Qazaqtyng birtuar úly Sherhan Múrtazanyng qaza boluyna baylanysty Ábish Kekilbaevting Sheraghang turaly jazghan "Alghaday azamat" atty essesin oqyrman nazaryna úsynamyz. 

Abai.kz aqparattyq portaly

Tәnirden basqa súramay, úl súraghan úrpaqjandy júrtpyz ghoy. Jasynda erinimiz túshyp sýigenimizdin, eseygende el qatarynan kórgenimizding ózine mәz bolamyz. Al endi kópten ozyp kósh bastap, júrtty toqtatyp, sóz bastap jatatyn sýleylerimizding jolynda qúrban bolyp ketuge peyilmiz. Árbir túshymdy isin, tútymdy sózin estigen sayyn tóbemiz kókke bir-aq eli jetpey qalyp otyrady. "Qúdaydan azamatty nege súraydy deysin!” – dep qaralay ainalyp-tolghanyp bitemiz.

Jaratqan Ie de joraly júrtymyzdyng osy bir peyilin údayy elep-eskerip kele jatqanday. Sarang taghdyr men sarabdal tarih qanday ótkelegining túsynda da az bolghanymen bar ekenine, dara bolghanymen nar ekenine kýnine myng shýkirlik aitqyzatynday alghaday azamattardan qúr alaqan qaldyryp kórmepti.

Qazirgi qazaq qauymynyng tap sonday mandayyna ústap, zamanymyzgha tap kelgen dulyghaly narymyzgha balap, qoghaday japyryla qoshemet kórsetip jýrgen biregey túlghasy – Sher-aghan, kәdimgi Sherhan Múrtaza ekendigi dausyz.

Qúdaygha shýkir, ol mynau tirshilik dep atalatyn nu jyqpyldy jetpis jyl boyy sharshamay kezip, talay órde ókpesi óship, talay eniste ókshesi qanap, talay jerde qauip pen qaterge janap, janyn shýberekke týiip ótse de, taysalmastan algha tartyp, qadamy qayyrly, qanjyghasy mayly, jolbarystyng jotasyn opyrghan batyrday eki múrty edireyip, jelke túsy kýdireyip, taltang basyp ortamyzda jýr.

Tәnir onyng kózine otty, kókiregine shoqty, qoramsaghyna oqty mol salyp jaratypty. Tek atyn estigenning ózinde et-jýreging shymyrlap, say-sýieging syrqyrap qoya beretindey.

Úldaryna búlay dep at qoyyp jýrgen qauym shalghyny, qysta aiyrttan qary men aiday aqyrghan ayazy әntek mol bolatyn Jualy men Mynbúlaqtyng jon arqasyna qonjighan azghantay auyl Qúly Shilmenbet arasyna eki dýrkin at basyn búrghanym bar. Sóitsem, ol da kәdimgi qara borbay qazekemning irgesi qonyrsyghan qarapayym auyly eken. Malmen qosa jerdi kýittep, kóbirek beynet keship óskendikterinen shyghar, adamdary ónkey qayyng qaptal, qapsaghay, myghym sinir, shymyr et, qayys, taramys, syptyghyr, kýnes qara tory bolyp keledi eken. Omyraularynan saqaly tógilgen, kómeylerinen maqaly tógilgen tyghyryq taqiya syrbaz taqua qariyalary bolady eken. Kesteli kiymeshekti bastyra Talastyng Alatauyndaghy qarly shyndarday qaqyra jaulyq oraghan aq kókirek әjeyleri bolady eken. Emirene amandasyp, tebirene tildesedi eken. Mizam shuaqtay maysa kýlip, mayda sóileytin meyirban el eken. Baghzy Irannyng dýldýl aqyndary jarysa jyrlaghan Tarazdyng tal shybyqtay iyilgen tana kóz qyzdary men arshyn jigitterining de túqymy auyp kete qoymaghan eken. Bar eken. Úyala kýlip, iymene izet qylady eken. Qúlaghyn tikireytken itteri bolmasa, adamynan kekireyip ne tymyrayyp túrghan eshkimdi kórmedim. Eshqaysysynyng órekpip túrghan eshtenesin bayqamadym.

Shamasy, búdan jetpis jyl búryn ótken shildehanada ainalany ashtyq jaypap, tirshilik nuyn búrshaq úryp, jan bitken japyryla kýirep, aspan alaqanday, jer tebingidey quyrylyp jatqan qu zamanda dýniyege kelgen qyzyl shaqa nәrestege әlgindey әupirim esimdi tastary órge domalap tasyp jýrgendikten emes, taulary jyghylyp jasyp jýrgendikten qoyghan siyaqty. Bir auyldyng nemese bir ruly elding ghana emes, býkil úiytqyly últtyng basyna qyryq qyrsyqtyng qara búlty qatar tónip, qaraday kýder ýzilip otyrghan tústa arttaghy úrpaq shetinen arshylan, shetinen sheri bolyp óspese, endigi elding esi týgendelip, etegi jabyla qongy ekitalay ekendigin erte eskergendikten qoysa kerek.

Qalay bolsa da, qay aqsaqal aitsa da, azan shaqyrylghanda auyzyna osynday aruaq shamyryqtyrar arlan esim týsken jaryqtyqtyng jatqan jeri jәnnat bolghay!

Ásilinde, Sher-aghang es bilip, etek japqaly sol bir siyrek esimge layyq boludy jadynan bir shygharyp kórmegendey. Qalynnyng týkpirindegi týgi tikireygen qabylanday qaharly minez tanytyp, qaysar taghdyr keship keledi. Kózin ashpay jatyp, әkesi Sibir aidaldy. Besikten beli shyqpay jatyp, ishtegi apatqa syrttaghy alapat úlasty. Qabyrghasy qatpay jatyp, joqtyq, jetimdik, tipti qorlyq pen zorlyq kórdi. Júdyryghy barlar jelkeden núqydy. Sausaghy barlar kózine shúqydy. Kókiregindegi zardy bayqatpay, kózindegi jasty kórsetpey, qasarysa jýrip qayrat, alysa jýrip aqyl jiyp ósti. Auyzdygha azuyn, tyrnaqtygha tisin, qiyanatqa kýshin kórsete jýrip erjetti. Kóringen bir týrtip baqqan “halyq jauynyn” balasynan kópshilikting kónili qúlap, halyqtyng ózi qalap sýigen danasyna deyin qiyn-qystau jol keshti. Talay tesken taudan ótip, talay shyrqau shyngha shyqty.

Ol týsken enis qanday túnghiyq bolsa, ol jetken jenis sonday tym biyik.

Ol bәrimizding qolymyzdan kele bermeytin isterdi tyndyrdy. Bәrimiz tәuekel ete bermeytin isterge tәuekel etti. Sondyqtan da bәrimiz jete bermeytin abyroygha jetti.

Ol býgin “Arshylanym-ay!” – dep ardaq tútsang da, “Sherim-ay!” – dep mardamsysang da, “Qabylanym-ay!” – dep qaymyqsang da, auyzyng qisayyp ketpeytin últtyq ruhaniyatymyzdyng asa aibyndy túlghasy. Kesek suretker. Kemel qayratker. Asqaq azamat.

Dәiim, jelding ótinde, jaudyng betinde, úshar shyndy jaylap, úshan dalany qystap, kýndiz aiqaydan, týnde “aytaqtan” auyzdary bosamay, irgeden jau, tóbeden jút tónip, astyndaghy aty ylghy auyzdyghyn shaynap, ýstindegi ózining ylghy yza-namysy qaynap, tisin qayrap, bes qaruyn belinen bir týsirmey ótetin birbetkey bezerimdi noyandardan basqany adamgha sanamay, alys-júlysta, aitys-tartysta, aiqas-sayysta ghúmyr keshken jaujýrek qauym qaster tútatyn bar minez, bar qasiyetting bәrine ie búl adam әdebiyetke de, sayasatqa da sol qalyng kópting arasynan, olar shegip baqqan qiyamet-qayym qiyndyqtardyng ortasynan keldi. Sodan da shyghar, onyng jazghany da, aitqany da, tipti qalyng jiynda tóniregindegilerdi edireye tyndap, ejireye sóileytini de entelegen kópting kónilin dóp basyp otyrady. Qay tarapqa, qay auyl, qay qauymgha barsa da, ony ortasynan oiyp alyp, oqshau qoshemettep jatady. Jalpynyng arasynda jýruge qimaytyn jalghyzynday alabóten aimalap baghady.

Búl halyqqa da jarasady. Halqy asty-ýstine týsip jatqan arysqa da jarasady.

Óitkeni, Sherhan qabyrghasy qatyp, buyny bekigeli halyqtan bir eli irge ajyramay keledi. Qolyna qalam alghaly halyqtyng sózin sóilep keledi. Qatardaghy tilshi kezinde halyq bitirip jatqan eren istermen qosa, halyq kórip otyrghan eresen tauqymetterdi de jasyrmay jaza bildi.

Qalamymen birge qanaty da qatayyp, aqparat tórine shyqqanda da sol ústanymynan bir sәt ainyp kórgen emes. Aynalasyna halyq susap otyrghan әngimeni aita alatyndar men olardyng auyzyna qaqpaq bolmaytyndardy jinady. Alpysynshy jyldarghy azghantay jylymyqtyng túsynda siresken tong jibip, astynan qaulay kóterilgen әlsiz kókti qaytadan ayaz jalap, suyq ýrip ketpeuine qolynan kelgenning bәrin jasady. Últsyzdyq pen úyatsyzdyq birdey mendep “qazaqy mal mal emes, qazaqy bala bala emes” deytin qaghida memlekettik sayasatqa ainalghan tústa últtyng tili kesilmeui, halyqtyng ruhy óshpeui, arttaghy úrpaqtyng aljasyp ketpeui jolynda arystanday arpalysyp, jolbarystay jaghalasa alghan jalghyz redaktor Sherhan Múrtaza bolghandyghyn óz kózimizben kórgenbiz. Bәrin joghaltyp, bәrin tonatyp, bәrinen aiyrylghan adyra qauymymyzdyng ong jaghynda ata-babadan qalghan jalghyz kóz kóne әbdiredey tól әdebiyetimizden aiyrylyp qalmau ýshin jas talapkerlerimizding qalamynan shyqqan jiligi tatityn әr sóilem, әr shumaqty jerden jeti qoyan tapqanday “Leninshil jastyn” betine sýireledik. Kýn sayyn gazet betin bermeytin N.S.Hrushevting qúlash-qúlash bayandamalary men sóilegen sózderimen jarystyryp, ol kezde әli bir kitaby da shyqpaghan Múqaghali, Qadyr, Júmekenderding qúlash-qúlash jyrlary men dastandary basyldy. Sahnada bir-eki sәtti ról oinaghan jas akterlerimiz ben bir-eki shygharmasy kórmege qoyylghan jas suretshilerimiz jayynda etektey-etektey maqalalar jariyalandy. Týkpir-týkpirdegi talaghynyng biyti bar jastargha әdeyi izdeu salyndy. Saryaghash pen Atyraudaghy múghalimder Tólegen men Fariza, Qatynqaraghay men Lengirdegi traktorshylar Oralhan men Múhtarlar әdebiyet tabaldyryghynan solay attady. Búryn bosaghadan oryn tiymeytin “Leninshil jas” endi últtyq ruhaniyatymyzdyng tórdegi sharaynasyna ainaldy. Qazirgi qazaq әdebiyeti men ónerining óresin asyryp, órisin keneytip jýrgen óren jýirikterding bәrining derlik túsauy “Leninshil jasta” kesildi. Qanattary “Jalynda” qatayyp, “Júldyzdyn” betinde qabyrghaly shygharmalary jariyalandy. “Qazaq әdebiyeti” men “Egemendi Qazaqstan” betinde әdil baghalaryn alyp, esimderi elge tanyldy. Bәrining de ruhany әkesi basqa eshkim emes, Sherhan Múrtaza boldy. Onyng jazushylyq pen jurnalshylyqtaghy, qoghamdyq oi-sanadaghy múnday “ókil balalary” jýzdep emes, myndap sanalady. Óitkeni, ol basqarghan tústa, qay basylym da el arasyn әldeneshe jýz myndap tarap jýrdi. Ol qanday aqparat qúralyn basqarsa da, qazaqtyng mún-mýddesine degende kózi kireuke, qúlaghy tosan, tili shýljing tartyp kórgen joq. Qazaqtyng alpysynshy jyldardan bastap ózgere bastaghan qoghamdyq minez-qúlqynyng jaqsylyq pen janalyqqa qaray bet búruyna redaktor Sherhan Múrtazanyng sinirgen enbegi orasan zor. Qazaqtyng aqyl-oyy men әreket-amalyn Jeltoqsangha qaray jeteleude ol basqarghan әdeby basylymdardyn, tәuelsizdikke qaray jeteleude ol basqarghan “Egemen Qazaqstannyn” eleuli qyzmet etkendigin aitpay ketu aqiqattyng ala jibin attaghandyq bolar edi.

Ony әdebiyetke de alyp kelip jýrgen osynday eljandylyghy dep oilaymyn. Jasyratyn nesi bar, jurnalistikada shyn sardarlyghyn kórsetken altyn basty azamatymyz kenet әngime-povester jariyalata bastaghanda qolda túrghanda qarmap qalayyq dep romanistikagha birden auysqan ózge de redaktorlarymyz ben baspa diyrektorlary siyaqty әdebiyetke kópting biri bolyp qalyp, qadirin joghaltyp almas pa eken dep qauiptengenderding bireui biz edik. Kóp úzamay ol kýdikten arylyp, keybir shygharmalary shyqqanda yqylastana oqyghanbyz. Songhy ailarda 1994 jyly shyqqan tórt tomdyghy men “Ay men Ayshadan” bastap keyingi kezde jaryq kórgen shygharmalaryn qaytadan sýzip shyqqanda, әuelgi kýdigimizding әbestik ekendigine kózimiz әbden jetti.

Ol әdebiyetke de halyqtyng qabyrghasyna ne batyp otyrghandyghyn anyq bilgendikten kelipti. Onyng aqparat qúraldaryna qaraghanda ómirlik shyndyqty jan-jaqty qamtugha, qansha degenmen, amal-aylasy kóbirek ekendigin sezgesin kelipti. Sol kezende kýlli әlemdik әdebiyette de әlgi sebepten tuyndaghan ‘jurnalizm” aghymy bas kóteripti. Naqty derektemelik әdebiyet pen belletristikanyng stilidik simbiozy kórkem oilaudyng iykemdiligin odan әrmen arttyra týsipti. Sherhan Múrtaza da jazushylyqqa ómirden kórip bilgen óz taqyryby bolghandyqtan kelipti. Ol az deseniz, ózinen basqa eshkim aityp jetkize almaytyn ózindik taghdyr-talayy bolghandyqtan kelipti. Onyng túnghiyghyna tek әdebiyet qana boylap, onyng tylsym syrlary tek suretker ghana saraptay alatynyn týsingendikten kelipti.

Biraq, aqiqatqa jýginsek, Sherhan Múrtazanyng múnday mol ómirlik qory men suretkerlik sheberligi әp degennen ay qúshaq qauyp qabysa qalmapty. Onyng býgingi dausyz moyyndalyp otyrghan ýlken talanty әdebiyet aidynynda birden asqar tauday aibyn tanytyp, asqaqtap shygha kelmepti. Áueli múhit týbinen endi kóterilip kele jatqan aisbergtey әr jer, әr jerden shoqtyq kórsetip, birte-birte órkeshtenip, birtindep biyiktey týsipti. Onyng múnday birtindep kemeldenuine eki senimdi soavtory myqtap kómektesipti. Jazushy Sherhan Múrtazanyng bir soavtory – shyryldaghan shyndyq. Ekinshi soavtory – shyjghyryla shyrqyraghan ar-namys. Onyng basty taqyryby – tabangha taptalghan ar-namystyng oyanuy, apshuy, aiqasqa shyghuy.

Basqalaryn bylay qoyghanda, bastapqy shygharmalarynyng ózinde osy pafos Shaqpaqtyng jeli kótergen qiyrshyq tastarday betine úryp, kózindi osqylaydy. Kórip jýrgen “dәurenine” yzandy keltiredi. Basymyzdan ótken súrapyldar men súmdyqtar jayynda oigha batyrady. It silikpemen jýrip, qanqasynyng qayda qalghany belgisiz qayran әkelerimizdin, jesirlikten jerkýiik bop kete jazdaghan ainalayyn analarymyzdyn, jetimdikten kózkýiik bolyp ósken ózderimizdin, jauyr týiedey jútandyqtan bir aryla almay ótken auylymyz ben ajdahanyng auyzynda kýn keshken qauqarsyz qauymymyzdyng qan qaqsatar shyndyghyn qaz-qalpynda kóz aldymyzgha әkeledi. Myltyqty maydan ótkenmen, myltyqsyz maydannyng eshqashan bitpeytinin úghyndyryp, kóringen kókimege bir sengen әleumettik esalandyqtan esindi jighyzady. Ótkenge degen ókinish pen keleshekke degen ýmitti talshyq etken jansebil tirshilikting qay tyrtyghynyng da qasterli ekendigine qapysyz qanyqtyrady. Óz kókiregindegi yza men namystan, jiger men senimnen, arman men maqsattan basqa kókte de, jerde de eshqanday tirek-tayanysh joq ekendigine kózindi jetkizedi. Oghan dәiek pen aighaqty ózi keshken kelensiz taghdyrdan tabady. Barshamyz bastan ótkerip kelgen kýldi-kómesh kýiki tirlikting basqamyz anghara bermegen ashy aqiqattaryn anghartady.

Kýnde kórip jýrgen qarapayym jandardyng әlgining bәrine aqyryna deyin shydap baqqan qaysarlyghyn jyrlay otyryp, qajymas qayratkerlik pen qaharmandyq taqyrybyna boylaydy. Túrar Rysqúlov turaly bes kitaptan túratyn soqtaly epopeya solay dýniyege kelipti. Dәiim qapy ketip kelgen әkege úl bolu men dәiim qapy soghyp qala beretin halyqqa kósem boludyng ashysy mol, túshysy tapshy taqsiretti taghdyrynyng taghylymy dәl býgingi bizderge kerek. Sherhannyng Túrary batyldyghy men batyrlyghy jaghynan baghzydaghy babalarymyzdan, kýiinishti shyrghalang taghdyry men kýiikti shytyrman oilary jaghynan armandary ishinde, barmaqtary tisinde ketip, kóz aldymyzda kýirep joghala bergen kýni keshegi aghalarymyzgha,  tipti kóp jaghdayda alasapyran zamanda almaghayyp hal keship kele jatqan býgingi ózderimizge aumay úqsaydy. Armanyna zamany, aqylyna qoghamy der kezinde qúlaq aspay, dәiim kijinumen ótken púshayman túlghalardyng túsauly taghdyryn Sherhan Múrtaza óz kózimen kóre jýrip, óz basynan ótkere jýrip beynelegendey. Jalqyng týsingen aqiqatqa jalpyng des berip, jappay úmtylys tumaghan jerde qay qauymnyng baghy janghan?! Halqynyng baghy janbaghan jerde qay jalqynyng ilgeri basqan qadamy ker ketpegen?! Túrardyng keshkeni de tap sol ker taghdyr edi. Onyng janyn jegidey jep bitken de tek kópting әpergen jenisin qanjyghasyna bir ózi bókterip, ózgening bәrine óktemsip baqqan Stalinning zúlymdyghy da, baqtalastarynyng baqaydan qaqqan zalymdyghy da emes edi. Imanday sengen aqiqatynyng aldamshy, ansap jetken armanynyng aqqaptal tarihtyng kezekti bir qyljaghy, jay әnsheyin jalghanshylyq bolyp shyqqandyghy edi. Bәrining de mәngining qiyaly ekendigin moyyndaudyng auyrlyghy edi. Ol búl jolgha bir basynyng baghyn oilap týspep edi, esesi ketip, ensesi jyghylyp kelgen elin oilap týsip edi. Sauabyn alam ba dep jýrgende, obalyna qalghanyna kýiine kýizeldi.

Odan beri de tarih talay tónbekshidi. Ýmitsiz saytan dep, әr jana úrpaq jana ýmitpen tudy. Dýnie búl qalpynda qalmaydy, әiteuir bir ózgeredi, ózgerse, jaqsylyqqa qaray ózgeredi degen senimdi qazir jer ortasyna kelip otyrghan estiyar buyn da talshyq etti. Taghdyr, rasynda da, olardyng mandayyna kezekti tarihy tandau jasaudy ózderi bastan keshuge jazypty. Búl joly da keteshek qogham keleshek qoghamnyng ayaghynan ayamay shalyp baqty. Ondayda halqyna shyndap jany ashityndardyng qol qusyryp qarap otyra almaytyndyghy týsinikti. Qay-qaysysy da hal-qaderinshe qayrat etip baqty. Búl tústa da Sherhan erekshe kózge týsti. Atyshuly Túrar turaly hamsasynyng siyasy keppey jatyp, “qayta qúrylu” nemese “qayta qyrylu” ekendigi әli neghaybil, әiteuir “qayta qúru” dep atalatyn týsiniksiz kezende “Stalinge hat” “Beseuding haty” syndy últtyq sanamyzdy aita qalarlyqtay shayqalta bilgen shamyryqty tragediyalardy dýniyege әkeldi. Halyqtyq bolmysymyzdy qayta qausatyp ketui yqtimal jana ruhany keselderimizdi әshkereleytin “Jalghyz ýilik zilzala”, “Esek saudasy” atty tragikomediyalyq tuyndylar men әngime-novellalar jazdy.

Búnyng bәri tauqymetten kózi ashylyp kórmegen kemtalay halqymyzdyng auyspaly kezeng dep atalatyn ausar tústa taghy da sazgha otyryp qalmauyna qarlyghashtyng qanatymen su sepkenindey qalamgerlik janashyrlyghy edi.

Sherhan Múrtaza – әlgindey últtyq taghdyrymyz týbegeyli sheshiler kezende búnyng bәri azdyq etetinin elding eng aldymen sezingen qalamgerimiz. Shyn aitys pen shyn tartysqa beldi bekem buyp shyqpay bolmaytynyn qapysyz alghanda bóri etekten degendey, qay ózgeristerding túsynda da yssylay súghynyp baghatyn sayasy solaqaylar men ekonomikalyq qomaghaylar búl joly da tóbe kórsetpey qalghan joq. Onyng bәri endi-endi tirsegin tiktep kele jatqan eldigimizding sonyna sóz eritkizip, tәi-tәy tәuelsizdigimizdi tәlkekteushilikting órtine may qúiyp baghary týsinikti. Múndayda óz aiylymyzdy ózimiz jiyp, óz әbestigimizdi ózimiz tyiyp saqtanbasaq, bizdi syrttan túryp jaqtap ne aqtap alatyndar tabyla bermeydi. Osyghan shaqyratyn pәtualy sóz, parasatty pikir keregip túrghanda da, aldymen Sherhan Múrtaza tәuekel etti. Ejelgi qalamdasy Kamal Smayylovqa hat jazyp, kópting ózegin órtep jýrgen kýiikti mәseleler tónireginde pikir tartty. Olardyng ózara almasqan búl hattary biz ýshin de onaygha týspegen ótpeli kezenimizding qalay ótkendigine ruhany aighaq bolyp qalary sózsiz.

Uayymdy ýmit jenip kele jatqan qazirgidey tústa barlardy qanaghatqa, joqtardy sabyrgha, jalpy әleumetti yjdahatty enbekpen týsingen ziyaly azamatymyz. Áueli ol basqarghan “Egemen Qazaqstannyn” betinde bastalghan kózqarastar sayysy jana saylanghan Jogharghy Kenesting mәjilisterinde jalghasty. Ol – rasynda da, kimning kim ekendigin aiqyndaghan ailar men jyldar boldy. Egemendigimiz ben tәuelsizdigimizding taghdyry da sol bir keskilese oy sharpysqan, pikir sayysqan keskekti kezende sheshildi. Sol bir sayasy salghylastarda aldaspanday jarqyldaghan sayypqyran sheshenderding biri Sherhan Múrtaza boldy.

Tәuelsizdikke qol jetip, egemen el bolghan song da sayasat maydany sayabyrsyghan emes. Keshegi qapy qalghandar endi balang tәuelsizdik pen balausa memleketting әr adymyn andyp, әr jansaq qadamyn iynege shanshyp baqty. Ketken qatelikteri men joya almay kele jatqan kemshinderin jipke tizip otyratyn kirpiyaz synampazdar kóbeydi. Olar syrttan aitylghan sybyr men sybysty qaghyp alyp, ishten dýrkirete, dýrildete jóneluge tyrysty. Oghan auyspaly kezennin, bolmay qoymaytyn әttegenaylary men aghattyqtary da az jeleu bolghan joq. Onyng ýstine, jau jaghadan yntymaqty tirlikke shaqyryp qana kóp qyrsyqty azaytyp, az berekeni kóbeyte alamyz.

Jalpy, eldikke endi qoly jetip, ensesin endi tiktey bastaghan qauymdardyng baylyq pen biylik jolyndaghy taytalastardan boylaryn aulaq ústap, bereke-birlikke júmylghany dúrys ekendigin tarlan tarih talay ret dәleldegen. Búl ýshin de auyzy dualy azamattar kerek. Biz onday azamattar joqtyqtan emes, solardyng arasyndaghy shoqtyghy bolghandyghynan da Sherhan Múrtazanyng arghy-bergidegi enbegi men aq-adal ómir joly turaly oiymyzdy aghymyzdan jaryla ortagha salghandy jón kórdik.

Sher-aghanyng ózi: “Alpys – tal týs” – dep jii aitatyn. Tal týsten keyin sary besin kelmeushi me edi. Endeshe, jetpis jerding týbi emes, sol aitqan sary besin. Alys joldaghy jolaushynyng az-maz at shaldyryp alyp, qaytadan atqa qonatyn kezekti ayaldamasy.

Jolynyz úzaq, saparynyz sәtti bolghay, ardaqty agha!

Abai.kz