Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Ne deydi?! 4616 12 pikir 23 Aqpan, 2018 saghat 10:22

Ázimbay Ghali. Býgingi qazaq - mýlde basqa qazaq.

Qoghamtanushy retinde aitarym, qazaqta lingva últshyldyq pen dinshildik kóterilu órshui yqtimal. Búl ertengi kýnning mәselesi. Ekinshiden, býgin ekzistensialdyq erkindik, individualdyq pen personalizm kýsheymek. Eki ýrdisting biri  qala túrghyndaryna jәne biri jeke menshikshil qoghamgha tәn. Búryndary qazaq ru basyna, mahallya jamaghatyna tәueldi boldy. Keyin kolhoz predsedateline, auylsovet bastyghyna, upravlyayshiyge, brigadirge, buhgalterge t.b. tәueldi edi. Kenes odaghy qazaq ýshin otarshyldyq biylik edi. Qazaq qyzmette shettetildi, tilden kemsitildi, asharshylyqta nәubet boldy.  Áskery jazalaushylar qazaqty әskermen qyrdy. Búl genosid edi. Býgin búl jayly az aitylady.

Sol tústaghy memleket KSRO dep atalyp, biyligi is jýzinde Reseylik imperiyalyq otarshyldyq memleketi boldy. KSRO qazaqtyng qalagha kóship keluin shektedi. Propiskany talap etti. Propiskasyz qara júmys ta , qyzmet te joq.

Bizge Tәuelsizdik degen naryqtyq qatynaspen qatar keldi. Naryqtyq qatynas bay alpauyttardan basqa ortang qol, orta dәuletti qauymdy qalyptastyrdy. Qazaqtyng 60 %-dan astamy qalada túratyn boldy. Endi Qazaqstanda óz ózine jetkilikti, tәuelsiz qauym men orta payda boldy. Búl qauymda hangha sәlem bermeytin tipaj kóbeydi. Sebebi, olar eshkimge baghynyshty emes. Onyng ýstine qalada anonimdik qarym-qatynas. Kóp adamdar bir birine beytarap,tipti tanymaydy da. Biylikke de bas úrmaydy.

Otarshyldyq kenes ýkimeti tatalitarlyq edi. Kenes ýkimetining ornyna egemendik avtoritarizm keldi. Men bizding avtoritarizmdi kóz ashyq avtoritarizm dep atadym. Bizding avtoritarizmning negizgi jetistigi egemendik pen territorialdyq tútastyqty saqtaghany.Taghy bir zor enbegi naryqtyq qatynastardy ornatqany.Sol radikaldy reformalardyng әserinen Qazaqstan ekonomikasy men onyng ishki jiyntyq ónimi eselep ósti. Qazaqstanda IJÓ Ózbekstannan 4,2 ese artyq, al Almatynyng ónirlik ishki ónimi Qyrghyzstannyng ishki jiyntyq óniminen kóbirek.

Jetistikter men qatar negativter de az emes. Bizde otarshyldyqtyng dertinen aiyqpaghandar әli de bar. Qazaq tilining statusy qazaqtyng kónilinen shyqpaydy. Iya, Qazaqstandy otarsyzdandyru 1970 jyldan bastalyp 1991 jylgha deyin ekonomikalyq jәne әleumettik sebepterge baylanysty jýrip keldi. Qazaqstanda enbek qoly artyq bolghandyqtan, Reseyde, Germaniyada, Grekiyada, Izrailide túrmys dengeyi joghary bolyp, Qazaqstannan kóshem deushilerge kóshuge rúqsat bolghandyqtan, orystar pen nemister, grekter men evreyler óz ata mekenine kóshti, olardy eshkim qughan joq.

26 jyl egemendikte qazaq otarshyldyqtyng zardabyn úmytty. Últtyq sanada relaks-prostrasiya, beybit ómir men egemendik últtyq sanany әldiylep úiyqtatyp tastady. Últtyq talaptar kýn tәrtibinen shyghyp, esesine әleumettik , túrmystyq, ekologiyalyq, seksualdyq mәseleler manyzdyraq kórinetin boldy.

Taghy bir zaualdy qauyp bar. Ol Qazaqstanda naryqtyq sayasy baghyttyng bәsendeui, memlekettik sektordyng ýlesining ósu yqtimaldylyghy. Mәselen Reseyde 70 % menshik memleket qolynda. Tipti býl kýn sanap ósip keledi. Halyq, qalyng búqara belsendileri jerge jeke menshikti qabyldaghysy joq. Búl adasushylyq. Kórshi jatqan shet memleketerge (Qytay,Resey, Ózbekstan) jalgha jәne jeke menshikke bermey aq, óz azamattarymyzgha jerge jeke menshik institutyn terendetu kerek. Jer naryqtyq obekt retinde tiyanaqty qarjylyq institutqa ainalghany jón. Fermerlerding basym kópshiligi qazaq (80%), sondyqtan qazaqqa qazaqtyng jerin qimau- qatelik.

Nazarbaev jer latifundisterining menshik kólemin shektep, jerlerining bir bóligin satqyzyp, fermerlerge arzan baghada berip búl isti qoldauy - dúrys. Fermerler alghan jer iyelikterin jeke menshikke ainaldyryp, bankterge kepildikke qoyyp nesie alghany әlemdik damyghan el praktikasynda bar.  Subvensiya tәjiriybesi fermerler sharuasyna qoldau bolady. Al halyqta beyqamdyq, boykýiezdik, beytaraptyq psihologiya basym. Ne desek te býgingi qazaq - mýlde basqa qazaq.

Abai.kz

12 pikir