Foto Melsa ETEKBAEVA

 

 

(Jalghasy)

Berik myrza!

Kitaptarynyzdyng birinde "mening ýsh ústazym bar - Qasenov, Masanov jәne Sәrsenbayúly" depsiz. Sol ýsh kisi turaly taratyp aityp berseniz. Olardan qanday ýlgi, qanday úlaghatty sóz estidiniz?

 

Berik Ábdighaliyev: Ýsheuin de ústaz sanaymyn. Qasenov - qarapayym, bilimdi, últshyl, ghalym adam. 1993 jyldardyng ózinde orysshyl toptarmen últ mýddesi ýshin aitysty, tartysty. Búl kisi meni sayasattanu salasynda enbektenuge baulydy. Janyna ertip ýlgi kórsetti. Yaghny maghan ýlken sayasattyng alghashqy qadamyn ýiretken adam.

Masanovty keybireuler últqa qarsy adam dep úghynady. Osyghan ne aitasyz. Últsyz adam óziniz syndy últshyldy tәrbiyeley ala ma?

 

 

 

Foto Melsa ETEKBAEVA

 

 

(Jalghasy)

Berik myrza!

Kitaptarynyzdyng birinde "mening ýsh ústazym bar - Qasenov, Masanov jәne Sәrsenbayúly" depsiz. Sol ýsh kisi turaly taratyp aityp berseniz. Olardan qanday ýlgi, qanday úlaghatty sóz estidiniz?

 

Berik Ábdighaliyev: Ýsheuin de ústaz sanaymyn. Qasenov - qarapayym, bilimdi, últshyl, ghalym adam. 1993 jyldardyng ózinde orysshyl toptarmen últ mýddesi ýshin aitysty, tartysty. Búl kisi meni sayasattanu salasynda enbektenuge baulydy. Janyna ertip ýlgi kórsetti. Yaghny maghan ýlken sayasattyng alghashqy qadamyn ýiretken adam.

Masanovty keybireuler últqa qarsy adam dep úghynady. Osyghan ne aitasyz. Últsyz adam óziniz syndy últshyldy tәrbiyeley ala ma?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Marqúm Masanovty últqa qarsy boldy dep aitugha bolmaydy. Ras, ol kisi tehnokrattau boldy. Qazaq qoghamy qaqynda Masanovtay zertteu jýrgizgen adam neken-sayaq. Men búl kisini eng birinshiden ghalym retinde syilaymyn. Onyng qazaq qoghamyndaghy kóshpendiler sharuashylyghyn zertteudegi enbegin eshkim joqqa shyghara almaydy. Osy jóninde men búl kisining shәkirti boldym. Al sayasatqa kelgende ústazym meni basqasha oilaugha tәrbiyeledi. Ózim últshyl bolghan song ol kisining әr sózin shynayy týsingim keletin. Tilge, últqa qatysty nege ashy pikir aitady dep oilaytynmyn. Múnyng bәri qazaqqa degen shyn janashyrlyghynan

ekenin keyin týsindim. Núrbolat Masanov qazaqtyng qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq tolysqan últ bolghanyn qalady. Sondyqtan búl kisining últqa qatysty pikirlerin Abaydyng qazaqty synaghany siyaqty sanaymyn. Masanov ta últshyl. Biraq ol últshyldyghyn ózgelerden basqasha týrde kórsetti.

Altyken turaly osy internet-konferensiyanyng ekinshi bóliginde aityp kettim. Búl ústazym maghan ýlken sayasattyng danghyl jolyn núsqap ketti. Meni ózgeshe oilaugha, sayasy menedjmentti iygeruge, bolyp jatqan sayasy oqighalargha qalay bagha beruge, jyldam әri dúrys sheshim qabylday alugha ýiretti.

Ýsheui de dýniyeden ótti. Búryn birdene istesem osy kisiler ne der eken, qalay qabyldar eken dep alandap jýretinmin. Qazir mende ústaz retinde bagha beretin, synymdy aitatyn adam qalmady. Aruaqtary jelep-jebesin deuden basqa amal joq... Jatqan jerleri jaryq bolsyn!..

 

 

Altynbek Sәrsenbayúlynyng ólimine qatysty ne aitasyz?

Lәilә Áshirbekova, Qyzylorda

 

 

Berik Ábdighaliyev: Altynbek Sәrsenbayúlynyng ólimine baylanysty tergeudi qayta qarau kerek dep sanaymyn. Búl kisining ólimi býgingi biylikting moynynda ekeni ras. Aqiqat týbi ashylady. Oghan sózsiz senemin. Dәl býgin ony óltiruge tapsyrys bergen jeke adamnyng aty-jóni anyqtalmasa da, erteng aitylatyny anyq. Qylmysty ashu turaly izdenis, talap toqtamauy kerek. Ziyaly qauym ókilderining Kenesarynyng basyn izdep jýrgenine men nege quanamyn? Olar basty tabady dep quanbaymyn. Taba almaydy. Biraq basty izdeu arqyly últ ózin tanyp jatqan siyaqty. Búl ýrdis namysty qamshylaydy. Sol siyaqty Altynbek Sәrsenbayúly ólimining qúpiyasyn ashu turaly qoghamnyng talaby da últymyzdyng ózin-ózi qayrauy, januy ispetti seziledi maghan. Ashtyq, zúlmat, Kenesarynyng ólimi siyaqty Sәrsenbayúlynyng da ólimi erteng iydeologiyalyq faktor bolatyn tәrizdi.

 

 

Berik agha!

Jeke basynyzgha qatysty súraq qoysam dep edim.

Siz qanday kitaptardy sýiip oqisyz?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Men ghylymy kitaptar oqudy әdetke ainaldyryp aldym. Osy baghyttaghy kitaptardy sýisinip oqimyn. Ádeby enbekterdi, ókinishke qaray, az oqimyn.

Bos uaqytynyzda ainalystyn ermeginiz, hobiiyiniz bar ma?

Berik Ábdighaliyev: Jyl sayyn auylgha baryp tarihy jerlerdi aralaghandy jaqsy kóremin. Kýndelikti bos uaqytta teledidardan qyzyqty baghdarlamalar kórgendi únatamyn. Kompiuter oiyndaryn oinaymyn. Mýmkin bala kezimde oinaghamdyqtan shyghar. Basseynge baryp sugha týsemin. Muzyka tyndaymyn.

 

Jaqyn dostarym dep kimderdi aita alasyz?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Jaqyn dos  kóp emes mende...

 

 

Qúdaygha senesiz be? Meshitke baryp túrasyz ba?

Súraqtardy joldaghan Ayman,,

Euraziyalyq uniyversiytetting studenti.

 

 

Berik Ábdighaliyev: Áriyne, senemin. Meshitke baryp túramyn. Ókinishtisi jii emes.

 

 

Beke! Sizge sayasattanushy retinde súraq qoyghym keledi.

Qazaqstandaghy islam dinining damuyna qanday bagha beresiz?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Dintanushy maman bolmaghan song búl súraqqa tolyqtay jauap beru qiyn. Alayda jyl sayyn, әsirese, jastardyng meshitke kóptep kelui elimizde islam dinining damyp jatqanynyng kórinisi dep esepteymin..

 

 

Diny basqarmamyz óz júmysyn tiyisti dengeyde atqaryp jatyr ma?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Diny basqarma óz júmysyn búdan da belsendirek jýrgizui kerek dep sanaymyn. Osy baghytta jana joba, tyng tehnologiya qoldanuy kerek siyaqty. Últtyq múratymyz ben mýddemizge qayshy keletin diny aghymdardy elden yghystyrugha pәrmendi kýresti jedel jýrgizu kerek.

 

 

Islamnyng ishinde ghana birneshe sektalar, aghymdar payda bolyp jatyr. Solar jayynda ne aita alasyz?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Sekta - últtyq qauipsizdikke ziyanyn tiygizetin úiymdardyng biri. Ádette kóp dinder bir-birimen ymyragha kele almaydy. Ári olardyng kóbisi últtyq mýddege qayshy kelip jatqanyn kórip, estip jýrmiz. Áriyne, eldegi din mәselesi meni de alandatady.

Dinning qanday jolyn ústanghan bizge tiyimdi dep sanaysyz?

Serik Jaqsybaev, Shymkent

 

 

Berik Ábdighaliyev: Ata-babalarymyz ústanghan dinning elimizde keng qanat jayghany dúrys.

 

 

Berik myrza!

Sizding ómirdereginizde "Temirtau qalasy әkimining orynbasary" degen lauazym jýr. Aymaqta istep kelgen ekensiz.   Temirtauda jýrgen kezde qanday mәselelermen ainalystynyz? Olar nesimen este qaldy?

Amankeldi, Óskemen

 

 

Berik Ábdighaliyev: Men Preziydent әkimshiliginde bólim mengerushisining orynbasary bolyp jýrgende, ol kezde 28 jasta bolatynmyn, atqarylyp jatqan júmystargha kónilim tolmay jergilikti ónirge kettim. Basshylyqtan súranyp Temirtaugha bardym. Ol jerde әleumettik salamen ainalystym. Oghan deyin Preziydent әkimshiliginde istegen bir jyldaghy, ministrliktegi 3-4 jyldyng kóleminde jighan tәjiriybelerimning kóbisi Temirtauda jaramay qaldy. Nólden bastaugha tura keldi. Bastyghym da jaqsy boldy, ýlken mektepten óttim. Jergilikti halyq ta qoldady. Myna ómirde nemen ainalysu kerek degen saualgha Temirtaudan jauap tapqanday boldym. Aqiqy jauapqa jaqyndaghanday boldym. Shynymen elge qyzmet etkisi keletin adamdar eng birinshi jergilikti jerde júmys istep kelui kerek. Ákim bolmaghan adamdy premier-ministr, al jergilikti ónirde júmys istemegen adamdy ministr qylyp qoymau kerek dep sanaymyn. Óitkeni jergilikti jerding tәjiriybesi bólek. Búl men oilap tapqan jýie emes, keshegi kenes ókimeti qoldanghan sayasat...

Temirtau turaly әli kýnge deyin jaqsy oidamyn, bir jyl júmys istesem de ol jaqtan myqty-myqty dostar taptym.

 

 

Qazaq bolu degendi qalay týsinesiz?

 

 

Berik Ábdighaliyev: «Qazaq standarty» degen joba bastamaqpyn. Qazaq qanday jәne qanday bolu kerek? Qanday kemshilikterimiz bar? Odan qalay qútylamyz? Memleketqúrushy últ bolu ýshin qanday qasiyetterimizdi damytuymyz kerek? Osy mәseleler boyynsha әleumettanushylar men psihologtardyng basyn qosyp, arnayy joba bastasam ba deymin. Býgingi kýni qany qazaq, tili qazaqty qazaq dep aitu jetkiliksiz. Býgin qazaqtyng jany ghana emes, ruhy da qazaq bolu kerek. Bizge osy manyzdy. Ózi qazaq bola túra qazaq tilin, qazaq ruhyn túnshyqtyryp jatsa onday qazaqtan qanday qayyr bar?! Qazaq bolu - dәreje. Qazaq tilin bilmese de qazaq ýshin qúrban bolugha dayyn, qazaq ýshin qyzmet etip jýrgen jandardy qazaq dep atauymyz qajet. Meyli ol orys bolsyn, nemis bolsyn, tatar bolsyn! Osy mәselening tolyqtay ghylymy zertteu júmysyn osy jyldyng ayaghyna qaray júrtqa jariya etetin shygharmyz.

 

 

Beke!

Ilgeride «Qazaq әdebiyetinen» әngimenizdi oqyp edim. Jyp jinaqy, jaqsy dýnie eken. Qazir shygharmashylyqpen ainalysyp jýrsiz be? Dosym Sәtpaev bauyrynyz jaqynda romanyn jariyalady. Sol syqyldy bir dýnie jazu oiynyzda joq pa?

Abzal Qayyrghaliyev, Oral qalasy

 

 

Berik Ábdighaliyev: Ókinishke qaray 1993-95 jyldan beri әngime jazghan emespin. «Qazaq әdebiyetinde» jaryq kórgen әngimemning jyly kórsetilmepti, ol 1993 jyly jazylghan bolatyn. Ol sol uaqyttaghy alabúrtqan sezimderden, ómirge degen qúshtarlyqtan tughan dýnie dep týsinseniz bolady. Dosym Sәtbaev siyaqty roman jazu josparymda joq. Keyin zeynetkerlikke shyqqan kezde jazatyn shygharmyn.

 

 

Sizding «Alqa» jurnalyna bergen súhbatynyz únady. Sayasat jalyqtyrdy, últ mәselesimen ainalysamyn depsiz.

 

 

Berik Ábdighaliyev: Iә sayasat jalyqtyrdy. Biraq sayasatpen ainalyspasam sayasat menimen ainalysatyn týri bar. Ásirese «Jas Alashtyn» sayasaty...

 

 

Berik myrza!

Biyliktegi azamattar bәsekege týskendey ózderining tabys tary turaly deklarasiyalaryn jariyalay bastady. Siz ózinizding deklarasiyanyzdy basugha dayynsyz ba?

Jalpy Memlekettik tildi damytu qory qyzmetkerlerining ailyq tabystary qay shamada?

Jýsip Esmyrza, Taldyqorghan qalasy

 

 

Berik Ábdighaliyev: Tabysymdy jariyalaugha dayynmyn. Jasyratyn ne bar? Qor qyzmetkerlerining tabysyn ministrlikter men komiytettegi qyzmetkerlerding jalaqysymen tenestiruge tyrystyq, bizding qyzmetkerler qyryq bes pen eki jýz myng tenge shamasynda jalaqy alady.

 

 

Jaqynda auyl sharuashylyghy ministrligi arabtargha qazaq jerin million gektarlap jalgha, sosyn jeke menshikke beredi degen shu shyqty. Osyghan qalay qaraysyz?

Marat Túraghúl, Jambyl oblysy

 

 

Berik Ábdighaliyev: Astanadan da jer alghan arabtar zәulim-zәulim ýiler salyp jatyr. Eger olar qazaqqa qajetti qúrylys, óndiris salamyn dese nege jer beruge qarsy bolamyz? Alsyn. Salsyn. Qazaq jeri ózge memleketke satylyp jatqan joq. Milliondaghan gektar jerlerdi qazaqtardyng ózderi de satyp alyp jatyr ghoy. Biraq olardyng arasynda alghan jerin óndemey, iske jarata almay jatqandary barshylyq. Al arabtar alghan jerin óndep halyqqa paydaly búiym jasaytyn bolsa jerdi beru kerek. Júmys kýshi bolady, jol salynady. Búdan nege qashuymyz kerek? Eng bastysy jerding qúnarlyghyna ziyan keltirmeu jaghyn qadaghaluymyz qajet.

«Memlekettik tildi ýirenuding janasha innovasiyalyq tәsilin, tyng jolyn qarastyru qordyng túraqty týrde atqaryp otyratyn is-qimylyna ainalady» delingen.

 

 

Súraq: Tildi ýiretuding sizder úsynatyn tyng tәsili qanday?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Biz osy súraqty halyqtyng ózine qoydyq. Az bolsa da manyzdy jauaptar keldi. Tildi ýirenudegi eng manyzdy mәsele últtyq ruhty janghyrtu kerek eken. Yaghni, jana tehnologiya oilap tabuda emes, ruhty oyatu qajet degen tújyrymgha toqtadyq.

 

 

Memlekettik tilding mәrtebesin artyru turaly baghdarlama da iske qosyldy, qauly-qarar, ókim-sheshimder de qabyldanyp, shygharylyp jatyr. Zang da bar. Alayda, shyn mәnisinde búl baghyttaghy júmys óte bayau jýrip jatqan siyaqty bolyp kórinedi.

Mәlimetterge sýiensek memlekettik mekemelerde is qaghazdary 100 payyz memilekettik tilde toltyrylyp jatyr. Jinalystar 100 bolmasa da, 50 payyz qazaq tilinde ótkizilude. Alayda, búl mәlimetterding shyndyqtyng aulynana naghúrlym alys qonystanghanyn júrttyng bәri de biledi. Siz de bilesiz

 

 

Súraq: Qalay oilaysyz osy qarqynmen biz dittegen mejege jete alamyz ba? Bәlkim endi búl baghyttaghy sayasatty eptep ózgertip, talap qoygha kóshkenimiz jón be?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Áriyne talap qoiy kerek. Búl jóninde QazTest jobasy qolgha alynyp jatyr. Búghan qanaghat etip otyra beruge bolmaydy. Ásirese jastar arasynda tildi qoldanudyng jobalaryn keshendi týrde qolgha alu qajet. Áytpese qúr ghana talap qoy búl da jemqorlyqtyng kózine ainalady. Erteng qazaq tilinen emtihan tapsyru ýshin taghy aqsha beretin bolady.

 

 

«Alash» qozghalysynyng 90 jyldyghyn uniyversiytet, ary ketse, qala dengeyinde ghana atap óttik. Alash ýkimeti men Alashorda últtyq kenesi - qazaqtyng kәsiby ýkimeti men parlamentining bastauy. Al Qazaqstan respublikasy - sol Alash avtonomiyalyq respublikasynyng tikeley múrageri. Qolda bar naqty tarihty nege el bolyp atap ótpeske?!.» dep jazasyz «Jas Alash» gazetinde.

Súraq: Alash qozghalysy, Alashorda qayratkerleri әli layyqty baghasyn alghan joq. Osy mәselege Memlekettik tildi damytu qory nege tikeley aralaspaydy? Qordyng týpki maqsaty - últtyq ruhty oyatu ghoy. Al últtyq ruhty oyatu turaly әngime qozghar bolsaq, Alash qozghalysyn ainalyp óte almaymyz. Qordyng Alash qozghalysy turaly derekti, kórkem filimder týsiruge demeushilik jasauyna, eskertkishter túrghyzugha, Alash qayratkerlerining enbegin kórseterlik basqa da sharalargha aralasuyna ne kedergi?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Tolyq kelisemin. Biraq bizding múnday is-shara atqarugha qarajatymyz joq. Biz zertteu ortalyghy  emespiz. Biz tek qoghamdyq qoldau kórsetip, búqaralyq nasihat jasap jýrmiz. Alash ziylylaryn býgingi buyngha ýlgi retinde dәriptep jýrmiz.

 

 

«Últtyq ruh» deytin pәn jasaghym kelip jýr» depsiz. Ol josparynyzdyng taghdyry ne boldy? Búl naqty iske asatyn nәrse me?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Qor ózdigimen osy mәselelerding barlyghyn sheshe almaydy. «Últtyq ruh» pәnin janashyr qauymmen birlese otyryp jasaugha bolady. Jalpy osy baghytta kitaptar ta shygharyp jatyrmyz. Aytyp ta jýrmiz. Ózim Alash tónireginde jobalardy qolgha alyp jýrgenime eki jylday uaqyt boldy. Qazir asharshylyq turaly da jobany qolgha aludamyn. Últtyq ruh mәselesi tónireginde esti azamattar tize qosa otyryp qimyldau qajet.

«Memlekettik tilding qoldanu ayasyn arttyru ýshin biz kóbine qoghamdyq jobalardyng tónireginde ghana júmys istep otyrmyz. Bizding memlekettik organdargha, telearnalargha nemese baspasózge tapsyrys beretin mýmkindigimiz joq. Biraq olarda jaqsy, qyzyqty jobalar bolyp jatsa qoldaugha dayynbyz» degen kórinesiz kezekti bir súhbatynyzda.

 

 

Súraq: Syrttan qarjylandyrylyp otyrghan kóptegen qorlar elimizdegi resmy tildi BAQ-tyng kýiin kýittep, resmy tildi jurnalister ýshin kóptegen seminar-treningter, basqa da oqytu sharalaryn ótkizip, konkurstar jariyalap qoltyghynan demep baghuda. Búl óz kezeginde syrtqy kýshterding missiyasyn jýzege asyrudy maqsat etken resmy tildi BAQ-tyng kýsheye týsuine ýlken demeu bolyp túr.

Al, syrtqy, ishki kýshtermen bolyp jatqan maydanda jeniliske úshyramauymyz ýshin jankeshtilikpen enbek etip jatqan últtyq BAQ-qa eshqanday demeu joq. Shetelden aqsha alyp otyrghan qorlar qazaq tildi BAQ ýshin jaqsylyq jasaudan aulaq.

Memlekettik tildi damytu qory nege osy ispen ainalyspasqa? Osy baghyttaghy jobalardy jýzege asyrmasqa?

Qazaqtildi BAQ-tyng dengeyi, salmaghy artsa, ol qazaq tili problemasynyng sheshiluine yqpal eter edi...

«Ayqyn» gazetining Qaraghandy oblysyndaghy

tilshisi Qambar AHMETOV

 

 

Berik Ábdighaliyev: Búlardy men úsynys retinde qabyldaymyn. Aytqandyrynyzben kelisemin. Mýmkin jurnalisterge arnalghan seminarlar úiymdastyru kerek shyghar. Ol tek qazaq jurnalisterine ghana arnalmauy kerek. Orystildi basylymdarda qazaq ruhy, qazaq mýddesi turaly kóbirek jazatyn jurnalister qajet-aq. Osy mәseleni de oilastyratyn shygharmyz. Ókinishke qaray siz aitqan mәselelerdi shetinen sheshe beretin bizde qarajat tipti az.

Qor ýkimettik úiym emes. Bizge budjetten qarjy týspeydi. Biz qoghamdyq úiymbyz. Tek demeushilerding qarjysymen kýn kórip otyrmyz. Qarjylyq daghdarysqa baylanysty demeushiler de qysqaryp qaldy. Kóp jaghdayda qorgha baylanysty kýshti talaptar qoyylyp jatady. Ol talaptardyng ýdesinen shyghugha bizde jetkilikti qarjy joq. Al Reseyding últtyq «Ruskiy miyr» qory el budjetinen qarjy alady. Onyng júmysy tek Reseymen shektelip jatqan joq, әlem elderinde óz júmystaryn jýrgizip jatyr. «Ruskiy miyr» tek orys tilining ghana emes, orys ruhy, jalpy orys mәselesimen belsendi týrde júmys istep jatyr.  Biz әuel basta osynday qor bolsa eken dep armandaghanbyz. Sol arman arman kýiinde túr. Ókinishke qaray bizge Elbasynyng beremin degen uәdeli qarjysy әli kelip týsken joq. Oghan qarjy daghdarysy salqynyn tiygizdi me, әlde basqa sebebi bar ma, ony men bilmedim. Árkimge demeushi bol dep jalynyp óz kýnin ózi kórip otyrghan qorgha talap qoya beru qisynsyz dep sanaymyn. Ózimiz tapqan qarjyny iriktelgen jobalargha taratyp beremiz. Ol kóp qarjy bolmaydy. Eger qogham qolynan kelip týsken jobalargha beriluge tiyis qarjy týspese, onda qordy jabu turaly úsynys aitudan basqa amal qalmaydy.

 

 

Berik agha!

Tughan auylgha jii baryp túrasyz ba? Jalpy auyldyn, qazaq auylynyng býgingi tynys-tirshiligi turaly qanday pikirdesiz?

Ermek Asylhan, Taraz

 

 

Berik Ábdighaliyev: Auylgha jylyna bir-eki ret baryp túramyn. Auyldyng jaghdayyn bilemin. Mening oiymsha qazirding ózinde auylda kóptegen kýrdeli mәselelerdi sheship tastaugha bolady. Áueli auyl men audan әkimderining biliktiligin kóteru kerek. Olardy ministrlik pen preziydent әkimshiligine belgili bir uaqytqa júmys istetsek jaqsy bolar edi. Auyldan shyqpaghan әkimderding ishinde kezdeysoq adamdar órip jýr. Últtyq jobalardy birinshi kezekte auyldan bastasa degen oi-pikirim bar. Jasyratyny joq, elektr jaryghy joq auyldar barshylyq. Auyz su men jolgha zәru auyldar qanshama! Shalghayda telefon men teledidardy kórmegen otandastarymyz otyr. Keyde onashada auylgha baryp qyzmet etip, elge paydamdy tiygizsem dep te oilanamyn.

 

 

Beke sәlem!

Qor qúrylghaly beri memlekettik tildi damytugha qanshylyqty qozghau sala alghandyghyn aityp berseniz?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Eshqanday qozghau sala alghan joq. Qazaq tili dep aiqalaghannan basqa eshtene bitirgen joqpyz. Eger qarajat mәselesi sheshimin tappasa, búl qordyng qanday qajeti bar degen saual tuyndaydy. Qazaq tilining memlekettik mәrtebe alghanyna biyl 20 jyl tolyp otyr. Búl az uaqyt emes. Kóp dýnie jasaugha bolar edi. Tәuelsizdik kýnine deyin qordyng qarajaty ong sheshilmese, aryz jazyp qordan ketetin shygharmyn. Mýmkin auylgha bararmyn...

 

 

Til komiytetining búrynghy tóraghasyna aiyp taghylyp, izdeu jariyalanuy memlekettik til manayynda da jemqorlyqtyng jaylap alghandyghyn kórsetpey me?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Eger rastalyp jatsa solay bolghany. Isting aq-qarasyn, tergeu oryndary men  sot anyqtaydy. Elimizde tek Til komiyteti ghana emes, barlyq vedmostvalarda tilmen ainalysatyn basqarmalar bar. Ár qaysysynyng budjeti de bar. Tilge әr ministrlik milliondaghan aqsha bóledi. Sol aqshalar qayda ketip jatyr? Múny eshkim bilmeydi.

 

 

Qoghamnyng "Memlekettik til sharalaryn nauqandyq dengeydegi dýniye" ispetti qabyldap, tilding damityndyghyna senimsizdikpen qaraytyndyghy bayqalady. Sizdinshe qalay?

Sәlemmen Bolatbek Tólepbergen

 

 

Berik Ábdighaliyev: Búl pikirmen kelisemin. Ras nauqanshyldyq bar. Nauqanshyldyq mening óz júmysymda da bayqalady. Til mәselesindegi nauqanshyldyq osylay jalghasa berse, júmysty toqtatqannan basqa amal joq.