-Álihan Múhamediyaúly, siz Elbasy, Últ liyderi Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng senimdi serikterining biri ekeninizdi moyyndaysyz ba? Siz ózinizdi opponentpin dep oilaysyz ba? Ózinizdi quyrshaq sezinbeysiz be?

Saq úrpaghy

-Álihan Múhamediyaúly, siz Elbasy, Últ liyderi Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng senimdi serikterining biri ekeninizdi moyyndaysyz ba? Siz ózinizdi opponentpin dep oilaysyz ba? Ózinizdi quyrshaq sezinbeysiz be?

Saq úrpaghy

- Men ýshin eng basty qúndylyq tәuelsizdik jәne qazaq mýddesi.  Menimen memlekettik qyzmette de qoghamdyq sayasy júmysta da birge jasaghandar mening әrdayym iydeya men qúndylyqtardy basshylyqqa alatynymdy biledi. Baylyq pen mansap, shen men shekpen meni qyzyqtyrghan emes. Basqasha bolghanda toghyz jyl memlekettik qyzmette tek jaqsy bagha alyp kelgen men qazir de sol lauazymnyng bireuinde otyrar edim. Memlekettik qyzmetti, әleumettik saqtandyru tújyrymdamasyn әzirlegende ýkimet pen preziydent apparatyn basqaryp, olardy tek óz isimen ainalysugha mәjbýrlegende men preziydent Nazarbaevtyng senimdi jәrdemshisi boldym. Ony jasyrmaymyn. Jәne memleket basqaruda ol kisi bizding buyndaghy memlekettik qyzmette júmys jasaghan kópshilikke ústaz. Biraq men memlekettik qyzmette jýrgende de ózim dúrys dep týsingen baghytpen jýrdim. Sondyqtan bolar naqty sheshim dosymnyng basyna qauip tónuine baylanysty bolsa da jýiening kemshilikterin kóru qaghidaly týrde biylikten ketuine negiz boldy. Sonau 1989 «Úlytau» qozghalysyn qúrghanda da, memlekettik qyzmette de toghyz jylda da odan keyingi on jylda da  siz aitqanday meni quyrshaq etkisi kelgender bolghan. Olarynan týk shyqpady. Songhy talpynystary 2004 jyly boldy. Olar alpauyttardyng qarjysyna sýiendi. Eshtene shyqpaytynyn bilgen song Aqjoldy bóluge tyrysty. Aqjoldy basqara almaytynyn bilgen song olargha jaqyndar jәne biylikpen oiyn oinaugha kelgender ketti. Men ózim de eshkimning quyrshaghy bola almaymyn, ózim de eshkimdi quyrshaq qylghym kelmeydi.

- Aqjoldyng mýsheleri bolghan Anuar Omarov pen Berik Abdyghaliyev Jezqazghan men Úlytauda әkim. Oghan ne aitasyz?

Alash balasy Qadyrhan

-Ekeui de daryndy, qazaq ruhaniyaty men qoghamdyq ómirinde ózindik orny bar jigitter. Ekeui de tepse temir ýzer jasta. Óz otany men tughan ólkeni kórkeytuge sol qyzmette adal enbek jasasa elge payda emes pe? Eng bastysy  olar lauazymnan góri ishki senimderin, iydeyalaryn qazaq mýddesin joghary qoyady dep senemin. Jalpy dúrys niyeti bar, jaqsy iydeyalary bar jigitterding qayrat-jigeri elge býgin paydasyn tiygizip jatsa, onyng nesi aiyp?

- Mýiizi qaraghayday biraz Aqjoldyng mýsheleri 2005 jyly partiyadan ketip qaldy. Olar qayda? Baylanysynyz bar ma?

Janpeyis Qorghan

-  Aqjoldan ketkenderdi birneshe topqa boluge bolady. 1. Aqjoldy qarjy toptaryna jyghyp bergisi kelgender. 2. Aqjoldyng ayaghynan túryp ketetinine basynda senbey, eki jylgha juyq kýtip baryp, úiysyp túrghan úiymnyng ishine irtki salu ýshin kirip, biylikting qol jaulyghyna ainaldyrghysy kelgender. Olar Aqjoldy ózderining biylikpen sauda-sattyq jәne sayasy oiyndarynda paydalanghysy keldi. 3. Alghashqy eki topqa erip keyde solargha qarjylay tәueldi bolyp qalghandar. 4. Alghashqy eki toptyng qarjylyq jәne aqparattyq mýmkindikterine sýienip jasaghan «Aqparattyq» soghystaryna senip qalghandar.

Qazir birinshi toptyng ókilderi qaytadan ýkimet pen qarjy, múnay salasynyng manyna jinalghan. Basqalary әr jerde jýr. Ekinshi toptyng qaldyqtary men qúiyrshyqtary әli de ózderi búryn mýshe bolghan Aqjol partiyasyna oqta-tekte tas atyp qoyady. Olardyng kim ekeni maghan belgili. Baylanysym joq. Olar sonshama qaralaumen jalagha kýsh júmsaghannan song ózderi birinshi baylanysugha dәtteri de shydamaytyn shyghar. Al qatardaghy sol kezde  jala sózge erip janylghandardyng birazy óz qatelerin týsinip, әlgi qarjylyq toptardan tәuelsizderi keshirim de súraghan. Biz bәrine keshirimmen qaraymyz.

- Taldyqorghandaghy tuymyzdyng jaghdayynan habarynyz bar shyghar. Búnday әreketke qashanghy tózuge bolady? Eger men qol jinap sol mekemeni sotqa bersem qoldau kórsete alasyz ba?

- «Memlekettik rәmizder turaly» zangha naqty ózgerister qajet. 2007 jylda osy zandy talqylaghanda bayqaghanym, ýkimet rәmizderimizdi keninen taratyp nasihattaudan góri solardy jasap shygharatyn tórt, bes kәsiporynnyng mýddesin joghary qoydy.  Biz әlemde memlekettik tuy eng siyrek ilinetin elding birimiz. Onyng taghy bir sebebi, tu men eltanba jasaudy liysenziyalap qoyghan. Olardyng baghasy orta jәne kedey adamdar ýshin joghary. Osyny ózgertuimiz qajet. Zandy dәlelin tauyp sotqa bere alsanyz kómektesem. Telefon 87172200585; 87017112378. Taldyqorghanda ókilimiz Qúdaybergen Qantarbaev telefony 87754724037.

-2005-2007 jyldarda Sizge kóp jala japty, solardyng artynda kim túrghanyn bilisiz be ? Nege olargha jauap bermeysiz?

Alash balasy Qadyrhan

- Kimder túrghanyn, kimderding qarjysyna jasalghanyn, kimderding kezinde jekeshelenip ketken basylymdardy paydalanghanyn bilemin. Ókinishke oray, aqparattyq soghyspen aqparattyq oiyn mamandary biylikte de ózderin oppozisiyamyn dep esepteytin keybir kýshter de jetkilikti. Olar meni arandatu arqyly biringhay aqparattyq soghysqa kónilimdi búrghysy keldi. Mening bir qaghidam bar - ókpemen ómir sýruge bomaydy. Ókpe renishti ghana basshylyqqa alghandardyng ruhany ókpesi qarayyp ketedi. Ekinshiden, mening әkemning ómiri maghan ýlgi. Ol kisi 1931, 1950 jyldary eki ret qudalaugha úshyraghan. Ekinshi retinde biylik jala jabu ýshin bir auyldasty paydalanghan. Ony biz biletinbiz. Sol kisi otyz jyldan song ózi qaytys bolarda әkeme balalaryn jiberip әlgi isine keshirim súrap janazamdy shygharynyzshy dep ótinishin aitypty. Ákem «men ony bayaghyda keshirgenmin, bireuding qatesin keshiru sauapty is» dep keyin janazasyn shyghardy. Mende osy jalany úiymdastyrghandardy ishtey keshirdim,  al olardyng qolshoqpary bolghan keybireuleri keshirim súrady da, úiymdastyrushylardyng ishinde aman jýrgenderi keyin keshirim súrar dep oilaymyn.  Bәribir Allanyng aldyna barghanda sol isteri ýshin jauap beredi. Bar bolsyn.

- Din mәselesi, әsirese elimizge syrttan kelgen nebir sektalar jayynda sóz qozghamaqpyn. Mening biluimshe olardyng ishinde zansyz, әri zandy týrde júmys istep jatqandar bar. Zandy týrde júmys isteytinderge jol ashqan bizding ýkimet, osy turaly sizding oiynyzdy bileyin dep edim. Olardy tirkemey túryp, júmysy qanday, ne isteydi degendi aldyn-ala bilip alghan jón shyghar.

- Birinshiden, ojdan bostanyghy turaly zannamada sekta men diny úiymnyng arasyn ashyp kórsetu kerek. Ekinshiden, ruhaniyat tútastyghy men birligi jolynyng kýresinde dinbasylar, ghalymdar, filosoftar, ziyaly qauym ókilderi, qogham qayratkerleri birlesip atqaratyn is kóp. Tek ýkimetke qarap otyrugha bolmaydy. Búl iste janadan saylanghan mýftiat basyshylyqtary búrynghydan góri belsendi artynda on millionday ummasy bar úiymnyng basshylary retinde din islam jolynda qayratkerligin kórsetedi dep ýmittenem. Ýshinshiden, damyghan elderdegi sekildi bizde de diny etikanyng negizderin mektepterde ýiretu qajet. Mysaly, memlekettik dini evangelistik bolyp tabylatyn Norvegiya biz sekildi múnaygha bay el. Biraq solardan ne bir milliarderler shyghyp jatqanyn, ne bir qyzmetkelerding artynan qanqu sóz erip jatqanyn estimeysin. Al halyqtyng túrmysy, tabysy jaghynan údayy әlemdegi ýzdik bes, alty elding qatarynda. Onyng bir sebebi, dindi qogham tәrbiyesinde paydalanu. Bir norvegtik aityp edi bizde «3, 4  synyptan bastap «júmaqqa jol bilim men enbekte» dep aitady. 8, 9 synypqa kelgende «bilim, enbek arqasynda lauazym men baylyqqa qol jetkizgen adam mal shashpaq nemese kórseqyzarlyqpen ainalyssa júmaqqa bara almaydy» dep týsindiredi» dep. Bizde de diny uaghyzda senim men baqilyq ómir turaly ghana emes, búl dýniyedegi jasampazdyqtyng paryz ekenin aitu qajet. Sondyqtan islam jәne enbek, islam jәne bilim, islam jәne ghylym tәrizdi kishkentay kitapshalar shygharghan abzal.

- Elimizdegi kýrdeli mәselening biri til mәselesi bolyp tabylady. Siz til sayasatyn qalay jýrgizbekshisiz?

- Til sayasatynda jýielilik tabandylyq jәne jariyalylyq qajet. Ekinshiden, sheshushi faktor tipti әdistemelik qúraldardan da manyzdysy әleumettik psihologiya ekenin úmytpauymyz qajet. Osy túrghydan alghanda birneshe manyzdy baghyt bar. 1. Latinisagha auysu merzimin belgilep tórt, bes jyl ótpeli kezendi jariyalau qajet. Búnyng últtyq sanany tәuelsizdendiruden de әseri mol bolmaq. 2. Qazaq tiline әlemdik ghylym men bilimnin, әdebiyet pen filosofiyanyng barlyq  ýlgilerin audarugha memleket qarjy bólu kerek. Onyng barlyghyn kitap qylyp shygharyp ýlgirmeytin bolghandyqtan arnayy portaldar men saytty ashyp júrt tegin paydalanuyna mýkindik beru kerek. Osy baghytta dýniyetanymdyq tilimizding auqymyn keneytu ýshin basqa mәtindermen qatar Qúran Kәrimning maghyna mәtinin qazaqshagha audarugha konkurs jariyalau qajet. 3. Niykelodeon arnasyn balalarymyz aghylshyn ne orys tilinde emes, qazaq tilinde kóruleri qajet. Ol arna iyelerimen kelisip, keyipkerlerge qazaqsha at qoy kerek. Bәribir tayau jyldarda olarmen bәsekelestikke týse alatynday jetkilikti mulitfilimder shyghara almaymyz. Osyghan qosa «Balapan» arnasyna kóbirek qarjy júmsau qajet. 4. Álemge qazaqtyng kózimen qarap qazaqsha aqparat aluymyz qajet. Qazaqparat, Qazaqstan, Habar, Elarna әlemning basty aimaqtarynda tilshiler ústau qajet. 5. Týrkiya, Ázirbayjan, Qazaqstan bas bolyp týrki tildes halyqtar ýshin ortaq telearna ashuymyz qajet. Keyin basqalary da qosylady. 6.  Taza qazaqsha telearanalardy memleket qarjylandyru qajet. 7. Jarnama jәne jariya ataular onomastika salalarynda tabandylyq qajet. Prokuratura búl baghytta zannyng oryndaluyn qadaghalau kerek.

- Sәlemetsizbe, Alihan agha ! "Qazaqstan Respublikasymen" "Qazaq Respublikasy" degen úghymdarynyng qanday aiyrmashylyghy bar?

- Týbi bir úghym: birinshisi - Qazaq elining respublikasy,  ekinshisi -  Qazaqtyng respublikasy degendi bildiredi.

- Ólen-әn jazady ekensiz? Áli de әuestenesiz be? Bir óleninizdi jazyp berseniz?

EÚU. Filologiya fakulitetining 2-kurs studenti Sharipova Ayagóz

- Men 1984-1988 jyldary Mәskeude aspiranturada boldym. Oghan deyingi kezende órekpegen jastyq shaghymnyng sezimderin anda-sanda qaghazgha týsiretinmin. Mәskeude elge degen saghynysh sezimtaldyqty jana biyikke kótergen sekildi. Jәne el taghdyry turaly da sol kezende kóbirek oilana bastadym. Oghan әr elden kelgen aspiranttarmen ótkizetin týngi pikirtalastarymyz da týrtki boldy. Sol jyldary qazaqsha da, oryssha da sezim men oidy óleng sózben qorytu әdetime ainaldy. Múny men qazaqtyng әr balasynyng boyynda bar poeziyagha beyimdilikting kórinisi dep oilaymyn. Sol jyldary eptep únaghan mәtinderge әn de shyghardym. Búl da qazaqy bolmystyng belgisi bolar. Oiymdaghy bireuinen ýzindi oqyp bereyin:

Jýregindi jandyratyn, jandyratyn adamdar,

Kónilindi qaldyratyn, qaldyratyn adamdar

Kinәsi joq jandy úratyn, jandy úratyn adamdar

Qap dep keyin sandy úratyn, sandy úratyn adamdar

Qamaldardy saldyratyn, saldyratyn adamdar

Ony búzyp aldyratyn, aldyratyn adamdar

Jaqyn jangha donyz deytin, donyz deytin adamdar

Basylghanda ony izdeytin, ony izdeytin adamdar

Aqiqatqa jol izdeytin, jol izdeytin adamdar

Joldy búzar qol izdeytin, qol izdeytin adamdar...

- Qazaq últyn janghyrtu ýshin qanday naqty sharalardy qoldanu kerek?

- 1.Ózimizdi mәdeniyet retinde, órkeniyetting bir bóligi retinde tolyghyraq týsinu ýshin shartty týrde «biz kimbiz?» degen taqyrypta týrli dengeyde ghalymdardyn, aqyn-jazushylardyn, ziyaly qauymnyn, filosoftardyn, dinbasylardyn, sayasatkerlerdin, jastardyng qatysuymen pikir almasular úiymdastyrylu kerek. Múny qazaq telearnalary da qolgha alsa, qoghamdyq sananyng ósuine kóp ýles bolar edi. 2. Ózimizding tarihymyzgha ghylymy keshendi zertteuler jýrgizip manyzdy oqighalar men tarihy túlghalardy, olardyng qoghamdyq sanagha әserin tolyq jәne ashyq kórsetuimiz qajet. 3. Qogham sanasyna, әsirese, eresekterge kóp әser etetin kenes dәuirine әdil jәne ashyq bagha beru kerek. Búl túrghyda 20-30 jyldardyng zúlamaty turaly jәne totalitarlyq jýiening shynayy mazmúny men qylmystary turaly jas úrpaqtyng әli de bolsa aqpary jetiliksiz ekenin eskeru kerek. Mysaly, tәuelsizdik kezinde jazylghan tarih oqulyghynda qazaqqa qarsy jasalghan mәdeny genosidting shegi bolyp tabylatyn eki ret әlippeni zorlap Kenes ýkimetining auystyrghany jóninde bir de bir sóz joq. 4. Qazaq tili men ruhaniyatyn damytudyng jauapkershiligi óz moyymyzda ekenin azamattargha týsindire biluimiz kerek. Al biylik múny ózining mindeti dep moyyndauy qajet. 5. Qazaq tili zamanauy aqparattyq ghylymy ortada tolyqqandy qúral boluy ýshin latinisagha ótuimizding merzimin mejelep tórt, bes jyl ótpeli kezendi belgileu kerek. 6. Jýzderding әskeriy-sayasy jәne territoriyalyq úiym bolghanyn, al qazir ortaq perzentimiz - Qazaqstan memleketi ekenin qoghamdyq sanagha әbden sinirip, qazaqtyng ishki birligin memlekettigi bar tútas últ dengeyine kóteru kerek. Búl iste «dәstýrding ozyghy bar tozyghy bar» degen Abay sózin basshylyqqa alu qajet. 7. Álemdik bәsekelestikke qabileti bolu ýshin ekonomikada, ghylymda, mәdeniyette, sayasatta әdil bәsekelestik ahualyn qalyptastyru kerek. Sonda shynayy túlparlar men súnqarlar eldi janghyrtu isinde de, eldi algha bastau isinde de tabysty bolmaq.

-  Qazaqstannyng bolashaghyn qalay joramaldaysyz? Joramaldap kórinizshi

- Ata-babamyzdan bizge mol tabighy baylyq qaldy. Keng baytaq jerimiz qaldy. Ashyq, tózimdi, janalyqqa qúmar dilimiz qaldy. Osyny tәuelsizdik bergen mýmkindikti paydalana otyryp imandylyq pen enbekqorlyq, bilimpazdyq pen әdilettilik qúndylyqtarymen úshtastyra bilsek, bolashaghymyz jarqyn bolmaq. Jәne de aldyndaghy aitqan últ janghyrtu isterin de atqaru qajet.

- Aldaghy saylauda jeke bastyng ambisiyasyn qoyyp Azat JSDP men ortak kandidat shygharugha qalay qaraysyz? Bәri de eski әriptesteriniz ghoy?

- 2007 jylghy saylaudan keyin Aqjol, JSDP, Auyl, Kommunister jәne Ruhaniyat birigip Halyq kenesi qoghamdyq parlamentin qúru turaly sheshim qabyldadyq. Eng alghash osy turaly kelisimge Astanadaghy Aqjoldyng kensesinde qol qoyylghan edi. Keyin Jarmahandy soghan tóragha sayladyq. Ondaghy oiymyz - ótken tәjiriybege sýienip, birlesken is qimyldy ortaq kandidat dengeyine jetkizu ýshin erterek ózekti mәselelerde pikir almasa otyryp pisiru edi. Keyin kimning tarapynan ekenin qaydam, ol iste ortaq mýddeden góri shaghyn apparattyq oiyndar bel alyp ketti. Ony men Túyaqbaygha da aitqanmyn. Sondyqtan qúndylyqtar men baghdarlama ayasynda birigu ýshin osynday ortaq mәselelerdi talqylaytyn forumdar qajet. Biz onday forumdargha qatysugha әzirmiz.

- Oljasqa qalay qaraysyz? Nevada Semeyde boldynyz ghoy?

- Iya, 1989 jyly «Úlytau» qozghalysyn qúrdyq. Jәne Nevada-Semeyding oblystyq filialyn basqardym. Fazil Eskanderding bir sózi bar: «Syilau degen - túlghanyng búrynghy sinirgen enbegin nemese býgingi talpynysyn moyyndau». Búl túrghydan alghanda Oljekenning tәuelsizdikke deyingi jәne onyng alghashqy bes, alty jylyndaghy sinirgen enbegin baghalaymyn da syilaymyn. Biraq songhy jyldardaghy kózqarastary men oilarynyng kóbimen kelispeymin. Eng bastysy Fransiyada jýrip fransuz sayasy jýiesi retinde elge teris aqparat jetkizuine narazymyn. Ekinshiden, ol kisi óz zamanynyng týlegi ekenin úmytpaumymyz qajet. Olardyng dýniyetanymy әlemdegi kózqarasynda shekteulik bar. Olar әlemdi tek orys tili arqyly ghana tanydy. Al sovet dәuirinde orys tilinde әlemning ozyq oiy men әdebiyetting shaghyn ghana bóligi audarylghany belgili. Endeshe, keybir mәselelerde osy shekteulik óz әserin tiygizetini sózsiz. Degenmen, jiyrmasynshy ghasyrdyng ekinshi jartysynda qazaq qoghamy men Qazaqstan әdebiyetinde Oljekenning iri de kýrdeli túlgha ekeni sózsiz.

- Armysyz, Álihan agha! Birinshi súraghym, Sizding oiynyzsha Qazaqstan Respubikasy atauy Qazaq Resbulikasy nemese Qazaqiya dep qashan ózgertilui mýmkin?Búny naghyz últyn shyn sýietin últshyl-patriot qazaqtar eki qoldaryn kóterip qatty qoldaytyny mәlim. Ekinshi súraghym,qalay oilaysyz, eger Konstitusiyagha ózgertu jasap, resmy til orys tilin alyp tastasaq? Ýshinshi súraghym, sizding oiynyzsha 2011jyly Parlament saylauy boluy mýmkin be? Tórtinshi súraghym, Álihan BÓKEYHAN atamyzgha ALAShATA degen at bersek, qalay qaraysyz? Aldyn ala rahmet!

Alash balasy Erlan AHMEDY (Kókshetau)

- Keshe ghana jariyalanghan Aqjol partiyasynyng últtyq sayasat tújyrymdamasynda memleketimizding atyn «Qazaq respublikasy» dep ózgertu úsynyldy. Jalpy Konstitusiyagha biylik qalamaytyn ózgeristerdi engizu mýmkindigi óte tómen. Endeshe, biyliktegi azamattardyng da sanasyna әser etip ýlgi kórsetip tәrbiyeleuimiz qajet. Últjandy azamattardyng biylikte kóbirek bolghany qazaq ýshin kerek-aq. Ekinshiden, eger biz ózimiz ýkimetpen birlese otyryp, qazaq tilin shynayy memlekettik dengeyge kóterip qoldanu ayasyn keneytsek, resmy tilding bizge kedergisi bolmaydy. Tәuelsizdik alghan jaldary da, qazir de resmy til degenning Konstitusiyalyq sózding ishki túraqtylyqta tiyisti roli atqaratynyn úmytpauymyz qajet. 3. 2011 jyly Parlament saylauynyn  mýmkindigi tómen. Sebebi, búl biylikke tiyimdi.

4. Alashata. Álihan Bókeyhannyng da, jalpy Alash qayratkerlerining de enbekterin keninen nasihattap, resmy týrde úlyqtap, olargha layyqty qúrmet kórsetilui kerek. Ázirshe Qazaqstanda tarihymyzdaghy orny men qayratkerligine layyq Alash kósemderi jәne onyng ishinde Álihan Bóikeyhan resmy týrde dúrys úlyqtalmay keledi. Basty kóshelerge esimin berip, tórimizden eskertkish ornatatyn túlgha -  Álihan Bókeyhan ekenin biylikke de qoghamgha da týsindiruimiz qajet.

- Sәlemetsizbe, Álihan agha! Eger qazirgi preziydent kelesi saylauda saylanbaytyn bolsa, elde Qyrghyzstandaghy siyaqty tәrtipsizdik oryn alady dep biylik bizdi qorqytady. «Týrli-týsti» revolusiyagha sizding kózqarasynyz qalay?

- Búnday qorqytu biylikting sayasy tehnologiyasy. Qyrghyzstannan Aqaevty ketirgen tónkeris kezinde eki, ýsh dýken órtenip edi, ony býkil Qyrghyzstan órtengendey kórsetti teledidardan. Qazaqstandaghy tynyshqtyqtyng sheshushi faktory qazaq halqynyng tәubeshildigi. Jәne qazaq ýshin tәuelsizdik pen túraqtylyqtyng qúndylyghy. «Týrli-týsti» revolusiya jemisti bolu ýshin mitingimen kóterilisten keyin jýieli de tabandy júmys qajet. Eng nәtiyjeli júmys jasap kele jatyrghan Gruziya men onyng basshysy Mihayly Saakashvily der edim. Jemqorlyq pen kýreste, biylikti halyqqa júmys jasatuda Saakashvily tendesi joq jetistikke jetude.

- Ózinizding balalarynyz turaly aityp berseniz. Otbasy oshaq qasy degendey, jar tandaghanda bolashaq jarynnyng qanday qasiyetterine erekshe nazar audaru kerek. Múny súraghandaghy sebebim - sizding otbasynyz naghyz últtyq qasiyetterdi boyyna sinirgen shanyraq eken.Qansha balanyz bar? Qazaq sanynyng kóbengine qanday ýles qosyp jatyrsyz?

- Bir qyz, eki úlym bar. Iya, men ózim toghyz balanyng segizinshisimin. Ákem diny qayratker edi. Kenes dәuirining ózinde Jezqazghanda meshit ashugha qol jetkizip sonyng arqasynda ómirining songhy jyldarynda ózin baqytty sezindi dep oilaymyz. Ol kisi 1902 jyly tuyp, 1984 jyly dýnie saldy. Anam naghyz qazaqy jan boldy, auyz әdebiyetin de jaqsy biletin. 1920 jyly tuyp, 2000 jyly dýnie saldy.

- Bizding kedendik odaqqa enuimiz jayly qoghamda eki údayly pikir qalyptasqany belgili! Osyghan ózinizding jeke pikirinizdi bilgim keledi. Artyq jaghy men kemshiligin basa kórsetseniz eken?..

- Kez kelgen odaqta onyng mýshelerining útatyn da útylatyn da tústary bolady. Sebebi, odaq mýsheleri derbes memleket bolghandyqtan әr memleketting óz mýddesi bar: ekonomikalary, qúrylymy, dengeyi jaghynan әrtýrli. Endeshe, mýddelerding qayshylyqqa keletin tústary bolatyny sózsiz. Sondyqtan, eki úday pikir bolu da zandy. Al osy odaqtyng biz ýshin tiyimdi tústaryn paydalana alu - biylikke syn. Ol ýshin biylik el mýddesin qorghauda tabandylyq kórsetui qajet. Ekinshiden, biylik osy baghyttaghy qoghamdyq pikir almasudy toqtatpay kerisinshe onyng jariyalylyghyna júmys jasau qajet. Mýmkin keybir lauazym iyelerine ol týrpidey tiyer, biraq jariya pikiralmasudan útatyn Qazaqstan. Biz osy odaqtyng qauipti de tústary bar ekenin jariya aitaqangha deyin ýkimet týsindiru júmysyn jýrgizgen de emes. Artyq jaghy - naryqtyng úlghangy. Ol mýmkindikti paydalanu ýshin bizde paraqorlyq pen jemqorlyq dengeyi tómendep, isker adamdargha qolayly jaghdaylar jasaluy qajet. Ekinshiden, shiykizat qana emes, basqa tauar ónimderin eksporttau qajet. Al qaterli tústary eki mәselege baylanysty: 1. Sheshim qabyldau mehanizmderi. Eger ol ekonomikanyng ýles salmaghy boyynsha jýzege asatyn bolsa, onda tek Reseyding mýddesi oryndalady. Sondyqtan konsensuspen qabyldau qajet. 2. Resey ózinde shygharylatyn tehnika, qúral-jabdyq, mashiyneni ótkizu ýshin import salyghyn kóbeytetin bolsa, onda sapasyz qúral-jabdyq qaptaydy da innovasiyalyq damuda tejelu payda boluy mýkin. Mysaly, su jana volga men jiguliyden góri bes, alty jyl minilgen toyota men mersedesting artyq ekenin júrttyng bәri biledi. Ýkimet pen deputattar basqasha deytin bolsa, ózderi volga men jiguliyge minip kórsin. Búl ýshin ýkimet eksport import sayasatyn jýrgizude Qazaqstan mýddesin qorghay bilu kerek. Resey kelesi jyly dýniyejýzilik sauda úiymyna ótpekshi. Búl da oilandyru kerek bizdi.

- «Aqjol» partiyasynyng úsynystary kóp, sodan ne payda? Odan da ýkimetke baryp sol úsynystardy iske asyrmasyz ba?

Samat

- Iya, bizding úsynystardyn  ýkimetpen balamalyq sapasy bar. Keybireuin ýkimet paydalanyp ta jýr. Birer mysal. Azamattyq qyzmet mәrtebesin múghalimder men dәrigerlerge, mәdeniyet salasy men budjettikterge beru Aqjoldyng bastamasy edi. Barlyq zeynetkerlerge bazalyq tólemaqy tóleu de bizding úsynymyz. Ekonomikada da keybir úsynystarymyzdy paydalanyp jatyr. 2007 jyly bes, alty ay deputat bolghanda enbek kodeksine Aqjoldyng jiyrmadan astam úsynysy endi. Onyng bәri enbekshi mýddesi jәne kәsipodaqtardyng rolin kóteruge baghyttalghan edi. Mәsele lauazymynyng atauynda emes, iydeyalarynnyng el ýshin júmys jasauynda dep týsinemin. Eger ýkimettegi júmysta jýrip elge paydaly bolugha mýmkindiging bolady dep týsinseng úsynys týskende taldaugha bolady. Biraq úsynys týsu yqtimaldyghy tómen dep oilaymyn.

- 1986 jyly jeltoqsanda qayda boldynyz? Ne istediniz?

Asan Berik

- Men Mәskeude boldym. Mәskeudegi biraz studentter men aspiranttar ortalyq komiytetke petisiya, hat әzirlep qol jinadyq. Ony KGB bilgen bolu kerek, solarda isteytin, ne oqityn qazaq jigitteri kelip «biz bәrin bilip otyrmyz, elding ishin qalay basyp janshyghanyn bilemiz, myna jerde az adamsyndar, alangha ne elshilik aldyna barsandar barlyghyndy joq qylyp jiberedi» dep eskertti. Sodan 19 jeltoqsan kýni Múhtar Shahanovtyng shygharmashylyq keshi әdebiyetshiler ýiinde ótetin bolghan song sol jerde Erbol degen Aqtóbelik azamat sol petisiyany Múhannyng qolyna tabystady.

-  http://www.dat.kz/index.php?option=com_poll&id=14:el-baskaruga-kim-laiyk Osy siltemege kirseniz ózinizdi kóresiz. Osyghan kelisesiz be?

- Kirdim. Kórdim. Men onday saualnamalargha qatty mәn bermeymin. Keybireulerding ózderi ýshin dauys bergizetini ras bolar. Tәuelsiz saualnamalar men tәuelsiz sayasattanushylardyng kóp bolghany dúrys.

- Songhy uaqytta Sizding ýniniz kóp estilmeytin boldy. Partiyanyz әrtýrli sharalar ótkizuden de qalyp bara jatqan sekildi. Siz múny әzirshe Aqordanyng tapsyrmasy bolmauyna baylanysty ornaghan tynyshtyq dep eseptey alasyz ba? Sonday-aq, qúranshylar degen úiymgha Sizding qanday qatysynyz bar? Al Nazarbaev ketkesin Qazaqstandy kóz aldynyzgha qalay elestetesiz? Songhy eet Elbasymen beyresmy kezdesu qashan boldy? Jәne Siz ol kezde qanday mәsele tónireginde әngime aittynyz? Osy súraqtargha ras jauap aitamyn dep Allahtyng atymen ant ete alasyz ba óz arynyzdyng aldynda?

Manghystaudaghy janashyr inin

- Tayauda jas jornalshylarmen kezdestim. Sonda bir súraqqa jauap ta aityp edim «Aqjoldyng tynys-tirshiligin el bilu ýshin búqaralyq aqparat qúraldary erkin bolu kerek» dep. Bizding bastamalarymyzdy biylik búqaragha jetkizbeuge tyrysady. Jәne sol jerde olargha aityp edim «kóresizder, jeltoqsanda últtyq sayasat tújyrymdamasynyng túsaukeserin ótkizemiz. Sonda sizderdi redaksiya jibermey qalady» dep. Aytqanday, 14 jeltoqsanda Amangeldi Aytaly, Núrmúhamedúly Bórihan ýsheumiz baspasóz maslihatyn ótkizdik. Biylik tiym salghan bolu kerek K+ jәne STV-dan basqa eshqanday telearna kelmedi. Últtyq baghytta keyde sóz qozghaytyn basylymdardy da biylik jibertkizbegen bolu kerek, kelmedi. Biz últ sayasaty tújyrymdamasyn jasaghan jalghyz partiyamyz. Bizding partiya jogharynyng tapsyrmasymen júmys isteytin bolsa, tirligimiz naishattalar edi. Qay partiyagha «Habar», «Qazaqstan», «Astana» kanaldarynan oryn berip jýrgenin ózderiniz kórip jýrgen bolarsyzdar.

Qúranshylargha qatysym joq. Eki ret Asylbek Musin kelip kezdesti. «Temirqazyq» klubyna bes, alty ret ókilderi kelip qatysty. Men ózim imamnyng balasymyn,  Qazaqstanda ózimizding dәstýrli imam Abu Hanifa mashaby odan әri qaray keng qanatyn jayghan dúrys dep esepteymin. Al janaghy azamattar әlem boyynsha ýsh, tórt myng ghana adamy bar sektalar men bir jarym mlrdqa juyq ummasy bar dinning aiyrmashylyghyn týsinbeydi dep oilamyn. Qazaqstan tarihynda adamzat tarihy sekildi qansha úly túlghalar ómirge kelip ketti. Odan el tarihy ýzilgen joq. Solay bola bermek.

Elbasymen beyresmy kezdesken emespin. Resmy songhy kezdesu 2007 jyly boldy. Men negizgi eki mәseleni kóterdim - latinisagha auysu jәne týrki tildes halyqtarynyng ortaq telearnasyn qúru. Búl shynayy jauabym. Internet boyynsha jәne belgisiz adam aldynda ant suyn ishpey-aq qoyayyn

- «Álihan-sayasy ólik» degen (politicheskiy trup) әngimeni qazir sayasattan azdap habary bar adamnyng bәri aityp jýr, soghan ne deysiz?

- Sayasattan habary bar adam qay maghynada bolmasyn men turaly әngime aitsa, «sayasy ólik» degenning ótirik bolghany ghoy.

- Assalamaghaleukum, Áleke! Úly adamnyng esimin iyelengensiz. Ágәrәkim, Elbasy bolyp saylansanyz sol úly túlghamyzdyng arman-múratyn jýzege asyryp, Qazaqty bay-dәuletti etip, tilin Aqordanyng tórine shygharyp, baytaq dalanyng asty men ýstindegi qazba baylyqty Qúday qalaghan óz iyesine qaytara alasyz ba?

Sizge ýmitpen qaraushy Bóribay bauyrynyz.

-  Elbasy bolugha layyq elimizde talay azamat bar dep oilaymyn. Keleshekte múnday úly jauapkershilik kimge búiyratynyn Alla biler. Al biylikte ghana jýrip emes, búqaralyq sayasy júmysta, partiyada jýrgen túlghalardyng júmghan auzyn keleli taqyryptarda ashpaytyn sheneunikterden airmashylyghy bar. Biz ózimizding qúndylyqtarymyz ben baghdarlamamyzdy júrt aldynda ashyq aitatyn bolghandyqtan sonymyzdan ergenderding aldynda jauapkershiligimiz qalyptasty. Aqjoldyng baghdarlamasy sapasy jaghynan biylikten kem emes. Sol baghdarlamalardy jýzege asyrsaq siz kótergen mәseleler de sheshile bermek.

- Áleke! Siz nege kýresten qashyp, keri tarta beresiz? "Jas Alashta" jaryq kórgen, keyin avtordyng jinaghyna engen Qabdesh Júmadilovtyng "Demokratiya" degen әngimesining bas keyipkerin kóp oqyrman Siz dep tanydy. Rasynda solay ma? Álde Siz shyn oppozisionersiz be? Nazarbaevtyng qabyldauynda aragidik bolyp túrasyz, ne turaly sóilesesiz? DVK men "Aq joldy" ishinen iritti dep Sizdi sógushiler kóp. Soghan qanday uәj aita alasyz?

Sәlemmen, Altayshy

-  Sayasy kýresting tәsili kóp. Esinizge salayyn, 16-17 jyldary Amangeldi batyr da óz týsiniginde sayasy kýres jýrgizdi, odan bólek Alash qayratkerleri de sayasy kýres jýrgizdi. Bәrining de týpki oiy qazaqty kórkeytu edi.  Biyliktegi adam elge júmys jasauy ýshin qoghamdyq sanany ózgertu manyzdy dep esepteymin. Sondyqtan tek sayasy mәsele emes, ruhaniyat, til, mәdeniyet mәselelerin de kóteremin. Al keybir keudesin qaghyp jýrgender 2004 jylghy saylaudan keyin әdiletsizdikke qarsy kóshege shyghu kerek dep úsynys týskende, at tondaryn ala qashyp, basty keyipkerding ornyna Aqjol mәlimdemesine ózi jeke jau sanaghan tek atqarushy bolyp tabylatyn preziydent әkimshiligi orynbasarlaryn kirgizgen. Basynda aitqanday, Aqjoldy qaltalylargha jyghyp bergisi kelgender týrli jala japty maghan. Oghan senu, senbeu әrkimning óz sharuasy.

Men bireu turaly әngime jazatyn bolsam, sol adammen ózim kezdesuge úmtylar edim. Ózim syilaytyn aghamyzdyng osy әngimesin oqyghan emespin. Ol kisi mening ústanymym men tynys-tirshiligimdi bilgisi kelse, kez kelgen әngimege men dayynmyn. Búryn eki, ýsh ret kezdeskenimizde de eshqashan basqa pikir aitqan emes. Men - óz ústanymym bar qúndylyqtargha, iydeyalargha basymdyq beretin adammyn. Biylik pen oppozisiya ma, basqa adam ba el mýddesi ýshin qajet dep sanaytyn qadam jasasa dúrys dep aitamyn, ziyan dep eseptesem búrys dep aitamyn. Jogharyda aittym ghoy, preziydentting qabyldauynda 2007 jyldyng basynda boldym. Latinisa men týrki әlemining ruhany birligi turaly sóz kóterdim. Men qazir de Aqjoldyng basshysymyn. Ózi basqaratyn úiymnyng әlsireuine deni sau adam júmys jasamas. Jәne eldi oilaghan, ózderin tóragha, basshy qylyp saylaghan, Aqjoldyng qarapayym mýshelerin oilaghan adam ókpelep ketse de «Naghyz Aqjol» dep basqa úiymgha at qoymas edi. Sol atty oilap úsynghanymen-aq jasampazdyq jolmen emes, shatastyru jolymen jýrgisi keletinin ózderi dәleldegen joq pa

- Erteng ana jaqqa barghanda, ekijýzdiliginiz ýshin jauap berem dep qoryqpaysyz ba? Aqjol partiyasyn ekige jarghanda, biylikten maqtau-marapat aldynyz ba?

- Mening óz imanym - ózimde, Allanyng barlyghy men birligine senetin adammyn. Taghy da aitayyn, Aqjoldy eshkimning qol jaulyghyna ainaldyrmau ýshin, óz mýshelerining sheshimimen jýrui ýshin kýrestim. Búghan mýmkin, sebep bolghan - Partiya qúru kezinde basshylyqtyng ishinen barlyq oblysty aralap shyqqan tek men bolghanymnyng әseri tiyse kerek. Al keybireuleri tek Almaty men Astanada otyryp alyp BAQ-pen ghana júmys jasady. Olar ýshin qatardaghy partiya mýshelerining aldyndaghy jauapkershilik - abstraksiya edi. Al men ýshin el aralap, tanysyp, ózim mýshelikke qabyldaghan, qoldarynan shay ishken adamdar aldyndaghy jauapkershilik naqty úghym boldy. Al biylikten maqtau, marapat alu ýshin eshqanday eskertusiz atqaryp jatqan ministirlik lauazymda jýre bersem bolar edi ghoy.

- Assalaumaghalikum, Álihan agha!

Sizding oiynyzsha, qazirgi qoghamnyng basty problemasy ne, jәne ony qalay sheshuge bolady?

Elimizdegi diny ahualgha qanday bagha berer ediniz? Jalpy qazir qoghammen diny qyzmetkerlerding arasynda qarama-qayshylyq, narazylyq bar. Óziniz de biletin bolarsyz, songhy kezdegi uahabittik kózqarastaghy nasihattyng ashyq jýrgizilui bayqalady. Oghan dәlel elimizde birneshe oqighalar jetip jatyr.

Din mәselesin memleket qalay retteu kerek dep oilaysyz? (teolog әlde kәsipqoy molda emespin ghoy dep emes - jay bir 'alashtyng úly, qazaqtyng balasy' retinde jauap berseniz

Quanysh

-  Birneshe manyzdy mәsele bar. Sonyng biri din men memleketting ara qatynasy. Biylikte de qoghamda da ateistik tәrbiyemen ulanghandar jetkilikti. Qazirgi әlemde  tórt, bes órkeniyet bar, barlyghynyng ózegi - din. Konfusialyq ilimning ózi de songhy ghasyrlarda filosofiyadan góri dinge jaqyn. Endeshe, mektep pen memleketti dinnen bólu olardy órkeniyetten bólumen para par. Damyghan elderde óz dinining tarihyn oqytady. Batystyng ghúlamalary injil men tauratty jatqa biledi. Tәuelsizdik alghannan keyin din islamgha bet búrys bastaldy. Biraq bilimdi dindarlar óte az. Biraz jastar týrli elde týrli mazhab ókilderinen oqyp keldi. Solardyng bilgeninshe jetkizip jatyr. Meninshe, myng jyldan astam dalamyzda ómirshendigin dәleldep kelgen, últtyq dәstýrge qúrmetpen qaraytyn imam AbuHanifa mazhaby bizge layyq. Sol vahhabitpin dep jýretin toptargha jaqyn bir molda balanyng uaghyzyn estip qayran qaldym. Ol búl dýniyening qyzyghyn tәrik qylyndar, tek o dýniyege dayyndalyndar degendey әngime aitty. Eng bastysy sol moldany eritip әkelgen jәne artynda túrghan dәuletti de lauazymdy adamdar búl dýniyening qyzyghynan qúr qalghysy kelmeydi. Qymbat jihaz, bes, alty kólik, ýsh, tórt ýy men әiel alghan. Al halyqqa aitatyny janaghy. Ózderi nege búl dýniyening qyzyghyn tәrik etpeydi? Al, sýre oqyghannan song Qúran baghyshtaghan kezde eki dýniyening de qyzyghyn kór demeydi me? Qazaq bata bergende de solay deydi. Barlyghy búl dýniyeni tәrik qylsa eldi kim asyraydy? Kim ghylym, bilim, biznespen ainalysady? Sondyqtan dinbasylargha kómek retinde muftiat bas bolyp ghalym, filosoftardy tartyp «islam jәne bilim», «islam jәne ghylym», «islam jәne enbek» degen kitapshalar shygharu kerek.

Jalghasy bar