Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qyzmetine salghyrttyq tanytyp, Arys qalasynda ornalasqan әskery qaru-jaraq qoymasyndaghy apattyng tuyndauyna jol bergen birqatar shendilerdi jazalady.

Ózine jýktelgen mindetterdi tiyisti dengeyde oryndamaghany jәne qaru-jaraq pen oq-dәrilerding qauipsizdigin jәne saqtaluyn qamtamasyz etu júmysyndaghy, Qaru-jaraq pen oq-dәrilerdi saqtau obektilerin kóshiru jәne ornalastyru baghdarlamasyn iske asyru kezindegi eleuli kemshilikteri, sonyng saldarynan Arys qalasynda ornalasqan әskery bólimshedegi qaru-jaraqtyng jaryluyna jәne qalada adam shyghynyna úshyratqan auqymdy apatqa jol bergeni ýshin:

Qazaqstan Respublikasy Qorghanys ministri bolyp qyzmet atqarghan Sәken Ádilhanúly Jasúzaqov Qazaqstan Respublikasynyng Qaruly Kýshteri jýiesinen shygharyldy.

Al Qorghanys ministrining birinshi orynbasary Múrat Kәribayúly Bektanov pen búryn Qorghanys ministrining birinshi orynbasary bolghan Múrat Jәlelúly Maykeevke qatang sógis jariyalandy. Sonymen qatar, búryn Qorghanys ministrining orynbasary bolghan Talghat Jenisúly Janjýmenovqa da dәl osynday jaza taghayyndaldy.

Beybit kýnde bomby jarylyp, beygham otyrghan halyq ýiin tastap bosyp ketken jarylys ýshin bireu jauapqa tartylghany jón-aq. Sol ýshin de el Preziydenti Qorghanys ministrliginde búryn jәne qazir qyzmet istegen shendilerdi jazalap otyr.

Endi bizding aitpaghymyz, osy apatqa tek Sәken Jasúzaqov pen onyng komandasy ghana kinәli me?! Preziydent jarlyghy boyynsha, búrynghy ministr men onyng eki orynbasary jazagha iligip otyr. Qazirgi ministrlik ókilderinen bir shendi ghana qatang sógis aldy. Al ministrlikti Jasúzaqovqa deyin basqarghandardyng bәri "sudan qúrghaq shyqty".

Sәken Ádilhanúly atalghan vedomstvony  2016 jyly 13 qyrkýiten 2018 jyly 7 tamyzgha deyin basqardy. Eki jylgha anyq tolmaydy. Elimizding әskery salasynda mol tәjiriybege ie saqa maman ótken jyly ministrlikten ketip, uniyversiytet mengerushisi lauazymyna taghayyndalghan. Ol kisining Qorghanys ministrligindegi eki jyldyq qyzmetine tәuir bagha beretinder kóp. Biraq, ainalasy eki jylda Arysta otyz jyl boyy jatqan qaru-jaraq qoymasyn tazalap ýlgirmegen eken. Sol ýshin jauap berip otyr, mine!

Al odan búrynghy jәne keyingi ministrler she?! Jasúzaqovtan búryn elimizding qorghanys salasynda segiz ministr auysqan. Tipti, Múhtar Altynbaev búl qyzmetti eki kezek atqaryp, ministr kreslosynda 9 jyl otyrghan. Búdan bólek, Danial Ahmetov, Ádilbek Jaqsybekov, Serik Ahmetov, Imanghaly Tasmaghambetov qatarly kisiler osy terining púshpaghyn iylep kórgen. Búlardyng ishinde Ádilbek Jaqsybekov bes jyl boyy osy qyzmetting tizginin ústaghan.

Eki jyl qyzmet istegen Sәken Jasúzaqov ghana emes, tura 20 jyl boyy týk tyndyrmaghan joghardaghy ministrlerden de jauap alu kerek. Sebebi, Arystaghy qoymada jarylys birinshi ret bolyp otyrghan. Búghan deyin de birneshe mәrte apat bolyp, adam shyghyny oryn alghan. Sondyqtan, Arys oqighasyna baylanysty jauapqa tartylatyndardyng sany búnday az bolmau kerek edi.

Qazirgi ministr Núrlan Ermekbaevting búl qyzmetke kelgenine bir jyl ghana boluy ony jauapkershilikten arashalay almaydy. Júmys isteymin degen adamgha bir jylda az uaqyt emes. Alayda Núrlan Bayúzaqúly búl baghytta eshtene istemegen eken. Tipti әskery qaru-jaraq qoymasynda jarylys bolu qaupi bar ekenin bilmegen de sekildi. Áytpese, Arystaghy oqighany "tabighy apat" dep aidy aspangha shygharmas edi.

"Búl bizding kinәmiz deuge bolmaydy. Búl tabighy apat. Árbir arsenaldyng qauipi bar. Ázirge halyqtan keshirim súraudyng esh sebebin kórip túrghan joqpyn", - degen Ermekbaev myrza shynymen de jauapkershilikten qútylyp ketti. Onyng ornyna bir orynbasary qatang sógis estidi. Aydyn-kýnning amanynda atpalday ýsh azamat qaytys bolghan, Qyryq mynnan asa qala túrghyny baspanalaryn tastap, basqa ónirlerdi uaqytsha panalaugha mәjbýr bolghan iri apat ýshin jauapty shendilerding alghan jazasy osy ghana boldy.

Arysta alghash jarylys bolghanda oqigha ornyna el preziydentining ózi arnayy bardy. Halyqqa kómektesudi, qiraghan ýilerdi qalpyna keltirudi tapsyrdy. Osy baghytta júmystar jýrip jatyr. Ýkimetting esebinshe, Arystaghy qúrlys júmystary ayaqtalugha jaqyn. Búl apatqa memleket basshysynan tartyp, býkil Qazaqstan halqy nazar audaryp, túrghyndargha kómektesip jatyr.

Biraq bizding biylik qashanghy әdetinshe "attan týsse de, ýzengiden týskisi kelmey" otyr. Jarylystyng sebebin anyqtap, kinәlilerdi jazalap, búnday kelensizdikti endi boldyrmaudy oilap otyrghan joq. Búl apattyng tuyndauyna tikeley jauapty adamdar taghy da jazasyz qalmaq. Basqasha aitqanda, úzaq jyldar boyy birneshe kezekti iri shendilerding qateliginen oryn alghan apat ýshin jalghyz "mektep mengerushisi" ghana jauap beretin sekildi...

Quanysh Qappas

Abai.kz