Qaru tarihy óte erteden, adamzat tarihy bastalghan kezennen bastau alady. Sebebi, tabighatta kez kelgen jәndik siyaqty adam balasy da barlyq uaqytta qauip-qaterge toly ortada ómir sýrdi. Qatal da qayyrymsyz ómirde qorghanu ýshin qanday da bir qaru týri qajet edi. Qaru aghash pen tastan bastap kózge kórinbeytin sәulelik qarulargha, kosmostyq әskery qondyrghylargha deyingi әr kezende әr týrli damu satysynan ótti.

Alghashqy adamdardar ózderin qorghau, ang aulau, kýn kóris qajettilikteri qarudyng jana týrlerin tabugha ýzdiksiz iytermeledi. Otty paydalana bilu kóptegen janalyqtargha jol ashty. Otty paydalanudyng nәtiyjesinde metall óndeu óndirisining damuy túrmysta mystan, qoladan, temirden jәne basqada metall qospalarynan jasalghan búiymdardy qoldanysqa endirdi. Solardyng ishinde eng qarqyndy damyghan qaru jasau salasy boldy.  HII ghasyrda ashylghan janalyq – oq dәrining (poroh) shyghuy búl salada ghylymy – tehnikalyq revolusiya jasady deuge bolady. Alghashqy otty qarudyng týri 1132 jyly Qytayda jasaldy. Ol Bambuk «otty nayzasy» dep atalady. Búl qazirgi myltyqtyng alghashqy núsqasy edi. Osydan keyin – aq әlemde otty qarudyng neshe týrli núsqalary jasala bastady. Álemdik órkeniyetting bir bólshegi retinde qazaq halqynyng da búl ýrdisten shet qalmaghany belgili.  

Qazaq halqynyng arghy týbi sanalatyn saqtardyng ghún-sarmattardyn, kangulerdin, týrkilerdin, qimaq-qypshaqtardyng qaru-jaraq soghu óneri damu satysynda birneshe kezendi bastan ótkerdi jәne jalpy adamzattyq órkeniyetke ýles qosty. 

Qazaq memlekettiligi qalyptasqannan keyingi jaugershilik zamanda qaru-jaraq jasau isining ózektiligi artpasa kemimedi. Búl rette tek óz qaru jasau isimen ghana shektelmey әlemdik qaru jasau tehnologiyasymen tanysyp, qyr-syryn mengeru de manyzdy edi. Shet elde shygharylghan, әsirese Batys Evropa elderinde shygharylghan qarular elimizge әkelingen. Oghan dәlel «Áziret Súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq muzeyining  qorynda saqtalghan otty qarular.

Muzey qorynda saqtalghan Lefoshe revoliveri HIH ghasyrdan qalghan jәdiger. Jәdigerdi tapsyrushy qaydan nemese qay jerden tabylghany turaly mәlimet bermegendikten, metaldyng tot basuyna jәne aghashtan jasalghan bólshekteri shirip, saqtalmauyna qarap biraz uaqyt topyraq astynda kómilep jatqan dep topshylaymyz.

Ádebiyetterden alynghan mәlimetter men suretterge qaraghanda revoliver qanqasy metaldan, tútqasy aghashtan jasalghan. Aghash tútqa vint arqyly qanqagha bekitilgen. Tútqa shýidesi sopaqsha formada metaldan  qúiylghan.

Barabany qarapayym әri myghym, qalpaqsha onnan solgha qaray jarty shenber jasay ashylyp, oqtalady. Shappany qayyryp, shýrippeni әr basqan sayyn baraban shenber boyymen bir qadam jasap qozghalyp, oqshantaydaghy býrtikti (shpiliechnyi) oqty kezekpen únghygha berip otyrady. Osylay alty atar revoliverding júmys stiyli jýzege asady.   

Saqtandyrghysh shegesi men tútqanyng aghashtan jasalghan qaptamasy saqtalmaghan.

1853 jyldan bastap Fransiyada Kazimir Lefoshe jasap shygharghan. Lefoshe atymen  atalatyn zavodta jasalghan.

Lefoshe revoliverining býrtikti oqqa arnalghan alghashqy núsqasy. 1853 jyly Fransiya әskerine qoldanysqa engizilgen. Fransiya revoliverdi әskerge paydalanugha engizgen әlemdigi birinshi memleket. Revoliverding búl núsqasy Belgiyada I - Dýniyejýzilik soghysqa deyin shygharylghan.

Rossiyada Lefoshe jýiesinedegi revoliverlerge 1859 jyly synaq ótkiziledi. Ofiyserlerding atqyshtar mektebinde sol kezdegi aldynghy qatarly qarulardyng ishinen ózining qarapayymdylyghy, qoldanyluy, atyluy boyynsha  Lefoshe jýiesindegi revoliverler tandap alyndy. HIH ghasyrdyng 60 jyldarynda jandarmdar korpusynyng jekelegen bólimderining tómengi lauazymdy ofiyserlerin qayta qarulandyru maqsatynda resmy memlekettik satyp alular jýrgizile bastady.

Ol ýshin Resey memleketi Kazimiyr Lefoshege 4500 dana, Belgiyalyq fabrikant Tannerge 1600 dana jәne Sankt – Peterburg qalasyndaghy Sestroreskom zavodyna 1000 dana revoliverge tapsyrys beriledi, 1871 jyly Artiyleriya bas basqarmasynan Tula qaru jasaushysy Galityakovqa taghy da 500 dana revoliverge tapsyrys beriledi. Sonymen, memlekettik tapsyrys boyynsha barlyghy Resey imperiyasynda 7600 dana revoliver jasalynghan. Memlekettik tapsyrys boyynsha jasalghan revoliverlerding ong qaptalynda eki basty samúryq qús beynelengen tanba bar. Jeke satyp alushylar shekeradan ótkizgen qarularda ol tanba mórlenbegen. Degenmen, búl revoliverler satylyp alynghanymen el әskerining jappay qoldanysyna resmy týrde enbegen, tek qana basqa da qarularmen qatar qoldanugha úsynys jasalghan. Ofiyserlerge óz esepterinen satyp alugha da úsynylghan. Búl qarudy orys armiyasynda qyzmet etken qazaq ofiyserleri nemese qazaq saudagerleri alyp kelui mýmkin. Eshqanday jazba nemese tanba saqtalmaghandyqtan kimge tiyesili qaru ekenin anyqtau mýmkin bolmady.

Atalghan kezenge jatatyn kelesi taghy bir Otty qaru, KRNKA vintovkasy. Únghysy bolattan, bederli kanal tartylghan júmyr únghyly. Kalibr-15,24 mm, dәldigi: alghashqyda jayau әsker 600 m eseptelgen, keyin atu alanynda 1200 m – ge deyin jetildirilgen.

Biltesi (zatvor) ashpaly (surette), jartylay selindr formaly, onnan solgha qaray jarty shenber jasap ashylady, biltening (zatvor) ortasynda syrtqy shýrippening soqysy arqyly oq pystanyna soqqy beretin ózekshe (sterjn) ornalasqan.

Myltyq dými aghashtan, әskeriy-ghylymy әdebiyetterden alynghan mәlimetter (surette) boyynsha sabynyng únghygha bekitiletin túsy úzyn boluy tiyis, búl jәdigerde ol qysqa, qisyqtau әri nashar óndelgen, sondyqtan aghash dými keyinnen qoldan jasalghan deuge bolady. Únghy aghash dýmge eki jerden metal qamyt arqyly bekitilgen. Dýmining týbi metall qanyltyrmen qúrsaulanghan.

Únghyny tazalaugha arnalghan sýmbi (Shompol), myltyq sýngisi (Shtyk) jәne aspa beldigi jetispeydi (surette).

KRNKA vintovkasyn (resmy atauy–Krynka) 1869 Avstriya tumasy, Cheh qaru jasaushysy Gogenburg barony Silivestr Krnka  jasaghan. Sol jyly Resey imperiyasy әskerge resmy týrde qabyldaghan. 1856 jyly mergenderge, 1859 jyly jayau әskerge aranalghan Berdanka oghyna layyqtalghan núsqalary jasalghan.

HIH ghasyrdyng 60 – shy jyldary Resey әskery vedmostvasy armiyany qayta qarulandyru ýshin metall gilizaly bir oqtyq qarudy belsendi izdestire bastady.  Qajetti qarugha biltesi (zatvor) qarapayym jәne basqa núsqagha tez auystyrylatyn boluy kerek degen talap qoyylghan. Osy talapqa jauap beretin Krnkanyng vintovkasyna Resey әskery vedmostvosynyng nazary auady. Búl vintovkanyng negizgi artyqshylyghy qarapayymdylyghy men qayta jabdyqtauynyng jenildigi edi.

Búl qarudyng negizgi kemshiligi jyldam oqtalyp, jyldam atylmaytyndyghynda. Sebebi qaru taza kezinde bos gilizany únghydan ózi shygharatyn bolsa, biraz júmys istegen song qolymen alugha, keyde, sýmbimen (shompal) iyteru arqyly alugha tura keledi. Búl qarudy qayta jabdyqtau núsqasy Reseyde 1869 jyly 18 martta bekitildi. Qarudy qayta jabdyqtau memlekettik jәne jeke kәsiporyndarda jappay jýrgizildi.

Orys – týrik soghysynda osy Krnka vintovkasy orys әskerining negizgi qarularynyng biri boldy.

Kóshpelilik ómir saltyn 20 ghasyrdyng basyna deyin saqtap kelgen qazaqtarda qaru-jaraqtyng ózindik etnikalyq sipaty qalyptasty. Qazaqtyng dәstýrli qaru-jaraqtary at ýstinde soghys jýrgizuge sәikestendirilip jasalsa, tarihy oqighalargha baylanysty,  kórshi halyqtardyn, әlemdik órkeniyetting yqpalymen damyp, jetildirilip otyrghandyghyn kóremiz.

S.Shametov, «Áziret Súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq-muzeyining kishi ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz