Adamnyng tirshiligi myna dýniyedegi kenistik pen uaqyttyng ayasynda ótip jatady. Adam ýshin osy dýniyeni iygeru, saqtau, qorghau tek fizikalyq shart qana emes, ol kiyeli metafizikalyq mindetti túghyr.

Islam teologiyasy boyynsha búl dýniye, adamnyng ómir men ólim arasyndaghy synaqtan ótui ýshin jaralghan. Jeke adamnyng synaq uaqyty onyng tarihy. Al әrbir adamnyng jeke tarihy, ol tútas bir mәdeniyetting de, dinning de, últtyng da, memleketting de tarihy. Qazaqtyng tarihy tanymynda uaqyt pen kenistik, kәdimgi fizika men metafizika siyaqty jan men tәn qatynasynday sipatqa iye. Sondyqtan qazaq dýniyetanymynda uaqyt pen kenistik tútas qarastyrylady.

Árbir adamnyng Qúday aldyndaghy jeke synaghy onyng ólimimen ayaqtalghanymen, myna dýniyedegi izi keyingi qalghan tirilerge ónege, tәjiriybe, jol, salt, jora bolyp qalatyny mәlim. Búl uaqyt sonymen qatar ónege, ýlgi yaghny adamnyng aqylyn, aryn, janyn, malyn, namysyn qorghaudyn, saqtaudyng tәjiriybesi. Búlardy mәdeniyet qabattary deymiz.

Iz qaldyrghandardyn  ómiri de, ólimi de mәngi este saqtalady. Búl – tarihy sana. Sana tiri yaky belsendi bolsa, tarihta aty qalady, anyzgha ainalady. Sonday anyz, әpsana bolghan babalardy eske alu – ol adamnyng ruhany qajettiligi, ruhynyng qyzmeti.

Negizinen tarihy sana, yaky tarihy jady men diny kiyelilik arasynda tyghyz baylanys bar, onyng әleumettik qyry osy tústa ashylady. Mysaly Iasauiyding «zikr (eske alu) teoriyasy» men últtyq tarihy sana arasynda qúbylystyq úqsastyq bar. Múny tarihy sabaqtastyq, (ótken, osy jәne keler shaq) ýsh uaqyt tútastyghy dep qaraymyz.

Adam mәngilik, sebebi onyng izi, mazary onyng artynda qalghandary ýshin sol kenistikti iyelenu qúqyn berumen qatar, memleket - biylik jәne otan degen kiyeli túghyr qalyptastyrady. Demek, mazar tek mәiitting jerlengen topyraghy ghana emes, adamnyng otanynyng qazyghy. Otannyng yaky kenistikting kiyeliligi degen tújyrymdama osy jerde ózin kórsetedi.

Adamnyng islam teologiyasy boyynsha, birtútas ýsh otany bar. Ruh әlemindegi otany, sosyn ana qúrsaghynda, tughan song otanymen kindigi arqyly baylanady. Sondyqtan  da adam ýshin «tughan jer kiyeliligi» manyzdy oryndy iyelenedi.

Adam tughan song myna dýniyemen ruh-sanasy arqyly qatynas jasaydy. Qazirgi jahandyq ýderisting basty amaly, adamdy osy sanadan yaghny kiyeli otanynan baylanysyn ýzu, úmyttyru ekendigi mәlim.

Endi adamnyng búl dýniyede eng basty túghyry otan bolsa, sonyng birinshi satysy ana qúrsaghy, eli, myna әlemge kelgendegi ruhany túghyrlary, qúndylyqtary, sol sara jolmenen imany men ústanymynan ózgermesten IYesine qaytuymen adam sapary shenberin ayaqtaydy. Biraq búl dýniyedegi izderi artyndaghylar ýshin de, Qúday ýshin de negizgi synaq ólshemi bolyp qala beredi. Sondyqtan adamgha ótken tarihyn, jolyn, izderi men tәjiriybelerin eske alyp otyru – sunna, úly jol, yaghny tabighy hәl. Qúdaylyq qalau. Demek kez kelgen mazar jay ghana tompayghan topyraq emes, ol adamnyng úlaghat, ónege, estu, ghibrattanu obiektisi.

Mazardyng syrtyna qarap-aq ólimdi eske alasyn. Al mazmúnyna ýnilsen, ómirdi qalay sýru kerektigin sezinesin.

Mazar – ruh pen sananyng qúbylystyq eskertkishi. Mazar – dinning de, dilding de tarihy. Sondyqtan bolmys degen ol jeke basyng ghana emes, últtyn, mәdeniyetting jauapkershiligi men enshisinde ekendigin de esten shygharmaghan abzal. Mine osy orayda Iasauy atamyzdyng «zaman», «makan», «ihuan», «rabty súltan» ústanymy qazaq bolmysynyng mәni ekendigi aishyqtala bastaydy.

Qazir qoghamdyq pikirde, keybir bauyrlar "múnday elden ketemin, basqa elding anausy artyq, mynausy keremet" degen sózder aityp jýr. Jaraydy, salystyru degen jaqsy. Biraq eshqanday salystyru otan ýshin jýrmeydi. Sebebi ol, Otan – anan. Qansha jerden salystyrsang da óz anasynan basqa artyq ana tapqan jan bar ma? Sondyqtan búl eldi salystyryp, auystyru otangha qyzmetti bildirmeydi. Sabyrmen, ghylymmen, bilimmen, namyspen, erik jigermen otandy emes, otanyndaghy ýderisterdi auystyru basty múrat bolsa qúba qúp.

Demek sening tirliging ghana emes, mәiiting de myna kenistikting yaghny topyraqtyng әri qaray qazaq otany boluyna sep. Tiri bolyp qyzmet etsen, qazaqtyng ajarysyn. Al eger dәm túzyng tausylyp óle ketseng de, mazaryn, qazaq tarihy bolyp qalady.

Mazar – qazaqtyng tarihy sanasynyng mәni. Ol fizikalyq jәne metafizikalyq tarihy oilau jýiemizdi tútastandyryp túrghan temirqazyq ispettes. Búl sanany arheologtar jaqsy sezedi. Mazar  "kulitivasiyalyq qyzmet" roliin atqaryp keledi. Myna qazaqtyng kenistigin mazarlarsyz elestetseniz, búl jer meniki dep aita almaytynday bolasyz. Din fenomenologiyasy túrghysynan, mәdeniyetter men qalalardyng payda boluyndaghy mazarlardyng róli turaly da arnayy zertteuler jýrzigilui tiyis. Mysaly, búl túrghydan, Ankara qalasynyng «Qajy Bayram Uәli» atymen nemese Týrkistan qalasynyng qalyptasuynda «Qoja Ahmet Iasauiyding róli» degen taqyryptar óte ózekti mәsele.

Din fenomenologiyasy ghylymy túrghysynan, diny ghimarattar ol: mazar, meshit, shirkeu bolsyn, sol elding ruhany tarihy әri túratyn arealyn kórsetetin birden bir belgi – eskertkish. Mysaly, shirkeu pravoslaviya ýshin sol elding shekarasyn bildiretin simvol. Patshaly Resey ýshin de «Russkiy miyr» shekarasy aldymen shirkeu, sosyn syrtyn krepostipen qorshaydy.  Sondyqtan mazar, meshit ol ruhany әri sayasi, geopolitikalyq túghyr. Búl mәselege ghylymy tanymmen qaraghan jón.

Qazaq dýniyetanymynda "molaly jerde su bolar, suly jerde el bolar" degen ólshem bar. Osy ólshemning mәnine ýnilseniz, qazaq dýniyetanymynda «mazar», «el», «su» búlar geopolitikalyq kategoriya. Búl qúbylys keshe solay bolghan, býgin de odan әri jalghasyp kete beredi. Mine, qarap otyrsanyz adam ýshin kenistikte de, sanasynda da úghymdyq tanymdyq eskertkish-ústyndar oryn alady eken.

Kórip otyrghanynyzday, «men» yaky «bolmys» degen ol tek adamnyng jeke túlghasy ghana emes. Ol onyng artynda túrghan mәdeny gharyshy. Mendi «men» dәrejesine jetkizgen әlem ol mening – mәdeniyetim. Sol mәdeniyetti týzetin qúndylyq atauly adam sanasyna úghymdar arqyly enedi. Til arqyly úghym, týsinik, tanym, tújyrym, dýniyetanym, din, barlyghy meni qorshaghan gharyshqa ainalady.

Qazaq memlekettiligi men sayasy tarihynda osynday geopolitikalyq mәni bar ortalyq Týrkistan qalasy boldy. Týrkistan – bir jaghy Syr, bir jaghy Qarataumen qorshalghan, tabighy qorghan ishindegi kiyeli meken, yaghny «Farab» aimaghy bolatyn. Ári Týrkistan iri sauda jolynda ornalasqan týrki-islam órkeniyetining ortalyghy. Sondyqtan tarihta búl qasiyetti mekendi iyelenu ýshin talas-tartys tolastamaghan. Búl qalany «iyemdenu» tarihy da «mazar qúbylysyna» baryp tireledi. Búl jerdegi mazar qúbylysy tikeley Qoja Ahmet Iasauiyding tarihy túlghasymen baylanysty. Yaghni, Iasauiyding «Ázireti Súltan», «Pir-y Týrkistan», «Asitana-y Saghadat» siyaqty ataqtary men danqy da yqpal etken.

Týrkistan qalasyn alghash astana etken qazaq handarynyng biri Esim han boldy. Ol, ózining ósiyeti boyynsha, Qoja Ahmet kesenesine jerlengen. Esim hannan keyingi qazaq handarynyng barlyghy derlik osy mekende jerlendi. Keybir derekter boyynsha, qasiyetti Týrkistanda qazaqtyng 21 hanynyng sýiegi jatyr. Olardyng arasynda II Jәnibek han (1643 jyly qaza tapqan); Salqam Jәngir han (1652 jyl); Áz Tәuke han (1718 jyl) jәne qazaqtyng ýsh jýzin biriktirgen eng songhy hany — Abylay han (1781 jyl) bar.

Abylay han da Áziret Súltan jatqan qabyrhananyng shyghysyndaghy dәlizde, shyghys esigi aldyna qoyylghan. Búl dәliz eski derekterde osy jerde jerlengen hannyng atymen «Abylayhana» dep atalghan.

Keshegi men býgingining altyn kópiri bolghan, qazaq memlekettiligining tóri, kiyeli besik Týrkistan, kiyeli mazar (panteon) retinde de tarihy mәnge iye. Tek ótken tarihta ghana emes, ol býgin de tarihy sabaqtastyq arqauy. Osy orayda, Egemen elimizding túnghysh preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng enbegi orasan. Elbasymyzgha, әriyne, amandyq, densaulyq tileymiz. Biraq ólim de aityp kelmeydi. Mening oiymnyng da osy jerde tiyegi aghytylady. Uaqyt saghaty jetip, o dýniyege attana qalsa, Elbasynyng sýiegi kiyeli Týrkistan qalasyna, Áziret Súltannyng janyna jerlense, qazaq memlekettiligining tarihi, sayasy sabaqtastyghy men bayandylyghynyng kepili de ornyn tapqan bolar edi. Búl kenistikting de, tarihtyng da, sananyng sabaqtastyghyna qyzmet eter edi. Búl oy meni Astanadan panteon salynady degen kezden bastap mazalap keledi. Áriyne, búl Egemen elding túnghysh preziydenti retinde Áziret Súltan janyna resmy jerlenui de qazaq sayasy memleketiligining ótkeni men býgini arasyndaghy kópirdi qayta jalghap keter me edi degen oi... Sebebi, qazirgi jahandyq ýderistegi sayasy geopolitikalyq qauipsizdik manyzdy. Osy orayda býgingi egemendikting keshegi memlekettilik arasyn sayasy sanada jalghap ótetin bir qúbylysqa toqtalyp ketsem deymin. Keshegi ýzilgen eldigimizdin, memlekettiligimizding tarihy zandy múrageri bolyp otyrghan Tәuelsiz Qazaqstan Respublikasy ekendigi dausyz. Shiyrek ghasyrlyq uaqytta talay asulardan ótip kelemiz. Memleket tәuelsiz el retinde әli qalyptasu ýstinde ekendigi mәlim. Qazir syrttan da úlan ghayyr jerimizge kóz tigip, qiytúrqy geopolitikalyq mýddelerin teligisi kelip otyrghan syrtqy ishki sayasy ortalyqtar joq emes.

Memleket, memlekettilik búlar kiyeli úghymdar. Memleketsiz mәdeniyetting de, últtyq bolmystyng da tirshiligi neghaybyl. Sondyqtan býgingi qazaq memlekettiligi ýshin de tarihy sabaqtastyq yaky tarihy tәjiriybe basty ruhany túghyr ekeni dausyz.

Qazaq san ghasyrlyq synnan ótip, ózining egemendigi men eldigin jariyalady. Oghan da, mine, býgin shiyrek ghasyrdan asty. Qazirgi әlemdegi geopolitikalyq jәne jahandyq qysymdar men ózgerister últtyq, memlekettik bolmysty saqtauda tarihpen ýndesu shartyn aldymyzgha tartyp otyr.

Býgingi qazaq memlekettiligi keshegi qazaq handyghynyng jalghasy. Býgingi kiyeli otanymyz, keshegi qazaq handyghynyng territoriyasymen naqtylanghan. Bolmystyq, órkeniyettik túghyr boyynsha da islamdyq qúndylyqtar arqyly naqtylanghan ótken tarihy tәjiriybemizge oraluymyz qajet. Búl memlekettilik tarihynyng sabaqtastyghy men bayandylyghynyng kepili de bolmaq.

Mine, Týrkistan qazaq elining astanasy, qazaq memlekettiligining negizi retinde dala men qala tútastyghynan túratyn, týrki islam órkeniytining túghyryndaghy jana bolmystyq sayay ortalyq boldy. Kezinde Han Kenening erkindik jolynda «Alash júrtyn» qasyma ertemin degendegi sayasy iydeologiyalyq túghyry da osy Týrkistan bolatyn. Maghjannyng da «Týrkistan – Er týrikting besigi ghoy, Týrikting tәnir bergen nesibi ghoy» degeninde tereng tarihy sabaqtastyqqa toly mәn jatyr.

Dosay Kenjetay Túrsynbayúly,

Filosofiya, teologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

Yassaitanu GhZY diyrektory

Týrkistan qalasy

Abai.kz