Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng Tóraghasy Q.K. Toqaevtyng Újymdyq qauipsizdik turaly shart úiymy PA Kenesining otyrysynda sóilegen sózi  

(Sankt-Peterburg, 2018 jylghy 12 sәuir)

Qúrmetti Vyacheslav Viktorovich,

Qúrmetti әriptester!

Býgingi otyrysqa qatysushylardyng barshasyna qoshemet bildire otyryp, reseylik әriptesterimizge, jeke Vyacheslav Viktorovichke dәstýrli týrdegi jyly shyrayly qabyldaulary men is-sharany úiymdastyrudaghy iskerligi ýshin alghys aitamyn.

Atalyp ótkendey, Qazaqstan biylghy jyly Újymdyq qauipsizdik sharty úiymyna tóraghalyq etedi, ony últtyq jәne újymdyq qauipsizdikke tóngen qauip-qaterdi jedel týrde qaytara alatyn tiyimdi әskeriy-sayasy úiym retinde qarastyrady.

Preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Minskide ótken sammitte aldaghy kezendegi Úiym qyzmetining bes basymdyghyn belgilep bergenin eske sala ketkim keledi.

Birinshisi, mýshe memleketterding әskery saladaghy qúraldaryn keneytu; Ekinshisi, әskeriy-tehnikalyq yntymaqtastyqty is jýzinde úiymdastyru; Ýshinshisi, Újymdyq qauipsizdik sharty úiymynyng jahandyq terrorizmge qarsy is-qimyldyng halyqaralyq jýiesine qatysuy; Tórtinshisi, kiyberqauipsizdik qaterlerine Újymdyq qauipsizdik sharty úiymyna mýshe memleketterding birlesken әreket etu әdisteri; Besinshisi, esirtkining zansyz ainalymyna qarsy is-qimyl jónindegi sharalardyng tiyimdiligin arttyru.

Alghashqy eki basymdyqqa qatysty qajetti jedel den qoiy kýshterining qúrylym qazirding ózinde qúrylghanyn, Úiymnyng bitimgerlik әleueti aiqyndalghanyn atap ótken dúrys. Jal sayynghy «Jauyngerlik bauyrlastyq», «Ózara is-qimyl», «Shep» әskery jattyghulary ótkizilip otyrady.

Sonymen qatar olardyng ýilesimidiligin qamtamasyz etu ýshin Újymdyq qauipsizdik sharty úiymy Birlesken shtabynyng jәne Daghdarysqa әreket etu ortalyghynyng jana qúrylymynyng tiyimdi júmys isteuin qamtamasyz etu qajet dep esepteymiz.

Qorghanys kәsiporyndarynyng kooperasiyasyna, bir-birimizden jenil baghamen satyp alynatyn әskery tehnikalar men qaru-jaraqtargha ónirlik servistik jәne tehnikalyq qyzmet kórsetu ortalyqtaryn qúrugha, sonday-aq olardyng ýilesimdiligin arttyrugha baghyttalghan sharalardy qabyldau da manyzdy. Bizding pikirimizshe, búl tútastay alghanda barlyq Újymdyq qauipsizdik sharty úiymy elderining qorghanys ónerkәsibin damytugha yqpal etetin bolady.

Úiymnyng qyzmetindegi kelesi basymdyq berilgen baghytqa kelsek, halyqaralyq terrorizmge jәne zorlyq-zombylyq sipatyndaghy ekstremizmge qarsy is-qimyl keng auqymdy halyqaralyq túghyrnamada jýzege asuy tiyis ekenine senimimiz mol. Sondyqtan da naq osy mәsele BÚÚ Qauipsizdik Kenesining 2017-2018 jyldardaghy túraqty emes mýshesi retindegi Qazaqstannyng qyzmetindegi basymdyqtardyng biri bolyp tabylady.

Osy basymdyqtyng ayasynda bizding memleketimiz óz qyzmetin Újymdyq qauipsizdik sharty úiymynyng Birikken Últtar Úiymy kontrterroristik qúrylymdarymen ózara is-qimyl jasauy formatyn keneytu mәselelerine,
sonday-aq halyqaralyq salada terrorizmge qarsy  is-qimyl jónindegi birynghay әdisterdi әzirleuge jәne ilgeriletuge shoghyrlandyrudy josparlap otyr.

Osyghan baylanysty, Minsk sessiyasy barysynda bizding elimizding Memleket basshysy halyqaralyq arenada terrorizmge qarsy is-qimyl jónindegi birynghay tәsilderdi birlesip ilgeriletudi úsynghan bolatyn. Eng aldymen, Újymdyq qauipsizdik sharty úiymyna mýshe elder azamattarynyn
shet elderge, terroristik belsendilik órship túrghan jerlerge shyghuyna jol bermeuge baghyttalghan birlesken profilaktikalyq is-sharalar turaly, sonday-aq qoghamdyq sanada radikaldy sayasy jәne diny kórinisterding kez kelgen nysandaryn qabyldamau týsinigin qalyptastyru jónindegi aqparattyq-týsindiru júmysy turaly sóz bolyp otyr.

Újymdyq qauipsizdik sharty úiymynyng kelesi  basymdyghy – kiyberqauipsizdik qaterleri turaly aitatyn bolsaq, songhy kezderi elderimizding aqparattyq jýielerining údayy kiybershabuyldargha jii úshyrap otyrghanyn atap  kórsetu kerek, sonyng nәtiyjesinde qauipsizdikke eleuli týrde núqsan kelude. Onyng ishinde manyzdy qúpiya derekterding jayylyp ketuine baylanysty mәseleler de bar. Múnday tehnologiyalardy býldirgish (destruktivti) kýshter de belsendi paydalanyp otyr.

Osy qauip-qaterding transúlttyq bolmysyn jәne auqymyn eskere otyryp, bizding elimiz Újymdyq qauipsizdik sharty úiymyna mýshe memleketterding aqparattyq-kommunikasiyalyq infraqúrylymdary obektilerine baghyttalghan kompiuterlik shabuyldardy beytaraptandyru jónindegi sharalardy pysyqtau, sonday-aq Újymdyq qauipsizdik sharty úiymynyng kelissóz alanyn aqparattyq-kommunikasiyalyq tehnologiyalar salasyndaghy deklarasiyalanbaghan mýmkindikterdi zertteu әdisteri boyynsha tәjiriybe almasu ýshin keninen paydalanu qajet dep esepteydi.

Újymdyq qauipsizdik sharty úiymynyng esirtkilerding zansyz ainalymyna qarsy is-qimyl jónindegi tiyimdi sharalardy arttyrugha baghyttalghan besinshi basymdyq berilgen qyzmetin óte manyzdy dep sanaymyz. Újymdyq qauipsizdik sharty úiymy osy mәseleni sheshu jóninde әlemdik qauymdastyqty kýsheytuge eleuli ýles qosuda. Qazaqstan  BÚÚ-nyng esirtki jәne qylmys jónindegi basqarmasy Almaty qalasynda qúrghan Esirtki qúraldarynyn, psihotroptyq zattar men olardyng prekursorlarynyng zansyz ainalymyna qarsy kýres jónindegi Ortalyq Aziya ónirlik aqparattyq ýilestiru ortalyghynyng (OAÓAÝO) ókilderin tarta otyryp, Újymdyq qauipsizdik sharty úiymynyng 2015-2020 jyldargha arnalghan esirtkige qarsy strategiyasyn is jýzinde iske asyrugha kýsh saludy úsynady.

Belgilengen baghyttar boyynsha ÚQShÚ-dan basqa, onyng ishinde BÚÚ, EQYÚ, ShYÚ, AÓSShK halyqaralyq jәne ónirlik qúrylymdarymen tyghyz ózara is-qimylsyz tiyimdi júmys jýrgizu mýmkin emes.

Qúrmetti әriptester!

Qazaqstan Respublikasy úsynghan 2018 jylgha arnalghan Újymdyq qauipsizdik sharty úiymy qyzmetining baghyttary Sizderding elderinizding qoldauynyng arqasynda tabysty iske asatynyna senimim mol.

Nazarlarynyzgha rahmet.

Abai.kz