„Áuelde Sóz bolghan" desedi qasiyetti kitapta. Ásili, әu basta jaratqannyng auzyna osy sózdi qazaq salghan ba dersin. Óitkeni, sóilese, tilinde shybynsyz jaz tudyratyn, aitsa, sary maydan qyl suyratyn, taqyl tanday, atan asar or auyz sheshen halqymyzdyng mandayyna tua bitken basty qasiyeti, qazyna baylyghy - sóz óneri ekeni dausyz. Dilmar qazaq sóz ónerinde erekshe bir qúdiretti qasiyet baryn әu basta-aq asa bir súnghylalyq­pen anday alghannan bolar, býkil bitim-bol­my­syn, maqsat-múratyn, as­qaq armanyn ólen-jyrmen su­­arghan. Kóni­li­ning biyik tórinen myqtap oryn tepken til ónerine jaryq dýniy­ede ja­ral­ghan­nan beri barynsha yn­ta-yqylas-iltipatymen qalt­qy­syz adal qyz­met etip, sóz­ding ajarlysy men rendisin, ýzdigi men ýlgilisin, ke­listisi men ke­rimdisin, aishyq­tysy men naqyshtysyn, tóresi men seresin ainymay ta­nyp, qyzyl til qú­­­di­re­tin eriksiz moyyndap, ony «óner aldygha» balaghan ghoy. IYi­nin tapsang iyile be­re­tin buynsyz til­den tughan sóz әshekeyi shy­nymen de kór­kem qazaqtyn. Bir sóz­ge sýisinse astyndaghy atyn tý­sip beruge dayyn babalarymyz tizilgen sóz tiz­­­bekterin tegin qúraghan emes, jýrek te­bi­ren­­­tip, tabighy tolghanystan qa­jet­tilikten ghana sóz tu­yn­dat­qan. Bir anyghy, qay kezde de qazany qonyr qazaq ýshin mýkis qúlaqtyng sanlauyn tabar, zaghip kózge núr qúighyzar tek qana sóz qúdireti degen týsinik ýstem bolghany ayan. Múnday shynayy tәuelsiz shyndyqty aitqanda, halyqtyng qashan da tuma tilding bar kórkemdik quatyn dittegen jerine jetkize aitatyn, „jansyzgha jan, tong moyyn topasqa da týisik bitiretin kiyeli sóz óner iyesi - aqyny bolghannan. Aqyn sózi - últ iygiligi, onda jarqyraghan kýn kózindey jahandyq mәn bar" (S. Negimov) deydi týsingender. Riyasyz shyndyq sol...

Key kezde kónil kýy lәmine qaray aqyndyq sóz qúdiretinen jylu izdeytin shaghyng bolady eken. Jaqsylyqqa shóldegen әz-kóniling bir mezet kempirqosaqtay jarqyl atqan әdemi ólenning núryna, shuaghyna shomylghysy kep túrady. Ásirese, tóreligi joq tektiler men býlk etpeytin bettiler beleng alghan, jýrek jyluy men peyil kendigi kemigen, "perishtening aitar sózin shaytan jatqa aitatyn, adal úldyng qadirli sózin alayaq zuyldatatyn qonyrsyq iyisti "plastmassa" sóz basqan" (M.Aqdәuletov) myna zamanda ózegindi órtten óshirip, jýrek terbetetin zәru sózdi qajetsinering anyq-aq. Sonda janyna tirek-medetti ólennen tappaghanda qaydan tabarsyn!? Osyndayda janynda, jadynda kómeskilengen sanandy úlghaytatyn izgi oilaryna, ot sezimine qayyra aparatyn jol tauyp beretin - aqyn sózi ghana. Ondayda sanandy selt etkizip, peshene syryn alladan kem bilmeuge úmtylghan aqyngha jýginering qaq. Óitkeni aqyn - allanyng eng sýiikti qúlynyng biri emes, biregeyi deytinge saysaq, shynayy aqynnyng qalamynan tughan, qiyal súlulyghy sezim súlulyghymen astasa ýilesim tapqan, oidy terbep, sanandy qozghap, boydy biylep, yrqyndy alar kórkemdigi asqan ólen-jyrmen jýzdeskeninde, shyn mәninde lәzzat alaryna esh kýmәning qalmaydy. Túnghiyq terenine, súlulyq әlemine aqynmen birge oy keshesin, әlbette jasyghymen emes, asylymen. Toqymashynyng sheber qolynan shyqqan jibek oramalday poeziyamyzdyng dәmeli biyigin kórseter júldyzy joghary ólender qazirgi qazaq nazymynda, allagha shýkir, barshylyq ekenine shýbә keltirmeymiz.

Alaman dәuirding almaghayyp qiyndyqtaryna qaramay, bir sәt siqyrly sózding parqyn bilip, jasyryn jatqan jarqylyn kóre alatyn  qatardaghy qarapayym qara tóbel oqyrman retinde, ashyq kýnde ne talas deytindey emes, songhy kezde jariyalanyp jatqan jyr-jinaqtardan, baspasóz betterindegi toptamalardan qazirgi óleng ónerining key sipattary qaqynda bayqaghanymyzdy, „ózinde barmen kózge úryp túrghan", ashyq týndegi aiday ap-ayqyn qúbylystardy shyjymdap suyryp, artyq-kemi turaly qal-qaderimizshe pikir bildirudi ózimizge paryz sanaymyz; qazirgi qazaq poeziyasynyng kókjiyeginde bayqalyp ýlgergen key qúbylystardy tilge tiyek etkimiz bar.

Negizinde óleng ónerinde zamana ynghayyna qaray tuyndap jatatyn qúbylystar qay elding bolmasyn poeziyasyna tәn ekendigi ras. Ár elding óleni óz erekshelikterine say órbiydi. Búl zandylyqtan qazaq poeziyasy da syrt qalmaq emes. Áu basta-aq tәnir iyemiz dýniyeni kýn men týn sekildi qarama-qayshylyqtardan túratyn quat kózi etip jaratqan ghoy. Mine, osy qarama-qayshylyqtar ónerde de bar ekendigin qazirgi óleng ólkesinde beleng alghan baghyttar arqyly aitqymyz keledi. Biz ony barynsha shartty týrde erlik jyrlary, sezim jyrlary dep bóle-jara alyp qarastyrdyq. Búl kәsiby synshynyng taldauy emes, óleng sýier qalyng qauymnyng bir ókilining pikiri dep úqqan jón.

Erlik jyrlary...

Qazirgi qazaq ólenine auyz әdebiyetining sarynyn, beyneli tildik obrazdar әkep kirgizgen, ilkidegi aqyn-jyraulargha tәn sipat-belgini әigileytin, „tebingining astynan ala balta suyrylysyp, tepsinisip kelgende" dep, erlik pen órliktin, azamattyqtyng saltanat qúruyn ditteytin, qynaptyng quysynda jatqan aq jýzdi aq almastyng jarq etip suyrylghan sәtine bara-bar, bolbyraghan bos belbeulikti kótermeytin, qayrat pen jiger janityn jyr aghymy 90-jyldar basynda-aq keng arna tapqan-dy. Búny әsili tabighy qazaqylyqtyng týp-bastauynda túrghan jyraulyqqa úqsaghysy kelgen shynayy aq beyilding úmtylysy dersin. Ol ólender tabighatynda laq etpe aghyla-tógile-qúiylugha beyim, artyq auyz salghyrt sózden barynsha ada, búzau tis qamshynyng ysyly estiler quatty- kýshti keledi. Onda úlpa tós, qaymaq erin әdemi qyz atymen joq. Semser sýiip, sert bergen ór de eren erding túlghasy kóz aldynda kólbendeydi. Ruh asqaqtyghy jarqyn. Múnday yrghaghy erkin, tolqymaly ólenderde birkelki dauysty dybystardyng qaytalanuynan jasalghan - assanans ne dauyssyz dybystar kezektesip keletin - alliyterasiyadan túratyn beyneleuish kórkemdik tәsilder molynan kezdesedi. Aqiyq Mahambetpen dildestikke úmtylghan Temirhan men Esenghalidyn, Tynyshtyqbek pen Maraltaydyng ólenderi osynyng kuәsindey. Búl baghyttaghy aqyndarda halyq poziyasynyng tabighy núsqasyndaghy qúiyla tógiletin erlik jyrday shúghylaly, kelisti ólender kóptep úshyrasady. Esenghalidyng astronom, ghúlama Úlyqbek turaly: „Tosyn da, tosyn, tosynnyn, tobyn jaryp óte almay, toqyrau suday tosyldyn, әziz súnqar basynmen, toban ayaq top qarghagha qosyldyn" („Qara bauyr qasqaldaq". Almaty.-1995. 293-b), - dep keletin joldary jogharydaghy sózimizge naqty layyqty aighaq; osy kýngi aitys aqyny aita salatyn sartap bolghan ýlgide emes, tuma halqymyzdyng estetikalyq úghym-týsinigine say talgham biyiginen órilip shyqqan boyauy qanyq tolqyndy joldar. „Qozymenen dildes edim men keshe, azu tisti aqsityp em kýndese" deydi órshil Maraltay. Songhy kezde búl baghyttyng bәsi artyq týskendigi sonsha, jyrdyng jinishke sýrleuine endi-endi týse bastaghan jas buyn aqyndarda kәdimgi „modagha" ainaluda. Olar da birynghay dauysty ne dauyssyz dybysqa qúrylghan tirkesterge, tyng teneulerge, auyz әdebiyetine tәn obrazdap sóileuge tyrysady. Jaqsy ghoy, әitse de búlaysha birynghay birjaqty baghyt ústau óleng ólkesindegi sony izdenisterdi tejep, óristi taryltatynday...

Sezim jyrlary...

Qazirgi qazaq ólenining endigi bir denin marqakól qoryghynyng maralynday sýp-sýikimdi, jabyrqau kónilge shuaq núryn shashatyn sezimdik jyrlar qúraydy. Poeziya kókjiyegindegi aluan qú­by­lys­tar­dy qalt jibermey qa­da­gha­lap oqyp otyratyn, ólenning ishki jarqylyn tany bi­le­tin oq­yr­man­gha­ qa­zirgi óleng turasyndaghy aitylyp jatqan san pi­kir­ler­ tansyq ta emes. Son­ghy kez­de­ tәnirding ózinen kemshilik izdeytin bәkene oily min tapqysh syn­shy­lar­ "arqa­synda­" ólenning tabighy tuyndau qyryna jete ýnil­mey­, nәzik syryn jete tý­sinbey, ony bel­gili bir maqsatqa qúrylar qaru kýshi re­tin­de kóretin kózqaras qy­lang berip qalyp jýr. So­nau­ jyldary "Jas alashta" ja­riya­lan­ghan Túrsynbay Jandәu­le­tov­ting "Qazaq poeziyasyndaghy ór­lik­ pen erlik ruhy qay­da ketken?" atty maqalasy so­nyng naqty kuәsi. Ólen, ol ait­qanday, tek "oy­bay­, múnaydym, qorlandym, zor­lan­dym­, әbden shegine jettim, oi, on­baghandar mening ja­nymdy týsinbedi, óitip ketti, býi­tip­ ketti"-den túrmaydy. Ál­juaz emes ólen! Qút­ty bir keshegi ótken kýnning ký­re­sin­de qal­ghan, qatygez, qatal iydeyany pir tútqan so­sia­listik realizm túrghysyndaghy týsinikten tuyndaghan, Maghjan men Qasymdy, Ah­ma­tova men­ Pasternakty qudalaghan zamannyng naq bir aiqyn kórinisi me­ dep qalasyn­. Áytpese bey­kýnә jýrekting túnghiyghyndaghy, jan-dýniyenning eng týkpir-tere­n­in­de­gi ishki sezim iyi­rimderinen órilip shyghatyn nәzik ólendi ýmitsiz jylauyq ólender dep aiyptauy ne Túrsekennin?­ Adam ólendi, óleng adamdy tapqannan bergi kele jatqan biyik múrattargha sәu­le­sin týsirgen mәngilik taqyryp emes pe sezim!? Sóz joq, jaqsylyqtan zú­lym­dyghy men súmdyghy basym, kepke kelgen týie bozdauyn eske salatyn, sher­men­de­ bolghan ana men sergeldeng bolghan balanyng zary anyq estiletin myna býgingidey zamandaghy halyqtyng ruhyn kóterer borkemiksiz, jau­gershilik kezenderdegi erlikti tu etken aibatty da aibarly ólender kerek ekeni ras ta shyghar. Áytse de ji­bek­ ótpes jikke sy­na qaghyp aiyruy ne? Ense tikter erlik, órlik jyrlar sózsiz qajet te shyghar, joqqa shygharmaspyz. Bir­aq gәp neni qa­lay aita bilude ghoy. Ár ólenning ózindik orny, oqushysy bolady. Búl­ jerde ha­lyq­tyng ruhyn kóteretin, biyik maqsatqa jeteleytin joghary pafosty jyrdy, kýnshildermen kýreser, jikshildermen tireser, tildilermen sireser ólendi man­súqtap otyrghamyz joq. Qúday saqtasyn. Qarapayym qatardaghy oqyrman re­tin­de kýndelikti kórip jýrer qonyr kýy keshken adamdardyng ishki sezimin qas she­ber­likpen ap-ayqyn beynelep berer óleng de baghaly, qúndy ekeni -  ait­paghymyz. Óit­keni appaq núr­ly, múnarday taza, sәule týs­ken shynyday shú­ghy­la­ly sezimder tir­shilikte bir-aq­ ret jasar әr keudening qo­naghy. Búl jerde aryng men úyatyndy taza ús­taugha shaqyratyn, pәktik pen adaldyqqa ýndeytin, múnyng men na­landy, qu­a­ny­shyn­ men qayghyndy, óksiging men ókinishindi taygha tanba salghanday dәl surettep, qy­lausyz órnektep beretin sózding qúdiretti quatyn aityp otyrmyz. Búl - qalaberdi ilki dәuirlerden beri adamzat qasterlep, qa­siy­et tú­typ­ kele jatqan moralidyq-etikalyq mәselelerding negizi. Qay­ta ad­am­nyn­ ishki әlemin әp-әdemi beyneleytin ólender әldeqayta quatty, tez qa­byl­dan­ghysh­ keledi.

Oydyng týiinin aitsaq, tuma nazymymyzdaghy (poeziyamyzdaghy), shyrayly sózge susyndaugha úmtylghan, yntyq bolghan, shólirkegen, kebirsigen kónilding auanyn tap basar qazaqtyng qayran óleni sony týrlermen bayyp, aghym-baghyttary birin-biri joqqa shygharmay, birin-biri tolyqtyryp otyrsa eken degen tilegimiz bar. Óleng sony izdenistermen kórkem bolmaq qoy.

Qaraghandy qalasy

«Abay-aqparat»