Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Qúiylsyn kóshing 5317 4 pikir 9 Tamyz, 2018 saghat 17:26

"Adyrnalyqtar" qandastargha kómek qolyn sozudy bastady

Jaqynda Almaty qalasy Ishki sayasaty basqarmasy qoldauymen «Adyrna»  últtyq etonografiyalyq birlestigi «Otan - ottan da ystyq» atty jobanyn  júmysyn bastady. Joba qandastardy qúqyqtyq qamtamasyz etudi, әleumettik qoldau jasap, Qazaqstangha beyimdeu boyynsha júmystar isteudi aldygha maqsat etip qoyyp otyr. 

Joba avtorlarynyng biri Arman Áubәkirding aituynsha, "Adyrna" birlestigi qandastardyng qújattyq mәselesining sheshiluine zang ayasynda kómektesip, zandyq kenester berudi qolgha aluda. Osy maqsatta qazir Kamshia Esmúhambetqyzy basshylyq etetin «KESh» qúqyqtyq ortalyghymen birlese júmys istep jatyr.

Arman Áubәkir, «Adyrna»  últtyq etonografiyalyq birlestigining diyrektory: 

- Biz «KESh» qúqyqtyq ortalyghymen aqyly kelisimshart negizinde selbese otyryp, qandastarymyzdyng qújattyq mәselelerin zang ayasynda sheshuge kómektesemiz. Almaty qalasynda tirkelgen qandastarymyz bizge óz ótinishterin «jedel jeli» telefony nemese qandastar.kz sayty arqyly súraqtar qoyyp, zandyq kenester ala alady. Búghan bizding zandyq seriktesimiz «KESh» qúqyqtyq ortalyghy jauap beredi.

Joba Almaty qalasynda ornalasqanymen, bizge kelip týsken ótinishterding kóbi oblys kóleminde eken. Qújat mәselesimen ótinish jazghan qandastarymyz Almaty qalasynda túrghanymen tirkeuleri Almaty oblysynda bolghandyqtan bizding «kóshpeli kezdesuler» úiymdastyryp, kenes beruimizge tura keldi. Bizding eng alghashqy kóshpeli kezdesuimiz Almaty oblysy, Shelek audanynan bastaldy. Shelek auylyndaghy ónirlik Kóshi-qon inspeksiyasyna baryp, qoldan kelgenshe qújat boyynsha tuyndaghan mәselelerdi anyqtaugha kýsh saldyq. Bizge Shelekte tirkelgenimen de ózge ónirler men qalalarda túratyn qandastar da arnayy kelip, sol jerde bizden kómek súrap ótinishter jazdy. Sol jerding ózinen qújat boyynsha qinalyp jýrgen 60-qa juyq kisi ótinish bildirdi.

Kenes súraghan qandastarymyzgha zandyq qúqyqtary turaly týsindirip, tek zang negizinde qújat tapsyrudy (deldaldargha úrynbaugha kenes), qújat tapsyrghanda talon talap etudi, qújattyng dayyn bolu merziminen (azamattyq alu qújatyn әzirleu - 3 ai) asqanda onyng keshigu sebebin súrap resmy aryz jazudy (aryzgha jauaptyng 10 kýn ishinde berilui tiyistigi), odan da nәtiyje shyqpaghanda Memlekettik qyzmet agenttigine, Jemqorlyq agenttigine shaghymdanu mýmkindikteri bar ekenin týsindirdik.

Bizdi tanghaldyrghany, Shelekte qújat tapsyrghan qandastargha  qújat qabyldap alghanyn rastaytyn talon da berilmey kelgeni boldy. Sol kýni bizben birge Shelekke barghandar qújaty qabyldanghany jayly anyqtama aldy. Qújattyng dayyn bolu merzimi kóp keshikken kisiler anyqtamagha sýiene otyryp jergilikti kóshi-qon mekemesine shaghymdana alatynyn týsindirdik. Kýnde "erteng kel" degen sózge aldanyp qújaty turaly bir derek bile almay jýrgen júrtqa búl da bolsa ýmit otyn tútatty. «Bizge de kónil bólinetin kýn tuady eken ghoy» dep kónili bosaghan qariyalar da tabyldy. Jinalghan ótinishterdi súryptap respublikalyq jәne oblystyq qúzyrly mekemelerge resmy xat joldaudy maqsat tútyp otyrmyz.

Qandastarmyz qújat ótkizu barysynda tuyndaytyn taghy bir ózekti mәsele qaghazbastylyq bolyp otyr. Jinap bitpeytin qalyng qaghazdan sharshaghan halyq amalsyz deldaldar kómegine jýginuge mәjbýr. Al deldaldar aqshany alyp alghan song qújatty uaqytynda dayyndamay adamdardyng uaqytyn aluda. Tipti, mýlde júmys istemey ne qújat joq, ne aqsha joq bolghan jaghdaylar da kezdesude. Osy mәselelerding aldyn alu ýshin shetelden kelgen qandastardyng zandyq bilimin jogharlatyp, óz qúqyqtaryn týsindiru kezek kýttirmeytin mәsele. Aghayyn óz qúqyghyn anyq bilse, qújattaryn deldalsyz tapsyryp, zang boyynsha qújattaryna qol jetkizer edi.

Bizding nazargha ilikken taghy bir mәsele, jergilikti kóshi-qon baqarmalarynda kezek kýtude tәrtip joq. Bireuler bir jyl boyy óz kezegin kýtip, ishke kiruding sәtin tappay jýr. Al bireuler týrli jolyn tauyp, qajet bolsa aqshasyn tólep, ózinen búryn kelgen adamdardyng aldyna týsip ketude. Sol ýshin qandastardyng qújattaryn (yqtiyar xat, azamattyq) Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy arqyly qabyldau jýiesin qalyptastyru kerek. Sonda әrkim ózining kezegi boyynsha kerekti jerine jete alar edi.

Búdan da manyzdy mәsele, qandastarymyz ýshin qolbaylau bolghan «oralman kuәligi» mәselesi bolyp otyr. Osy bir esh manyzy joq qújattyng kesirinen qanshama qazaq azamttyqqa nemese yqtiyar hatqa qújat tapsyra almay jýr. Sebebi, oralman kuәligi tek bir jylgha ghana beriledi. Al bir jyldyng ishinde qújat tapsyryp ýlgirmese kuәlik jaramsyz dep tanylady da, túraqty tirkeuge túru ýshin (yqtiyar xat, azamattyq) qújat ótkize almaydy. Sóitip, osy oralman kuәligi qandastarymyzgha ýlken kedergi bolyp otyr. Bizding oiymyzsha, osy kuәlik birjola qajetsiz etilse ong bolar edi.

Jogharda atalghan jәne basqa da mәselelerdi talqylap, parlamentke naqty úsynystar beru ýshin aldaghy aptada jinalys ótkizudi josparlap otyrmyz. Sol arqyly qandastarymyzdyng Qazaqstan azamaty atanuyna kedergi keltirip túrghan mәselerlerding ong sheshimin tabuyna óz ýlesimizdi qosqymyz keledi.

Bizding arnayy úsynys aitqaly otyrghan mәselelerimizding taghy biri – yqtiyar hat mәselesi. Qytaydan kelgen qandastarymyzdyng týsiniginshe búl jartylay Qazaqstan azamattyghy sanalady. Alayda, osy yqtiyar hatty aludyng da jyry az bolmay túr. Azamattyq alu ýshin yqtiyar hat alu ne ýshin kerek? Joq jerden osy erejeni kim oilap tauyp, qandastarymyzdyng Qazaqstan azamattyghyn alu jolyndaghy basyp ótetin bir mindetti qadamy etip bekitti? Qazaqstan azamaty atanghysy kelgen qandasymyzdy esh paydasy joq yqtiyar hatty alugha mindetteuding ne qajeti bar?

Qandastarymyzdyng osy yqtiyar hatty alu barysyndaghy qiyndyqtary jayly bir ghana mysal aitayyn. Býgin Ámәnu esimdi qandasymyzdyng yqtiyar xat qújatymen kýni boyy jýrip jarty sharuany da bitire almay aryp-ashyp kelip otyrmyn. Atalghan qújatty alu ýshin uaqytsha tirkeu jaramsyz, ol ýshin mindetti týrde túraqty tirkeude boluyng kerek. Al kim-kóringen ýiine túraqty tirkeuge ala bermeydi. Bir qandasymyzgha bolsa da kómegim tiysin dep osy Ámәnu qaryndasymyzdy óz ýiime tirketip, yqtiyar hat aluyna kómekteseyin degen edim, qújat tapsyru barysyndaghy qiyndyqtar meni tanghaldyrdy. Osy qaryndasymyzdyng arqasynda kóshi-qon salasyndaghy qordalanghan mәselelerge kóz jetkizip otyrmyn. Mәselen, qarapayym anketany toltyru ýshin kóshi-qon bólimshesining qasyndaghy notarius ortalyghyna 4500 tenge tóleuge tura keledi eken. Mine, osynday zansyzdyq pen negizsiz talaptardan ayaq alyp jýrgisiz.

Mine, osynday týsiniksiz qújattar túrghanda qandastarymyzdyng Qazaqstan azamattyghyn alyp, alansyz óz elimizde ómir sýrui mýmkin emes. Sol ýshin el bolyp osy mәselerlerding dúrys sheshimin tabuyna at salysqanymyz jón.

Týiin

Almaty qalasy ishki sayasaty basqarmasy qoldauymen jasalyp jatqan osy joba kóptegen qandastargha ýmit syilaytyny anyq. Endi, osynday bastamalar býkil Qazaqstan auqymynda jýzege asyryluy tiyis dep oilaymyz. 

Quanysh Qappas

Abai.kz

 

 

 

 

4 pikir