de bir azamattyghyn jasar. Nesiyege aqsha bergizse, ony sózimizde túryp qaytararmyz. Ne de bolsa, tәuekel eteyik» dep, Toyboldy aghany ertip qabyldauyna bardym.
- Niyetterinizdi quana qúptaymyn. Súraghan 200 myng som aqshany elge úsynatyn ósimmen bergizeyin. Biraq ony úzaq merzimge emes, alty aigha ghana esepteymiz. Óitkeni bizge de qoyylatyn talap solay. Ótinishim, qarjyny kitap basylyp bitken kezde ghana, qajet mólsherde bosatamyz. Sonda qaytarylatyn ósim alynghan aqsha boyynsha esepteledi, - dedi shynayy janashyrlyq kórsetip.
«Al, Toyagha (Toyboldy Zeynәbilovti solay qúrmetteushi edim), aighaq-kitabymyzdyng qazaqshasynyng materialdary dayyn, orys tiline Nәrbin Kenjeghúlova audaryp jatyr. Qúday qalasa, ol da birer aida basugha әzir bolady. Endi oghan kerekti qaghazdy qaydan alamyz?» - dedim syrtqa shyqqan­nan  keyin. «Men týsten son, bir kisige jolyghyp kelemin. Ótkende «Álem» alimanaghyn shygharamyz dep ministrlikke de, respublikalyq Josparlau komiytetining basshysyna da hat jazghan edik. Bir jóni bolar, saspa, bala», - dedi. Ol kisi múnday nәrselerge jetik edi. Kelesi kýni Ghabbas aghanyng aldyna baryp, «bizdegiler auyzdaryn qu shóppen sýrtip, jolatqylary kelmeydi. Sol sebepti Talghat ekeumizdi Mәskeuge jolsapargha jiberiniz. Keshe KSRO Josparlau komiytetining qaghaz bólimining bir kisisimen telefon arqyly sóilesip, jaghdayymyzdy aittym. Kelinder, sóileseyik dedi. Bizge gazet qaghazy jaraydy ghoy, Ghabeke», - dep otyrghan ýstinen shyqtym. «Onda, - dep jýzimizge bir qarap aldy bastyghymyz, - jana jyldan keyin baryndar. Poezben uaqyt joghaltpay, úshyp baryp-qaytudyng qamyna kirisinder. Kerek desender, Jazushylar odaghynyng basshysynyng atynan da hat bergizeyin».
Sonymen, 1991 jyldyng 8 qantary kýni Mәskeude boldyq. Erteninde Josparlau komiytetine bardyq. Almatynyng әues dәmi ghoy dep bir sómke aport almasy men eki shyny «Qazaqstan» koniyagyn ala barghan edik. Mәskeuge kelsendershi, sóileseyik degen Nikolay Nikolaevich Nikolaev Úly Otan soghysyna qatysqan maydanger eken. Zeynetkerlik demalysqa shyghuyna eki-aq ay qalypty. Jýzi sonday jyly kórindi. Toyagha sózge bar adam, «Audarma» alqasy janadan qúrylghan mekeme ekenin, ashylghan az uaqyttyng ishinde әlem әdebiyetinen de, orys qalamgerlerinen de kóptegen kitaptardy audarumen ainalysqanyn, endi solardy nasihattau ýshin qazaq, orys tilderinde «Álem», «Alem» deytin alimanah shygharugha qaghaz taba almay otyrghanyn mayyn tamyzyp jetkizdi. Sózining arasynda gazet qaghazy da jaraytynyn aitqanda:
- Al endi qansha qaghaz kerek deysinder? - dedi ol kisi.
- Elu tonna jetip qalar.
- Kóp emes pe?
- Odan da kóbirek súraugha batpay túrmyz, eger mýmkindik bolyp jatsa... - dep kýldi Toyagha.
- Men sony alyp bere alsam, quanyndar, - dedi de, telefon qúlaghyn kóterip Almatydaghy qajetti nómerin tere bastady. Respublikalyq Josparlau komiytetining qaghazben ainalysatyn bólimining jauapty adamymen baylanysqan bolu kerek. Jaghdayymyzdy aita kele, «Audarma» alqasyna 50 tonna gazet qaghazyn bosatyndar dedi. Mәskeu bosat dep jatsa, bolmaydy dey me? Biz de mәzbiz. Toyaghanyng qatty razy bolghany sonday, janynda túrghan ýlken sómkedegi iysi múryn jara anqyghan aportty torqaltasymen kóterip ýstelge shyghardy. Sol-aq eken, Nikolay Nikolaevichting týri búzylyp:
- Áy, dostar, men endi eki aidan keyin zeynetkerlikke shyghamyn. Biraq dәl osy kýnge deyin bireuden birdene alghan emespin. Eger mynalaryndy taghy da tyqpalaytyn bolsandar, onda әlgi qaghazdyng bir gramyn da bergizbeymin, - dedi.
- Jaraydy, Nikolay Nikolaevich. Esh bolmasa, osydan eki-ýsheuin ghana alynyzshy, Almatynyng almasy ghoy, - dep Toyboldy agha sómkesining auzyn jabaryn da, jappasyn da bilmey bir sәt kidirip qaldy.
- Jaraydy, dәmin tatu ýshin eki-ýsheuin ýstelime qoyyndar. Al qaghazdaryndy Almatygha oralysymen, keshiktirmey respu­blikalyq Josparlar komiytetining qaghaz bólimine baryp bilesinder. Bir problemalar bolyp jatsa, jaltaqtamay birden ózime telefonmen habarlasyndar, - dedi.
Bizge sol qaghazdyng otyz bes tonnasy ghana búiyrdy. Qalghany qayda, nege olay boldy dep súramadyq ta. Sebebi, aldymyzda aighaq-kitaptardy qalay shygharamyz degen saual túrdy. «Audarma» alqasy baspa retinde tirkeuden ótpegen. Birlesip shygharayyq degen úsynyspen baspalardyng birazyna bas súqtyq. Alayda shygharatyn kitabymyzdyng atyn estisimen-aq basshylarynyng bәri de at-tondaryn alyp qashty. Osy kezde Erik Nurshin «mening baspamnyng belgisin múqabagha shygharyp bassandar, onda men kelisemin» dep ózi ynghay bildirdi.
Qazirgi uaqytta kitap shygharu jenildedi. Ol uaqytta qoljazba baspahanada ailap-jyldap kezek kýtetin. Syrtynda «Audarma» alqasy men «Altyn orda» baspasynyng belgi tanbasy (griyfi) qatar berilgen «Almaty 1986 Jeltoqsan» aighaq-kitaptarynyng birinshi tomdary әne-mine jaryq kóredi dep jýrgen kýnderding birinde Mәskeude Tamyz tónkerisi búrq ete týsti. Eldi ýrey biyledi. Bizden de maza ketti. Múhtar aghagha barsaq, tura may ishkendey bolyp otyr eken. Birdene dep qoyady dedi me, bizdi kózi shalysymen dәlizge atyp shyqty.
- Mening ból­mem­de bәri tyndalady... Ana jaqqa jýrinder, ana jaqqa, - dep úzyn dәlizding ekinshi basyna qaray bastady. «Kitaptaryng ne boldy? Sonshama sozdyndar. Endi ne bolady? Bir danasy bolsa da, býginnen qaldyrmay shygharyp qalyndar, әitpese...», - dedi.
Mine, oqyrman, sol kýnder de alystady-au. Tónkerisshilerding degeni bolmady. Demokratiya kýsh aldy. Sodan song «Jeltoqsan» kitaptarynyng kidirissiz jaryq kóruine mýmkindik molaydy. Biraq... IYә-iyә, osynyng bәrine jol ashqan, Jeltoqsan kóterilisining aighaq-kitaptaryn shygharghan «Audarma» alqasynyng qyryq shaqty qyzmetkeri júmyssyz qaldy. Onda da tәuelsizdik tany atqannan keyin, ýkimet qarjy tapshylyghyn syltauratyp budjetten qysqartyp tastady.
- «Jeltoqsan» kitaptaryn shyghar­ghanymyz ýshin qysqartty, - deydi Ghabbas agha.
Áriyne, olay dep ózderi eshqashan aitpaydy ghoy, biraq solay jasaydy...
Men kóterilisting jiyrma jyldyghy kez­inde «Jeltoqsandyqtar, ýn qatynyzdar!» degen ýndeumen júmys istep, әrqaysysy otyz baspa tabaqtan túratyn aighaq-kitaptyng ýsh tomyn elge úsyndym. Onyng birinshisine T.Zeynәbilov ekeumizding qúrastyruymyzben 1991-92 jyldary jaryq kórgen bayaghy ýsh kitaby ense, ekinshi tomyna sodan keyingi jyldarda jinaqtalghan materialdardy engizdim. Al ýshinshi tomyn әlgi aksiyany ótkizu kezinde jazghan, gazet-jurnaldarda jaryq kórgen estelikterden qúrastyrdym. Yzgharly jeltoqsannyng bylayghy el bile bermeytin qanshama qúpiya әngimeleri aityldy. Áttegen-ayy, úl-qyzdarymyzdy erlikke úmtyldyratyn, últty sýyge baulityn qúndy dýniyeleri mol, sol kitaptar nebary ýsh-aq jýz danamen shygharyldy. Onda da ózimning kýsh saluymmen, shashylyp-shabyluymmen, qarjy izdep qinaluymmen әreng jaryq kórdi.
Keler jyly kóteriliske jiyrma bes jyl bolady. Álgindey kólemmen bes tomdyghyn úsynsam ba degen niyettemin. Ýkimet tarapynan qozghau bolmasyn anyq sezemin. Shirkin, qazaghynyng tarihyna, taghdyryna qaraylaytyn, ertenine elendep qol úshyn beruden ayanyp qalmaytyn qarjyly bir azamat tabylsa, ghoy deymin...

http://www.jasqazaq.kz