Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 12485 0 pikir 11 Mausym, 2009 saghat 08:24

Janaza pәtuasy

Redaksiyamyzgha respublikamyzdyng týrli jerlerinen janaza mәselesin sharighatqa say etip bir izge týsiru jәne ony gazetke jariyalau jayly hattar týsude. Osyghan baylanysty biz Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyna habarlasyp, QMDB-nyng Orta Aziya men Qazaqstan músylmandary amal etetin Hanafy mәzhabyna say dayyndaghan pәtuasyn kópshilik súrauymen gazetke bergendi jón kórdik.
Bismillahiy-r-rahmaniy-r-rahiym

Redaksiyamyzgha respublikamyzdyng týrli jerlerinen janaza mәselesin sharighatqa say etip bir izge týsiru jәne ony gazetke jariyalau jayly hattar týsude. Osyghan baylanysty biz Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyna habarlasyp, QMDB-nyng Orta Aziya men Qazaqstan músylmandary amal etetin Hanafy mәzhabyna say dayyndaghan pәtuasyn kópshilik súrauymen gazetke bergendi jón kórdik.
Bismillahiy-r-rahmaniy-r-rahiym
Janaza ýkimderi qasiyetti Qúran Kәrim, Imam әl-Búhariyding “Sahih әl-Búhari” - “Ál-Búhariyding sahihy”, Imam әl-Muslimning “Sahih әl-Musliym”-”Muslimning sahihy” siyaqty hazreti Múhammed (s.gh.s) payghambarymyzdyng hadis shәripteri, Ábu Hanifa (r.a) mәzhaby ghalymdary Ál-allama әl-Humam Maulana ash-sheyh Nizamnyng “Fәtaua әl-Alәmgiriya”-”Ál-Alәmgiriya pәtualary”, “Sharh “Ál-Hidaya” - “Ash-Sheyh әl-Islam Burhan ad-Din ibn әl-Hasan Ály ibn Ábu Bәkr ibn Abd әl-Jәlil әl-Marghinaniyding “Ál-hidayasyna týsindirme”, “Sharh “Fath әl-Qadiyr”-”Ash-Sheyh әl-Imam Kamal ad-Din Muhammed bin Abd әl-Uahid as-Sayuashy әl-maghruf by ibn әl-Humam әl-Hanafiyding “Fath әl-Qadiyrine” týsindirme”, “Ál-Bahr ar-Raiyq” Shihab ad-Din bin Ahmad bin Mústafa”-Shihab ad-Din Ahmad bin Muhammad bin Mústafanyng “әl-Bahr ar-Raiqy”,  “әl-Fataua at-Tatarhaniya” li-ash-Sheyh ad-Dahlauiy”-Ash-Sheyh ad-Dahlauiyding “Ál-Fataua at-Tatarhaniyasy”, “Ál-Jauharat an-Nayyara” liy-l-Imam Ábu Bakr Ály әl-Maghruf biy-l Haddady әl-Ibadiy”- Ál-Imam Ábu Bәkr Ály әl-Maghruf biy-l Haddady әl-Ibadiyding “Ál-Jau¬harat an-Nayyarasy”, “Ál-Muhit li-as-Sarahsiy”-Ash-Sheyh әl-Alim ash-Shahir Mahmúd bin Umar ash-Shaghby әl-Hanafy “As-Sarahsiyding Ál-Muhity”, “Tabinul haqaiyq” liy-l-Fahr ad-Din Osman az-Zaylaiy”-Fahr ad-Din Osman ibn Aly әz-Zaylaiyding “Tabinul haqaiqy” sekildi t.b enbekterge sýienip jazyldy. Óitkeni, Orta Aziya jәne Qazaqstan músylmandary osy mәzhab boyyn¬sha amal etedi. Pәtuada halyqtyng sharighat ýkim¬de¬¬ri¬ne qayshy kelmeytin salt-dәstýrleri de eskerildi.
Ólim haq jәne ol әrbir jaratylghan jandynyng aqyry. Alla taghala Qúran Kәrimde ol jayly: “Ózekti janda ólmeytin pende joq. Senderding iygilikti isterinning bodauy qiyamet kýninde tolyq qaytarylady. Tozaqtyng beti әri bolyp, újmaqqa kirsender - múrattaryna jetkenderin. Dýnie degen - opasyz tirshilikting aldamshy qyzyghy” (”Ál Imran” sýresi, 185-ayat), - deydi.
Sondyqtan әrbir pende ajal jetpey túryp Alla taghalagha qúlshylyq etip, ózine jýktelgen paryzdardy óteui tiyis.
Payghambarymyz (s.gh.s.) hadis shәripinde: “Dýnie lәzzәttaryn jermen-jeksen etetin ajaldy esterine alyndar”, - delingen.
1. Jantәsilim halindegi adam jayly ýkim
Jan tapsyrayyn dep jatqan adamdy ong býiirine jatqyzyp, jýzin qybylagha búru sýnnet. Sebebi, hazreti payghambarymyz (s.gh.s.)  Mәdinagha kelgen kezde Barr ibn Marur degen kisi jayly súrady. Sahabalar (r.a): “Ol dýniyeden ótti. Malynyng ýshten birin saghan berudi jәne jan- tәsilim eterde jýzin qybylagha qaratudy ósiyet etti”, - dep jauap berdi. Payghambarymyz (s.gh.s): “Onda ol islamdy tandapty. Malynyng ýshten birin balasyna qaytardym”, - degen.
Maulana Nizam “Ál-Alәmgiriya” pәtualarynda da: “Jantәsilim halindegi kisi ong býiirine jatqyzylyp, jýzi qybylagha qaratylady. Búl sýnnәt amaly”, - delingen.
“Ál-Bahr ar-Raiyqta” da: “Jantәsilim halindegi kisi ong býiirine qisaytynqyrap jatqyzylyp, jýzi qybylagha qaratylady. Sebebi, ol ghibrat etilgen sýnnәt. Ony oryndau qiyn bolsa, onda ayaghyn qybylagha baghyttap, shalqalay jatqyzyp, basyn kóterinkirep, jýzi qybylagha qaratylady”, - delingen.
Jan tapsyrayyn dep jatqan adamgha “Lә iylәhә illallah” kәlimasyn aitu ýshin qasynda shәhada kәlimasyn (kuәlik sózi) qaytalap túru - mústahab. Sebebi, Payghambarymyz (s.gh.s) Ibn Omar Ábu Hafs (r.a.) riuayat etken hadis shәripinde: “Jan tapsyrayyn dep jatqan adamgha “Lә iylәhә illallah” kәlimasyn aityp túryndar. Óitkeni, ólim halindegi músylman  “Lә iylәhә illallah” dese tozaqtan bosatylatynyna shýbә joq”, - degen.
Burhan ad-Din әl-Marghinaniyding “Hidayasyn¬da”: Payghambarymyz (s.gh.s.): “Jan tapsyrayyn dep jatqan adamgha “Lә iylәhә illallah” - dep aityp túryndar” degen hadiysine qosa, shәhadat kәlimasyn ait deydi.
Ólim halinde jatqan adamgha qyryldap qalmay túryp “Áshhәdu әllә iylәhә illallah uә әshhәdu әnnә Muhammadar rasulullah”, - dep kәlimany jay dauyspen aityp túru kerek. Biraq aitpaymyn dep qalmasy ýshin “Lә iylәhә illallah” sózin ait dep zorlamau kerek.
“Lә iylәhә illallah” degennen song dýniyauy sóz sóilemese, oghan atalmysh kәliymәni qaytalatudyng qajeti joq. Al eger kәliymәdan keyin dýniyauy sóz sóilep qoysa, onda kәliymәni qayta aituy ýshin esine salghan jón.
Jan tapsyrayyn  dep jatqan kisining janynda bala-shaghasy men eng jaqyn adamdary jәne dos-jarandarynyng boluy - mústahab.
Maulana Nizam (r.a.) “Ál-Alәmgiriya pәtualarynda” da: “Qasynda túrghan kisilerding syrqatqa dúgha etui - mústahab”, - delingen.
“Ál-Bahr ar-Raiyqta”: “Hayz (etekkir) nemese nifas (әielderde bosanghannan keyingi) jaghdaydaghy әielder jәne jýnib, yaghny ghúsyl qúiynuy tiyis jandar jan tapsyrayyn dep jatqanda janynda bolmaghany jón. Qayta ólim halinde jatqan kisining qasyna hosh iyisti әtir qoiy - mústahab”, - degen.
Ólim halinde jatqan kisining qasynda qasiyetti Qúrannyng “Yәsiyn” sýresin oqu - mústahab.
Sebebi, Payghambarymyz (s.gh.s) Ábu Dәud (r.a.) riuayat etken hadis shәripinde:
“Auyryp ólim halinde jatqan adamnyng qasynda Yәsin sýresi oqylsa, ol shóli qanghan kýiinde jantәsilim etedi, shóli qanghan kýiinde qabirge kiredi jәne  qiyamet kýninde de shóli qanghan kýiinde qayta tiriledi”, - degen.
“Ál-Alәmgiriya” jәne “Bahr ar-Raiyqta”: “Yәsin sýresin oqu mústahab jәne ony jantәsilim etkenshe  oqidy”, - delingen.
Ábu Hanifa (r.a.) mәzhaby ghúlamalary ólim halinde jatqan kisi janynda “Yәsiyn” sýresin oqudy jón sanaghan. Al qaytys bolghan kisi juylghangha deyin janynda Qúran oqu mәkrýh.
Jan tapsyratyn adam Alla taghala turaly jaqsy oida boluy kerek. Óitkeni, Payghambarymyz (s.gh.s) ózining imam әl-Búhari, imam әl-Muslim (r.a.) riuayat etken hadiste:
“Alla taghala ózin jarylqaydy jәne rahymyna bóleydi”, - dep “Ólim halindegi kisi Alla taghala turaly tek jaqsy oida bolulary kerek”,- degen jәne qúdsy hadiste Alla Taghala:
“Qúlym men jayly qanday oida bolsa, men de sonday bolamyn”, - deydi.
Jan tapsyrghaly jatqan adamnyng qasynda otyrghan kisi ony Alla taghala turaly jaqsy oigha baghyttap otyruy - mústahab.
Jan tapsyrghan song mәiitting kózin júmdyru jәne de onyng kózin júmdyryp jatqan kisi: “Bismillәhy uә alә millәty rasulillәh (s.gh.s.)” deui  - sýnnet.
Sahabalarynyng biri Ábu Salama (r.a) qaytys bolghanda Payghambarymyzdyng (s.gh.s) osylay etkeni jәne osylay aitqany turaly riuayat etilgen.
2. Mәiitti ong jaqqa jatqyzu ýkimi
Adam jan tapsyrghannan keyin, ish dәret aldyryp, edenge jayma tósep, salqyn jerge jat¬qyzghan son, jaghyn iyek astynan joghary qaray jal¬paq shýberekpen baylap, ayaq-qolyn dúrystap, mәiitting kiyimin sheship, ýstine jamylghy jauyp qoiy kerek.
Marqúm dýnie salghan son, onyng qaytys bolghanyn jariyalap, jerleuge asyghu  - mústahab.
3. Mәiitti juu rәsimderining ýkimi
Mәiitti juu tirilerge paryz kifaya (músylman¬dardyng bir toby ony oryndasa, qalghan jamaghat moynynan jauapkershiligi týsetin amal). Yaghni, sýiekke birneshe kisi kirse basqalardyng moynynan paryz týsedi. Shamsuddin Sarahsy (r.a.) ózining “Ál-Mabsut” atty enbeginde: “Músylman mәiitting juyluy músylmandar moynyndaghy mindet”, - degen. Hazreti Payghambarymyz (s.gh.s.): “Músylmannyng músylmanda alty haqysy bar”, - deydi. Osy alty haqynyng biri jan tapsyrghannan keyin mәiitti juu. Mәiitti bir ret juu paryz, birneshe qaytara taq etip  juu - mústahab.
4.Mәiitti juu sharttary
1.Mәiit músylman boluy lәzim.
2.Óli tughan bolmauy tiyis.
3.Mәiit denesining jartysynan nemese basymen birge jartysynan kóbi, yaky basymen birge jarty denesi boluy qajet.
4.Mәiit shәhid (Alla jolynda qaza tapqan adam) bolmauy kerek.
Óitkeni, hazreti Payghambarymyz (s.gh.s.) Uhúd manyndaghy  soghysta qaza  tapqan shәhidterdi: “Olardy  denelerindegi qandarymen birge (jumay) jerlender”, - degen. Yaghni, Uhud soghysynda qaza tapqandar juylmady. Su joq jerde nemese juu ýzirli jaghdayda (mysaly, mәiit janyp ketse, nemese ýstine su qúighanda ydyrap túrsa) mәiitke tәiәmmum (susyz jerde taza jerge ne topyraqqa qol soghyp alatyn dәret) jasau - juu dep esepte¬ledi. Mәiitke su qúighanda terisi ydyramasa, tәiәmmým jasalmaydy. Al mәiit tәiәmmým jasaugha da kelmese, sudy sebelep qúi yrymyn jasaugha bolady.
5. Mәiitting әuretine qaramau ýkimi
Mәiitting әureti (kindik pen tizening arasy) jabyq boluy tiyis. Mәiitting әuret jerine  jalang qol tiygizu nemese oghan qarau - haram. Sebebi, mәiit әuretine qarau tiri adam әuretine qaraumen birdey. Sol siyaqty әiel kisining әieldi juuy kezinde әuretine qarauy (kindigi men tize arasy) da - haram.
6. Er adamdardyng әielderdi nemese әielderding erlerdi juu ýkimi
Mәiitting әuretin juu ýshin qoldy shýberekpen orau uәjip (oryndaluy mindetti amal).
“Bahr ar-Raiyqta”: “Mәiit әuretin juatyn kisi qolyn shýberekpen oraghannan keyin mәiit ýstine jabylghan mata astynan juady. Yaghni, juushynyng qoly mәiit әuretine jalanash tiymeui kerek. Sebebi, әuretke qol tiygizu әuretke qarau sekildi haram”, - delingen.
Dýniyeden ótken әieldi kýieuining juuyna bolmaydy. Sebebi, jantәsilim etkennen bastap nekesi búzylyp, bóten kisi sanalady. Eger kýieui qaytys bolsa, onda әieli jua alady. Sebebi, kýieui qaytys bolghannan keyin әieli 4 ay 10 kýn iddada (basqa kýieuge shyghugha bolmaytyn merzim) otyruy kerek bolghandyqtan, nekeleri jalghasqan bolyp sanalady. Tipti kýieui qaytys bolmay túryp әieline “rajghy talaq” (qaytaryp alugha bolatyn talaq) berse jәne ólgen sәtte әli berilgen talaq iddasynyng merzimi bitpegen bolsa, onday jaghdayda da әieli kýieuin jua alady. Al eger kýieui әieline qaytys bolmay túryp “talaq baiyn” (qaytarylmay¬tyn talaq) bergen bolsa, onda “idda” uaqyty bitse de, bitpese de kýieuin jua almaydy.
Eger qaytys bolghan әieldi juatyn әielder tabylmaghan jaghdayda (mysaly, әiel er kisiler arasynda qaytys bolyp nemese juatyn әiel tabylmasa, onda ol saparda qaytys bolghan sanalyp), mәiitke tәiәmmýmdi onyng mahramy (jaqyn tuystary) jasaydy. Eger janynda mahramy bolmasa, onda mәiitke bireui tәiәmmýmdi qolyn shýberekpen orap jasaydy, biraq mәiit qoldaryna qaramaydy.
7. Ghúsyldan búryn mәiitke dәret aldyru ýkimi
Tiri adamnyng ghúsyl qúiynatyny siyaqty mәiitke de auzy men múrnyna su qúimastan dәret aldyru - mústahab. Mәiitting auzy men múrnyna su qúng mýmkin bolmaghandyqtan, bas barmaq pen súq sausaqty shýberekpen  orap, ony sulap, mәiitting auzyna, qyzyl iyegine jәne múrnyna mәsih (qoldy sulap sýrtu, sipau)  tartu - mústahab. Búl auzy men múrnyn shai ornyna jýredi.
8. Mәiitti ýsh qaytara juu ýkimi
Mәiit 3 ret basynan ayaghyna deyin juyluy kerek. Mәiit bir nemese eki jughannan keyin-aq tazar¬sa da 3 retten kem nemese artyq juu - mәk¬ruh (únamsyz is-әreket). Al eger de mәiit 3 retten keyin de tazarmasa, ony sabynmen tazarghansha juu kerek. Sonymen qatar mәiitti barynsha taq juu - mústahab (mysaly 4 retten keyin mәiit tazarsa da taq bolu ýshin 5-shi retti qosu kerek).
9. Mәiitke iyis may qosyp juu ýkimi
Mәiitti iyis su (alkogolisiz) nemese soghan úqsas iyis may aralastyryp juu - mústahab. Aqyrghy ret iyis sabynmen juu - mústahab.
10. Mәiitti jyly sumen juu ýkimi
Mәiitti barlyq uaqytta jyly sumen juu abzal. As-Sarahsiyding “Ál-Muhiyt” atty kitabynda jәne “Ál-Alәmgiriya pәtualarynda” hәm “Bahr ar-Raiyqta” da: “Bizding mәzhabymyzda barlyq uaqytta jyly su abzalyraq”, - delingen.
11. Mәiitti qanday adam juu kerektigi ýkimi
Mәiitti juatyn adam әdepti de taqua boluy - mústahab. “Ál-Alәmgiriya pәtuasynda” da osylay delingen. Mәiitti juu kezinde mәiitting kemshiligin (iyistengeni, nemese betteri tilim-tilim bolyp ketkenin) aitpau qajet. Mәiitti juyp bolghannan keyin kebindemey túryp mәiit denesin qúrghatyp sýrtu qajet.
12. Mәiitke jasaluy mәkrýh nәrseler ýkimi
Mәiitting saqaly, shashy taralmaydy. Sonday-aq mәiitting shashy, tyrnaghy alynbaydy, saqal-múrty qysqartylmaydy, qoltyghy men әuretti jerlerindegi týkterin tazalaugha bolmaydy. Mәiit qaytys bolghanda qanday kýide bolsa, sol kýiinshe juyp jerleu kerek.  Eger shashy nemese tyrnaghy týsip qalsa, mәiitpen birge kómu ýshin olardy kebinge salyp qoi lәzim. Búl Ábu Hanifa (r.a.) mәzhaby ghúlamalary kelisken ýkim. As-Sarahsiyding “Ál-Muhiyt” atty enbeginde jәne basqa da kitap¬tarda: “mәiitting shashy men saqaly taralmaydy jәne tyrnaqtary men shashtary alynbaydy”,  sonday-aq Burhan ad-Din әl-Marginaniyding “Hidayasynda” da: “múrty basylmaydy, qoltyq jәne dene týkteri qyrylyp tazalanbaydy”, -  delingen.
13. Mәiitti juu rәsimderi ýkimi
Mәiit biyikteu oryngha jatqyzylady. Juu  kezin¬de juatyn jәne olargha kómektesetin kisiler¬den basqa ol jerde ózge adamdar bolmauy - sýnnet. Juatyn kisi  qolyn  shýberekpen  orap nemese medisinalyq qolghap kiyip  sumen  mәiit  әuretinin  aldy-artyn  juyp istinja (ýlken jәne kishi dәret sekildi lastyqtardan tazartu) jasaydy.
Ábu Hanifa (r.a.) ýkimderi boyynsha mәiitke aldymen istinja jasap, sodan song dәret aldy¬rady. Al eger mәiit tuylghanda dauys shygharmaghan sharana bolsa, dәret aldyrmaydy, janaza oqylmaydy.
Mәiitti jughanda eki qolynan emes, betinen bastap juady.
Abd ar-Rahman әl-Jaziriyding (r.a.) “Ál-Jaziri” atty kitabynda: “әdette adam denesin ózi juatyn bolghandyqtan eki qolynyng taza boluy qajet. Sondyqtan da dәret alu ýshin adam aldymen eki qolyn juady. Al mәiitti basqa adam juatyndyqtan әueli onyng betin juumen bastaydy. Juushy suly shýberekke oralghan sausaqtarymen mәiitting auzy men múrnyn sýrtedi. Keyin mәiitting saqal nemese shashy bar bolsa, ony sabynmen juady”, - deydi. “At-Tabiiyn” jәne At-Tahauy “Sharhynda”: “eger mәiitting shashy bolsa tiri adam sekildi juyndyrylady. Eger mәiitting shashy joq bolsa, sabynsyz taza sumen juu jetkilikti”, - delingen. Mәiit basyna mәsih tartylady. Ong jaghynan bastap juu ýshin mәiitti sol jaghyna jatqyzyp, basynan ayaghyna deyin 3 ret su qúyady. Mәiitting arqasyn juu ýshin etpetinen jatqyzugha bolmaydy. Su ekinshi jaghyna jetu ýshin әri-beri qozghaydy.
Mәiitting býkil denesine bir ret su tiyse, paryz kifaya bolady. Taghy eki ret juu (ýshke toltyru) - mústahab. Keyin mәiitti ong býiirine jatqyzyp, bastan-ayaq әueldegidey sol býiirine ýsh retten su qúiyp juyp shyghady. Sodan song ony sýiep otyrghyzyp, jay ishin basyp sipau kerek. Eger nәjis shyqsa juyp tastaydy. Sodan keyin mәiitting sol jaq býiirine jatqyzyp, ong jaq býiirinen su qúi kerek. Bastapqy 2 ghúsylda mәiitti jyly sumen sabyndap juu qajet. Ýshinshi ret jughanda, iyis su nemese iyis may qosylady. Keyin mәiit denesi qúrghatylady. Sosyn iyis may jaghu - mústahab.
14. Mәiitting basy men saqalyna iyis may jaghu ýkimi
Mәiitti juyp bolghan song basy men saqalyna iyis may jaghu - mústahab.
15. Juylghan mәiitten nәjis shyqsa ne isteu kerek ýkimi

Eger mәiit denesinen qan, iring ne sol siyaqty dәret búzar nәjis shyqsa jәne de ol kebinge tiyse, biraq mәiit kebinge әli oralmaghan bolsa, onda mәiitke onyng ziyany joq. Tek kebindelmey túryp lastanghan jerleri juylady. Mәiitti kebinge orap qoyghannan keyin bolmashy nәjis shyqqan jaghdayda, jumasa da bolady. Al nәjis kebindi qatty lastaytyn bolsa, kebini juylady. Sebebi múnday jaghdayda mәiitke janaza oqugha bolmaydy. Biraq mәiit qayta juylmaydy. Al eger mәiit denesindegi auyr jaraqat saldarynan qan, iring sekildi nәjis nәrseler qayta-qayta shygha beretin bolsa, bir-aq ret juylady.
16. Kebindeu ýkimi
Mәiitti kebindeu músylmandargha paryz kifaya. “Ál-Alәmgiriya pәtualarynda” jәne “Fath-әl-Qadirde” de paryz kifaya delingen.  Kebin mәiit denesin týgel jauyp túruy kerek. Mәiit er yaky әiel bolsyn, eger kebin kelte bolsa, músylmandar moynynan paryz týspeydi. Kebin aqysy mәiitting óz mal-mýlki esebinen alynuy uәjip. Mal-mýlki bolmasa, kebin aqysyn tuystary men odan jaqsylyq kórgen kisiler tóleydi. Eger әieli qarajatty bolsa da әiel kebinining shyghynyn kýieuining óteui mindet. Tuystarynyng kebindeuge jaghdayy bolmasa, músylman jamaghatyna, yaghny jaghdayy bar kisige jýkteledi. Kebin ýkimi siyaqty mәiitti jerleu rәsimi de qauymgha mindet.
17. Kebinning týrleri men sipattary ýkimi
Kebinning jaqsysy - aq týstisi, biraq ol dәke siyaqty júqa bolmauy tiyis. Onyng jana nemese eski boluy shart emes.
Kebinning ýsh týri bar:
Sýnnet kebin;
Kifaya kebin;
Zәru kebin.
I. Sýnnet kebin: Erlerge de, әielderge de qa¬jet 3 qabat kebin, yaghny qamis (kóilek), izar (shalbar) jәne lifafa (syrt orau). Qamiys  mәiit moynynan baltyrgha deyin, al izar men lifafa basynan ayaghy¬na deyin jetetin boluy kerek. Áyelderge qosymsha bastaryna himar (oramal) jәne kókirekterine baylanatyn keudeshe lәzim. Áyelder kebini 5 qabat bolady. Kóilekterinde jeng bolmaydy jәne onyng eshbir jeri ashyq qalmauy tiyis. Al lifafa mәiitting bas jәne ayaq jaghynan da baylanatynday artyghymen alynady. Kebindegende mәiitting eshbir jeri ashyq qalmauy qajet. Kebindegennen keyin mәiitting bas-ayaghy baylanady jәne kebinning ortasy ashylyp ketpes ýshin kebinnen alynghan matamen belin baylaugha bolady.
II.Kifaya kebin: Erlerdi tek izar nemese lifa¬fagha orau, al әielderdi basyna himar (oramal) men kókiregine keudeshe baylap, kóileksiz lifafagha orau kerek.
III.Zәru kebin: Óte zәru kezde mәiit tabylghan matamen, tipti bolmasa mәiitting sharighatta әuret sanalatyn jerlerin jabatynday matamen kebindeledi. Kebindeytin eshnәrse tabylmasa, mәiit óz kiyimimen kebindeledi. Eger qaytys bolghan kisi óte kedey nemese bireuge qaryzy bolsa, sonday-aq bala-shaghasy kóp jәne olar jas bolsa, mәiit kifaya kebinmen kebindeledi.
18. Mәiitti kebindeu ýkimi
Er adamdy kebindeu ýshin aldymen lifafa, keyin izar tóseledi. Onyng ýstine kóilekting bir jaghy tóseledi de ýstine mәiit jatqyzylyp kóilekting ekinshi jaghy kiygiziledi.
Al әielderge lifafa jayyp, ýstine izar tóseydi, onyng ýstine mәiitti jatqyzyp, qamis (kóilek) kiygizedi. Áyelding shashyn ekige bólip, ony kóilegining syrtynan keudesine qoyyp, basyn jәne eki bólek shashyn himarmen (oramal) qymtap, kókiregin keudeshemen baylaydy. Osylar oryndal¬ghan song aldymen izar, odan keyin lifafagha orap, mәiit bas pen ayaq jaghynan jәne ortasynan buylady.
19. Janaza namazynyng ýkimi
Janaza namazy - paryz kifaya. “Ál-Alәmgiriya” pәtualary jәne “Tatarhaniyada” da “paryz kifaya” delingen. Janaza namazyna eshkim barmasa kýnәhar bolady. Eger janaza namazyna qauymnyng bir toby, nemese bir adam qatyssa da basqalardyng moynynan  paryz mindeti týsedi. Janazagha qatysugha eshkim mәjbýrlenbeydi. Biraq ta qatysqan kisi mol sauap alady.
20. Janaza namazynyng sipaty
Janaza namazynda - imam mәiitting keude túsynda túrady. Janaza namazynyng paryzyn óteuge niyet etedi. Imam “Allohu Ákbar” dep qúlaq qaghyp, qolyn baylap “sәna” dúghasyn oqidy. Odan keyin de qol kótermey 2-shi ret “Allohu Ákbar” dep Payghambarymyzgha (s.gh.s.) salauat oqidy. Osydan keyin 3-shi ret qol kótermey “Allohu Ákbar” dep janaza dúghasyn oqidy. 4-shi ret qoldaryn kótermey “Allohu Ákbar” dep tәkbir aitqannan keyin 2 jaghyna sәlem beredi. Qol sәlem bergennen keyin ghana týsiriledi. Imam tәkbirlerden basqasyn ishtey oqidy.
21. Janaza namazynyng paryzdary
Imam Aghzam (r.a.) mәzhabynda janaza namazy¬na niyet etu - shart. Janaza namazynyng tәkbirleri (”Allohu Ákbar” dep Alla Taghalany úlyqtau) tórteu.
Janaza namazy sonyna deyin týregep túryp oqylady. Janaza namazyn ýzirsiz (sebepsiz) otyryp oqugha bolmaydy.
3-shi tәkbirden keyin marqúmgha dúgha oqylady. Dúghany belgili bir týrde jasau uәjip emes.
Janaza dúghasy:
Oqyluy: “Allahum¬mәgh¬fir ly hayynәә uә mәiytiy¬nәә uә sha¬hiy¬diy¬nәә uә ghaibiy¬nәә uә zә¬kә¬riy¬nәә uә un¬sә¬nәә uә sa¬ghiy¬riy¬nәә uә kә¬biy¬riy¬nәә.
Allahum¬mә mәn ahiәitә¬hu miyn¬nәә fә ahiy¬hy ‘alal-iys¬lәm uә mәn tәuәf¬fәitә¬hu miyn¬nәә fa tәuәf¬fә¬hu ‘alal-iman”
(”Allam! Ti¬ri¬le¬ri¬miz¬ge, óli¬le¬ri¬miz¬ge, osy jer¬de¬gi¬ler¬de jә¬ne mún¬da bol¬ma¬ghan¬dar¬gha, er¬le¬ri¬miz¬ge, әiel¬de¬ri¬miz¬ge, ki¬shi¬miz ben ýl¬ke¬ni¬miz¬ge ke¬shi¬rim et! Allam! Bizden kimge ómir bersen, soghan islamy ómir nәsip et! Al aja¬ly jet¬ken qúl¬da¬ryn¬nyng ja¬nyn iman¬men ala gór!”).
Osy dú¬gha¬dan keyin tó¬men¬de¬gi dú¬gha¬lar¬dyng bi¬ri oqy¬la¬dy:
Eger ja¬na¬za er ki¬si bol¬sa my¬na dú¬gha oqy¬la¬dy:
Oqyluy: “Uә hus¬sә Hә¬zәl-mәiiytә biyr-rauhy uәr-ra¬ha¬ty uәl-mәgh¬fiy¬rә¬ty uәr-riy¬duan.
Allahum¬mә in kә¬nә muh¬siy¬nәn fә¬zid fy iyh¬sә¬niy¬hy uә in kә¬nә musiiyәn fә tәjәuәz ‘anhu uә laq¬qiy¬hiyl-әm¬nә uәl-bush¬rәә uәl-kә¬rә¬mә¬tә uәz-zul¬fәә biy¬rah¬mә¬tiy¬kә iә ar¬ha¬mar-ra¬hiy¬mi¬iyn”.
“Rab¬bym! Ási¬re¬se my¬na mәiitti ra¬qym¬gha, ra¬qat¬¬tyq¬qa, ke¬shi¬rim¬di¬lik¬ke jә¬ne ba¬qyt¬ty¬lyq¬qa jet¬kiz.
Allam! Búl kisi iz¬gi¬lik is¬te¬gen adam bol¬sa, Sen onyng jaq¬sy¬ly¬ghyn art¬tyr. Eger búl óli ja¬man¬dyq ja¬sa¬ghan bol¬sa, ja¬za¬syn ber¬mey ra¬qym et. Ký¬nә¬la¬ryn ke¬shir. Búl kisini qo¬rqynyshtan saq¬ta. Ra¬qym-sha¬ra¬pa¬tyn¬men sýiin¬shi¬le. Ony aqy¬ret¬te ba¬qyt¬ty¬lyq¬qa bó¬lep, jo¬gha¬ry mәr¬te¬be¬ge shy¬ghar. Ei, ra¬qym¬dy¬lar¬dyng ra¬qym¬dy¬sy Alla Taghalam!”
Eger ja¬na¬za әiel bol¬sa my¬na dú¬gha oqy¬la¬dy:
“Uә hus¬sә hә¬ziy¬hiyl-mәitә¬tә biyr-rauhy uәr-raaha¬ty uәl-mәgh¬fiy¬rә¬ty uәr-riy¬duan.
Allahum¬mә in kә¬nәt muh¬siy¬nә¬tәn fә¬zid fy iyh¬sә¬niy¬hә uә in kә¬nәt mu¬siyәtәn fә tәjәuәz ‘anhәә uә laq¬qiy¬hәl әm¬nә uәl-bush¬rә uәl-kә¬rә¬mә¬tә uәz-zul¬fә biy¬rah¬mә¬tiy¬kә uә ar¬ha¬mar-ra¬hiy¬mi¬iyn”.
“Rab¬bym! Ási¬re¬se my¬na әiel mәiitti ra¬qym¬gha, ra¬qat¬tyq¬qa, ke¬shi¬rim¬di¬lik¬ke jә¬ne ba¬qyt¬ty¬lyq¬qa jet¬kiz.
Allam! Búl kisi iz¬gi¬lik is¬te¬gen adam bol¬sa, Sen onyng jaq¬sy¬ly¬ghyn art¬tyr. Eger búl kisi ja¬man¬dyq ja¬sa¬ghan bol¬sa, ja¬za¬syn ber¬mey ra¬qym et. Ký¬nә¬la¬ryn ke¬shir.
Búl kisini qo¬rqynyshtan saq¬ta. Ra¬qym-sha¬ra¬pa¬tyn¬men sýiin¬shi¬le. Ony aqy¬ret¬te ba¬qyt¬ty¬lyq¬qa bó¬lep, jo¬gha¬ry mәr¬te¬be¬ge shy¬ghar. Ei, ra¬qym¬dy¬lar¬dyng ra¬qym¬dy¬sy Alla Taghalam!”
Ja¬na¬za er ba¬la bol¬sa my¬na dú¬gha oqy¬la¬dy:
Oqyluy: “Allahum¬mәj’al¬hu lә¬nәә fә¬rә¬tan uәj’al¬hu lә¬nәә әj¬rәn uә zuh¬rәn uәj’al¬hu lә¬nәә shaafi’an uә mu¬shaf¬fa’an.
( “Allam! Búl sәbiydi jәn¬nat¬ta biz¬di qar¬sy alu¬shy әri aqy¬ret syiy jәne biz¬ge ony sha¬pa¬ghat¬shy et! Onyng bizge jasaytyn sha¬pa¬gha¬tyn qa¬byl ala gór!”)
Ja¬na¬za qyz bol¬sa, my¬na dú¬gha oqy¬la¬dy:
“Allahum¬mәj’al¬hә lә¬nәe fә¬rә¬tan uәj’al¬hә lә¬nәә әj¬rәn uә zuh¬rәn uәj’al¬hә lә¬nәә sha¬fi’atәn uә mu¬shaf¬fa’atәn”.
( “Allam! Búl qyz sәbiydi jәn¬nat¬ta biz¬di qar¬sy alu¬shy әri aqy¬ret syiy jәne biz¬ge ony sha¬pa¬ghat¬shy et! Onyng bizge jasaytyn sha¬pa¬gha¬tyn qa¬byl ala gór!”)
Janaza shygharushynyng qajet dúghalardy bilui lәzim. 4-shi tәkbirden keyin sәlem beriledi. Ábu Hanifa (r.a.) mәzhabynda 4-shi tәkbirden keyin sәlem beru basqa namazdardaghy sәlem beru siyaqty uәjip. Janaza namazynda “Fatiha” sýresin qiraghat niyetimen oqugha bolmaydy. Ony dúgha niyetimen ghana oqugha bolady. Janaza namazynda Qúran oqylmaydy.
22. Janaza namazynyng sharttary
1. Mәiit músylman bolu kerek. Músylman emes kisige  janaza oqylmaydy. Sebebi, Alla Taghala Qúran Kәrimde: “Olardyng bireui ólse. Sen oghan mýldem janaza shygharma”, - degen. (”Tәube” sýresi, 84-ayat).
2.Namazgha mәiitting bar boluy shart, joq mәiitke janaza oqylmaydy.
3.Mәiit juylmay nemese su joq jaghdayda tәiәmmým jasalmay  janaza oqylmaydy.
4.Mәiit qauymnyng aldynda boluy qajet. Mәiit qauymnyng artynda bolsa janaza namazy dúrys bolmaydy.
5.Janaza namazyn oqityn kezde mәiit kólik ýstinde, adamdardyng qoldarynda nemese iyqta¬rynda bolmauy kerek.
Janaza namazyn oqushynyng tiyisti 4 sharty bar: 1) Niyet etu; 2) Dәretti boluy; 3) Qybylagha qarau; 4) Áuretining jabyq boluy;
23. Janaza namazynyng sýnnetteri jәne imam mәiitke janaza namaz oqyghanda qalay túruy kerek
1) Tәkbirden keyin sәna oqu:
“Subhanaka Allohumma ua bihamdika ua tabarakasmuka ua taala jadduka ua jәlla sәnaauka ua lә ilaha ghoyruk”.
2) Tәkbirden keyin Payghambarymyzgha (s.gh.s) salauat oqu.
Mәiitting jasyna qaray ýlken-kishi, er nemese әiel boluynyng aiyrmashylyghy joq.
24. Janaza namazyn ótkizuge qúzyrly kisiler
Ábu Hanifa (r.a.) mәzhabynda janaza namazyn ótkizuge eng qúzyrly kisi patsha, mýfty jәne ol taghayyndaghan jergilikti imam, moldalar.
25. Imamnyng janazada tәkbirdi 4-ten az nemese kóp aityp qoi ýkimi
Ábu Hanifa (r.a.) mәzhaby ghúlamalary eger imam janylyp, tәkbirdi 4 retten artyq aityp qoysa, (oghan úyshylar) oghan ilespey, sәlem bergen¬she kýtedi. Keyin birge sәlem beredi, sonda janaza namazy dúrys bolady. Eger bile túra tәkbir tórt retten az aitylsa, namaz búzylady. Al janylyp kem aityp qoysa, namazdyng bir rәkәtin kemitip qoyghan ýkimde bolady. Biraq ta janaza namazynda sәhu sәjde jasalmaydy. Sondyqtan jamaghattan bir kisi tәkbirding kem bolghandyghyn imamgha eskertui kerek, sonda imam tәkbirding kem bolghanyn tolyq¬tyryp, qayta sәlem beredi. Janazany qayta oqu shart emes.
26. Janazany qayta oqu ýkimi
Bir ret oqylyp qoyghan janazany qayta oqu mәkrýh. Óitkeni, jamaghatpen janaza bir-aq ret oqylady. Eger janaza jamaghatsyz oqylghan jәne mәiit әli jerlenbegen bolsa Imam Aghzam (r.a.) mәzhabynda jamaghatpen qayta oqylady.
27. Meshit ishinde janaza namazyn oqu ýkimi
Imam Aghzam (r.a.) mәzhaby boyynsha janaza namazyn meshit ishinde oqu - mәkrýh. Biraq meshit aulasynda oqugha bolady.
28. Shәhid ýkimi
Shariatta shәhid dep Alla jolyndaghy soghysta qaza tapqan adamdy aitady.
Shәhid ekige bólinedi:
I. Kәmil shәhid (tolyq shәhiyd) - búl dýniyede de, aqyrette de shәhid bolyp sanalatyn kisi. Kәmil shәhid boluy ýshin bes shart bar:
1.Sanaly, aqyl-esi býtin bolu;
2.Kәmeletke tolghan bolu;
3.Músylman bolu;
4.Sol jerde kóz júmu;
Ol ózine tiygen soqqydan emdelmey, tamaq jemey, su ishpey, úiyqtamay jәne qúlaghan jerinen basqa jerge aparylmay (mysaly, shatyrgha, ýiding nemese bólmening ishine tasylmay jәne bir namaz uaqyty ótpey) mert bolsa ghana kәmil shәhid bolyp esepteledi.
Kәmil shәhid ýkimi: Shәhidke ghúsyl rәsimi jasalmaydy, tek ýstindegi qannan ózge nәjis tazartylady. Ony mert bolghan kýiinde, qalyng kiyimderi men qarulary sheship alynyp, jenil kiyimimen jerleydi. Shәhid óz kiyimi jәne ýstindegi qanymen janaza oqylyp jerlenedi.
II.         Aqyrettegi shәhidter:
Búghan zúlymdyqpen óltirilse de jýnib bolghan adam, әitpese hayyzdy nemese nifasty әiel, ne bolmasa alghan jaraqatynan keyin kóp uaqyt ótken song ólgen adam, nemese sәby bala, esi auysqan kisi nemese abaysyzda óltirilgen kisi kәmil shәhidke jatpaydy, biraq aqyrette shәhid dep sanalady. Múnday shәhidterge qiyamet kýni Alla taghala tarapynan uәde etilgen sauap beriledi. Búlardyng kәmil shәhidterden aiyrmashylyghy - olardy juyp, kebindep, janazasyn shygharady. Osy  aqyret shәhidteri qataryna sugha batyp nemese órtenip ólgen, ýstin dual nemese sol siyaqty bir nәrse basyp qalghan adam, sapardaghy jolaushy, oba, tyrysqaq auruynan nemese dәri-dәrmekten ulanyp ólgen, ishi ótip qaytys bolghan, epiylepsiya (talma), ystyghy kóterilip ólgen, jylan-shayan shaqqan, t.b jәne de osylardyng qataryna ilim izdep jýrip qaytqan jәne júma qarsanyndaghy týnde qaytys bolghan kisiler jatady. Olar aqyret shәhidteri bolsa da juylyp, kebindelip, janaza namazy oqylady.
29. Janaza oqylmaytyn adamdar ýkimi
Ýlken-kishi, er nemese әiel bolsyn әrbir músylmangha janaza namazyn oqu paryz. “At-Tabiinde” janaza namazy oqylmaytyn adamdar qataryna tómendegiler jatqyzylady:
1.Býlikshi, músylmandargha qarsy qaru qoldanyp, soghys ashqan kisiler;
2.Qaraqshylyq shabuyl kezinde ólgen tonaushylar jәne sol siyaqtylar;
3.Ata-anasyn óltirgender: olargha qorlyq bolu ýshin janaza oqylmaydy. Abaysyzda ózin-ózi bilmey óltirgen adamdy juyp, janaza namazyn oqu kerek (mysaly, jaudy óltiremin dep abaysyzdan ózin óltirip alghan). Sol siyaqty ózge dinge, sektagha kirgen kisining janaza namazy oqylmaydy jәne olar músylmandar ziratyna jerlenbeydi.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550