1991 jyly úzaqqa sozylghan әskery bәseke, burokratiyagha qúrylghan josparly ekonomika aqyry Sovet odaghy syndy super derjavannyng qúlauyna alyp keldi. Ghasyrdyng songhy 10 jyly әlem kartasynda tәuelsiz elderding kóbengimen este qaldy.

Sonyng biri býkil ekonomikasynyn, әsirese ónerkәsibining kindigi odaqtas eldermen baylanghan múhittan alys agrarly el Qazaqstan edi. 51 jasynda el tizginin ústaghan Núrsúltan Ábishúlynyng aldynda kóptegen tandaular túrdy. Naryqtyng dendep kiruimen dәstýrli josparly ekonomika kýirep tyndy. Qazba baylyghy men yadrolyq qaruy bar jas memleket býkil әlemning nazaryn audaryp, qayshylyqtar men mýddeler toghysynyng nýktesine ainaldy.

Osy kezde últ kóshbasshysy strategiyalyq manyzy bar biraz sheshim qabyldady. Áueli, yadrolyq qarudan bas tartyp, shetel investorlarynyng elimizge kiruine keng jol ashty. Ekinshi, qúrlymdyq aumaqtyq reformalar jasap, daliyp ketken audan, oblystardy biriktirip, bujet qarjysyn ýnemdedi. Ýshinshi, dýniyejýzi qazaqtarynyng birinshi qúryltayyn ótkizip, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghyn qúryp, әlemge shashyrap ketken qazaqtardyng elge oraluynyng qúqyqtyq, zandyq negizderin qalady. Tórtinshi, tәuelsiz, derbes syrtqy sayasat jýrgize otyryp, barlyq shekaramyz tútasyp jatqan kórshi eldermen shekara syzyghyn aiqyndap aldy. Besinshi, josparly ekonomikadan bas tartyp, naryqtyq qatynasqa kóshti. Sol kezde auyl sharuashylyq ministrinen bastap  kolhoz, sovhoz basshylary naryqtyq qatynasty týsingisi kelmey, sol taptauryndy jolmen jýre bergisi keldi. Mine osy kezde barlyq salada jekeshelendiru kýshpen әri sol әkim qaralardyng mýddesine beyimdelip jýrdi dese de bolady. Singapurdyng búrynghy premer ministri Ly Kuan yu myrzy bastaghan kóptegen sheteldik mamandar men sarapshylardy kenesshilikke aldy. Altynshy, sayasi-ekonomikalyq reformalardy týbegeyli jýrgizu ýshin Reseyde әr salada kózge týsken myqty mamandardy attay qalap shaqyryp aldy. Mine osy kezde Ghalym Ábeuseitov, Toqtar Áubәkirov, marqúm Naghashybay Shәikenov, Qasym-Jomart Toqaev qatarly túlghalar jarqyrap kórindi. Sonymen birge, sanasy ulanbaghan, naryqqa beyim, bizneste óz qabyletin kórsetken tәuekelshil jastardy tekedey taldap, saqaday saylap manyzdy oryndargha qoydy. Sonymen jana memleket qúru, naryqqa ótu ýderisi qatar jýrip, «qazaqtyng jas týrikteri» atanghan jastar buyny qalyptasty. Jetinshi, barlyq qiyndyqtargha qaramay Astanany soltýstikke kóshirdi. Búl kósh qazaq ekonomikasynyng boyyna qan jýgirtti, qúrlys pen janarudyng parovozy boldy. Soltýstik oblystarda últtyq tepe-tendikting saqtaluyna iygi әserin tiygizdi.

Últ kóshbasshysynyng búl sayasi-ekonomikalyq sheshimderining nәtiyjesi tez arada kórindi. Jeke menshik qalyptasyp, últtyq burjuaziya qoghamnyng belsendi faktoryna ainaldy. Shaghyn-orta kәsip óz yrghaghyna týsip, shetelden investisiya tartudan TMD boyynsha birinshi oryngha shyqtyq. Almatynyng ishki ónimi Qyrghyzstannyng 5 esesi, Tәjikstannyng 7 esesi bolyp, býkil Orta aziyanyng qarjy finanys ortalyghyna ainaldy. Arqa tósinde ertegidey qala boy kóterdi. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary týrli tarihi, ekonomikalyq sebeptermen 17 millionnan 14 milliongha týsip qalghan halyq jan sany qaytadan 18 millionnan asty. Álemning әr qiyrynan 1 millionnan astam qandasymyz Otanyna oralyp, irge qalap, jersinip ketti.

Basta aitqanymyzday elimizde jana memleket qúru men naryqqa ótu qatar jýrgen kezde ýlken urbanizasiya kýn tәrtibine qoyyldy. Qúrlymdyq reformada oblystar jabylyp, audandar biriktirilgennen keyin syrtqy kósh pen ishki kóshting aghyny iri qalalargha bet aldy. Júmyssyzdyq, qylmys órship ketti. Búrynghy keybir  oblys ortalyqtary shyqpa janym shyqpanyng kebin kiydi.  Mine osy kezde Elbasy Taldyqorghangha, Kókshetaugha oblys ortalyqtaryn kóshirdi. Semeyge shyghys әskery okurgti, Tarazgha ontýstik әskery okurgti, Aqtóbege batys әskery okurgti ornalastyru arqyly qalalardyng tynysyn ashyp, tamyryna qan jýgirtti. Sonymen qala qazaq ómirining naghyz ainasyna ainaldy.

Týbi bir týrki halyqtarynyng ortaq mýddesi jolynda últ kóshbasshysy ayanyp qalghan joq. Týrki halyqtarynyng qara shanyraghynda kóptegen bilim oshaqtaryn dýniyege әkeldi. Alystap qalghan aghayynmen qatynasty qayta jalghasa, jaqyndaghy tuystardyng basy auyryp, baltyry syzdaghanda qasynan tabyldy. Arqada týrik akedemiyasy boy kóterse, Týriksoydyng úiymdastyryluy men damuyn Qazaqstannan bóle qaraugha bolmaydy. Ásirese, ótken men býgindi, alys pen jaqyndy saralay kele útymdy oraydy paydalana otyryp, latyn jazuyna kóshuge pәrmen berui týrki birliginin, týrki órkeniyetining temirqazyghy dep aita alamyz әri Tәuelsiz Qazaqstannyng býgini men ertenine aiyryqsha yqpal jasaytyn úly sheshim boldy. Áriyne búl sheshimge últ kóshbasshysy úzaq oilanyp baryp, barlyq qauip-qaterdi saraptay kele bekimge kelgenin angharu qiyn emes. Ásirese, sol kezde qyrghyz basshysy Atambaevtyng latyngha kóshsek, Resey qúramyndaghy tatar, bashqúrt siyaqty tuystarymyzdan alystap ketemiz dep baybalam saluy jelding qaydan shyghyp jatqanyn anghartsa kerek.

«Mәdeny múra» baghdarlamasy auqymdy júmystardan keyin «Ruhany janghyru – bolashaqqa baghdar», «Úly dalanyng 7 qyry» bolyp sapalyq sekiriske kóterildi. Otarshyldar ótkenimizge tas atyp, jadymyzdy barynsha óshiruge tyryssa, tizgin shylbyr qolymyzgha tiygen song últ kóshbasshysy ensemizdi tiktep, ruhymyzdy ósiru ýshin jelkeden tóngen ekonomikalyq daghdarysqa qaramay, abyzdar men batylar toyyn dýrildetip ótkizdi. Onyng ayaghy YuNESKO dengeyinde toylanghan Abay, Jambyl, Múhtar, Qúrmanghazy syndy úlylar shoghyrynyng merey toyyna úlasty. Búl sharalar Aziyada, Spartakiada, OBCE qauipsizdik kenesi, Álemdik dinder siezi, Ekspo siyaqty halyqaralyq qauymdastyqtyng sharalaryna ainalyp, kók tuymyz әlem nazarynda jelbirey týsti.

Tәbighaty jәili, adamdary enbekshil, halyq sany tyghyz ornalasqan týstiktegi ýlken oblysymyz Almatynyng órkendeuine, Astananyng demografiyasyna mol ýles qosqany qazir de ekining birining auyzynda aitylady. Mine osy kezde últ kóshbasshysy halyqtyng jýregine jol tapqan, tarihy ýderiste bir bel bolyp qalatyn sheshimin halyqqa jariyalady. Shymkent respublikalyq qala bolyp mereyi ósse, Týrkistan oblysy qúrylyp, qasiyetti Týrkistan oblys ortalyghyna ainaldy. Orta shyghystaghy qauip faktorlarynyng Aughanstangha jyljuy, Tәjikstandaghy tynyshsyzdyqtar ontýstik shekaramyzdy bekemdeudi әri órkendetudi qajet etedi. Qúrylstar salynyp, óndiris ónimi artsa әlemdik daghdarysty ekonomikalyq damudyng betalysyna ainaldyrudyng tiyimdi tәsili emes pe? Onyng ýstine ekinshi meke atanghan qasiyetti Týrkistan býkil Túran dalasynyng kiyeli oshaghy edi.

Resey imperiyasynyng múrageri bolghan, Ahannyng (Ahmet Baytúrsynúly) sózimen aitsaq «Nәjisti nәjisben jughan» Sovet imperiyasy qazaqty últ retinde joidyng barlyq tәsilderin paydalandy. Ashtyq, repressiya, kýshtep jazu ózgertudi aitpaghannyng ózinde tarihy qalalar men eskertkishterdi eleusiz qaldyryp, halyqtyng jadyn óshirip, ótkenin úmyttyrugha bar kýshin saldy. Resey kezinde okurg ortalyqtary bolghan Týrkistan, Ayakóz, siyaqty tarihy qalalardy audan dengeyine týsirse, ejelgi Jibek jolynyng manyzdy beketteri Jarkent, Merki, Qapal siyaqty qalalardyng damuyn toqtatyp, býkil Sovetti shiykizatpen qamdaytyn kelimsekter qonys tepken, jergilikti halyqqa mandymdy paydasy joq Tekeli, Balqash, Janatas, Jezqazghan qatarly shyt jana qalalar saldy. Ontýstik qazaqtarynyng ortalyghy Tashkent, batys qazaqtarynyng ortalyghy orynbor, shyghys-teristik qazaqtarynyng ortalyghy bolghan Omby uysymyzdan shyghyp ketti. Bәlkim, sol shekara bóliske týsken kelissózderge 22 jastaghy Álimhan Ermekov emes, kemeline kelgen Alash kósemderi Álihan, Ahmet, Halel, Jahanshalar barghanda nәtiyje basqasha bolar ma edi? Búl endi mәngilik arman, syzdaghan kýiik bolyp jadymyza qaldy. Mine osy túrghydan kelgende Týrkistannyng oblys ortalyghy boluy tarihy әdildikting saltanat qúruy, elimizding tútastyghy men órkendeuining kepili desek artyq aitqandyq emes.

2019 jyldy nauryz aiynyng 19 kýni keshki saghat 19-da últ kóshbasshysy 3 jyldyq úzaq tolghanystan keyin (óz sózi) óz ókilettiligin toqtatyp, kezekten tys saylaugha deyin el basqarudy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev myrzagha ótkizetinin jariyalady. Elbasynyng búl tosyn qadamy el ishi-syrtyna zor silkinis tudyrdy. Bireu quattap kózine jas aldy, endi bireuler kezekti bir kózboyau eseptep, qaranqy ýiden qara mysyq izdeu daghdysyn jalghastyrdy.  Desede, biz tarihy faktilerge jýgine, qazirgi orta aziyanyng sayasiy-tarihy jaghyna sýiene otyryp taldau jasap kóreyik. Áueli, Sovet odaghynyng shekpeninen shyqqan tәuelsiz elderding taghdyry qily-qily boldy. Odaqqa ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin kýshpen qosylghan Baltyq jaghalauy elderi ekonomikalyq daghdarystan esterin jiya sala yn-dynsyz órkeniyetti, demokratiyaly elderding qataryna qosylyp ketti. Tipti biylik tranzitynyng qanshalyqty auysqanyn sezbey de qaldyq. Imperiyanyng júrtyna ie bolghan elde demokrat Elisin óz missiyasyn ayaqtaghan song biylikke kelgen túlghalar taqqa kezek otyru qoyylymyn bastap ketti. Halyqtyng jaghdayy jaqsarghan joq, әlem qyrghiy-qabaq soghys kezindegi jaghdaygha bet alyp barady. Jas sayasatkerlerding ambisiyasy men batystyng standarttaryna kóbirek boy úrghan Gruziya men Ukraina territoriyalyq tútastyghyna núqsan keltirip aldy. Batys jaghynan orta aziyadaghy birden bir bostandyq araly atanghan qyrghyz aghayyndar tónkeris oshaghyna ainalyp ketip, jazyqsyz qan tógildi, beyuaz júrt japa shekti. Ázerbayjan múragerlik jolyna týsip, eldi otbasy bolyp basqaratyn boldy. Irgedegi óz aghamyz ben tór bermeytin tuystarymyzdyng biyligi Allanyng esebimen ghana retteldi. Sonymen investisiya tartuda, qala saluda, sheteldegi qandastaryn qamqorlyq jasauda TMD boyynsha top jarsaq, biylikting beybit auysuynda Túran Dalasyna ýlgi boldyq.

Áriyne, últ kóshbasshysynyng Qauipsizdik kenes pen Núr Otandaghy orynyn saqtap qalghanyn qysyr keneske ainaldyryp, kýnkildeytinder barshlyq. Bizshe búl óte dúrys әri parasatty sheshim boldy. Tariyhqa ýnile otyryp, bir tarihy túlghanyng tarihy sәtte, sheshushi kezende atqarar rolyn eshqashan kem baghalugha bolmaydy dep aita alamyz. Búl jeke basqa tabynu emes, últ pen memleket taghdyry syngha týskende tarihtyng tandauy, halyqtyng qalauy túlghagha týsetini dәleldengen aksioma.

Ótken ghasyrda eki jahandyq soghystyng aldy artynda әlemdegi azuly imperiyalar ydyrap, adamzat órkeniyetke úmtylyp, konistitutisiyalyq reformalar zaman aghymyna ainaldy. Úly britaniyanyn, Fransiyanyn, Ispaniyanyn, Osmanly imperiyasynyng iyelikterinen respblika men súltandyqtar, monarhiyalar dýniyege keldi. Osy kezde arystannan qútylyp, jolbarysqa tútyldyq degendey otarlyq, feodaldyq qamyttan qútylghan, ekonomikasy kedey, órkeniyeti túralaghan osy elderde óz atqa minerleri jaghynan diny patiharddyq ýstemdik pen kommunistik diktarturiyalyq rejim ornau qauipi tóndi. Aldyna ornap ta ýlgerdi. Orayshyl sayasatkerler halyqtyng senimine kirip alghan song birtindep tóbesine shyghyp, arsyzdyq pen jauyzdyqtyng qúlaq estip, kóz kórmegen qoyylymdaryn sahanagha shyghardy. Halqy qalay bolsa, kósemi solay bolady degen sózdi batys sarapshylary osyghan qaratsa kerek. Búl kýnde býkil әlemning ortaq tanymyna say keletin sayasattaghy demokratiya, kisilik qúqyq, erkin saylau, ekonomikadaghy erkin bәseke, әleumettik tepe-tendik degen qasterli úghymdar kóp elde tegeuirindi túlghanyng qatang pozisiyasy, týbegeyli sharasy arqyly ornyqty. Mysaly, Japoniyada Evropada tәlim-tәrbie alghan bas uәzir Meydzy reformasynan bastalghan dәstýrli konservativtik kýshterge qaratylghan qatang jazalau sharasyn ýzilissiz jýrgizdi.

Osymanly imperiyasynyng oirany shygha bastaghanda biylikke kelgen Mústafa Kemal Atatýrik jaulaushylargha qarsy kýresting jenisine qol jetkizgen song reformatorlar men armiyagha sýiene otyryp, súltandyq týzimdi joyyp, respublika qúrdy. Halifalyq inistitutty kýshinen qaldyrdy, dindi biylikten beytaranptandyrdy. Zayyrly qogham qúrdy. Jazudy ózgertti. Sóitip Týrkiya halqynyng ghasyrlyq damuyn qamtamasyz etti. 1906 jyly Týrkiyamen birge konititusiyalyq reforma jasaghan Iran 1950-1960 jyldary ekonomikalyq ósude Japoniya men Koriyanyng aldynda bolsa da ashyq oily, әlsiz koroldyng aldyn orap ketken Homeynidyng Irandy qanday qalge týsirgenin búl kýnde aqyl esti adamgha aitpasa da anyq. Órkeniyetke úmtylghan ashyq oily shahtaryn quyp jibergen Aughanstannyng jaghdayy tipti de ókinishti әri ayanyshty. Auyzy asqa, iyini kiyimge jaryghan, shekarasy tynyshtalghan Mysyr halqy baqytty kezenge Mubarakting zamanynda jetti. «Arab kóktemi» kezinde tegeuirindi kósemin biylikten taydyryp, músylman bauyrlargha qaraghan kezdegi búlghaqty búl kýnde batys sarapshylary da moyyndap otyr.

Qyzyl indet Aziyany keulegende Qytay, Vetanam, Kambodja, Laos siyaqty elder soghys oshaghyna ainalyp, ainalasyndaghy Malayziya-Singapur, Indoneziya, Taylandtarda Karl Marks aitqan «kommunizm – elestin» súlbasy kórine bastady. Mine osy kezde Ontýstik Koriyadan Pak Chon hy (1962-1978), Indoneziyadan Suharto, Malayziyada Mahadyr, Singaupurda Ly Kuan yu qatarly tegeurindi kósemder biylikting qúlaghyn úzaq ústay otyryp, baqytty, erkin, zang saltanat qúrghan qoghamdy kýshpen qúrdy әri jalghasty damuyna kepil boldy. Batys әriptesterining kómeginde aldy, synyn estip, tayaghyn da jedi. Biraq óz elderining jana damu modelderin qalyptastyrdy. Qytay reformasynyng atasy Dyng aqsaqal ózi ortagha qoyghan reforma, esik ashu sayasatyn tabandy atqaru ýshin Qytay kommunistik partiyasy ortalyq әskery komiytetining biyligin óz qolyna myqty ústap, konservotorlarmen jan alyp, jan berip kýresti. Sol kýres jolynda ózi tarbiyelep ósirgen eki shәkirtin qúrbandyqqa shaldy. 1989 jyly Tiyan anmyn alanynda qolyn qangha malugha da mәjbýr boldy. Mao zamanynda mysyq nazariyasyn ortagha qoysa, izmder qaqtyghysy kezinde «damu birden-bir ólshem, kim reforma jasamasa sol tabanyn jaltyratsyn» dep kesti. Dyng aqsaqaldyng tegeuirini men parasatyna búl kýnde Qytay ghana emes býkil әlem kuә, riza.

Jaqynghy jyldan bergi Týrkiya men Qytaydyng sayasy baghytyndaghy ózgerister dәstýr men din sabaqtasqan aziyalyq mentaliyetting qanshalyq súrapyl kýshke ie ekenin, demokratiya men kisilik qúqyq qanshama tәtti arman bolsa da adamdar sanasyna birden ornygha almaytyndyghyn baghamdaugha bolady.

Orta Aziya әli de shoqtyng ýstinde otyrghanday, kim qay jaqtan qattyraq ýrlese lauyldap janghaly túr. Ótken ghasyrdyng ortasynan beri ishki kiykiljing men syrtqy ozbyrlyqtyng kesirinen narkotikting oshaghyna, janadan tapyqyrlanghan soghys qúraldarynyng synaq alanyna ainalghan Aughanstannyng qazir tynyshtalatyn týri kórinbeydi. Orta shyghystan yghysqan sodyrlar toptala bastady. Qytaydyng batysy men Reseyding Kavkaz óniri әupirimdep әreng túr. Myng kýn synbas shólmek bir kýni synsa, Orta Aziyadaghy qaugha saqaldar qolyn ysqylap shygha kelmey me? Demek, kónildi kenge salyp, kósilip jatugha әli erte. Últ kóshbasshysy osy 30 jylda bekemdegen shekara nyghaytylyp, jýiege keltirgen ekonomikalyq model jalghasyn tabuy, sayasy qúqyqtyq reformanyng jana kezeni bastaluy kerek. Tumysynan sabyrly, ambisiyasy bәsen, klandyq toptardyng dodasyna týspegen, әlemdik jaghdaymen etene tanys, atqarushy biylik pen zang shygharushy biylikting tútqasyn ústap kórgen Qasym-Jomart Kemelúly Elding ýmiti men Últ kóshbasshysynyng senimin abyroymen aqtaydy dep senuge bolady. Sayasatta mol tәjiriybesi, el ishi-syrtynda ýlken yqpaly bar, últ kóshbasshysy Núr Otan men Qauipsizdik kenesting barlyq mýmkindigin paydalana otyryp, elimizding ýzdiksiz damu qybylanamasyn belgilep otyrady әri biyliktegi barlyq kýshterding tepe-tendigin saqtaydy.

Jogharyda aitqanymyzday biylikting barlyq ótkelinen ótken Qasym-jomart Kemelúly biylik dәlizin attaghan alghashqy qadamdarynda-aq ózin ysylghan, derbes sayasatker retinde últ kóshbasshysynyng maqsat - múratyn jalghastyratynyn dәleldedi.

Alghashqy el ishi qyzmettik saparyn qasiyetti Týrkistannan bastauy tegin emes. Janadan oblys ortalyghyna ainalghan Týrkistan iysi týrik halqynyng qasiyetti ordasy әri tarihymyz, dinimiz, salt-sanamyzdyng sheshjiresi sonda saqtalghan. Ruhymyz jinaqtalyp, órkenimiz sonda ósip jatyr. Búl sapar ótkenimizge qúrmet, keleshegimizge ýmit artqyzady. Ekinshi saparyn elimiz budjetin qazba baylyqpen toltyryp otyrghan er jýrek, enbekshil, aq kónil halqy bar Manghystaugha arnauy jana komandanyng ótken-ketkendi dúrys saralap, el auqymyn jiti baqylap otyrghanyn kórsetedi.

Preziydentting alghashqy shetelge sapary mәngilik kórshimiz Reseyden bastalyp, týbi bir tuys Ózbekstanmen jalghasty. Búl saparlar tәuelsiz Qazaqstannyng halyqaralyq baylanysta tәuelsiz oiynshy ekenin dәleldep, myna qym-quyt dýniyede ózgelerdi syilap, ózimizdi syilata alatynymyzdy diplomatiyalyq tilmen әdemilep jetkizdi. Aq Orda apparatynyng janaruy, jogharghy sot 5 sudiyasynyng janadan taghayyndaluy, songhy jyldary qazaqy bolmysymen el esinde qalyp, qoghamda ózin moyyndatqan sayasattanushylardyng kenesshi bolyp, preziydentting ainalasyna jinaluy, alghashqy súhbattyng «Egemen Qazaqstan» men «Ayqyn» gazetterinde qazaq tilinde órbui Toqaev myrzanyng derbes túlgha, halqyna jaqyn qayratker ekenin kórsetedi.

19 ghasyrda qalyng eli qazaghyn úly Abay ruhaniyat shynyna sýirep, sanamyzgha silkinis tudyrsa 20 ghasyr men 21 ghasyrdyng týilisinde últ kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly naryqtyng qatang tezinen, kórshining súq kózinen jol tauyp otyryp, berekesi bar keleshegi zor memleket qúryp shyqty. Aqyldy adam elding qateliginen, aqymaq óz qateliginen ghibarat alady degen sóz bar. Jogharyda talay tarihy mýmkindikterdi jiberip alghan elderdi atap kettik. Bayyrghy Riym, Grekten kele jatqan biylikting ýsh bútarlanyp, tepe-tendik saqtauyn biz de qúp kórsek te, ótpeli dәuirdegi tarihy túlghanyng rolyn tómendete almaymyz. Qayta belgili dәrejede basymdylyq bergendi jón sanaymyz.

Tarihy sheshim qabyldandy. Biylik tranzitynyng beybit almasuynyng alghy sharttary jasaldy. Endi últ kóshbasshysynyng úly múrattary birte-birte, kezeng – kezenimen iske assyn dep tileyik.

Omarәli Ádilbek

Abai.kz