Núrtay Sabiliyanov. Tәuelsizdik bizge bәrinen de qymbat
Adamzattyn, memleketterding tútastay damu tarihyna ýniler bolsaq, azattyq ýshin, bostandyq ýshin, tәuelsizdik ýshin kýresting tolassyz jýrgiziletinin bayqaymyz. Tipti, tәuelsizdikke qol jetkizgennen keyin de ony saqtap qalu, bayandy etu, úrpaqqa amanattau - úly borysh. Mine, bizding Qazaq elining tәuelsizdik alghanyna biyl jiyrma jyl tolady. Búl bir qaraghanda tym azghantay merzim. Alayda, osy jiyrma jylda Qazaqstan ayaghynan qaz túryp qana qoymay, әlemdik órkeniyette orny bar әleuetti memleket retinde qalyptasty. Ekonomikasy damydy, әleumettik jaghdayy nyghayyp, elding ensesi kóterildi.
Adamzattyn, memleketterding tútastay damu tarihyna ýniler bolsaq, azattyq ýshin, bostandyq ýshin, tәuelsizdik ýshin kýresting tolassyz jýrgiziletinin bayqaymyz. Tipti, tәuelsizdikke qol jetkizgennen keyin de ony saqtap qalu, bayandy etu, úrpaqqa amanattau - úly borysh. Mine, bizding Qazaq elining tәuelsizdik alghanyna biyl jiyrma jyl tolady. Búl bir qaraghanda tym azghantay merzim. Alayda, osy jiyrma jylda Qazaqstan ayaghynan qaz túryp qana qoymay, әlemdik órkeniyette orny bar әleuetti memleket retinde qalyptasty. Ekonomikasy damydy, әleumettik jaghdayy nyghayyp, elding ensesi kóterildi.
Biz 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisin kózimizben kórgen joqpyz, oqulyqtardan ghana oqydyq. Al, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisin kózben kórip qana qoymay, onyng bel ortasynda jýrdik. Tәuelsizdik jolyndaghy ata-babamyz bastan keshken qiyndyqtardyng bolmysyn biz de sezindik. Qyzyl imperiyanyng ýstemdik sayasaty shekten shyghyp bara jatqan edi. Qazaqtyng jeri talaugha týsti, yadrolyq synaqtar alanyna ainaldy, dili men dini qoldausyz, qamqorlyqsyz qaldy, últtyq kadrlargha kemsitushilik kózqaras beleng aldy. Mine, osynday kezde elimizding jas qayraty úrandap alangha shyqty, tendikti talap etti, әdiletti izdedi, biraq, olardyng mandaylary tasqa soghyldy, qughyn-sýrginge úshyrady. Sonda da últtyq ruhymyz jasyghan joq, qayta qayrala týsti. Biz sol bir yzgharly jeltoqsandaghy qaraly kýnderding janymyzgha salyp ketken jarasyn әli kýnge úmyta almaymyz. Biz tәuelsizdikting tóbeden týspegenin, әldekim syigha tartpaghanyn, tarih kóshindegi ata-babamyzdyng arman-ansarynyng tolyq jýzege asqanyn týsinetin úrpaqpyz. Jeltoqsandyqtardyng beybit sheruge «Mening Qazaqstanym» әnin aityp shyqqanyn, sol әndi aityp jýrip qangha bókkenin keler úrpaq jadynda ústaugha tiyis. Sol әnning qazirgi Elúranymyzgha ainalyp, Qazaq elining barlyq jenisterining bayraghy bolyp túrghany qanday ghaniybet.
Jeltoqsanda alangha shyqqan jastardyng «Qazaq elin qazaq basqarsyn!» degen basty talaptaryna totalitarlyq jýie qúlaq aspady. Búl últtyq namysymyzdy ayaqqa taptaumen birdey edi. Endi býgin ótkenge oy kózimen qarasaq, tәuelsizdigimiz jariyalanardan tórt kýn búryn, 1991 jyldyng 12 jeltoqsanynda Qazaqstan Respublikasy Preziydentining «Qazaqstandaghy 1986 jylghy 17-18 jeltoqsandaghy oqiyghalargha qatysqany ýshin jauaptylyqqa tartylghan azamattardy aqtau turaly» Jarlyghy shyqqan bolatyn. Búl Jarlyqtyng tek Jeltoqsan kóterilisine qatysushylar ýshin ghana emes, jalpy últtyq ruhty saqtau jolyndaghy manyzy erekshe. 2006 jyly 18 qyrkýiekte Almaty qalasynda jeltoqsandyqtargha, demokratiyalyq janaru jolyndaghy kýresker jastargha arnalghan «Tәuelsizdik tany» atty eskertkishti ashu kezinde sóilegen sózinde Preziydent bizding jastarymyzdyng sol qaharly jeltoqsanda totalitarlyq jýieden taysalmay óz narazylyqtaryn bildirgeni, «erlikting ghana emes, eldikting de nyshany», dep búghan ýlken sayasy bagha bergen edi. Búl tarihy sәt eldiktin, birlikting belgisi boldy.
Elimiz egemendikke, tәuelsizdikke qol jetkizgennen keyingi jiyrma jyl elimizding jas qayratynyng talabynyng ong bolghanyn dәleldep túrghanday. Osy jiyrma jylda Otanymyzdyng qiyn ótkel, tar asulardan qalay aman ótkenine qazaqstandyqtar kuә, әlem júrtshylyghy kuә. Qazirgi Qazaqstanda túratyn jýzden astam etnostyng taghdyryn qazaq taghdyrynan bóle-jara qaramay, barlyghyn bir ananyng balasynday bauyrgha tartu nәtiyjesinde elimiz ishki-syrtqy sayasatta ýlken bedelge ie boldy. Jas memleketimizde sayasy túraqtylyq, últaralyq kelisim qalyptasyp, Qazaq halqynyng bereke, birligi artty. Ana tilimizge degen qúrmet Ata Zanymyzdan bastau aldy.
Alash ardaqtysy Ahmet Baytúrsynovtyn: «Basqadan kem bolmas ýshin biz bilimdi, bay hәm kýshti boluymyz kerek. Bilimdi bolugha oqu kerek, bay bolugha kәsip kerek. Kýshti bolugha birlik kerek. Osy kerekterding jolynda júmys isteu kerek», degen ústanymy býginde bizding jolbasshymyzgha ainalyp otyr. Sonau toqsanynshy jyldardaghy kýirep qalghan sharuashylyqtar, bosap qalghan dýken sóreleri, eldi jaylaghan joqshylyq pen qymbatshylyq az uaqytta enserilip, halyqtyng túrmysy onaldy, ekonomiykadaghy órleu elding әl-auqatyn arttyrdy. Búl túrghydan alghanda memlekettik menshikte, memlekettik kәsiporyndarda, memlekettik sharuashylyqtarda ghana júmys istep ýirengen halyq jana júmysqa baulyndy, kәsipkerlikpen ainalysuyna jaghday jasaldy, «jekemenshik» degen úghym qalyptastyryldy, adamdardyng janadan ómir sýruine qoldau kórsetildi. Sol jyldardaghy el basyna týsken qiyndyqtardy, kedergilerdi, tapshylyqtardy sanap tauysa almaysyz. Mәselen, tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda «rubli aimaghyndaghy» elderding qiyn qúrsauda qalghan túsynda, inflyasiyanyng kýn sanap sharyqtap ósui kezinde Qazaqstan kóregendikpen jol tapty. Sol tústa Resey Qazaqstan óz aqshasyn shyghara qoyady dep әste kýtpegen bolatyn. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda, dәlirek aitqanda, 1993 jyldyng 12 qarashasynda tól tengemizding dýniyege keluining ózi bizdi bolashaqqa bastaytyn batyl qadam edi. Sonday-aq, memlekettik rәmizderimizding bekitilui, shekaramyzdyng aiqyndaluy - osynyng bәri tәuelsiz memleket ýshin asa qajet qúndylyqtar bolatyn.
«Tәuelsizdik bizge ne berdi?» degen kezde, jer kólemi jaghynan әlemde 9-shy oryn alatyn Qazaqstannyng әlemdik qoghamdastyqtan óz ornyn oiyp túryp alghanyn aitar edim. Janadan salynghan elordamyz - Astanamyz bar. Astana qalasynyng salynuy respubliykamyzdyng әleumettik, ekonomikalyq jәne sayasy damuyna, últtyq qauipsizdigimizding nyghangyna ýlken ýlesin qosty. Esilding jaghasyndaghy aru qala tarihy manyzdy oqiyghalardyng ordasyna ainaldy. Astanada HHI ghasyrdaghy EQYÚ-nyng túnghysh Sammiyti ótti. Qysqy Aziada-2011 sport sayystarynyng saltanaty da Astananyng mәrtebesin, qazaqstandyqtardyng ruhyn kóterdi.
Tәuelsizdik alghangha deyin Qazaqstanda qazaqtardyng sany 40 payyz ghana boldy. Yaghni, biz óz memleketimizde túryp, ósim jaghynan azshylyq jaghdayda qalyp keldik. Onyng әrtýrli sebepteri bolghanyn bilemiz. Degenmen, tәuelsiz memleket bolghannan keyin ondaghy negizgi últ, memleket qúraushy últ san jaghynan basym bolugha tiyisti edi. Búl baghytta da jýrgizilgen ontayly kóshi-qon, demografiyalyq sayasat tәuelsizdik jyldary qazaqtardyng sanyn 6,5 millionnan 10,3 miylliongha jetkizdi. 2010 jyldyng 1 qantaryndaghy mәlimet boyynsha, Qazaqstandaghy qazaqtardyng sany 63,6 payyz boldy, yaghny 20 jylgha juyq uaqyt ishinde qazaq halqynyng sany 3,8 mln. adamgha kóbeydi.
Elimiz jastardyng bilim aluyna da asa ýlken kónil bólip keledi. 1993 jyldan beri «Bolashaq» halyqaralyq stiypendiyasy berile bastady. 1994-2010 jyldar aralyghynda búl stiypendiyagha ie bolyp, alys jәne jaqyn shetelderde bilim alghan jastardyng sany 7600-ge jetti. Tәuelsizdik jyldarynda memleketimiz ózining bolashaq mamandaryn dayarlauda osynday belesterdi baghyndyra aldy. Qazaq mektepterining sany kóbengde. Memlekettik grant esebinen jylyna 33 mynnan asa jas bilim aluda. Al «Nazarbaev uniyversiytetinin» esigin aiqara ashuy - elimizdegi jastardyng әlemdik dengeyge say bilim aluyna jasalghan memlekettik qamqorlyq.
Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan bastap elimizde júmyssyzdyqpen kýreske eleuli mәn berildi. Sonyng arqasynda qazaqstandyqtar túrmys-tirshiligi ýshin júmys izdep shekara asyp ketken joq. Olardyng júmys isteuine ózimizde jaghday jasaldy. «Bolashaqtyng irgesin birge qalaymyz» atty biylghy Joldauda Ýkimetke 2020 jylgha deyin halyqty júmyspen qamtudyng jana baghdarlamasyn jasau tapsyryldy. Mine, búl baghdarlama da jaqynda qabyldanyp, oghan budjetten qomaqty qarjy bólindi. Endi óz-ózimen shúghyldanatyn, júmyssyz jýrgen, túrmysy tómen halyqty qayta oqytugha, júmysqa ornalasuyna jәrdemdesuge, auyldaghy kәsipkerlikti qoldaugha, ekonomiykalyq әleueti tómen aimaqtardan ekonomiykasy damyghan aimaqtargha kóshuge jaghday jasau ýshin memleket taghy da qarjy bólip otyr.
Salystyrmaly týrde qarasaq, tәuelsizdik jyldary damuymyz óte bir ýlken qarqynmen jýrgen eken. Mysaly, 1994 jylgha arnalghan Respublikalyq budjette barlyq kirisimiz 39,2 milliard tenge, shyghysymyz 47 milliard tenge bolghan-dy. Al 2011 jylgha arnalghan respublikalyq budjetting týsimi - 4,2 trillion tenge, shyghysy 4,9 trillion tenge bolyp otyr. Yaghni, kirisimiz 107 ese ósken eken.
Investorlardyng ekonomikamyzgha qarajat saluyna da qolayly jaghday jasalyp keledi. Tabighy resurstarymyzdan, shiykizattan, múnay sektorynan týsetin týsimderdi últtyq qorgha jiynau arqyly bolashaqqa degen útymdy úmtylys jasaldy. Últtyq qorymyz da elding әleumettik-ekonomikalyq jaghdayynyng túraqty damuyna negiz boldy. Osy Últtyq qordan 10 mlrd. dollar elimizdegi qarjy rynogyn túraqtandyrugha bólindi. Búl sheshim әlemdik qarjy daghdarysynyng Qazaqstangha әserin bayaulatyp, ekonomiykamyzdy tyghyryqqa tiremey, qalypty damu jolyna bastady.
2010 jyldyng 1 qantarynan bastap 2010-2014 jyldargha arnalghan memlekettik ýdemeli iyndustriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasy jýzege asyryla bastady. Baghdarlamanyng negizgi maqsaty - ekonomikany әrtaraptandyru, qazaqstandyq qamtudy úlghaytu, shaghyn jәne orta biznesting damuyna qolayly jol ashu, shiykizattyq emes eksporttyq әleuetti arttyru, joghary tehnologiyalyq óndiriske kóshu. Industriyalandyrudyng alghashqy jylynyng ózinde jalpy qúny shamamen 800 milliard tengege 152 ónerkәsiptik nysan iske qosylyp, 24 mynnan astam túraqty júmys orny ashylghan. 2014 jylgha deyin osy baghdarlama ayasynda qúny 8,1 trillion tenge qúraytyn 294 investiysiyalyq jobalardy jýzege asyru josparlanyp otyr. Bolashaqta da jalghasyn tabatyn búl baghdarlamadan halyqtyng kýteri kóp.
Tәuelsizdikke jetu joly qanshalyqty auyr bolsa, tәuelsizdikpen tynystaudyng bayandylyghy da sonshalyqty jauapty ekeni anyq. Jas úrpaq tәuelsizdikting taghylymdaryn tanyp, qasterlep, qúrmettep otyruy kerek. Tәuelsizdik bizge bәrinen de qymbat. Sondyqtan da bәrimiz elimiz ýshin enbektenuimiz, halqymyz ýshin qyzmet isteuimiz kerek.
Núrtay SABILIYaNOV, Parlament Mәjilisining deputaty, «Núr Otan» HDP Sayasy kenesining buro mýshesi.
«Egemen Qazaqstan» gazeti