Seysenbi, 29 Qarasha 2022
Janalyqtar 4451 0 pikir 3 Tamyz, 2011 saghat 06:21

Svetqaly NÚRJAN: «Babalardyng qandy jasyn kórgen biz...»

Qazaq әdebiyetindegi orny salmaqty bola túra, basylym arqyly oqyrmanyna kóp kórine bermeytin jazushylar bar. Solargha arnap «Sen qayda jýrsin?» atty jana aidar ashudy jón kórdik. Biz saghynyp jýrgen qalam iyesining biri - Manghystaudy meken etken Svetqaly Núrjan edi. Ángimelesuding sәti týskende kókeyde jýrgen saualdarymyzdy aqyngha irikpey qoygha tyrystyq.

 

- Agha, әngimemizdi dәstýrli súraqpen bastasaq. Ádebiyetke qalay keldiniz? Sizge yqpal etken jandar turaly az sóz...

- Ádebiyette jýrgen mening buynymnyng taghdyry maghan da tәn dep esepteymin. Manghystau deytin ólkede, Qangha-baba degen jerde, attyng jaly, týiening qomynda tughan adammyn. Mening ósken ortam - kóshpendi qazaqtyng saltynan әli de ajyrap ýlgermegen qazaq auyly bolatyn. Men ómirge keler jyly Manghystaudyng Jetibay degen jerinde múnay atyldy. Teniz jaghasyndaghy balyq, mal sharuashylyghyna bola qúrylghan kolhozdar taratylyp, 1969 jyly sovhozdargha ainaldy. Sosyn jalpy júrttyng arasynda óndiriske, múnay kәsipshiligine qaray tartylu bastaldy. Sonyng ekpinimen biz de Janaózen, Jetibay deytin ataqty múnay kәsipshiligining ortalyghyna qaray kóship, sovhozgha kirdik.

Qazaq әdebiyetindegi orny salmaqty bola túra, basylym arqyly oqyrmanyna kóp kórine bermeytin jazushylar bar. Solargha arnap «Sen qayda jýrsin?» atty jana aidar ashudy jón kórdik. Biz saghynyp jýrgen qalam iyesining biri - Manghystaudy meken etken Svetqaly Núrjan edi. Ángimelesuding sәti týskende kókeyde jýrgen saualdarymyzdy aqyngha irikpey qoygha tyrystyq.

 

- Agha, әngimemizdi dәstýrli súraqpen bastasaq. Ádebiyetke qalay keldiniz? Sizge yqpal etken jandar turaly az sóz...

- Ádebiyette jýrgen mening buynymnyng taghdyry maghan da tәn dep esepteymin. Manghystau deytin ólkede, Qangha-baba degen jerde, attyng jaly, týiening qomynda tughan adammyn. Mening ósken ortam - kóshpendi qazaqtyng saltynan әli de ajyrap ýlgermegen qazaq auyly bolatyn. Men ómirge keler jyly Manghystaudyng Jetibay degen jerinde múnay atyldy. Teniz jaghasyndaghy balyq, mal sharuashylyghyna bola qúrylghan kolhozdar taratylyp, 1969 jyly sovhozdargha ainaldy. Sosyn jalpy júrttyng arasynda óndiriske, múnay kәsipshiligine qaray tartylu bastaldy. Sonyng ekpinimen biz de Janaózen, Jetibay deytin ataqty múnay kәsipshiligining ortalyghyna qaray kóship, sovhozgha kirdik.

Men ýlgi tútqan, birinshi kórgen ortam - jyraular, kýishiler. Bayaghy, qazaqy, úly jyraulardyng sony Sýgir jyrau Begendikúly, Úzaqbay jyrau Qazhanúly, Múrat Óskenbaev, olardyng izin basqan Álquat Qojabergenúly siyaqty belgili jyrshy-jyraulardyn, kýishilerding alqasynda bәige bala bolyp, jyrlardy tyndap óstik. Solardyng buymen bizde de shalyq belgi bere bastady. On alty jasymnan ózmshe ólenning qyr-syryn týsingen siyaqtymyn.

Áriyne, qazaq poeziyasyn biyikke kóterip tastaghan tolqyndar da әser etti. Alashordanyng aqyndaryn, qyrqylyp ketken buyndy biz kórgen, oqyghan emespiz. Shәkәrim, Ahmet, Mirjaqyp, Jýsipbek, Maghjan turaly en, Maghjan turaly eng alghash Bauyrjan Momyshúlynyng auzynan estidim. 1981 jyly,19 jeltoqsanda Mamytbek Qaldybaev degen aghayymyzdyng ýiinde jatqan Bәukene Nýsip Ábdirahimov, Bauyrjan Ýsenov, Bauyrjan Omarov tórteuimiz baryp sәlem bergen edik. Keyin ol turaly «Bauyrjan Momyshúlyna sәlem bere barghan tórt shayyr turaly hikaya» degen ballada da jazdym. Bәukenning әngimesining әseri sol balladada bayandalghan.

Sonymenen, maghan kimderding әseri boldy degenge kelsek, әriyne, Qasym yqpal etedi, Ábdilda yqpal etedi, belgili bir dәrejede. Qalijan, Ghafu, Quandyq, Toqash, Syrbaylar bar degendey... Aqyngha aqyndar ghana әser etedi dep eseptemeymin. Mendik poeziyada Múhtar Áuezov, Ábish Kekilbaev, Múhtar Maghauiyn, Tólen Ábdikov, Sayyn Múratbekov, Asqar Sýleymenov, Qalihan Ysqaq prozasynyng da yqpaly bar.

Balalyq shaqtary soghysqa tap kelgen, keshegi otalyp, qyrqylyp ketken aldynghy úrpaqtyng ornyna kóktep shyqqan, órtenge ósken shópti alshyn deydi ghoy, ruhymyzdy silkindirgen, alshyn-úrpaqtyng yqpaly zor boldy.

Osy kýni 60-shy jyldary әdebiyetke kelgen buynnyng enbegin joqqa shygharu tendensiyasy bayqalady. Men oghan týbegeyli qarsymyn. Onyng astarynda últqa bedeldi túlgha qaldyrmau kerek, últ qadirleytin eshkim qalmauy kerek degen, syrttan tanylghan keri yqpaldyng әseri bar siyaqty seziledi. Ádebiyetimizdi túrpayy әleumetshildikten aryltyp, últymyzdyng tarihyna, tamyryna oraluyna osy alshyn-úrpaq erekshe әser etti. Olardyng ishinde Múqaghaliymyz, Júmekenimiz, Tólegenimiz, Qadyrymyz, Sherhan, Saghi, Ótejan, Túmanbay, Farizamyz, Dýisenbek, Mendekesh, Esenbayymyz, Núrghisa, Shәmshi, Ábilahatymyz, Ásetimiz jýr. Búl - joq bolyp kete jazdaghan, biraq qaytadan kýlli dýniyege senimmen qaray bastaghan, kókireginde ýrey de bar, biraq ýmiti odan ýlken, ruhany әlemi, saghynyshy, romantikasy bólek tolqyn. Sovettik kenistikte ósken bizge, sovet әdebiyeti, onyng ar jaghynda Europa әdebiyeti de jaqsy tanys. Ol yqpaldyng bәrinen men ózimdi tyspyn dep eseptemeymin.

Sonymenen, әdebiyete kelip qaldyq. Jol kórsetken, baghyt siltegen, mandayymyzdan sipaghan aghalarymyz kóp. Bәrin aitu qajet te emes shyghar.

- Órtenge ósken úrpaqtyng saghynyshy, romantikasy bólek dep qaldynyz. Sizding buynnyng arman-ansary ne edi?

- Qara basymnyng mysalymen aitar bolsam, Tәuelsizdikti ansadyq. Sol ansar Jeltoqsangha jetkizdi. «Jas túlpardyn» әseri de boldy. Kókiregimizde solardyng isin jalghastyratyn birdeme jasasaq qoy degen arman jýrdi. Sol kezde qazaq memleketining tәuelsizdigi turaly aita bastadyq. Mektep qabyrghasynan shygha, sonday әngimelerge әues boldyq. Oghan Bәukenderdin, Rymghaly Núrghaliyev siyaqty ýlken túlghalardyng da әser etkenin aitqym keledi. Ártýrli joldarmen bizge tәuelsizdik turaly úghymdardy sinirip edi olar...

Tarihta eki aday kóterilisi bolghan, bireui - patshalyq otarshyldyqqa, ekinshisi - sovettik otarshyldyqqa qarsy. Ekeui de qangha boyalyp, túnshyqtyrylyp basyldy. Ghayyptan tiri qalghan eng songhy sarbazdary juyrda ghana dýniyeden ótti. Men sol kisilerdi kórip óstim. Sondyqtan maghan azattyq ýshin kýres úghymy jórgegimnen tanys desem, asyryp aitóandyq emes. Mysaly, Esbolayúly Bayghaly degen aqsaqal boldy. Shynjyry ýzilmegen batyrlar úrpaghy. Sabytay degen atasy Salqam Jәngirding bas sardarlarynyng biri bolghan. Mahambetin:

Ádirә qalghan Narynda...

Ata menen ana bar,

Ini menen agha bar,

Qatyn menen bala bar,

Qaryndas halqym jәne bar.

Jalghyz úlym Mahmút

Beketay qúmnyng ishinde

Jylap bir qalghan so da bar, - degen ólenindegi Mahmúttyng qyzy Núrbiykedden tughan Bayghaly aqsaqal Aday kóterilisining jauyngeri edi. Úly Otan soghysyna qatysyp, jaralanyp tútqyngha týsedi, odan qashyp shyghyp fransuzdyng azattyq armiyasyna qosylady, ot pen sudyng arasynan aman kelip 80-jyldardyng ayaghynda ómirden ótti. Qazirgi bizding shygharmalarymyzdaghy nemese auyzeki әngimelerimizdegi keyipkerler men ózimizding aramyz aspan men jerdey bolsa, ol kisilerding yqylym zamandardaghy keyipkerleri men ózderinde eshqanday aiyrmashylyq joq edi. Olar jyrmen sóileytin, tarihy derektermen sóileytin, dinmen sóileytin. Bolmys-bitimderi bólek jandar edi. Dýniyening sózin aitpaydy, tek eldik, erlik turaly sóz qylady. Ángime aitqanda botaday bozdap, jylap otyrady. Sovettik patriotizm bizderdi er adam jylamauy kerek dep ýiretti ghoy. Men әlgi shaldardan batyr adam kórgenim joq, biraq qylyqtary әlgindey. Sonday ensegey boyly erlerdin, ýlken kisilerding jylap otyrghandaryna tanghalatynmyn. Onday jandardy qazir izdeseng tappaysyn. Ol shaldardyng býgingi adamdardan sipaty nege bólek? Qazirgi adamdar olargha nege úqsamaydy? Olardyng qartayghan sayyn qajettigi arta beretin. Al qazirgi kýni el, auyl-aymaq týgili ózining bala-shaghasyna kýn ótken sayyn kereksiz bola beretin shaldar kóp. Nege? Osynyng jauabyn kim izdep jatyr? Jauaby shyn izdese tabylmaytyn nәrse emes qoy. Solardyng baz bireuleri dýniyeden ozghannan keyin sol әuletting nemese auyldyng arasynda berekesizdik kóbeyip ketetin. Soghan baylanysty «E, shirkin, pәlenshe-ekeng osy auyldyng qúty eken ghoy», - desip jatatyn. Solary jay sóz emes. Qaraqan basyn oilamay, elge dúgha jasap, shyn niyetpen bereke-birlik tilep otyratyn qariyalar shynynda da elge qút eken. Múnyng aqiqatyn keyinnen Qúrannan oqyp bildik.

Sol ortada ósken son, bәlkim biraz adamdardan tanymymyz, úghymymyz, týsinigimiz bólekteu boluy zandy shyghar...

- Sizder poeziyagha ishimdikpen, tosyn minezben keldinizder. Sol sәn be edi, әlde súrapyl, dýley aqyn atanudyng bir ýlgisi me?

- Súrapyl aqyn bolghysy keletin shyghar bәri de. Qolyna qalam ústaghasyn, birdeme bolghysy keledi ghoy endi. Ángimening shyny - oghan ókinu kerek pe, ókinbegen dúrys pa?.. Kóp ómirding bosqa ótip ketkenine ókinesing әriyne. Onyng súrauy bolatynyn bilesing sebebi. Men әdebiyetti kiyeli әlem, meni basqa bir әlemge jetkizetin bir alyp ótkel dep qabyldadym. 1979 jyly 10-shyny bitirip, Almatygha keldik. Bizding Bas korpusymyz qazirgi Bógenbay men Panfilov kóshesining qiylysynda boldy. Sol jerge qújat tapsyrdyq. Myna jaghynda Jazushylar odaghy bar edi. Auyldan alysqa shyqpaghan bala kezdegi, 17 jastaghy sol sezim, Almatynyng sol kezdegi әseri eshqashan qaytalanghan emes. Almatygha kelgen sayyn izdeymin, joq, tabylmaydy. Ol kezdegi adamdar da bólekteu edi. Qazaqtyng kez kelgen úly bolsyn, qyzy bolsyn, sәl túrpayylau aitqanda, iytining de kókireginde bir taza bir arman bar edi. Sol arman kókirekterindegi tazalyq sening de jýregindi shayyp, tazartyp túratyn. Qazirgi jastargha búl sózderim týsiniksiz de shyghar. Jazushylar odaghynyng qarama-qarsysyndaghy sayabaqta, qazirgi Áliya men Mәnshýk eskertkishining ornynda Lenin túratyn. Men eskertkish jaqtan, aghashtardyng arasynan Jazushylar odaghyna qarap-qarap ketem. Shyn mәninde, bir aidan asa Almatyda jýrgende asfalittan ary qaray ótuge tәuekelim jetken joq. Jazushylar odaghynyng tabaldyryghyn attau - men ýshin tym ýlken jauapkershilik jýkteytindey, odaqtyng tabaldyryghyn attaugha ózimdi layyq emestey sezindim. Áli esimde, birde sayabaq jaqtan qarap túrsam, ýstinde aq kastum-shalbar, shashy jelp-jelp etip Jarasqan Ábdirashev Odaqtyng baspaldaghynan kóterilip barady eken. Sol kezde maghan aqyn perishte siyaqty elestep ketip edi. Keyin bir balladama jazdym:

Algha ret Almatyda ay jýrip,

Toymay qarap joldyng arghy betinen,

Aq ordanyng kiyesinen qaylyghyp

Esiginen ene almay-aq ketip em...

Qazirgi jastardyng kókireginde búl sezim bar ma, joq pa - bilmeymin. Onday qúrmet, әi, joq shyghar.

Oghan jastardy kinәlamauymyz kerek shyghar. Zaman basqa, tolqyn basqa degendey. Jana tolqynnan bayaghydaghy mening jas kezimdegi sezimimdi izdep jatu artyghyraq bolar. Óitkeni ol tolqyndardyng da kókiregin týrli tolqyndar shayyp ýlgirdi ghoy.

- Sizdi dinge bet búrdy deydi. Osy kýni dinge bet búru - ómirden baz keshu, dýniyen tәrk etu úghymymen egiz dese de bolghanday...

- Dinge bet búrghanym ras. Barlyq jaqsylyqtyng negizi - din. Qadirli jazushymyz Qalmúqan Isabaev: «Dinning adamzat tarihynda alatyn orny erekshe. Óz tarihynda diny sanasy bolmaghan halyq joq. Sonymen qatar, dinge degen kózqarastar da әr dәuirde әr týrli bolyp kelgen. Sondyqtan «din» degenning ne ekenin tanyp-bilu әrbir sanaly adamgha mәdeny qajettilik», - dey kelip, «Qay el qanday jolmen ómir sýrse de sayasat, ekonomika, bilim, til, jer mәseleleri, sayyp kelgende, ylghy da dinge tirelip otyrady eken jәne bәrining shyghar kózi de din. Dindi qúrmettemegen jerde halyqty jasaytyn ózge qasiyetterding de qúny joq. Al olardy jadynda saqtamaghandar - osy sózding tolyq maghynasyndaghy mәngýrt», - dep oy týiipti. Osy sózge tolyq qosylamyn.

Degenmen mәselening ekinshi jaghy bar. Qazirgi kýni dinge kirgen adamdardan shoshu da teginnen-tegin emes. Eger ol fanatizmge, dogmagha úrynar bolsa, әriyne, apiyngha ainalady. Abaydyng syzyp bergen marshrutymen jýrip, býkil dýniyeni aralaghan, jina degen ilimining bәrin jinap kelgendegi Shәkәrimning qorytyndysy qanday:

Búl kezdegi dinderding bәri nashar,

Esh biri týzu emes kónil ashar.

Ónkey aldau, jalghandy dinim deydi

Tekserseng oiyng týgil janyng sasar.

Álemdegi dinderding týp maqsúty

Búljymay ýsh nәrsede qúshaqtasar:

Alla bar, újdan dúrys, qiyamet shyn

Esh dinning maqsúty joq múnan asar.

Injil, Qúran bәri aityp túrsa-daghy

Maghynasynan adasyp qara basar.

Din adamdy bir bauyr qylmaq edi,

Ony búzyp, dúshpandyq qaru jasar.

Sóitip búzyp, býldirip esil dindi

Din dese, bilimdiler túra qashar...

Osyndaghy «Din dese bilimdiler túra qashar» degen tarmaq bizding zamanymyzdaghy dinge degen qatynasty dәl beynelep túr. Al odan búrynghy tarmaqtarda onyng sebepterin taygha tanba basqanday etip kórsetken.

Dinning adamnyng balasyna syilaytyn bar jaqsylyghynyng qaynar kózi bar. Ol - jýrek tazalyghy. Dinning negizgi maqsaty da adamdy jýrek tazalyghyna jetkizu boluy tiyis. Jýrekti tazartu iliminen aiyrylghan din - maqsatsyz din. Fanatizmge, mәngýrttikke, nadandyqqa úrynu tap osy maqsatsyzdyqtan bastau alady. Múnday din jýrekti tazartpaydy, kerisinshe, din ústamaghannan jaman qaraytady. «Ústaghanyng qay din dep, Oilamaydy kimmin dep, Jýregining taty bar», - deydi Shәkәrim danyshpan búl haqynda. Sizding súraghynyzda aitylghan dindi dýniyeden bezu dep esepteytin týsinikting jalpylyq sipat aluyna da sebep bolghan osynday maqsatsyz dinder.

Dinning jýrekti tazalau ilimin bizding babalarymyz jaqsy bilgen. Ol Qoja Ahmet Yasauy ilimi, yaky hal ilimi dep te atalady. Hal ghylymynyng negizgi laduny iliminen bastau alady. Ol Yasauy babamyzdyng ózi oilap shygharghan dini emes, Alla Taghalanyng Payghambarym (s.a.u.) arqyly jibergen Haqiqat ilimi. Osy ilimmen susyndaghan jan eshqashan kórsoqyr fanat, dýniyeden bezgen nadan bolmaydy. «Zahid bolma, abid bolma, ghashyq bolghyn», - deydi Yasauy babamyz. Qazirgi tilmen aitqanda, «Bilmey taqua bolsa, kózsiz qúlshylyq iyesi bolma, ghashyq bol», - degen. Ghashyq - Qúdaylyq mahabbatqa qol jetkizgen adam. Múnday mahabbat iyesi dýniyege de ghashyghynyng mýlki retinde qúrmetpen qaraydy. Ol osy halde qalaysha dýniyeden bezbek, ony tәrk etpek?! Men osy ilimdi mengeru jolynda jýrmin, sondyqtan dýniyege qúl da bolmaymyn, odan bezbeymin de.

- Últtyq mýdde men músylmandyq mýdde qarama-qayshy úghym emes qoy?

- Qayshy keletin bolsa, ol din emes, jasandy doktrinalar. Din atyn jamylyp, eldi ylangha salyp jatqan súmpayylyqtyng bәri osydan shyghady. Babalarymyzdyng bizge qaldyryp ketken joly bar. Ol múralardy tirilti, danalyqty úrpaqtyng jýregine jetkize alsaq, últtyq immuniytet qalyptasady. Últtyq immuniytet qalyptasqan jerde bizdi eshqanday dert almaydy. Bilimdarlardyng bir qateligi - arab ekspansiyasy men islam dinin shatastyru. Ózderin tәnirshilmiz deytin de bauyrlar bar. Olar: «Islam dini bizdi býkil mәdeniyetimizden aiyrdy, týrkilik tamyrymyzgha balta shapty, kóne eskertkishterimizding bәrin qúrtty», - dep oilaydy. Týbirimen qate týsinik. Shyn islam eshkimning últtyq qúndylyqtaryna qiyanat jasamaghan.

Qazaq: «Kórgensiz degenge arlanba, teksiz degenge arlan», - deydi. Teksiz dep - qúdaylyq ilim arqyly kelgen ata-babasynyng bar qúndylyghynan bas keshken jandy aitady. Demek, teksiz - dinsiz degen, dinsiz - teksiz degen sóz. Biz osyny aiqyndap aluymyz kerek. Týrkilik tamyrgha ýnilu - baqsylyqty dәripteu emes. Baqsylyq - jynmen júmys jasau. Demek baqsy - jarym-jartylay jyndy. Al Alla Taghalanyng jyn әleminen basqa da sansyz kóp әlemderi bar emes pe?!

Osy kýni ruh turaly kóp aitatyn aqyn-jazushylar bar. Solardyng bireuine «Ýsh qiyan» gazetining tilshisi «Ruh degen ne?» - dep súraq qoyady. Álgi: «Onday úsaq-týiek súraqtardy qoyma!» - deydi. «Odan ýlken qanday súraq boluy mýmkin?», - degende, «Endi qazaq tilining problemasyn súrasang bolmay ma?», - depti shayyr ashulanyp. Shyndyghynda, ruhynnyng mәselesi sheshilmese, qazaq tilining problemasy eshqashan sheshilmeydi.

Tәuelsizdikting 20 jyldyghy biz ýshin ýlken mereke, birinshi kezkte, shýkirshilik. Tәuelsizdikting tuy astynda bir-birimizge kýlip otyryp qara su ishkenning qanday baqyt ekenin býgingi úrpaq sezinbegenimen, keshegi babalarymyzdyng qandy jasyn kórgen biz sezinemiz. Al eger tәuelsizdikting jiyrma jyldyghynda teledidardy ashyp qalsanyz, qaymana qazaqtyng auzynan shyqqan jeti sózding beseui basqa tilge ainalyp jatsa, oghan shýkirshilik etuding qajeti joq. Qarapayym auyl túrghyndarynyng ózining tili shúbarlanghan, tilding shúbarlyghy, dilding shúbarlyghynan bastalady. Dilding shúbarlyghy - kәmil dinning jýrekte óshkendiginen.

Ruhany bolmysy arabtanyp, sayasy bolmysy parsylanyp, ólim haline jetken týrki halqyn qaytadan tiriltip alghan Qúl Qoja Ahmet Yasauy bolatyn. Qoja Ahmet Yasauy babamyzdy Kenes ýkimeti reaksiyashyl, mistik aqyn retinde baghalasa, tәuelsizdikten keyin ol shyghystyng úly shayyrlarynyng biri retinde ghana tanyp keledi. Al onyng jolyn nasihattaghandardy biz jau kóremiz...

Osy kýni «qalypty islam» degen termin shyqty ghoy. Onyng artynda «qalypty vahabizm» degen qúrdym sayasat túrmasa eken degen qorqynyshym bar. Áytpese, «qalypty islam» degen sózding ózi dúrys tirkes emes qoy. Islamnyng ózi - qalypty. Oghan anyqtauysh qosudyng eshqanday qajeti joq. Bir jigitting aitqan sózi bar edi: «Qoy jemeytin qasqyr bola ma? «Qalypty vahabizm» - «meyirimdi fashizm» degen sóz. Al onday nәrse bolmaydy!» - dep... Tәuelsizdik alghan tústa biylik basynda ateistik qoghamnyng tәrbiyesin kórgen azamattar jýrdi. Olar keyingi úrpaqtyng din izdeytinin der kezinde baghamdamay qaldy da, zandarymyz shiyki, pәrmenimiz kýiki boldy. Sonyng nәtiyjesinde, bos kenistikke jat iydeologiya lap qoydy. Qazir sonyng ashy jemisin jey bastadyq.

- Osynday jaulyq niyetten qashu ýshin qazir adamgershilik isterdi istesem, jolymnyng aqtyghy sol emes pe deytinder de tabylady.

- Sizding adamgershiliginiz dinnen bólek emes. Ysmayyl Qazyghúrty degen atamyz ótken. Sol kisi kitabynda jýrekting qarangy ne nәrseden, tazaruy ne nәrseden degen súraqtargha jauap beredi. Bos sóz, arzan kýlki, shýbәli tamaq, nadandarmen dos bolu - jýrekti qaraytady deydi. Bizding qoghamda ne ýstemdik qúryp túr? Bos sóz.

- Qala berdi agent bar.

- Ol da bos sóz ghoy. Bos sózden keyin bos kýlki tua ma? Bos sóz, bos kýlkisi bar adam tamaghynyng adal-aramyna nazar audara ma? Ol adamnyng ainalasy nadan bolmay kim bolady?

Jýrekti qaraytatyn osy tórt shart qoghamda ýstemdik qúryp túrghanda, tazalyq turaly, ya bolmasa Jazushylar Odaghyna taldyng arghy jaghynan syghalap qarap jýretin auyldyng jetim kókirek balasy turaly «miyf» aitudyng qanday orny bar? Jýrekti tazartudyng tәsilderi, ilimi bar. Ol ilim Qúdaydyng jәrdemimen tughan topyraghymyzgha qayta ainalyp keldi. Ol ilimdi ústaushylar teperish kórip, tepkilenip jatyr. Asqar Sýleymenov marqúm P.Ya.Chaadaevtyng bir sózin aitudan jalyqpaytyn: «Ózining qúldyghyna qorynbaghan halyq shirip ólse - sauap». Óz jarandy emdemesen, ony eshkim jazyp bermeydi. Ol jarany jat iydeologiya saldy ghoy. Alayda emdeu ózinnen. Qazaq ne nәrseni de jenil-jelpi aitpaghan. «Auruyn jasyrghan aram óledi» deydi. Aram óluden ótken ne súmpayy nәrse bar? Aram ólu degen - imansyz ketu ghoy. Imansyz ketpeui ýshin mәselege shyndap qaraytyn uaqyt jetti.

- Siz aituyn aityp jýrsiz. Biraq tyndar qúlaq tabylmasyn kórgende osynyng bәrin men bekerge istep jýrgen joqpyn ba dep týnilip ketpeysiz be?

- Týnilmeymin. Sebebi men úly babalarymnyng kóptegen múralarymen tanyspyn. Aldymyzda ne kýtip túrghanyn sezemin. Sondyqtan men ýmitimdi ýzbeymin. 2002 jyly Ábish Kekilbaev aghamyz «Týrik dýniyesine qyzmet» syilyghyn alugha bardy. Sonda Stambulda oqyp jatqan qazaq jastarymen kezdestik. Solardyng biri:

- Týrkiyadan barghan jastarymyzdy shettetedi eken, memlekettik qyzmet úsynbaydy eken, bizding Qazaqstanda sonday jaman tendensiyanyng bary ras pa? - dep týrin suytyp alyp súraq qoydy.

Búl súraq Ábish aghama qatty tiydi:

- Qaraghym, shamam kelgenshe, mandayymnyng teri, kózimning jasy, tabanymnyng kirimen «qazaq bolsyn, qazaq tolsyn» dep jýrgen janmyn. Biraq qaqsam - qaltamda kók tiyn joq. Qazaqstannyng memleketine Qazaqstannyng memleketi maghan ne beredi dep emes, men Qazaqstanyma ne beremin dep, kýni-týni enirep júmys jasaytyn adam kerek edi. Men biraq qazaqtyng Qúday atyp ketken jigitinen de ýmitimdi ýzbeymin. Sebebi onyng belinde qazaqtyng bolashaghy jýrgen shyghar dep ýmittenemin, - dedi ashynyp.

Sol siyaqty men de erteng qazirgi kespirsiz beynesine ózderi týkiretin, imany oyanghan kýni ózining qazirgi bedersiz keypin tanyp, soghan ókinetin, sol ókinish arqyly tәubagha keletin, ýlken kemeldikke jetetin bauyrlarymdy kýtemin. Sondyqtan eshqashan týnilmeymin. Sebebi, bir jaryq tannyng atatynyna senemin.

- Qazaqtyng bolashaghyna senesiz ghoy?

- Áriyne, senemin. Qazaqtyng bolashaghynday bolashaq joq eshkimde. Qazaqtyng bolashaghy - adamzattyng bolashaghynyng kepili. Oghan mening imanym kәmil. Abay aitqan Allany sýi, adamdy sýi, әdiletti sýi degen ýsh sýi bar ghoy. Sol ýsh sýy jýrekke ornaytyn kýn keledi. Mysaly, qazaqtyng úlyq әuliyesining biri, Qúl Qoja Ahmet Yasauy ilimining qazaq dalasyndaghy songhy iri múrageri Mәshhýr Jýsip Kópeev atamyzdyng «Zamanany boljau» degen shygharmasy bar. Otyz birinshi jyly Aqbettauda kóterilis bolady. Sol kóteriliste qyzyldardyng jasanghan armiyasynan qazaqtyng shiyti myltyqty qoly byt-shyt bolyp jeniledi. Toz-tozy shyqqan qol, «Qazaqtyng bir әuliyesi edi, bizge ne kenes berer eken», - dep Mәshekeng osy «Zamanany boljauyn» aitqan ghoy.

Tolghau:

Myng toghyz jýz, mine otyz birinshi jyl,

Jylqy ketip, qoy keldi - múny yrym qyl.

Qoydan qonyr zamandy bir kórmeksin

Qoy anasy besten dep busayshy bel, - dep bastalady.

Sondaghy aityp otyrghany - jylqy ketip, qoy kelgen osy mýsheldi eske saqta, yrym qyl deydi. Endi bes mýshelden (bir mýshelde on eki jyl bar. On ekiden bes mýsheldi eseptesen, alpys jyl. Mәshekeng jyrlaghan otyz birinshi jylgha alpysty qosqanda, 1991 jyl bolady) keyin tәuelsizdik keletinin aitady. Sol «Zamanany boljauynda» Mәshekeng «Otyz ekinshi jyly ýrerge iytin, syghargha biyting qalmaydy», - dey kele, dәl qazirgi uaqytqa da toqtalady. Bir qyzyghy, keler jyldardan bastap bizdi ýlken jaqsylyqtar kýtip túrghanyn mәlimdeydi. Al men Alla Taghalanyng әuliyesi aldamaytynyna bek senem.

- Al qazirgi jastardyng kóbinde týnilis basym.

- Týnilu - imannyng tómendiginen.

- Dinge kelgeli siz aqyndyq múratynyzdan, shygharmashylyq maqsatynyzdan alystap ketti dep jatady. Búl sóz qanshalyqty ras?

- Búl súraqqa jauapty әriden qozghayyn. Kýlli adamzattyng kókiregin kórkeytken úlylar bar. Shyghystyng jeti júldyzyn alayyq, mysaly. Sodan bastap adam sanasy ólshep bolmaytyn ruhany biyikterge kóterilgen, әlem moyyndaghan úly túlghalar jeterlik. Getemizding ózi shyghystyng jeti júldyzynyng bireui tómenirek bolatyn bolsa, men sonyng qolyna su qúnggha jaramaymyn degen baghytta әngime aitqan. Solardyng bәri kimder? Haq joldaghy sopylar ghoy. Hal ilimining ókilderi. Qoja Ahmet Yasauy «Haqtan pәrmen bolyp 4400 hikmet jazdym» deydi. Onyng bәri shygharma emes pe? Dinge kirgen jan jazbay qalatyn bolsa, búl ne? Iya, din atyn jamylghandarda múnday tendensiya bayqalady. Mekemtas Myrzahmetov aghamyz bir aitys aqynyna: «Qaraghym, saghan Qúday Taghala aqyndyqtyng tәjin kiygizdi. Ol tәjdi patshagha kiygizgen joq, al sen sol tәjdi dúshpannyng ayaghynyng astyna laqtyrdyn», - degen eken. Al men aqyndyq tәjimdi eshkimning ayaghynyng astyna tastay almaymyn.

Eger ruhaniyatqa kelmegenimde, ne bolarymdy Bir Qúday biledi. Men negizgi shygharmalarymnyng kóbin osy ruhaniyatqa kelgennen keyin jazdym. Qúdaygha shýkir, óz zamandastarymnyng ishinde nedәuir enbek etken jannyng birimin. Mysaly qazir 150 baspa tabaqtyng ýstinde poeziyalyq shygharmam bar. Qúday ghúmyr berse, mýmkinshilik bolsa, aldyma ýlken maqsattar qoyghanmyn. Bizding tarihymyzdaghy eng búlaghayly kezender haqynda dastandar jazdym. Búlghaqty zamannyng biri 17 ghasyr bolsa, «Ensegey boyly Er Esim» degen de dastanym bar. Odan ary qaray terendep, Edige, Toqtamys, Ámir Temir jayly kólemdi shygharma jazsam degen oy bar, qala berdi Áziret Súltan babamnyng zamany turaly tarihiy-ruhany dastan bastasam deymin. Osylardy jazsam, qazaq tarihynyng mynjyldyq ghúmyryna poetikalyq sholu jasaghan bolyp shyqpaymyn ba? Osynyng bәri bir kisige az enbek emes shyghar. «Ay taranghan týn», «Áuliyeler әuezi», «Evropa poeziyasy, HH ghasyr», «Evropanyng klassikalyq poeziyasy» atty kitaptarym jaryq kórdi. Songhy ýsheui - tәrjima. Fransuzdyng Poli Eluar, nemisting Gotfrid Benn, rumynnyng Tudor Argezi, italiyannyng Eudjenio Montale syndy óz zamanynda qúbylys bolghan aqyndarynyng shygharmalarymen qazaq oqyrmandaryn tanystyrdym. Fransuzdyng әigili aqyny Artur Rembonyng jyrlaryn óz tilimde sóilettim. Qytaydyng úly aqyny Ly Baydyng kóptegen ólenin audardym. Qazir Áziret Súltan, Pir Súltan Abdal, Qazaq Abdal, Shah Hayati, Niyazy Mysyrilardyng hikmetterin órnek-uәzinge týsiru ýstindemin. Jәne modernistik aghymdardyng jetegindegi Batys adamzatqa ne berdi, Haq joldaghy Shyghystyng shayyrlary ne tyndyrdy degen saualdyng jauabyn qúr sózben emes, ispen, yaky salystyru arqyly dәleldeu ýshin «Batys - Shyghys bayany» degen atpen kitap jariyalaytyn shygharmyn dep oilaymyn. Sondyqtan meni bastapqy múratynan adasyp qaldy degen ótirik әngime, shynymen jany ashityn adamdar bolsa, qazirgi shygharmalarymmen tanyssyn. Jaqynda «Aqjelken» jurnalynyng tilshisi de «Sizding sopylyq jolgha týsip ketuinizge әdeby ortadan alys jýruiniz sebep bolghan joq pa?» - degen súraq qoydy.

- Rasynda, siz sonau alystaghy Manghystauda jatyrsyz ghoy.

- Ozaldan beri ortamnan ajyrap kórgen jan emen. Áli de sol ortamda kele jatyrmyn dep esepteymin.

- Biraq aqyndar «provinsiyada tuyp, Parijde óledi» dep jatady.

- Búl úghym qazir mәnin joyghan. Aqyrzamannyng aldynda qalalardyng arasy jaqyndaydy dep Payghambarym aitqan. Qazir sol kezen. Alys aimaqtarda, mysaly, Ertay men Bauyrjan Aqtóbede, Aqsúnqarúly Qaraghandyda, Tynyshtyqbek Semeyde, Esenqúl Úzynaghashta, Súraghan Bay Ólkede óz sharualarymen ainalysyp jatyr. Men de solardyi birimin.

- Ángimenizge rahmet!

 

Súhbattasqan:

Qaragóz SIMÁDIL

«Qazaq әdebiyeti» gazeti.

30, 29 shilde 2011 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1527
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1620
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1779