(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

«Kak nam obustroiti Rossii» maqalasyn jazghan orys shoviniysi A.Soljenyisyingha (qazaq trankripsiymen osylay) eliktep jazylghan búl jariyalanym búdan 19 jyl búryn jaryq kórgen edi.

Osy enbekti jariyalaghan «Aqtóbe»gazetining sol kezdegi bas redaktory TEKTIGhÚL Quanyshqa, sonday-aq, múny elding sayasy joghary biyligine jetkizgen sol kezdegi Qazaqstan Jogharghy kenesining deputaty Izbasqan AYMAGhAMBETOVKE asa zor yrzalyghymdy bildiremin.

Aqtóbe qalasy.1992j qazan - qantar 1993j

 

Kirispe

Bodan bolghanymyzgha әrisin bilmeymiz, berisi -  300 jyl. Al, songhy 70 jyl otar ekenimizdi de úmyttyryp, mәngýrtkeni mәlim.

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

«Kak nam obustroiti Rossii» maqalasyn jazghan orys shoviniysi A.Soljenyisyingha (qazaq trankripsiymen osylay) eliktep jazylghan búl jariyalanym búdan 19 jyl búryn jaryq kórgen edi.

Osy enbekti jariyalaghan «Aqtóbe»gazetining sol kezdegi bas redaktory TEKTIGhÚL Quanyshqa, sonday-aq, múny elding sayasy joghary biyligine jetkizgen sol kezdegi Qazaqstan Jogharghy kenesining deputaty Izbasqan AYMAGhAMBETOVKE asa zor yrzalyghymdy bildiremin.

Aqtóbe qalasy.1992j qazan - qantar 1993j

 

Kirispe

Bodan bolghanymyzgha әrisin bilmeymiz, berisi -  300 jyl. Al, songhy 70 jyl otar ekenimizdi de úmyttyryp, mәngýrtkeni mәlim.

Aytyp - aitpay ne kerek, azattyghymyzdy jariyaladyq. IYә, ony alghan joqpyz, jariyalaghan bolatynbyz. Aldyq dep aitugha әli kýnge memleket, últ tarapynan subektivtik jayttar jetkiliksiz. Al, tәulsizdigimizdi jariyalatqan obektivtik jaghday ghana. Sondyqtan da, aituly kýsh júmsamay, alyspay-júlyspay jariyalaghan Azattyqqa basqany qoyyp, ózimiz de keyde mensinbey qaraytyndaymyz.Ter sinbegen jemisting qadyry әruaqytta solay ghoy. Azattyq ta - enbek pen kýres arqyly auyzgha týsetin jemis. Qay halyqqa da bodandyq búghauyn búzu jenil bolmaghan, onay búzghannyng ózinde onyng artynda týiedey tólemi jatady.

Qazaq halqy da Azattyq atty armandy Tarihtan qaryzgha alyp, jariyalap otyrghanday. Uaqyt-qojayyn bәribir onyng tólemin súraydy.Al, bizding soghan dayyndyghymyz qalay?

Azattyq degenimiz - bodandyq búghaudan qútylugha qanshalyqty kýsh-qayrattyng qajettigin últtan talap etetin kategoriya. Qanshalyqty tyrbynsaq, azattyghymyzdyng kólemi de, qúny da sonshalyqty. Azattyq ýshin deklarasiya men demogogiya emes, eng keregi filosofiyalyq jәne fizikalyq eki shamanyng ýilesken kórinisi: aqyl+qayrat. Osy qosyndy ghana últqa qajetti Azattyqty әperedi. Al, Azattyq qana - kósegeni kógertetin aspap.

 

San men sapa jәne uaqyt

Ádette atalmysh aspaptyng iske jarauy últtyng subektivti jaghdayyna (qara basyna) baylanysty.  Al, ol jaghday últtyng sany men sapasynan túrady.

Memleketimizdegi sanymyzdyng azdyghyna ózimiz qynjylyp, jauymyz betke salyq etude...

Al, sapamyzdyng tómendigi sóz bolghanda últtyng bastan keshken tarihy obektivti jaghdayyn eskermey, onyng subektivti minderin sanamalap ketetinimiz bar. Ashyghyn aitsaq, jalqaulyq auyzbirsizdik, paryqsyzdyq, daraqylyq, iske iykemsizdik siyaqty minning bәri qazaqy kemshilik emes. Búl minder - qazaqtyng qanyna singen subektivti jayttar emes, bar bolghany obektivti jayttardyng saldary ekendigine kóz jetkizetin uaqyt jetti. Múnday minderdi týzeuge mýmkindik te, últtyq qajyr-qasiyet te jetkilikti. Ol ýshin tek qana Uaqyt kerek. Búl jerde uaqyt retinde respublikadaghy Tynyshtyq, Tatulyq merzimin ataghan jón.

Qazaqstan ýshin qazyrghy ótpeli kezeng men memleketti nyghaytu dәuirinde Tynyshtyq valutadan da asa qymbat. Bizge neghúrlym tynyshtyq bolghan sayyn, Azattyghymyz beky týsedi, kóterem kýiimizge shyr bitedi. Sondyqtan da jaularymyz әlsin әli ot laqtyryp, arandatu әreketin jasap baghuda. Tynyshtyqpen Uaqyt útatyn Qazaqstan ózining kәzirgi jauy ýshin sol sebepti de qorqynyshty. Qazaqtyng túnghysh preziydentining últaralyq shiyelenisten altyn kózesin syndyratynday shoshityny da sondyqtan. Sol sebepti de, bizding basty baylyghymyz - kәzirgi sәtte dalyighan Dalamyz emes, bal tatyghan Tatulyq! Búl ýshin basqany shamadan tys basyndyrmay, ózimiz ózgening arandatu túzaghyna ilinbey, shydampazdyq tanytugha tura keledi. Búl - keshe ghana tәuelsizdik tuyn jelbiretuge múrsat bergen Tarihtyng basty sharty.

Beybit kezeng - әruaqytta san men sapanyng kepili. Beybitsiz mezgil sandy da, sapany da kemitetini belgili ghoy.

Azattyq jolyndaghy qazyrghy Alashtyng osyghan deyingi útqany - Tynyshtyq. Qalghan jetistigimiz osy sebepting saldary ghana.

Basy.

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

Sayasatta batyrlyq emes, batyldyq bar

Sayasattaghy taktikanyng mәnin tayyz úghatyndar úshqary da ýstem sóileytin qayratkerlerdi naghyz sayasatshy dep týsinetini bar. Sóitip, bәseng sóileushi sayasatshyny jaltaq, qorqaq sanaydy, onyng әreketin sayasy jenilis dep baghalaydy. Al, jalpy sayasatta «qorqaq», «batyr sayasatshy» degen úghymdar atymen joq, eger batyr ekendigin dәleldeuge tyrysqan bolsa, onyng shyn aty - populist! Biraq, sayasattyng sýiikti qasiyeti - batyldyq. Batyl qadam jasalmasa, sayasy beysharalyq - sol! Sondyqtan keybir politikandardyng Núrsúltannyng taktikasyn týsinbey, qorqaq sanauy úghymsyzdyq. Sebebi, sayasatta qorqaqtyng ornyna sharasyzdyq qana jýredi.Al, qazaqtyng preziydentin sharasyz dep aitu - Núrsúltandy kemsitu emes, dýnie jýzining qazaqty tanyp otyrghanyn joqqa shygharu.

Jalpy, sayasy tayyzdyq eki úghymnan basqany bilmeydi, onyng moyyndaytyny: batyrlyq ne qorqaqtyq, kýshtilik ne әlsizdik. Batyrlyq tek qana soghysqa tәn ekeninen habarsyz, batyldyq tek qana taktikagha qajet ekenin qaydan bilsin. Sayasatta kýshke emes, taktikagha sýienesin, sol sebepten de batyldyqtyng qajettigi osynda.

Keybireuding Núrekeng taktikasyna týsinbeytindigin býrkemeleu ýshin ony qorqaq, jaltaq retinde ghana synauy әlgining sayasy sayazdyghy. Onyng ornyna preziydent qatesin tap basyp aityp, býge-shýgesine deyin sayasy taldau ondaylar ýshin, әriyne,  alynbas asu. Ondaylargha eng onayy bir-aq sózben, «Áy, sony qoyshy, jaltaq!» deu.

 

Qazaqqa kәzir qay qablet qajet?

Basqanyng qanday ekeni emes, bizge bәrinen búryn kәzirgi tanda ózimizding qanday ekenimizdi tanu ózimiz ýshin әldeqayda qajet. Áriyne, key aghayynnyng «qazaqtyng qanday ekenin әli kýnge bilmeytin ne qylghan jan?» - dep kýiip-pisuge qaqysy bar. Onyng ýstine alashty Abaydan asyryp tanu da mýmkin bolmas.

Desek te, Abay zamanyndaghy kóshegen qazaq qazyr ebropalanyp, otyryqtandy. Osymen birge kóshpeli órkeniyetti otyryq órkeniyetimen almastyryp, qazaqy minezin búrynghydan góri ózgertti.

Abay ataghan min azayghan joq, ýstemelendi. Eng auyry qazaqy parasattan (intellekt) ajyrap, ebropalyq parasatty iygere almay orta jolda qalyp otyrmyz. Búl - últtyghymyzdyng eng osal túsy.

Últtyq parasat - últtyng ruhany dingegi. Búl dingek últtyng taghdyryna baylanysty qalyptasqan obektivti jaghdaygha baylanysty ne kógerip, ne qurap otyrady. Qazaqy parasatqa ýlken  núqsan keltirgen osy ghasyrdyn  4 onjyldyghy.

HH ghasyrdyng 30 -jyldary qazaq tarihynda ony sanday da, sapalay da jútatqan jyldar boldy. Qazaq halqy 30-jyldardyng zúlmaty bolmasa, repressiyadan qansha arystarynan aiyrylsa da, ruhany beli qayyspaghan bolar edi.Óitkeni, HH ghasyrdyng basy qazaq ýshin sanday da, sapalay da ósim bergen dәuir edi. Últtyng parasatyn qúraytyn ziyaly lek qansha qyrghyngha úshyrasa da, últtyng kelesi jetkinshek buyny onyng ruhany saghyn syndyrmas edi de, búl ruhany tirek últtyq parasatqa ainalyp ýlgerer edi. Múnday jaytty biz qazyr ukraiyn, ózbek, qyrghyz, gruziyn, t.b. halyqtardyng ensesining biyik, ruhynyng últtyq boyauynan kóremiz.

Kez kelgen tolyqqandy últ bir birimen baylanysty ýsh buynnan túrady: bala, agha, ata buyn. Ár buyn últtyng belgili bir jýgin kóterer. Ata buyn - últtyng keshegi kelbetin saqtap, halyqtyng әdebin ústaydy, ótken әlekten saqtandyrady, tәrbiyeleydi. Agha buyn - últtyng jasampaz buyny, Últtyng keshegisin eskerip, keleshegine ruhani, materialdyq qamtu jasaydy. Últtyng ýrdisti damuyna tiyek bolady. Bala buyn - últ bolashaghynyng kepili, onyng keleshek rezervi.

Ashtyq jyldary qazaq últynyng qauqarsyz ata jәne bala buynyn negizinen qausatyp ketkenin eskersek, últtyng tauqymeti agha buyngha týskenin kóremiz. Osydan kelip, ata buynnyng taqsyretinen últtyq tәlim men әdet, әdepke ýlken núqsan keldi. Al, múnyng bәri sayyp kelgende últtyq kelbetti,  syiyqty qúraytyn edi. Bala buynnyng seldireui últtyng sanyna ghana emes, ony sanasyzdyqqa, parasatsyzdyqqa, payymsyzdyqqa jәne paryqsyzdyqqa iytermeledi.

Býkl bir últtyng tauqymetin bir buyn kótergen halyqta basqamen teneserlik parasat qaydan bolsyn?! Al, bizge qazyr keregi de jalpy últtyq parasatty qalpyna keltiru. Ádettegi jekelegen adamdardyng parasatyn (Núrsúltannyn, Oljastyn, Ábishting intellektisin) býkil últqa teluge bolmaydy. Olardyng parasaty әlemdik dengeyde bolsa da jalpyúlttyq dengey tómen ekenin moyyndau qajet. Múnyng barlyghy últtyng subektivtik beysharalyghy emes, obektivtik jayttardyng saldary.

Qazaqty úly bolashaqqa aparatyn onyng tamasha eki qasiyeti bar: iykemdilik pen tózimdilik. Búlar - bizding ishki últtyq resursymyz. Áriyne, qazaqtyng kim ekenin, qanday últ ekenin súrasan, bireu onyng әli últ emestigin, endi bireu auyzbirligining joqtyghyn, endi bireu qoy minezdiligin, jalqaulyghyn tizip ala jóneletindigi belgili. Biraq, myna nәrseni әr uaqytta este ústaghan jón: jogharydaghy atalghan qaptaghan kemshilik býgingi kýnge qazaqty aman-esen jetkizbegen bolar edi.

Bireuge bodan bolghan halyqtyng sol sәtten bastap últtyq syipatyna núqsan kele bastauy әbden belgili jayt. Últ degenimizding ózi - әueli eshkimge tәuelsiz halyq. Qanday dengeydegi últty da bodandyq arqyly últsyzdandyrugha bolady. Kerisinshe, qanday últsyzdanghan bodan eldi Azattyq arqyly qayta týletuge bolady.

Jalqaulyq pen birliksizdik - әr uaqytta qúlgha tәn minezder. Qúldy sabamasa, ózdiginen enbektenbeydi, sonymen birge olardyng birigui de qyiyn prosess. Demek, qazaqtyng kóptegen jaman qylyqtary - qúldyq psihologiyanyng saldary. Qúldyq minezdi qazaqtyng boyynan ghana emes, otar bolghan basqa da últtyng boyynan tabu qyiyn emes.  Gruzinderdi alynyz. Armyan, azerbayjandar әueli birigip, bodandyq búghauyn búzugha tyryspay, bir birin qyryp jatqanyn eskeriniz. Endeshe qúldyq qylyq - bodandyqtyng belgisi, sonyng saldary. Al, jalqaulyq, daukestik - qúldyq nyshan. Qúldyq minezden qútyluyng basty negizi - sanany jetildiru, basqanyng kemshiliginen ýirenu. Sondyqtan «qazaq anaday da mynaday» dep ózimizdi jazghyrugha tiyek bolatyn qylyqtar qazaqtyng mandayyna jazylghan minezder emes, últtyng subektivtik nasharlyghy emes. Onyng ornyna osyghan dushar etken obektivtik jayttardy saralau qajet.

 

1992jyl. Qazan-jeltoqsan. 1-jalghasy.

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

Últtyq sana men parasat

Últtyq sana degenimiz - kez kelgen últtyq mәselege býkil halyq bolyp bas qatyru kórinisi bolsa kerek. Búl jaghynan alghanda, Allagha shýkir, últtyq sanamyz ornyghyp, til, din, jer, bolashaq jóninde jappay jarysa tolghanys barshylyq. Alayda, últtyq sana halyq mәselesin kóteruge ghana qauqarly bolghanymen, ony sheshuge kelgende dәrmensiz. Últtyq mәselelerdi qansha kóterip, últtyq sanamyzben qanshama dauryghyssaq ta, onyng sheshu joly ýshin әldebir sapa kerek. Ol sapa - Azattyqty is jýzine asyrugha birden bir qauqarly da jigerli últtyq parasat (intellekt). Al, parasat dep otyrghanymyz - arly, namysty aqyl men oidyng jyiyntyghy.

Últtyq parasat - últtyng asyl qaruy. Parasat bolmay, últtyq birlik te qylang bermeydi. Parasat bolmay, eshbir últtyq asu alynbaydy. Últtyq parasattyng boluy óz aldyna,ony últtyng iygiligine jarata bilu - erekshe bólek mәsele. Payymdauymyzsha, parasat últymyzda qajetti dengeyde emes, onyng ýstine barymyzdy úqsata almay otyrghan jayymyz bar. Jetkilikti dәrejede parasatty últ qay mәselede de dauryghyspay, aptyqpay, asyp-saspay shara qoldanudy qolgha alady. Sózinen isi alda jýredi. Demek, bizge qaytkende de parasatty kóteru kerek.

Ony damytudyng basty joly - últty jýieli oilau dәrejesine jetkizu. Qay mәseleni sheshu de, ony jýieli týrde oilap, úiymdastyrugha baylanysty. Al, kәzirgi kezde biz tynghylyqty oilastyryp, býge-shýgesine deyin eshbir isti jýieli týrde úiymdastyra almaymyz. Qay isimizden de «әttegen-ay» jyltyndap túrghany. Múny bәri parasatty týrde oilap, pishpegendikten.

Mәselen, 1989 jyly ulap-shulap til mәselesin kóterdik. Sóitip jýrip, әiteuir, jaratqannyng qúdyretimen, jekelegen jandardyng qayratymen tildi memleket mәrtebeli ettik - dúrys-aq! Biraq isti sonymen bittige sanadyq. Iske asuy neghaybyl programma-josparlar jasap, ony birneshe ret ózgertumen әure boldyq. «Qazaq tili» qoghamyn qúrdyq. Alghashqy jaqsy nyshandy, jemisti de kóre bastadyq. Biraq tilimizding әli de túrmystyq ahualdan joghary kóterilmegeni belgili. Búrynghy arynymyz basylyp, tipti, tilding memlekettik mәrtebesin saqtay alamyz ba, joq pa dep qybyjyqtay bastadyq. Til jayy jaugha ainala jazdap ta jýrgeni taghy bar. Mine, osy til maydanynyng ózinen últtyq parasattyng jetimsizdigi kórinip-aq túr.

Birinshiden, tilding mýshkil halynyng ózi jete zerttelmey otyr. Tilding búl ahualy qanday dәrejede ekendigi aiqyndalmady. Onyng bir ghana túrmystyq dәrejede qalghandyghyn bilu jetkiliksiz edi, odan arygha oijýiemiz (myshleniye) jibermedi. Parasattyng keregi osyndayda.

Ekinshiden, «tildi damytudyng qanday sferalary bar?» degen saualgha әli jauap joq.

Ýshinshiden, tildi qaytkende damytamyz, tazalaymyz degen mәselege әli jauap izdelgen joq. Jәne ony kim atqaru kerektigi de belgisiz. Shamasy, múnyng bәrin biz ýshin til turaly zang atqarady dep oilaghandyqtan bolar. Memlekettik til komiytetining qúryluy sayasy jaghdaygha baylanysty keshigude, alayda, onyng isin qoghamdyq jolmen de atqarugha bolar edi. Mine, osynday jerde keregi, әlgi - Parasat. Búl qablet bizge joqtan bardy jasatar edi.

Últtyq parasattyng kórinisi әruaqytta ziyaly qauymnyng әreketinen kóringen. Ár salaly sferadaghy ziyaly qauym óz mindetin jýieli qúra otyryp, iske asyrsa, últ taghdyryn sheshu sonshalyqty qiyn emes. Al, bizding ziyaly qauymda auyzbirlikting joqtyghy últ birligining joqtyghy bolyp tabylady. Ol әrkim aita beretin últtyq minezding kesiri emes,ziyaly qauym parasatynyng tómendiginen. Alayda, ziyagerlerding birligi búghan deyin qazaqta bolghanyn úmyta qalatynymyz úyat. «Alashtyn» ardagerleri últty qalay oyatyp, qalay biriktirip edi?!

Últ parasatyn jappay damytudyng bir tәsili әri ynghayly týri - últtyq iydeologiyagha negizdelgen kósemsózdi (publisistikany) damytu. Parasattyng damu kórinisi kósemsózding dengeyinen kórinedi. Kósemsóz damysa, onymen birge parasat ta ósti deuge bolady. Al, kósemsózdi damytudyng birden bir kózi - kópshilik aqparat qúraldaryna jaghday jasay otyryp, olargha biyik te nәtiyjeli talap qoiy.

 

Azattyq kósemsiz alynbaydy

Dәl solay! Últazattyq prosess - úly is. Úly is әruaqytta iri túlghalardy qajetsinedi jәne tudyrady, ósiredi. Onyng mysaly az emes: Ámrikada - Vashington, Ýndistanda - Djavaharlal, Týrkiyede - Atatýrik, t.b. osylay tizilip kete beredi. Eger biz qazyrghy jayymyzdy últazattyq proses retinde moyyndasaq, onda osy proseste iri túlghalardyng jýruin qalauymyz qajet jәne ony tany bilgenimiz jón. Qysqasy, Azattyq әruaqytta últtyq kósemning boluyn qalaydy, olay bolmaghan kýnde proses jýrmeydi, jýrse de kesirge tap bolady.

Áriyne, qyzyl iydeya «kósem» úghymyn «payghambarmen» qatarlastyryp, asyra nasihattap, mәnine núqsan keltirgeni ras. Al, «kósemnin» o bastaghy mәnine oy jibersek, ol - bar bolghany últty úly iske júmyldyrushy. Al, kәzirgi Qazaq jaghdayynda búl maghynany qanaghattandyratyn túlgha retinde Núrekendi (Núrsúltan Nazarbaev) moyyndau әdiletti әri shynayy. Ony búlaysha tanu - onyng portretine qúldyq úru emes, oghan últtyng jauapkershiligin artu. Qazyrghy kezde últtyng jýgin kóteretindey túlgha taba almasaq, últpyz dep Azattyqqa úmtyludyng ózi qaterli.

Kósem - últqa jalausha jelbireytin payghambar emes ne últtyng basyna qamshy ýiiretin diktator emes, halyqtyng baghyt-baghdaryn bastaushy, onyng taghdyryn talapaygha týsirmey, últtyq potensialdy úly iske júmyldyru ýshin qajet kategoriya.

 

Sayasy qalyp

Kәzirgi sayasatta әr memleket sayasatynyng irgetasy bolyp tabylatyn sayasy qalyptyng bolatyndyghyn bayqau qiyn emes. Sayasy qalyp әr elding sayasy minezi, túrghysy ispetti. Ol - memleketting ishki-syrtqy sayasatynyng mýmkindiginen  ghana tuyndamaydy, memleket basshylyghynyng subektivtik, elding obektivtik jaghdayyna qatysty faktor. Sayasy qalyp - memlekettik subektivtik sayasy irgetas.

Sayasy qalyp negizinen syrtqy sayasatta ózin kóbirek bayqatady. Mәselen, AQSh kәzirgi kezde dýnie jýzine birden bir sayasy yqpal etushi retinde pandana qimyldauda. Al, Resey         ózin búrynghy KSRO-nyng qanshalyqty múrageri etuge tyrysqanymen, onyng sayasy qalybyna búl ambisiya syimay otyr. Resey qazyr beyne bir shaypau әiel sekildi. Birde búlay, birde olay. Búdan onyng jana memleket retindegi jana sayasy qalyby әli qalyptaspaghandyghyn kóremiz. Endeshe onyng sayasy irgetasy qalanbaghany. Búl Resey ýshin ghana emes, ózgeler ýshin de qauyp. Búl jaghynan Qazaqstan ózining sayasy keypin birshama qalyptastyru ýstinde. Onyng sayasy qalybyna ústamdylyq, baysaldylyq, úmtylghyshtyq pen beybitqoylyq tәn ekendigi aiqyndala bastady.

Degenmen, sayasy qalyp memleket damuyna oray nemese ishki-syrtqy sayasy kýshterding yqpalymen ózgerui mýmkin.

Sayasy qalypty tandau memleket taghdyrynyng birden bir basty jayy. Alayda, sayasy qalypty tandau mýmkindigine Qazaqstan sekildi jas memleket Tynyshtyqpen uaqyt útu arqyly ghana ie bolady.

Búrynghy KSRO jeraumaghyndaghy shiyeleniske tap bolghan memleketterde sayasy qalyp bar deuge bolmaydy. Ony qalyptastyrugha olardyng múrshasy da joq.

1992jyl. Qazan-jeltoqsan. 2-jalghasy.

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

Geosayasat - elding syrtqy túrpaty

Qaybir tәuelsiz memleket ózining dýniyege keluimen birge sayasy dýniyeden ózining ornyn ala otyryp, ainalasymen qarym-qatynastyq auan dәiekteytini bar. Sayasy ainalany (geosayasatty) dәiekteude kәzirgi sayasy qalyptyng biraz yqpaly bar. Shynyn aitu kerek, Qazaqstannyng ishki keypi kýrdeli bolghandyqtan, onyng geosayasaty da qarapayym bola qoymaydy. Sondyqtan búl jayt Qazaqstan jaghdayynda ejiktelip baryp, somdalatyn bolar. Jalpy, Qazaqstannyng bolashaq iri memleketter qatarynan tabylatyn qaynaryn eskere otyryp, onyng sayasy ainalasyn bylaysha keyiptegen jón:

-         ekonomika jaghynan ebroaziyalyq bóri, búghan mol baylyq pen halyqtyng asa iykemdiligi, jastyghy kepil;

-         geografiyalyq jaghynan Dýniyejýzilik sayasy kindik, oghan batys-shyghys, ontús-soltús kópirler toraby bolu mýmkindigi men geografiyalyq orny kuә;

-         etnodemografiyalyq jaghynan - týrkilik qarashanyraq, oghan tariyh  ta, obektivtik jaghday da, barlyq týrkilerding Qazaqstandy ainala ornalasuy da iytermeleydi;

-         diny senimi jaghynan - dýniyejýzilik din tartysynyng eshbirine asa jaqtaspaytyn zayyrly memleket.

 

Osy atalghan geosayasy jaghdayy Qazaq memleketining qazyrdan bastap syrtqy niyetining qalyptasuyna negiz etilgeni jón.

 

Qanday odaq qajet?

Júrttyng bәrining esinde, federasiya ýshin de, konfederasiya ýshin de bizding preziydentimizding bәrinen búryn odaqshyl yntasynyng bolghandyghy. Tipti, aqyrynda TMDsyz qalatynymyzgha bóget bolghan da sol. Ne sebep? Preziydent sonsha nege odaqshyl? Bar mәsele: Qazaqstan jaghdayynda imperiyalyq búghaudan bosaudyng taktikasynda. Ol búl taktika boyynsha Reseyden irgeni ýzildi-kesildi aulaq salu qanshalyqty qauyp ekenin jaqsy biledi. Ony tek әsire azatshyldargha sezdiru qiyn. Olar ýshin armiyany qúru da, aqshany shygharu da, shekarany jauyp, basqany quu da op-onay. Beynebir japandaghy jalghyz otar qoymen tәuelsizdikting tәuekel shynyna shyghatynday!

Barlay bilgen adamgha, Qazaqstannyng soltús shekarasy Reseymen jymy bilinbey jymdasyp jatqandyghy ras. Ol jikti shekaralyq sharbaqpen ajyratu mýmkin emes. Oghan uaqyt pen obektivtik jaghday kerek ekendigin moyyndau lәzim.Mine, sol uaqyt pen jaghdaydy útu ýshin útyry kelgen qay odaqqa da (әiteuir, otar odaq emes) bas shúlghyp, yntalanu qajet ekendigi ras. Búl - preziydentting odaqshyldyghy emes, azatshyldyghy dep úqqan jón. Áriyne, bir kýn, ne bir ai, bir jyl azat bolyp, qayta búghaugha týsu - bizding tandauymyz emes. Endeshe týpkilikti tәuelsizdik ýshin uaqytsha «tәueldilikke» kónip, qayys noqtanyng shirip týsuin kýtkennen ózge amal joq.

Odaq demekshi, TMDdan qayran joq ekeni ras. Alayda, onyng qausaghan syqpytynyng ózi Qazaqstan ýshin, aitalyq, Qytay sekildi qorqaudan qorghaytyn serik ekeni ras. Jәne әrkim ózimen ózi ketkenning ózinde bizdegi ózge aghayyndar dәl kәzirgidey momaqan bolyp jýre beruine kim kepil? Sol sebepten de qazaq ókimetining búghanasy qatyp, memleketting qabyrghasy bekigenshe Reseymen qol ústasa túrudan basqa jol kórinbeydi.

Áriyne, odaqtyng bir núsqasy: Orta Aziya-Qazaqstan. Alayda, búl odaqtan Qazaqstannan basqasyna ghana sayasy payda kóbirek. Al, bizding soltús shekarany әldeqanday jaghdayda ortaziyalyq bauyrlardyng qorghasugha dәti bara ma? Tipti, búl odaqtyng Tәjikstan shiyelenisine de aralasuy neghaybyl. Demek, ótpeli dәuirge tәjikelessek te, dәrmensiz TMD tәuir. Jalpy, TMDnyng kýrt ydyrauynan saqtanghan jón. Búl odaqsymaqty eng bolmaghanda memleketti tolyq qalyptastyrghansha, barynsha paydalanyp qalghan maqúl. «Jylannan týk tartsang da payda!». TMDnyng shúghyl ydyrauy KSROnyng jeraumaghynda  jappay azamat soghysynyng úlasuyna aparuy mýmkin.

Al, bolashaqty kózdesek, týrkilik konfederasiya saghymday búldyraytyny ras. Týpting týbinde osy saghymdy nysanalaudan tanbau qajet. Onday týrkilik odaqty alghyshartsyz, obektivtik jaghdaysyz bólek qoy otarlaryn bir birine jamyratqanday kýy keshuge jәne bolmaydy. Sondyqtan oida týrkilik konfederasiya túrsa da әzirge tarihiy-mәdeni-ekonomikalyq bauyrlastyqtan bastaghan maqúl bolar.

Týrkilik odaq qanshalyqty mýmkin? Tayau mezgilde múnday odaq jónindegi bastamanyng bola qongy da neghaybyl. Bola qalghannyng ózinde Qazaqstannyng ishki әlpeti onday odaqqa jibere qoyy ekitalay.

Jalpy búl odaqtyng jýzege asuy bastamany kimning kóteruine baylanysty.Eger keshegi bodan elder birigudi qolgha alsa, onyng odaq bolyp jarytuy belgisiz. Sebebi, tolyq azattyq jolynan ótpey, әrqaysysy ózining tolyq memleket ekenine kózi jetpey, bodandyq minezden aiyrylmay, bodan elderding erikti odaq qúryp kókteui ekitalay.

Al, búl bastamany jalghyz egemen týrki eli Týrkiya qolgha alsa, ýmit molyraq. Biraq, jaghalay jalanash elge jalghyz Týrkiya qamsau bolugha jýregi daualamas. Jәne dýnie jýzining birynghay qandas odaqtyng dýniyege keluine týrtki bolatyn Týrkiyagha qalay qaraytyny belgisiz.

Qazyrghy eng útymdy da bolashaq úly odaqtyng bastamasy bolarlyq qadam - týrki qoghamdastyghynyng strategiyalyq nysanasyn ditteytin Týrkiya bastaghan is jýzindegi ózara bauyrlastyq. Osy bauyrlastyq týbinde odaqqa ainalatynyna shýbә joq.

1992jyl. Qazan-jeltoqsan. 3-jalghasy.

 

 

 

 

 

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

 

Qoghamdyq sayasy syqpyt

Sayasy úiymdardyng sany jóninen maqtana almaytynymyz ras. Kәzirgi ótpeli ólara kezeng ýshin búl bizding baghymyz da shyghar. Ekonomikalyq quatsyz, әleumettik әlsiz kezde sayasy belsenim qogham ýshin bәrinen búryn basty kesel. Múny, TJMKden (GKChP) keyin alghash qúrylghan respublikashyl (1991 jyly «Azattyn» negizinde qúrylghan) partiyanyng bastamashysynyng biri bolsaq ta, ashy shyndyq retinde moyyndaugha tura keledi. Qoghamdaghy sayasy belsendilik, әsirese, bizding mesheu de jas memleket ýshin asa qauypty. Onday belsenim ýkimet auystyrugha qúshtar, sol qylyghymen-aq, memleketting damuyn joldan qaldyrady, tәuelsizdenu qarqynyn tejeydi.

Qazaqstan ýshin qazyrghy memlekettik qúrylys ayaqtalmay, jalpyúlttyq biylik ornyqpay, qazyrghy ýkimetke taytalas (oppozisiya) boludan saqtanu kerek, oghan aparatyn arandatudan abay bolghan jón. Múnday arandatugha úrynyp ýlgergen mamyr aiyndaghy «azattyqtardyn» qylyghyn sayasy dauryqpalyq demeske laj joq. Sol әreketting basqasyn bylay qoyyp, qatening bir qyryn alsaq ta, jetkilikti: koalisiyalyq ýkimetke oryndyq bólisude «Azatqa» auyl sharuashylyghy, bilim beru men densaulyq saqtau ghana tiyer. Ózge sala boyynsha bastamashy «Azat» tyrp ete almaghan bolar edi. Al, osyny jaqsy sezgen orystildi baspasóz ishki quanyshyn jasyrsa da әrkimnen sýiinshi súraghanday jetkizdi. Endeshe sayasy qadamdy osylay jasau aqylsyzdyq emey nemene?

Shynyn aitu kerek, әldebir tarihy jaghday qalyptaspasa, qazyrghy sayasy úiymdardyng yqpaly joq. Bәlkim, búl paydaly da bolar. Áytpese, «Azatpen» qosarlanyp «Edinstvo» arenany bermese, memleketimiz ne kýide bolmaq. Áriyne, búl uaqytsha jaghday jәne osy sayasy auan әleumettik jabaghy kóterilgenshe saqtala túrghay.

Osy jerde últtyq ziyaly qauymnyng múnshama úzaq úiqysyn jazghyrmay ótuge bolmaydy. Bizding oiymyzsha, dәl qazyrghy kezde jas azat memleketimizge demeu retinde dýniyejýzilik qazaq ziyalylar koalisiyasy nemese Alash assambleyasy ispetti úiym últymyzgha asa paydaly naqty ister atqarghan bolar edi. Ókinishke qaray, byiylghy I býkilqazaqtyq qúryltay últtyq potensialdy qayratqa ainala almay, bar bolghany sheteldik qazaqtargha Atajúrtty tanystyru mәninen әri asa almady. Ziyaly qauymnyng qazaq qoghamyna paydasynyng ózi de sonda, onyng qazyrghy janadan túsauy kesilgen shaghynda, aqyl, zerde, parasat jaghynan demeuge múqtajdyqty jonda ghoy.

Qazyr Qazaqstandaghy sayasatpen ýsh jaq ainalysuda. Birinshisi - resmy basshylyq, ekinshisi - qoghamdyq-sayasy úiymdar bolsa, ýshinshisi -  eng enjar da biraq dýley sayasy kýsh - qarapayym búqara. Songhy jaq әzirge, úiymdargha da, basshylyqqa da tótenshe de tútqiyl qarsylyq kórsete almaydy. Oghan qoghamdyq psihologiya jetilmegen jәne әleumettik kónbistilik etek basady. Ras, búqara týrli enbek újymdary dengeyinde basshylyqqa talap qoy kórinisimen óz narazylyghyn bildirude. Alayda, múnday jaytty qazyrghy әkki «kommunistik» basshylyq ainalyp ótu tәjiriybesin iygerip te aldy. Endeshe Qazaqstan sayasatyna alghashqy eki jaq qana auan jasaydy.

Ras, Qazaqstannyng tәuelsiz ailary, bir qyzyghy, búrynghy kommunistik basshylyqpen jasaluda. Búl jerde mynaday zandylyqty ashyp ótken jón. Búrynghy KSRO respublikalary tәuelsizdik alghannan keyin dәrmeni jetkenshe kommunistik basshylyq kezenine tap bolady eken de, onyng qauqary ketip, ózderin demokrattar sanaytyndardyng qolyna ýkimet kóshkennen keyin qogham biraz syrqaydy eken. Búl, sirә, qoghamnyng jana basshylyq dýrkinine ýirenise almauynan bolar, qogham basshylyghynyng jappay ózgerip, neobolishivizmge úrynuynan shyghar. Aytpaqshy, bir qyzyghy, neobolishivizm tәn úiymdardyng bәri de ózderin kommunistik taytalas sanaytyndar. Osydan bir jyl búryn bir neobolishevik «Egemendi Qazaqstandy» sottaudy kótergen edi...

Jalpy, jas radikal úiymdar qolyna tiygen ýkimetti biylikting alghashqy kezeninde jasampazdyqqa emes, qiratympazdyqqa kóbirek arnaydy. Mine, Qazaqstandy osy kezennen qútqaryp túrghan, biylikke susap kelgen jas úiym emes, biylikting beshpetin tozdyrghan búrynghy kommunister ekendigin moyyndau keybireuge kýlkili bolsa da shyndyq. Búl basshylyqqa ne tәn? Temirdey tәrtip, jogharynyng aitqanyn búljytpay oryndau, basty auyrtyp oilanbau, biraq ýlken lauazymdy ne istese, sony sol kýiinde qaytalau. Al, múnday qasiyet qoghamgha qay kezde qajet? Dәl kәzirgidey ótpeli dәuirde jәne eng jogharghy lauazymdy adam qabletti bolsa.

Alayda, búdan Qazaqstandy qasang әreketti, qúbylma oily «kommunistik» basshylyq úshpaqqa shygharar degen oy tumauy qajet. Qazaqstan basshylyghyna tәn bolyp otyrghan kәzirgi partokratiyaly-totalitarlyq ónez jana qoghamdy qúrugha alghyshart jasaghanmen ony qúrudy óz moynyna ala almaydy. Óitkeni, pravosyz qoghamda ómir sýrgen búl basshylyqqa pravoly qoghamnyng zanyn eski әdet boyynsha attap ketuin qoymaydy jәne bazargóy ekonomika talap etetin enbekqorlyqtyng erekshe týrin óni týgili týsinde kórmegen basshylyq ótpeli dәuirdi barynsha soza týsip, odan qarpyp qalugha tyrysady. Búl bәrine tәn degen sóz emes.

Sondyqtan Qazaqstan basshylyghy qabletine qaray jana jyldan bastap údayy jana kýsh ókilderimen tolyghyp túruy onyng basshylyghynyng jappay jana kýshpen ózgeruine soqtyrmay, onyng ótpeli syrqatyn boldyrmaugha septik etedi.  Eski basshylyqtyng janagha ainaluy birte-birte jýredi.

 

IYdeologiyalyq bosang (vakuum)

KSROnyng ydyrauymen birge kýiregen marksizm-leninizmning orny jyny alastalghan sarayday danghyraytyny ras. Áriyne, atalmysh iydeologiyaday túghyrtasty bolmaghanmen, onyng ótkinshi týrleri iyesiz qalghan eski ýide soqqan ókpektey azynap ótude. Aytalyq, TJMKden keyin barlyq respublikalar jappay tәuelsizdik iydeologiyasyna bas qoydy. Odan song bazargóy ekonomika minbeden sóz aldy. Al, songhy kezderi yssylay qapqan jayttar jayyna qalyp, bauyrlastyq, mamyrajay kezeng ansaluda.

Áriyne, keybir memleketter diny iydeyany túghyr etuge jarmasqanymen, jalpylay alghanda, KSROnyng búrynghy subektileri ruhany jaghynan bir birinen alystay qoyghan joq. Qazaqstanda demokratiya, gumanizm, enbek, tatulyq әngime týrinde sóz bolsa da, ol preziydentting óz auzymen ghana aitylyp, jalpy iydeologiyagha ainalyp ýlgergen joq. Búghan basty sebep - iydeologiyalyq ýstem bolmasa da baghyttaushy organnyng joqtyghy.

Aytalyq, bazargóy ekonomika turaly kóp nasihattyng ornyna, búrynghy kommunistik iydeya taptauryn etken sanagha qajetti qarapayym da nәzik iydeologiya arqyly sharua adamyna qalay baydyn, shaghyn kәsiporyndy qalay qúryp, basqarudyng negizderi ýgittelip otyrsa, qogham qanshalyqty algha basyp, búqara naqty ispen ainalysudy bastap, eski jýiening qúrym kiyizin jamyludy dereu tastaghan bolar edi.

Qazaqstannyng ishi men syrtynan últtyq memleketke dúshpankóz iydeologiya bas kótermey túryp, Qazaqstan otanshyldyghyna, bauyrlastyqqa, demokratiya men bazargóy ekonomikagha taban tiregen pragmatikalyq iydeologiyany jolgha salatyn uaqyt jetti. Áriyne, iydeologiya qúr nasihat pen ýgitten túryp, onyng ómirdegi naqty kórinisi bolmasa, ol demogogiyaly myljynnan әri aspaytynyn taghy eskeru kerek.

1992jyl. Qazan-jeltoqsan. 4-jalghasy.

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

Biylik qúrylymy

Qazaqstannyng biylik qúrylymyn zerdeleu ýshin onyng ejelgi (handyq dәuir), eski (kenes dәuiri), kәzirgi (ótpeli dәuir) jәne jana (bolashaq dәuir) núsqalaryn shartty týrde bólip qarastyrayyq.

Jalpy memlekettik biylik qúrylymyn geometriyalyq tәrtippen kólbeu (gorizontali) jәne tiginki (vertikali) syipatty dep týsindiruge bolady. Kólbeu biylik degenimiz - kәdimgi biylikting bólisu kórinisi, yaghni, atqaru, zandaushy jәne sot biylikterining qazqatar (paralleli) jýrui.

Ejelgi Qazaqstanda kólbeu biylikting qazyrghy kelbeti bolmaghanmen, ony syipaty, mәni bolghany ras: atqaru - handyq biylik, zang biyligi - handyq kenes, sot - biyler kenesi arqyly jýzege asqany belgili jәne búl sol zamanghy qajetti halyqtyq biylik prosesin tolyghymen jýzege asyra bildi. Al, tiginki biylik  úlystyq, jýzdik, rulyq bolyp taratylyp, memlekettik biylik onyng ón boyyna qantamyrday jayyldy. Mәselen, rudy biyleu memlekettik biylikting ru auqymyndaghy kórinisi bolyp, atqaru ýkimetin rubasy, sotty ru biyi, al, zandyq biylikti ru aqsaqaldarynyng kenesi atqarghany ayan. Ár auyl bolsa, sol auyldyng bayymen biylendi. Árbir bay óz auylyn әleumettik, ekonomikalyq jaghymen qamtydy, basqa salalar tikeley ru kóleminde biylendi. Búl biylik Qazaqstan otarlanghangha deyin ózin ózi qamtyp, al otar bolghannan keyin últtyq biylik qúrylymy patshaly Reseyding qol jaulyghyna ainalyp, halyqty últsyzdandyrugha, yaghny últsyzdanghan últty jýzdik, rulyq jikke bóluge, sayyp kelgende bólshektep alyp, biyley beruge sәtti qoldanylghany belgili.

Kenes dәuirli eski Qazaqstanda shyn mәninde kólbeu biylikting ornyna, totalitarizm jýgeni ghana boldy, al kólbeu biyliksiz qoghamda tiginki biylik әruaqytta bodandyq pen demokratiyasyzdyqtyng belgisi bolyp tabylmaq.

Qazyrghy Qazaqstan biyligin sóz etsek, kólbeu, biyliktin, yaghni, biylik bólisining irgetasy qalanuda, alayda, Qazaqstannyng kәzirgi jaghdayy oghan týpkilikti naqty últtyq syipattaghy biylik qúrylymyn belgileuge mýmkindik bermey otyr. Sol sebepten de Qazaqstan ózining biylik qúrylymyn qúruda da, atazang (konstitusiya) qabyldauda da ótpeli syipatty dýnie iyelenuge dushar boluda.

Aytalyq, bizge kenes ókimetine, múra bop qalghan qazyrghy Jogharghy Kenes ala-qúla zandardy balalatatyn organ ghana emes, onyng dúrys oryndalu barysyn baqylau men qabyldanghan zandardy búqaragha úghyndyru, nasihattau jayyn iske asyru mýmkindiginen tys qalyp keledi. Búl - zandyq biylikting qauqarsyzdyghynyng kórinisi.

Al, endi memleketimizding qazyrghy jergilikti atalyp jýrgen ókimetining de soraqy jaghy az emes. Ádette, órkeniyeti kemel memleketting kólbeu jәne tiginki biyligining boluy oghan jetkiliksiz. Ol ýshin sonymen birge búl biylikterding bir birimen qayshylyqsyz, aiqassyz qabysuyn boldyru qarastyrylyp, әsirese, biylikti tiginen taratqanda asa saqtyq qajet bolady.

Kәzirgi tiginki biylikke tәn kemshilikting biri - týrli atqaru jәne zandaushy ókimetterding mәrtebeleri kóptegen jaghdaylarda aiqasyp ketetindigi nemese birin biri jútyp, ara jigi ajyratylmay belgilenetindigi. Mәselen, oblystyq, audandyq dengeyge deyin kólbeu jәne tiginki biylik bir birimen jymdasyp túrghanday syipatta bolghanymen zandaushy biylikting ókili bolyp tabylatyn kenesterde mýldem qauqar joq desek, qatelesemiz be? Kenesterding bar qadyry audandyq, oblystyq sessiyalardy shaqyru ghana, olarda qaralatyn mәsele de әkimning belgileuimen bekite salu, gazet redaktorlary men әzirlengen sot ókilderin saylau siyaqty bir mәrtelik ister ghana. Al, basqa kezde ol kenester ne bitirmek? Eng bolmasa qabyldanghan  zandardyng dúrys oryndaluy men olardyng tejelu, búrmalau kórinisterin nege júmys qylmasqa? Al, auyldyq kenesting haly, tipti, mýshkil. Qarap otyrsaq, auylkenes - ishinara isteri boyynsha auyldyq әkimshilikten azamattyq aktylardy jazu, ishki ister, mәdeniyet pen bilim, densaulyq salalary boyynsha atqaru biyligining auyldyq zvenosy da, al auyldyq kenes sessiyasy audandyq kenestin  auyldyq zvenosy eken. Sonda auyldyq kenes biylikting eki týrli tarmaghyna baghynyshty organ bolyp otyr ghoy.

Árbir auylda kolhoz, ne sovhoz baryn eskersek, búlar da audandyq әkimshilikting auyldyq zvenosy. Óitkeni, әr sharuashylyq (әsirese, sovhoz) kadr, qarajat, әleumettik, ekonomikalyq jaghynan audandyq әkimshilikke baghynyshty. Al, auylkenes beyshara organ esebinde osy sharuashylyqqa barlyq jaghynan is jýzinde kiriptar. Demek, auyldaghy biylikting ózi de totalitarlanghan kýiinde ózgerissiz kele jatyr. Auyl degenimiz - Qazaqstannyng irgetasy. Sol sebepti auyldarda memlekettik dengeydegi alynyp jatqan ýkimettik  sharalar iske aspaytyny týsinikti. Qysqasy, auyl biyligining mәrtebesi anyqtalyp, naqtylanyp, ókimetting dәrmendi eng tómengi zvenosy bolmay, jalpymemlekettik sharalardyng jýzege asuy neghaybyl. Óitkeni,ýkimetting auyldaghy tizgini sovhoz diyrektorynyng qolynda bolyp, al shylbyry әkimde bolsa, auyldyq menshikke ie bolugha úmtylghan sovhoz bólimshelerine auyldyq kenes tóraghasy sovhoz diyrektorynyng aldynda nege arasha týsu qauqary bolmaydy?

Onday dәrmensiz ýkimetting qay auylgha qajeti bar? Auyldyq keneske auyl taghdyrynyng audandyq biylik pen kenesten qalghan ókimetin ýlesteytin uaqyt jetti. Búl ýshin, bәlkim, auyldyq kenes audandyq әkimshilikting tikeley zvenosy bolyp, al onyng sessiyasy audandyq kenesting auyldyq ýlgisi bolghany tiyimdi bolar edi. Al, sharuashylyqtardy auylkenes qúzyryna esepti (baghynyshty bolmaghanmen) qylsa, kóterem sovhozdar auylgha jýk boludan qalyp, olardyng taghdyryn auyldyq kenes birge sheshisken bolar edi. Qysqasy, auyldyng ónine qan jýgirtu ýshin, ony tek qana ezbeu, biylemeu kerek, sonymen birge oghan da biylikting bir úshyn ústatatyn uaqyt әldeqashan jetti. Al, qazyrghy auyldy «asyrap» ta, biylep-tóstep te otyrghan sovhoz, kolhozdar olardy kórkeytuden góri, eng әueli sýliktey sorugha arnalghan keshegi totalitarizmning birden bir tómengi zvenosy bolatyn.

Jana Qazaqstannyng biylik qúrylymy kez kelgen memleket siyaqty onyng jeraumaq boyynsha biylik bólisine baylanysty. Qazaqstanda kәzirgi kezende biylik qúrylymyn jetildiruge mýmkindik bermey otyrghan sebepting biri de osy әkimshilik-jeraumaqtyq bólinis. Memleketting qazyrghy búl bólinisi totalitarlyq otarlanghan quyrshaq memleketke arnalghan tamasha jýie ekenin moyyndayyq. Totalitarlyq tәueldi oblysqa, audan-qalalargha odan auyl-qystaqqa bólinim, ashsa - alaqanynda, júmsa - júdyryghynda bola qalady. Jәne alda-jalda onyng bir bóligin Reseyge qosu kerek (onday sәt 70 jyl ishinde kez kelgen uaqytta mýmkin edi) bolsa, soltústan bastap oblystardy aumaq-aumaghymen shekitip ala ber. Al, eger de olay bolmay, Qazaqstan birden audandargha bólingende ol totalitarly týrde biyleuge de mýmkin emes. Jәne sayasy jaghynan reseylik ortalyqtyng uysynan shyqqan bolar edi. Al, Qazaqstandy oblystargha bólu olardy tikeley Mәskeuge baghyndyratyn ólkelerge ainaldyrugha da op-onay bolatyn. Qysqasy, Qazaqstannyng qazyrghy әkimshilik bólinisi tәuelsiz elding jýiesi emes, otar eldiki.

Azat Qazaqstannyng biylik-jeraumaq bólinisi qanday boluynda onyng biregey (unitarly) memleket ekendigi, jeraumaghynyng kendigi, demografiyalyq aluandyghy jәne damushy el ekendigi eskerilip baryp, әri qazaq halqynyng tarihy әkimshilik bólinisining dәstýrleri kórinis tabatynday bolugha tiyis. Eng bastysy - bolashaq órkeniyetti de qúqyly, demokratiyalyq Qazaqstannyng ishki sayasatynyng oidaghyday jýrgiziluin qamtitynday memleketting ishki organy jan jaqty oilastyrylghany abzal.

Kәzirgi kezdegi jergilikti әkimshilik bóliniske jatatyn jәne bir birin biylik jaghynan qaytalap, auqymy jaghynan ghana ajyratylatyn oblys pen audannan bir ghana birlik jasaqtaghan tiyimdi. Dәlirek aitqanda, oblystyq birlik joyylghany jón. Múnday bólinis memlekettik biylikting ortanghy zvenosy bolyp tabylatyn oblysta jónsiz qaralmay-aq, audandargha yqpalyn birden tiygizuge ynghayly jәne iyerarhiyaly týrde audandardy totalitarlyq jýiemen baghyndyryp kelgen oblystyng endigi jerde mәni de, sәni de joq, demografiyalyq әleuet te kótermeydi, әri atqaru biyligi ýshin úlystyq biylikting birden audandargha taraluy memlekettik biylik tәrtibin tiyimdi etedi.

Kәzirgi jaghdaygha oray atap ótetin bir jayt, búdan bylay әrbir oblys belgili bir sayasy obektige ainalyp, memleketke iritki salu yqtimaldyghy kýsheye týsetin de týri bar.

Áriyne, oblystyq bólinis birligi qysqarghan jaghdayda audandardyng mәn-maghynasy oblysqa tenesip qoymay, olardyng jeraumaghy da ýlken ózgeriske týseri haq. Sonymen, naqty aitsaq, kәzirgi 220-gha tayaghan audandardyng sanyn 200-ben shekteu qajet. Búl audandar jeraumaghyn, demografiyalyq jaghdayy men ekonomikalyq, әleumettik ahualdarynyng bir birine barynsha qaraylas boluy baylanystyryla qarastyrylyp baryp qayta qúryluy kerek.Audangha qazyrghy oblystyq baghynystaghy qalalar jatqyzylatyn bolady. Sonda kәzirgi audandardyng jeraumaghy birshama ózgerip qoymay, keneyip, al, keybir audandar qysqarysqa týsedi. Árbir audandy auyldar, kentter (poselka) men qalalar qúraydy.

Áriyne, 200 audandy tikeley astanagha baghyndyru mýmkin emes, ol belgili bir dәrejede tiyimsiz de. Sondyqtan birynghay aimaqtaghy audandardy biriktirip, toptastyryp, memlekettik dengeydegi ýilestiru aimaqtaryn qúrghan maqúl. Búl ýshin әr aimaqtaghy (shyghys, batys, ontús, soltús jәne ortalyq) 40 audandy biriktirip, bir aimaq qúru qajet. Osylaysha, Qazaqstan bes aimaqqa bólinetin bolady. Ol aimaqtardy ejelgi týrkishe: shyghys - aq, batys - qara, ontús - qyzyl, soltús - kók jәne ortalyq - sary aimaq dep atanghany tarihy dingekti bolar edi. Alayda, biylik bólisi, yaghni, kólbeu biylikting ýsh tarmaghy taratylghanymen, olar aimaqtargha tolyq engizilmeydi. Aymaqtar boyynsha tóbe biyding (jogharghy sot) ókildigi men elbasshynyng aimaqtyq ordasy engizilgeni jón. Al, әrbir audannan saylanghan elgerler (deputat) qúramy - 200-den túratyn úly Qúryldy (qúryltaydyng týbiri, mongholsha «huraldyn» qazaqy núsqasy) qúraydy.

Búdan әri osy taqyryptyng jalghasy ispetti jana Qazaqstannyng memlekettik qúrylymyn tolyq elestetu ýshin qajet bolatyn keybir mәrtebeli qalalar jayyn sóz eteyik.

 

1992jyl. Qazan-jeltoqsan. 5-jalghasy.

 

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

Astana jәne kindik qalalar

Astana - qashannan da memleket qúrylysyndaghy aiyryqsha qasiyetti qúramta (komponent). Qazaqstanday iri memleket ýshin astanagha birneshe erekshe jaghday qajet. Atap aitqanda, jaghyrapiyalyq jaghynan elding ortalyq aumaghynda ornalasuy; kólik qatynastary men baylanystyng astanalyq torabynyng boluy; demografiyalyq qúramynyng últtyq ýles paydasynda boluy; qoghamdyq-sayasy auany men ekologiyalyq jaylylyghy jәne tabighat kórkemdigi, sonday-aq tarihy qasiyetti mekenge jaylasuy men el halqy ýshin erekshe qasiyetti oryn ekendigi; sonymen birge qazyrghy órkeniyetke say sәuletti de sәndiligi. Al, bizding Almatymyz astananyng múnday talabyna say kele me?

Áriyne, bir ghana qanaghattandyratyn talaby - kórkem tabighaty. Onyng ózi de qanshalyqty tabighy әsem bolsa, sonshalyqty jersilkinis qaupy mol jaghdayy taghy bar. Basty kemshiligining taghy bireui - onyng elimizding ontús shyghys shekarasyna tayau ornalasqandyghy. Múnday astanany bir samghauyr (samolet) nemese bir úshaqqa (vertolet) jýk bolatyn desant toby-aq basyp aluy qyiyn emes. Qysqasy, Almaty astana bolar talapty qanaghattandyrmaydy. Onyng ýstine songhy kezdegi qoghamdyq-sayasy auany men әdeti jaghymsyz ýrdiske ainaluda. Sebebi, kәzirding ózinde Almatydaghy qoghamdyq-sayasy qatpar (sloy) sayasy ilimsiz, qaghidasyz, shuly tobyrgha kóbirek úqsap, iri memlekettik qadamdar kezinde dúrys yqpaldan góri kesiri tiyinkireude.

«Áyeldi synasan, ishinde anang da ketedi» demekshi, astanalyqtargha topyraq shashqanday bolsaq ta, bayqalghan myna bir soraqylyqtardy atasaq, jala dep eshkim sókpes. «Ákesi ólse de estirtedi»: almatylyq aghayyndar elding basqa ónirlerinen astanagha yntygha barghandar ýshin kóbine lepirmelik, danghoylyq, dauryqpalyq, mansapqoylyq, ishtarlyq, menmendik, jikshildik daghdylarymen kórinui. Áriyne, óte ókinishti.

Ásirese, astana retinde qazaq últyn biriktiru faktory boludyng ornyna, kerisinshe, jýzge, rugha bólinip, jikteluding ordasy ispetti; qay jýz, qay rudan ekenindi Almatydan ýirenip qaytatynyng eshtene emes, rulyq, jýzdik dengeydegi jikteliske boy aldyryp, oralatynyna astana týrtki bolsa, qynjyludan basqa amal qalmaydy. Bir qyzyghy, astanada әli kýnge atalghan soraqylyqtargha qarsy atoylap shyqqan ziyaly qauymdy kóre almay otyrmyz. Beyne bir shetinen ziyaly qauymnyng ókili emes, intelliygentter (ziyaly qauym men intelliygensiya úghymdary qabyspaydy) ghana sekildi. Al, eger birli-jarymy (Oljas, Múhtar, Núrsúltandar) attan salsa, basqalary ózge elding adamdarynday әlgi atoygha mәn bermeydi.

Almatynyng astana boluynyng ózi әuel basta kýmәn tudyrady. Óitkeni, kenes imperiyasy Qazaq astanasyna basynda soltústaghy Orynborgha kelisedi, imperiyalyq ókimet ornyqqasyn Aqmeshitke kóshirip, ony «Qyzylorda» atap nyqtaydy, al sonan song Qazaqstannyng úlanghayyr jeraumaghyn ontúsqa qaray tyqsyrghysy kelgendey, astanany ontús shyghystaghy Vernyy qalashyghyna bir-aq audardy. Qyitúrqylyq qayda jatyr! Áriyne, tәuelsizdik alghan Qazaqstan búl qyitúrqylyqqa kóz júmuy mýmkin emes. Jogharyda atalghan astanalyqtardyng minezi bir jaghynan keshirimmen qaraugha bolatynday obektivti sebepteri de bar. Óitkeni, Almaty qazaq ýshin júmaqpen teng boldy. - respublikadaghy eng iri, eng әueli en, en... astana! Sol sebepti sol júmaqqa jetken qazaqtyng kókiregine nan pisetini, әriyne, bir jaghynan moyyndarlyq jayt. Onyng ýstine qyzyl imperiya qazaq últyna qúldyq, mәngýrttik minezdi myqtap ekkeni belgili.

Jalpy, astana turaly songhy kezde әngime kóp. Onyng eng basty týiini әrkim әr qalany úsynyp, astanagha ainaldyrudy qalaytyn siyaqty. Shyndyghyn aitsaq, Qazaqstandaghy ýy de, kórnekti qalalardaghy bir de bir nәrse qazaqqa astana bolatynday ystyq ta qasiyetti emes, jayly da jaghdayly emes. Kәzirgi qalalar jayly moyyndaytyn ashy shyndyq - olardyng qazaqty otarlandyra týsuding tetigi, túqyrta týsuding tiyegi nemese qúldyghynyng kórinisi bolyp kelgendiginde. Bizshe, jana Qazaqstan astanasy da janalay salynyp, qazaqtyng Vashingtonynday әlemdegi әkki qalagha ainalghany dúrys. Kәzirgi aitylyp jýrgen bar qalalardyng birin astanagha ainaldyru men janadan astana saludyng qúny bir, tipti, alghashqy núsqa qymbatyraq túruy ghajap emes. Sebebi, eskini janghyrtudan әruaqytta janany jasau әri onay, әri tiyimdi ekeni belgili.

Astana, әriyne ortalyq sary aimaqqa irge tepkeni qúba qúp. Ornyn dәlirek aitsaq, astanagha layyqty әri kópshilikting auyzynda jýrgen, tarihtyng ózi kuә Úlytau bar ekeni ras. Shyndyghyna kóz jibersek, Sary arqa Alashtyng әmir Temirge deyingi Tayqazany - ortaq jaylauy da, Úlytau astanalyq mekeni bolghany, oghan songhy ret Úly Temir qypshaqtektini jyinap, kókten týsken gharyshtasqa (meteoriyt) bar rudyng tanbasyn bastyruy kuә. Úlytau biyiktigine oray emes, ózining kóshegender ýshin mәni zor astanalyghyna baylanysty, úly mәseleler birigip sheshilip, taryday shashyraghan Alashtyng (ejelgi týrkilerdin) auyq-auyq iri isteri qaralyp, bas qosatyn ornyna oray atalsa kerek, әriyne. Onyng ýstine anyz boyynsha jerdi qaptaghan topan sudan tóbesi kóringen jalghyz nýkte Qazyghúrt ta osy ýstirtting qasiyetti shyndarynyng jalghasy bolyp esepteledi.

Al, Saryarqa sol mannyng týsining nemese shóbining sarylyghyna qaray emes, ol ejelden týrkilik úghymdaghy ortaq nemese ortanghy arqa (jer, meken) degen týsinikke qaray ataluy taghy da ghajap emes. Óitkeni, «sary» sózining týsti bildirui beride qalyptasqan jaghday. Jalpy, ol әuelgi úghymda altyn týsti degendi bildirip, ol o basta «sar» (qasiyetti biylik, sar-ay(ýi), sar-dar, sar-baz) ataluy mýmkin. Osydan baryp orystyng «sari» sózi bastau alyp jatuy yqtimal. Basqa jaghynan alghanda, qazaq dalasynyng shóbi qurap, sarghaymaytyn púshpaghy joqqa tәn. Sol sebepti, Saryarqaday qasiyetti mekendi týsine oraylastyryp, qadyryn tómendetuding qajeti joq.

Úlytaudaghy taghy bir erekshelik: kәzirgi Qazaqstannyng naq ortasy (epiysentri) ekendigi jәne shóleyt-shóldi beldeu men suy da nuly beldeu aralyghy bolyp tabylady, mal sharuashylyghy men soltústy qaptay ornalasqan egin sharuashylyghy qyiylysqan, batystan shyghysqa qaray sozylghan jolaqta ornalasqandyghy, demografiyalyq jaghynan: Úlytau many negizinen maldy meken bolghandyqtan, qazaq júrty tútasa túryp jatyr jәne ózge júrtty soltústyng demografiyalyq beldeuimen shektelui kónil audararlyq jayt.

Al, endi bolashaq astananyng qoghamdyq-sayasy ahualy men mәdeny auany, әriyne, ózimizge baylanysty. Eger de 300-400 myndyq túrghyny bolatyn astanalyq qalany salushylardy iriktey bilsek, astana túrghyndary da solar bolyp shygha keledi. Últtyq astana bolarlyq Alash qalasy salynar bolsa, onyng sәuleti de últtyq órnekke malynghan erekshe qala bolary sózsiz. Sóitip, ol respublikadaghy barlyq qalalardyng sәulettik symbatyna yqpal eter edi. Úlytaudan oryn teber Alash qalasy Qazaqstannyng geosayasy ainalasyna kindik bolatyny taghy belgili, óitkeni, ol respublika ýshin tórt qúbylagha týgel birdey aralyqta ornalasyp, geosayasattyng iske asuyna birden bir septigi tiyer edi jәne múnday geografiyalyq oryn kólik qatynasy men baylanysqa ynghayly ekeni ayan.

 

1992jyl. Qazan-jeltoqsan. 6-jalghasy.

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

Almaty

Áriyne, kóz ýirenip, oigha singen, jol toraptanyp, boygha bitken qazyrghy astana turaly qasang pikirden jeme jemge kelgende arylu da onay emes. Degenmen, aru Almaty bәrinen búryn súlulyqtyng nyshanynday óner men sporttyn, turizm men sayahattyng jәne bilim beru men biznesting qalasyna ainalsa, qúba qúp bolar edi, әri osy baghytqa layyqty da. Almaty múnday mәrtebeni alar bolsa, oghan alghyshart jasalghany jón. Ol ýshin iri óndiris oryndaryn kóshirip, tabighy ainalasyn tazartyp, sәuletine últtyq әr men sәuletti qosa týsip, jetistire týsu qajet. Sonda ghana Almatygha kelgen qazaqtyng dosy da, dúshpany da súqtana týsedi. Aytpaqshy, Almatyny alaqanymen kómkerip túrghan Tәnirtaudyng «Tyani-Shani» atauymen auysuyn qolgha aludy ýlken sayasy is dep úqqan jón.

 

Týrkistan

Yassy qalasynyng Týrkistan atalyp, jalpytýrkilik astana boluy da Temir әmirding atymen baylanysty. Ol mandy Aqsaq Temir nege tandady? Oghan basty eki sebep bar edi:

-         sol kezde Yassynyng Temir handyghy ýshin ortalyq oryn bolghandyghynda;

-         Yassynyng ekinshi Mekke bola alatynday jaghdayy men týrkilerdi toptastyru ruhynyng barlyghynda. Mine, sol sebepti de astana aty Yassy bolyp qayta atalmay, Týrkistan bolyp janghyrdy. Al, búl týrkilerge jalausha jelbiregen atau edi;

-         Q.A.Yassauy mazary ekinshi (týrkiler ýshin) qajylyq oryngha ainaluy qajet (eng bolmasa ruhaniy);

-         týrkilik jәne әlemdik tilder zertteu instituty, týrkilik jәne әlemdik tarihty zertteu instituty, týrkilik óner men mәdeniyet, etnografiya zertteu instituty ashyluy tiyis;

-         sәulettik kelbetin jandandyru ýshin jer betinde qansha týrki júrty bolsa, sonsha bolatyn jәne sәulettik syipaty sol júrttargha tәn mikroaudandar salynsa qúba qúp;

-         sonday-aq arap harypty baspahana qúru shahardyng beldi kelbeti men mazmúny bolar edi.

 

Bayqonyr (Leninsk)

Leninsk atalyp jýrgen bolashaq Bayqonyr qalasynyng dýnie jýzi boyynsha adamzat tarihynda gharysh qaqpasyn alghash aiqara ashqan qala retinde-aq onyng taghdyryna enjar qaraugha qaqymyz joq. Ári onyng qazyrghy mәni de bir memleketke jeterlik abyroy. Alayda, Bayqonyrdyng kәzirgi ótpeli taghdyry óte qynjylarlyq, degenmen, Dýnie jýzindegi iri gharysh ailaghy bolyp qalatynynda kýmәn joq.

Sondyqtan da onyng mәrtebesi tehnikalyq progress bolyp belgilenip, әlemdik dengeydegi tehnika janalyghynyng laboratoriyasy men Qazaqstannyng gharyshtyq janaryna ainalghany maqúl bolar edi. Búl ýshin, sirә, Bayqonyrda ghalamshar, gharysh jәne jer zertteu instituty qúrylghany jón bolar.

 

Degeleng (Kurchatov)

Týbinde osy qalanyng atauy, júlym-júlymy shyghyp, yadrolyq jarylys kesirinen jer astyna jútylghan Degeleng tauynyng atauyn alsa, ondy bolar edi. Degenmen, onyng atyna emes, zatyna toqtalayyq. Kurchatov qalasynda dýnie jýzindegi eng iri әskery poligondy ghylymy qamtyghan ghalymdar shoghyry qazyrghy kezde setiney bastaghan bolar. Áytse de, qazaqqa tórt birdey úly adam (Qúnanbay, Abay, Shәkәrim, Múhtar) syilaghan búl topyraqqa dýniyege kelgen qalanyng da taghdyry beker emes dep oilaymyz. Sondyqtan búl qalany ydyratudan Qazaqstan ýlken ziyan shegedi. Oghan, tipti, kenes kezindegi mәrtebeden de joghary saty belgilegen jón.

Eger Kurchatov kenes kezenindegi yadrolyq jabyq qala bolsa, endi ol barlyq tabighy ghylym salasy jәne tehnologiya qalasy bolyp mәrtebelenui әldeqayda paydaly jәne yqtimal jayt.

Sonymen, astanany qosa eseptegende, mәrtebeli qalalar memlekettik baghynysta bolatyndyghy onsyz da angharylyp túr. Búl qalalar ózderine qajetti jeraumaghymen eshbir audangha ne kirmeui, ne baghynbauy dúrys. Sonday-aq, búlardyng bas jospar boyynsha ghana damuy qolgha alynsa, núr ýstine núr.

1992 jyl. Qazan-jeltoqsan. 6-jalghasy.

 

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

Memlekettik qúrylym

Úsynylmaqshy memlekettik qúrylym jobasy tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh atazanyn qabyldau túsyndaghy onyng qazyrghy jobasymen kelise qoymaytyn bolghanmen, Qazaqstannyng naghyz últtyq memleket bolatyny ras bolsa, dýbәrә qúrylymnan arylghan, últtyq memleket basqaru jýiesin boyyna sinirgen jәne memlekettik qúrylystyng órkeniyetti qúraldaryna sýienuden qasha almaytyny da shyndyq. Taghy bir moyyndaytyn nәrse, qazaq memleketi ýshin kәzirgi ólara shaqta qabyldanbaq onyng alghashqy atazany da kemel memlekettikinen góri ótpeli dәuirge tәn ekendigi. Al, qay zang bolsa da, onyng ishinde atazang da barlyq uaqytqa birdey qasang kýiinde jýzege asa bermey, ózgeriske úshyraytyny ras. Sol sebepten de úsynylyp otyrghan memlekettik qúrylymnyng birte-birte iske asuy uaqyt ýshin de, elimiz ýshin de tiyimdi bolar edi. Basqasha aitqanda, búl joba bet-perdesin birjolata anyqtaghan, aiqyndaghan memleketting әrmen qaray damu jolyna týsui ýshin bәrinen de búryn qajettirek. Sonymen, búl jobanyng iske asuy Qazaqstannyng beli qatayghan kezenimen birge jýzege asatyn birden bir úly is dep moyyndau kerek.

Kәzirgi demokratiyalyq qay memleket te qúrylymyn atazangha sýieytini ras bolsa, elding basty jýginetini de sol zannyng búrmalanbauy men dúrys oryndaluyn qadaghalap, jýzge asyrushy Tóre biyding (konstitusiyalyq sot) bolatyndyghy anyq.

Memlekettik biylik joghary dengeyde ýshke bólinui qazyr da bar. Degenmen, atalmysh joba naghyz biylik bólinisin, tek qana, jogharghy memlekettik dengeyge negizdeydi. Búl joba boyynsha eng joghary zandaushy organ - Qúryltay. Ol bes jyl sayyn parlament qayta saylanyp, ókimet bólinisi qayta jasaqtalghan jana qúramdy bekitken nemese eldegi tótenshe jaghdaygha baylanysty bolatyn elgerler (deputat) mәjilisi. Eki qúryltay aralyghynda Qúryl mәjilisi zang shygharumen, sot (joghary sot - tóbe biyden ózgelerin) jәne atqaru ókimetterining (elbasshydan ózgelerin) ishinara ózgergen ókilderin qayta bekitumen ainalysady. Mәjilisti Úly jәne Kishi Qúryldyng birikken júmysy qamtidy. Ol ýshin Kishi Qúryl zang jobalaryn túraqty týrde әzirlep, úiymdastyrumen shúghyldanady, al Úly Qúryl ony mәjiliste (sessiya) qabyldaydy. Úly Qúryl әr audannan bir elgerding jәne kindik qalalardan (astanany qosa, 5 saylau tóniregin qúrghanda) 5 elgerdin  saylanuymen nebәri 205 adamnan túratyn organ. Kishi Qúryl әrbir 4 audan boyynsha 1 elger jәne kindik qalalardan 1 elger, nebәri 51 mýsheden túratyn túraqty júmys isteushi organ. Ol túraqty alqalar (komiytet)  men komissiyalardan túrady. Qúryltaygha qatysympaz (delegat) retinde Qúryldyng barlyghy 256 mýshesi (elger) qatysady. Qúryltaydy jәne mәjilisti tórbasshy (predsedateli) basqarady, al Kishi Qúryl júmysyn Qúrylbasshy úiymdastyrady jәne ol tórbasshynyng orynbasary bolyp tabylady, әri audandyq mәjilistermen (sessiya) túraqty (olardyng tórbasshylarymen) baylanysty bolady.

Úly Qúryl sonday-aq, kez kelgen bir saylau tónireginde (okrug) bas qosa alatyn keminde 1000 saylaushy jyinalghan saylaushylar mәjilisining sheshimderin qarap, taldap, sheshuge mýddeli.

Jergilikti biylik qúrylymy Jogharghy ókimetterdey biylikti naqpa naq bóliske salmaydy jәne jartylay jegilikti, jartylay memlekettik mazmúngha iye. Aytalyq, audandyq mәjilis arnayy zandar kórsetip, bekitken memlekettik budjetten auys qalghan belgili bir audan tabysynyng bóligin audan budjeti retinde qabylday túryp, ony bekitumen jәne búqaralyq ókimet retinde audangha tәn basqa da sheshimder qabylday otyryp, atqaryluyn audan әkimshiligine tapsyrady jәne qabyldanghan zandardyng dúrys oryndaluyn qadaghalap, Mәjiliske zang jobalaryn úsynumen de shúghyldanady. Sonda audandyq mәjilisten qala, audan kóleminde emes, memlekettik isti atqarysugha tómennen qatysady. Sol siyaqty audan әkimi elbasshynyn (preziydent) taghayyndauymen bola túryp, ol audandyq mәjilis sheshimining oryndaluyn úiymdastyrady, sonday-aq elbasshynyng audan auqymyndaghy uәkili bolyp esepteledi. Qalalyq (kenttik, auyldyq) mәjilis qalalyq (kenttik, auyldyq) budjetting jәne munisipaldyq organdardy qúru jәne onyng júmysyn qadaghalau, qalalyq әmirdin (kentbasshy, auylnay) atqaruyna say sheshimder shygharumen shúghyldanady.

Qala jәne audan mәjilisin tórbasshylar basqarady. Olar mәjiliste saylanady, al auylnay men kentbasshy auyl, kent mәjilisterin jýrgizedi, biraq, atqaru ókimetining tómengi ókilderi retinde búlar mәjilis aldynda esep beredi. Ákim әmirdi, kentbasshy men auylnaydy taghayyndaydy.

Aymaq boyynsha atqaru jana sot biylikteri jergilikti jәne jogharghy ókimet arasyn jalghaushy ókildigi ghana bolady. Elbasshynyng aimaqtardaghy ókildikterining júmysy aimaqtyq ordalarda (Aq orda, Qara orda, Kók orda, Qyzyl orda jәne Sary orda) shoghyrlanady. Olardy basqaratyn ordashylar elbasshynyng úsynuymen Qúryltayda bekiydi. Sonymen birge dәl osylaysha kindik qalalar (astana) mәrtebeleri de bekitiledi.

 

1992 jyl. Qazan-jeltoqsan. 7-jalghasy.

 

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

 

 

Últtyq mýdde

Últtyq mýdde degende últqa qatysty san salaly aspektiler kiretini sózsiz. Til, din, mәdeniyet, ghylym, óner, demografiya t.b. últtyq qaynardyng kózin qalay ashamyz degen saual kókeyde samsaghaly qashan...

Áriyne, Qazaqstan qazaqtyng últtyq memleketi, biraq búl dengre jýzinde ghana, al onyng defaktige ainaluyn tolghanu jogharydaghy san salaly mәselelerding sheshiluin qarastyrumen baylanysty. Qazyrghy jaghdayda últtyq mýddeni memleket tarapynan qamtu mýmkindigi asa shiyelenisti әri qyiyn soghyp otyrghany ras. Endeshe olardyng iske asugha deyingi satysyn nemese memleketting qolgha alugha deyingi alghyshartty qúlshynympaz últtyq potensialdyng kómegimen qamtyp, ótpeli de ólara shaqty bosqa ótkizbeuge bolady.

Búl ýshin týrli saladaghy últtyq parasat biriktirilip, sayasattan tys úiym retinde barlyq kýsh-jiger últtyq maqsat-mýddege baghyshtalsa, últtyq aspektilerdi memleket qolgha alugha deyingi alghyshartty jasau ýilestirilse, ýkimet tarapynan sony әri qaray iske asyru, әldeqayda jenil bolar edi. Aytalyq, әli kýnge til mәselesi boyynsha onyng salalaryna arnalghan nemese ony qayta týletuge baghyttalghan sәue (pozisiya), tújyrymdama (konsepsiya), múratiz (programma), jospar joq. Kez kelgen mәselening múnday sheshim joly bolmasa, ol mәselening jayy dauryghyspen bitedi.

Til mәselesining osylaysha naqty sheshimdik taktikalyq jәne strategiyalyq izderi aiqyndalmaghasyn, basymyzdy taugha da, tasqa da soghyp, aqqu kókke, shortan kólge tartyp, anarhiyalyq әreketke kóshe bastadyq.

Al, ýkimet aldyna qoyatynymyz qay sala boyynsha da isting mәnisine japaytyn talap jәne onyng iske asu mýmkindigi bar ma, joq pa, onda sharuamyz joq. Qazyrghy qazaq ýkimeti sәby ekeni, al qazaq halqynyng ózi oghan ana boluyn úmyta beretinimiz ókinishti.

Kәzirgi kezde qoghamdyq salanyng qay qaysysyn da keulegen populizm ókpegi qabyndyratyn týri bar.

-         Til salasy boyynsha patriotsyghan talay sabaz sayrap-sayrap, ne «jaghy semdi» ne til jaghdayynan danqqa ie bola almaytynyn sezip, ýn-týnsiz óz tirligine kóshti, búl - til populizmi;

-         sayasat boyynsha populister sayasattyng qay jaghynan jýretinin bilmese de, júrttyng aldyna shyghyp dauys qarlyqtyrudan tynar emes;

-         keybir basshy-populister búqaragha qaytsem jaghamyn dep, bedelden beshpet kiyemin dep shetinen saltshyl, as bergish, toy jasaghysh bolyp aldy, búl óz dәstýri men retine say bolsa ghoy, beyitting basyna qay qazaq as berer edi;

-         al óner salasynyng suretshi-populisteri bolsa, birneshe ghasyr búryn ólgen babalar suretin joramalmen salyp aidy aspangha bir-aq shygharuda.

Týrli sala boyynsha osynday jelbuazdyq keyiptegi jayttardy atay beruge bolady. Alayda, júrttyng bәri jappay populist emes-au, biraq solargha mәn bermey, eretini - jaman.

Populizmning qaysysyna da tәn syipat - bar әreketti júrt kózine týsu ýshin jasap, al, isting negizine mәn bermeu bolyp tabylady.

Qoghamdaghy múnday jelbuazdyq shynayy әreket pen jalghan isting ara jigi ashylu mýkindigi joq kezde oryn alady. Neghúrlym nәtiyjeli shynayy is ongha basqan sayyn danghoy populizm etek-jenin jyiya bastaydy. Al, nәtiyjeli is bolu ýshin jýieli oilau men qayratkerlik, tize qosa qimyl kerek. Múnday qosyndy әreket ýshin onyng pisip-jetilu uaqyty kerek. Sol sebpten qazyr qoghamgha paydaly nәrse, eng bolmasa shynayy isten populizmdi aiyra bilu, neghúrlym populizmning bet-perdesi ashylghan sayyn ony naqty qablet almastyratyn bolady.

Sondyqtan da últtyq mýddege úly kózqaras bolmay, aldamshy populizm qaybir últtyq aspektini qogha alyp, damytudy tejeydi jәne onyng bereketin ketirip, mәnin tómendetedi.

Sonymen, últtyq memleketting bolashaq subektivtik sferalaryna ainalatyn keybir últtyq mýddeli salalargha oy jýgirteyik.

1992 jyl. Qazan-jeltoqsan. 7-jalghasy.

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

Ishki sayasat

Kez kelgen memleketting ishki sayasatynyng (IS) kólemi dәuir sayyn tarihiy-sayasy jaghdayyna baylanysty qúrylady. Al, bizding Qazaqstan - jaghdayy jaghynan ózining derbes memlekettigin jana ghana jariyalaghan memleket. Demek, onyng IS- nyng nysanasy - jariyalanghan memlekettikti týbegeyli qúru. Búl maqsat bir birine tyghyz baylanysty eki shartty qajetsinedi:

-         ishki tynyshtyq;

-         ekonomikalyq damu joly.

Dәl qazyrghy kezde syrttan Qazaqstangha tóner naghyz alakózdik sezilmeydi. Alayda, syrtqy faktordyng (mәselen, Resey jayynyn) qazaq elining IS-na aitarlyqtay әseri bar. Basqasyn bylay qoyghanda, Qazaqstangha Resey jaghynan әlmәli iydeologiyalyq diyversiya boy kórsetip qala jazdauda. Degenmen, respublikanyng ishki faktory (aluan últ ókildi búqaranyng bir birine kýmәnsizdigi) erekshe sayasy tútqa bolmaq. Osy orayda, Qazaqstan basshylyghynyng kәzirgi IS-y әr últ ókilderinen qúralghan halyqtyng sayasy birligine baghyttaluda. Alayda, búl qazyrghy ainalanyng bәri últtyq-nәsildik, diny sharpysu kezinde shynayy әri tabighy týrde jýzege asa qoyatyn jayt emes.

Qazaqstandyqtardyng birligi sospartiyadan ýmit etilip, ol úiym KOKPnyng múrageri boldy. Onyng qúramynda basym bóligi qazaqtar bolyp, әr últ ókilderi kirgenmen, búrynghy «internasional» syipatty irgetasy bar búl partiya Qazaqstandaghy búqarany sayasy biriktirushi bola almady. Dýniyege Halyq kongresi partiyasy kelip, atalmysh missiyany búl da qozghap kórdi. Kýtken nәtiyje bolmady.

Endi sayasy biriktiru rólin oinap, sahnagha «Qazaqstan halqynyng birligi» qozghalysy shyqty. Alayda, sayasy újymdasudyng aluan týsti Qazaqstan halqy ýshin búl joly da jýzege asuy ekitalay.  Áriyne, qozghalys qúramyna san jaghynan әr últ ókili tartylatyndyghy sózsiz. Biraq búl úiym, is jýzinde osy qúramymen elding IS-na onyng júrtynyng birlik ýshin qayratkerligin oyata qoyar ma eken? Óitkeni, atalghan ýsh sayasy úiym da halyqty jogharydan ýndeu ne iydeya tastap, «mobilizasiyalyq» tәsilmen biriktirgisi keledi. Búdan shyghatyn nәtiyje az. Halyqtyng ózi tómennen tabighy jolmen, tabighy qajettilikpen qúlshynys arqasynda ghana birigedi.

Al, Qazaqstanda halyqty tómennen úiymdastyrudy qolgha alghan úiym bar ma? Bar. Ol - «Azat». Áriyne, «Azat» әueli Qazaqstan halqyn emes, qazaq últyn biriktiruden bastaghany belgili. «Azattyn» respublikada keng kólemde qanat jangyn qazaq últynyng sayasy biriguining tarihy kórinisi dep moyyndaytyn uaqyt jetti jәne búl jayt tabighy jolmen últ ózine tәuelsizdik qajetsingennen baryp jýzege asqan birigu prosesi edi. Demek, búqaranyng sayasy biriguine alghyshart retinde әldebir iydeyany nemese maqsatty nysana etui shart eken.

Al, Qazaqstanda bir ghana últ - Qazaq halqy bolghannan keyin, onyng júrtshylyghyn biriktiru ýshin әueli últtyng birigui shart ta, al qalghan diasporalyq bóligin soghan toptasatynday jaghday jasau kerek. Múnday jayt asa kórnekti bolmasa da, «Azattyn» tónireginde boluda. Alayda, búl proseske birden bir kedergi bolyp otyrghan «Azattyn» taktikalyq, strategiyalyq maqsatyn aiqyndaytyn basshylyqtyng bolmauynda. Jәne de ol basshylyqqa úiymdastyru qableti men baysaldylyqtyng jetispeuinde.

Memlekettik ókimet ókilderining «Azattyn» biriktirgishtik qabletin qoldau ornyna ony arazdatu faktory dep sanap, túnshyqtyru faktlerining kezdesui ókinishti. Mәselen, aqtóbelik «Azattyn» orys әieldi oblystyq kenes deputattyghyna úsynuy biylik tarapynan jasalghan týrli qyitúrqylyqpen iske aspay qaldy. Demek, búl jolda da ókimetting keybir ókilderi biylik pen bedel monopoliyasynan aiyrylghysy joq.

«Azattyn» key jaghdayda jeniske jetip jýrgeni ras, sayasy tәjiriybesiz búl úiymnyng múnday nәtiyjesi, әzirge qúlshynymgha (entuziazm) baylanysty bolyp otyr. Eger de qazaqstandyqtardyng biriguining alghysharty, әueli qazaq halqynyng birigui ekendigi moyyndalsa, «Azattyn» taghdyryna resmy de, beyresmy jaghynan da nemqúrayly qaraugha bolmaydy.

Qazaq halqynyng ózi әli kýnge orystildi jәne qazaqtildi bolyp eki jarylyp otyrghany ayan. Tipti, key uaqytta Qazaqstandaghy últtyq mýddege baylanysty sayasat osy eki «jartynyn» tartys syipatyna ainalyp ketetini de ras. Búl jayt - qazaq últy ýshin de, Qazaqstan ýshin de óte qauyp!

Qazaqstandyqtardyng yntymaghy, әueli eki aluan syipatty qazaq tarapynyng biriguine  baylanysty. Sondyqtan Birigu mәselesi osy jerden izdelu kerek.

1992 jyl. Qazan-jeltoqsan. 8-jalghasy.

 

 

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

 

Syrtqy sayasat

Qazaqstannyng syrtqy sayasaty (SS) әzirge qos jaqty bolyp otyr:

-         qyiyr shetelge baghdarlanghan;

-         tayau shetelge baghdarlanghan.

Sayasatta úyandyq bolmaytyny ótirik emes. Sondyqtan AQShtyng ala kózqarasynan yadrolyq qaruly el bolmaymyz desek te, bizge qarsy úyang sayasat jýrgizilmeytini ras. Sol sebepti de, qyiyr shetelmen basty sayasat kәzirde ekonomikalyq qatynas bolsa da, orayy kelgende yadrolyq qaru qoldan op-onay susyp ketpeu jaghyn esten eshuaqytta shygharmaghan abzal.

Bizding tayau shetelmen basty sayasatymyz Reseymen aradaghy sayasatqa negizdeletini belgili.Alayda, eng qyiyny sol, Resey túraqty sayasatty el bolmay otyrghandyghy. Tipti, әri-beriden song Tarihtyng kýntәrtibinde Reseyding ydyrauy túrmasyna kim kepil?

Resey beyne bir qyltamaqqa shaldyqqan janday. Onyng ózegin ózge elding damyghany, tynyshtyghy órteydi. Al, ózining búl dýniyede qalatyndyghyna kýmәni bolghasyn, ainalasyna qytymyrlana qatynasuda.

Qazyrghy Reseydegi ishki sayasattyng berekesizdigine jýzdegen jyldar boyghy imperiyanyng orys últyna sinirgen әsireqojayyndyq minezi búl halyqtyng KSROdan qalghan federasiyany da ústap qaluynyng dәrmensizdigin kýn ótken sayyn kórsetude. Orystar ýshin eng jaqsy kezeng sol uaqytta bolar, bәlkim,  óz boylaryndaghy «úlylyq auruynan» qútylghanda ghana.

KSROnyng ydyrauy Gorbachevtyng qysymgha úshyrauymen baylanyssa, Elisin biyligining qyspaqqa týsui de, Reseyding ydyrauynan habar berui mýmkin. Alayda, búl shaq Dýnie jýzi boyynsha eng qauypty sәt boluy ghajap emes. Óitkeni, órkeniyetsiz imperiyanyng ydyrauy da órkeniyetsizdikke úrynuy yqtimal. Sondyqtan, Qazaqstan múnday auyr sәtke әrqashan dayyn boluy kerek.

1992 jyl. Qazan-jeltoqsan. 9-jalghasy.

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

Ekonomikanyng keybir qaltarysy

Adamzat tarihyndaghy qoghamdyq tabystyng birden bir kózi әruaqytta da jekemenshik bolyp keldi, 70 jyldan asa menshiksiz ómir sýrgen Kenes odaghynyng halqy kәzirgi ekonomikalyq ólara kezendi imperiyanyng qúlauymen ghana baylanystyruda. Al, múnyng jay-japsaryn últsyzdanghan qazaq halqyna úghyndyru iydeologiyasy әli kýnge bolmay otyr. Ámirshildikting әngirtayaghynyng astynda tirlik etken halyq toqpaqtan bosaghasyn bostandyqty ne isterge bilmey, әure boludyng da retin taba almay otyrghanday. Bazargóy («naryq termiyni dúrys emes, ol - «rynochnaya senanyn» balamasy)  ekonomikanyng bastalghanyna jylgha juyqtasa da, әsirese, qazaq bayghús qalay kýn kóruding jolyn bilmesten, әleumettik jaghdaydyng qiyndyghyna qaramastan «kóppen kórgen úly toygha» balap, jaybaraqat kýy keshude.

Qazyrghy jana ekonomikalyq qúrylymdardy qoldau men antimonopoliyalyq komiyteti jәne jekeshelendiru men kәsiporyndardy memleket iyeliginen alu komiyteti shyntuaytyna kelsek,  respublikada bazargóy ekonomikanyng irgetasyn qalaushy organdar retindegi naghyz mәnge ie bola almay otyr. Múnyng basty sebebi, búl eki salanyng Qazaqstannyng qazyrghy bazargha enuding basqy jaghdayynda bir birinen ajyraghysyz qyzmetterining eki organgha ainalyp, eki bólektenuinen. Kәzirgi bazardyng basqy dәuirinde jekeshelendiru men bazargóy qúrylymdardy qoldau bir prosesting birtútas satysy. Sol sebepti, birtútas prosesti eki bólip, eki organgha basqartu qazyrghy kezde jana ekonomikalyq qúrylymdardy qoldau jәne antimonopoliyalyq komiytetting júmysynyng pәs tartuyna aparyp soghuda. Óitkeni, jana qúrylymdardy qoldaytynday búl organnyng shynayy dәrmeni joq, al ýstemsizdendiru (antimonopoliyalyq) isi eldegi memlekettik ýstemdikti bazargóy qúrylymdargha bólshekteu degen sóz. Al, búl jayt bir ghana organnyng mindeti emes, memleketting mindeti bolyp tabylady. Múnday qúbylysty nauqan etpey-aq, jana qúrylymdargha basty qoldau jasasa, memlekettik monopoliya ózinen ózi ydyrap, jana jekemenshiktik monopoliyanyng tuyndau mýmkindigi payda bola bastaydy. Al, jana qúrylymdardy ýstemsizdendiru qazyrghy memlekettik qúrylymdardy monopoliyadan qútqarudan góri onay әri syrqatsyz.

Bizding eldegi atalmysh qos organnyng «qyzmeti» bir birimen baylanyspay, ógeysy qaraghannyng kesirinen ekeuining de qyzmeti mandymaydy. Qúrylymdar jekeshelenuge qúlshyna kirispey, amalsyz uaqyt talaby bolghandyqtan týsedi. Al, jana qúrylym bolghannan keyin, qoldau komiyteti ony qolday almaydy, oghan qauqary da joq. Sondyqtan da bir prosesting osy qos baghytyn biriktirip, birtútas bazargóy ekonomikalyq komiytet qúryp, onyng júmysyn ýsh salagha bólgen jón:

-         jekeshelendiru jәne memleket iyeliginen alu;

-         jana ekonomikalyq qúrylymdardy qoldau jәne antimonopoliyalyq qyzmet;

-         bazargóy ekonomikanyng iydeologiyasy men búqarany bazar (ryinok) negizine sauattandyru.

Sóitip, dýniyege naghyz memlekettik bazargóy komiytet kelse ghana, sol syipatty ekonomika alshang basady.

Qazyrghy kezde auyl sharuashylyghynyng bazarlanuy óte bayau jýrip keledi jәne oghan memlekettik kózqarastyng da septigi tiydi. Óitkeni, sovhozdardyng tek qana mesheuleri ghana memleket iyeliginen alu kózdelgeni ras. Sóitip, jyl boyy mesheu sovhoz da jekeshelenbedi, al aldynghy qatarly sovhozdar mesheulene bastady. Demek, sovhozdyng mesheu, tabystysyna qarap, jekeshelendiru dúrys emes. Óitkeni, sovhoz atauly ózining bar mýmkindigin tauysty. Tabysty sharuashalyqtar da, týrli sebeptermen uaqyt tezine shydamay, mesheulenui tabighy jayt. Áriyne, biyl kýzge deyin mal sharuashylyghynyng denin jekeshelendiru tiyimdi bolar edi. Endi osy qateni qystay ayaqtap, kóktemgi mal sharuashylyghynyng negizgisi bazargóy syipatty bolsa, aldaghy jaz mal sharuasynyng naghyz bazaryna ainaluy ghajap emes.

Astyq sharuashylyghy da biylghy eginning bitik shyghuymen ózderin әupirimdep ústap otyr. Kelesi jyly astyq qansha mol bolsa da, ony memleketke tapsyrudy úiymdastyru qyiyn bolady. Óitkeni, jana astyqqa deyin sharuashylyq mýshelerining psihologiyalyq jәne ekonomikalyq kózqarastary mýldem ózgerip ýlgeredi. Sol sebepten de astyq sharuashylyghy da, jana qyrman nauqanyna deyin qúrylymdyq syipaty bir jaghyna shyghyp tynghany memleket ýshin de, búqara ýshin de asa paydaly.

Auyl sharushylyghy bazargóy ekonomikagha ótude syrqatty jaghday bolmas ýshin totalitarlyq jýiening kәtesin týzete otyryp, bazar soqpaghyna týskeni dúrys. Ol ýshin auyl sharuashylyghyndaghy tәuekel syipatty mal jәne astyq sharuasyn bir retke keltiru kerek. Aytalyq, Aqtóbe oblysynyng Bayghanin audany shóldi meken bola túra jýzdegen otar qoy óriske shyghyp, jerding de shúrayy ketip boldy, «Edilbay» túqymdy qoydyng da túrqy kishireyip, tozyp bitti. Al múnday shóldi jerlerge týie men jylqy maldaryn órgizgen anaghúrlym ynghayly әri ekologiyalyq tiyimdi bolar edi. Óitkeni, jylqygha shóp shabudyng qajeti joq, demek, jer qyrtysy tozbaydy. Az ylghaldyng ózi jyl ma jyl jerding shúrayyn qalpyna keltiruge ýlgeredi. Al,qoy-eshki malyn Yrghyz audany tәrizdi suly da nuly ónirge órgizgen malgha da, adamgha da әbden ynghayly. Jalpy, shóleyt mandaghy qoy-eshki sharuasyn tәuekel astyq sharuashylyghynyng jerine kóshirgen dúrys. Al, «tiyse - terekke, tiymese - bútaqqa» dep dәn sebetin astyq sharuasyn týgelimen qoy-eshki baghu kәsibine kóshirgen maqúl.

Sonda, azayyp, joyylugha ainalghan Dalanyng sәni jylqy men týie baghu kәsibi paydasyz sanalatyn qoy sharuashylyghynyng ornyn basady, al qoy-eshki baghu kәsipshiligi, aspannan jauyn kýtip jaltaqtaghan astyq sharuashylyqtarynyng ornyn basyp, jerdi zorlap azdyru isin týgelimen yghystyryp shygharady. Múnday jaghdayda sharuashylyqtardy jekeshelendiru kezinde eskerip, iske asyrugha әbden bolady.

Qazaqstanda jylqy men týie kәsibine de jaramaytyn jerler bar. Biraq ol manda әdette jez kiyigimiz órip jýr. Ókinishke oray, qazaq dalasynyng osy bir kiyeli januaryna tiyesili kózqaras әli de oilastyrylmay otyr. Jalpy, elde memlekettik baghynystaghy sayghaq kәsibin qúratyn mezgil jetti. Múnday kәsipke kóp shyghyn qajet emes, qayta ol memleketke altyn týrindegi tabys әkeleri sózsiz. Ókinishke qaray, búl tabys kózi anarhiyalyq syipat alyp, memlekettik dengeydegi qylmys jasalyp, pәk aiuannyng ondy-soldy joyyluyna tap kelude.

Eger de qazyrghy myshtay (qapteser tyshqan) kórpeshterdi baghyp, kýlli zyian shegip otyrghan auyldar negizinde memlekettik sayghaq kәsibi qúrylsa, ol elge de, qúm basyp anyzaq keptirgen auyldargha da mol payda bolar edi. Kiyikti jazyqsyz qyrghan sol auyl jigitterin qylmystan da qútqarar edi. Al, múnday kәsip:

-         kiyikting sanyn kemuden saqtau;

-         ony semirtip, memleketke ótkizumen;

-         kóbeytumen;

-         kiyik ónimi óndirumen ainalysar edi.

Bәlkim, sonda mesheu auyldar Dalanyng jandy altynyn baghyp, memleketke naghyz altyn jylghasynday qadyrly kóriner me edi?!

1992 jyl. Qazan-jeltoqsan. 12-jalghasy.

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

Til

Qazaq tilin qolgha alghan 1989 jyldan bergi ýsh jyl esirik qúlshynymmen es ketirip, uaqytty bos ketirgen uaqyt ekenin moyyndaytyn kezimiz bolady, әli! Ras, kәzirgi qazaq tilining qoldanym ayasy búrynghymen salystyrghanda shýkirshilik. Sangha san qosyluda. Tilge degen qúlshynym kóbengde. Alayda, búl kórinis til taghdyrynyng tónireginde tógilgen terding nәtiyjesi emes, bәrinen búryn Uaqyt talabynyng ghana kórinisi. Al, eger búl kóriniske naghyz qayratkerlik pen memlekettik resmy kózqaras qosylghanda, bәlkim, qazyrghy til jónindegi jaghday da, jelbuazdanghan dauryqpa sayasat ta, basqa boluy yqtimal. Sonda biz ne istemedik?

Eng әueli memlekettik mәrtebege ie bolghan til ýshin onyng memlekettik dengeyinde qoldanyluy ýshin alghyshart jasalghany jón bolar edi. Al, ol qarapayym da, qordaly ýsh salany qamtidy:

-         terminologiya;

-         orfografiya;

-         orfoepiya.

Qazaq tili ózining Qypshaq zamanynan keyin amorfty tilge ainalghanyna qazyr kóz jetip otyr. Kez kelgen damyghan tilding shyny - resmy til bolu. Resy til  degenimiz -  kez kelgen derlik sózi naqty úghymmen qamtylghan til. Al, bizding qazyrghy tilimizdegi kez kelgen sózge kez kelgen maghyna teluge bolatyn jaghdaygha jettik. Búl - til mesheuliginen, oghan degen kózqarastan payda bolatyn nәtiyje. Endeshe tilding damu kórsetkishi - onyng әr sózining naqty úghymdy bildiru dengeyine jetui. Ol ýshin ne isteu kerek?

Birinshiden, tilding Úly termin jyinaghyn (sózdigin) birtindep qolgha alu kerek. Áriyne, ol tildik salalargha bólinip,  salalyq termin sózdikterin qúraytyny ras. Alayda, kәzirgi shyghyp jýrgen terminologiyalyq sózdikter, subektivti syipat iyelenip, avtorlardyng dolbarymen shyqqan tuyndylar ispetti. Múnday sózdikter aldyna әli kýnge tildik zandylyq, konsepsiyalyq prinsipter men termindik teoriya úsynylmaghandyqtan, subektivizimnen sýrinude. Jalpy, múnday isti qalay úiymdastyrghan jón?

Ataq-danqyna qarap emes, qazaq tilining naghyz bilgirleri men ghalymdaryn biriktirgen memlekettik til komiyteti qúrylar (bolmasa búrynghy terminkom) bolsa, termin jónindegi is obektivtirek boluy ýshin bylay úiymdastyrghan maqúl. Áueli osy organ qazaq tili terminologiyasy tújyrymdamasynyng jobasyn jasap, búqaralyq taldaugha úsynady.Taldaugha týsken argumentti pikirler men qaghidalar iriktelip baryp, tújyrymdamanyng synaq jobasy bekitiledi.Synaq joba birjyldyq syngha týsip, tolyqtyrumen baryp, týpkilikti  týrde tilkom bekitedi.

Mine, sodan keyin baryp, qazaq tilining terminologiyalyq sózdigin jasau bastalady. Múny da әri qaray úiymdastyratyn әlgi terminkom ne tilkom. Ol ýshin búl organ ay sayyn belgili bir terminder tizbegin jariyalap, soghan balamagha ekshem (konkurs) jariyalaydy. Balama termin ekshelu kezinde termin tújyrymdamasynyng talabyn qanaghattandyratynday prinsippen jәne pikirtalas búqaranyng kóz aldynda jýretin proseske ainaluy qajet. Áytpese, kәzirgi balamany bekitu eshbir argument pen prinsipke sýienbey, onyng baspasózde neghúrlym kózge kóp týsip, auyzeki kóp aityluyna oray tandaluy óte sәtsiz de obektivsiz tәsil.

Ekinshiden, tilding qaytadan qolgha alatyn bir salasy - orfografiya. Orfografiya ýshin qazaq tilining jana dәuirindegi jana tújyrymdamasy qajet. Orfografiyalyq sózdikti osydan keyin baryp, qolgha alghan jón. Sonymen birge qazaq tilining orfografiyalyq zandylyqtaryn baspasóz ben basqa ónimderinde baqylau organy bolghany jón. Óitkeni, songhy kezderi әuesqoy basylym men baspalardyng kóbengine oray, tilding jazbasy týrli soraqylyqtargha dushar boluda. Osy qiyanatty boldyrmaudyng joly qarastyrylmasa, damyp, resmiylenip ýlgermegen qazaq tilinen sau-tamtúq qalmaydy.

Ýshinshi sala retinde, orfoepiyany alsaq, qatelespeymiz. Óitkeni, auyzeki tilde qazaq tilin sauatsyz sóileu oryn alyp, ol barghan sayyn beleng aluda. Mәselen, «shopandy» - «shaban» (shaban - jýrisi ónbeytin at), «otardy» - «atar» (orys tilinen engen núsqa kýiinde aitylyp jýr), «retti» «rez» dep búrmalau әbden sinip barady! Demek, qazaq tilining diksiyalyq jaghdayyn qamtyghan orfoepiyalyq sózdik te qajet jәne ony shygharu uaqyt talaby.

Qazyr qazaq tilining mәrtebesi ózektenip túrghanda, ony ýirenushiler sany ýstemelenude bolghanymen, tildi ýirenu metodikasynyng óte nasharlyghynan, tipti, joqtyghynan, ony ýirenuge degen qúlshynym tez suyp qaluda. Al, shyndyghynda, qazaq tili orys tilinen eki ese jenil til. Óitkeni, bizding tilde rod joq, jәne ekpin (udareniye) birynghay songhy buyngha týsedi. Qazaq tilining tabighaty zandylyqty sýiedi jәne iskluchenie joqqa tәn. Múnday til tez ýiretiledi әri tez damidy.

Qazaq tilin ýiretu metodikasynyng san salaly týrin: dәrishanalyq, teledidarlyq, grammatikalyq, sonday-aq, terendetilgen jәne jenildetilgen salalary boyynsha ekshem (konkurs) úiymdastyru arqyly damytugha bolady. Alayda, olargha da aldymen tújyrymdama (konsepsiya) bekitilui kerek. Jalpy, tilge baylanysty kez kelgen qújat jobasy jariyalanyp, ol búqaralyq talqydan ótip baryp bekitilgeni әruaqytta obektivti bolyp tabylmaq.

Sonymen birge qazaq tilge kózqaras pen niyetti qúlatu ýshin týrli iydeologiyalyq yrghauyshtardy (rychag) qoldanghan tiyimdi. Mәselen, sheteldik teleserialdardy tikeley qazaq tiline audaryp, berip túrsa, qanday qoldau bolghan bolar edi. Sonday-aq, balalargha arnalghan sheteldik qyzghylyqty kino, teleónimderdi orys tilinen búryn oraghytyp kórsetken til ýshin ýlken útymdy.

Ol ýshin «Qazaqfilim» birlestigining audarma salasyna tikeley memlekettik qoldaudy ayamaghan jón. Kәzir qazaq әlipbii jóninde de aluan pikir órbude. Jalpy әlipby harpyn tandauda myna jayttardy eskerse bolghany, qay әlipby kerek ekeni ózinen ózi shyghady:

1.     әlipbiyding tarihilyghy;

2.     әlipbiyding qazaq tilining syipatynan auytqymauy;

3.     bolashaq býkiltýrkilik ortaq әlipby jasaugha qayshy kelmeui;

4.     órkeniyettik damu talabyna say boluy;

5.     tilding damuyna әlipbiyding kedergi bolmauy.

Atalmysh sharttargha toqtalsaq, 1-jayt boyynsha, qazaq halqynyng tarihynda tórt haryptyq núsqagha negizdelgen bes әlipby (qypshaq jazbasyn eskermegende) bar, tas jazbasy (runikalyq haryp) arap әlipbiyi, Ahmet núsqasy, latyn harpy jәne kirilisa negizdi әlipbi. Búlardyng qaysysy da neghúrlym alys bolghan sayyn soghúrlym ystyq ta qasiyetti sanalady. Biraq tarih ýshin búlardyng qaysysy da qúndy jәne birdey.

2. Qazaq tilining syipatyna barynsha negizdelgen tas әlipbi, Ahmet núsqasy jәne osynyng negizinde dýniyege kelgen latyn harypty әlipbiy.

3. Kәzirgi jalpytýrkilik sauat dýniyesi ýsh týrli haryp qoldanuda; latynsha, arap, kirillisa. Azattyq alugha baylanysty songhy әlipbiyding otarlyq syipaty eskerile túryp, kirillisadan jappay jiyirkenu jaghdayy jýrude. Búl jayt KSROlyq týrkilerdi kirillisadan týbinde ajyratatyny anyq. Sonda tandauymyzgha eki úly harypqa negizdelgen әlipbiyding ghana býkil týrkini birynghay haryptandyru mýmkindigi qalmaq.

4. Sayyp kelgende, qazyrghy tilimiz ýshin, ony tezirek damu jolyna mýmkindik beretin әlipby qajet ekendigi. Al, búl talapty birden bir qanaghattandyratyn latyn harypty әlipby jәne búl qazyrghy әlipbiyden arap harpynday alys emes, «ýsh qaynasa, sorpasy qosylady». Yaghni, kirillisadan latynshagha ótuding syrqatsyzdyq talabyn da, qanaghattandyrady jәne órkeniyetti tehnikalyq qúraldargha da iykemdi. Qysqasy, latyn әlipbii qazaq tilining damuyna túsau bolmasy aiqyn. Endeshe әlipby jónindegi ambisiyaly pikirtalas latyn keyipti harypqa toghysyp, tez arada toqtamgha keletin uaqyt jetti. Óitkeni, til damuynyng qazyrghy negizi - әlipbiyde.

Alayda, әlipby mәselesi býkil týrki bolyp bas qatyratyn jayt. Sondyqtan, týrkilik ortaq әlipby tújyrymdamasyn birigip jasaghan dúrys. Álipby úqsas bolsa, tilderding tuystyghy is jýzine asady.

Til sayasaty jóninde eskeretin bir jaghday, kәzirgi qazaq tili uaqyttyng mýmkindik arnasymen damuda. Eger til damuynyng búl aghysyn jasandy týrde ne tezdetip, ne kýsheytsek, til sayasatynyng búl zardaby ózge sayasy salany qamtyp ketui ghajap emes. Til damuyna kýsh emes, tek qana jaghday jasau tiyimdi. «Ornynda bar onalatynyna» әruaqytta shýkir eteyik.

1992 jyl. Qazan-jeltoqsan. 13-jalghasy.

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

Din

Tarihta eshbir últ ne halyq tabynusyz bolghan emes. Áriyne, 70 jyl boyy Jaratqandy úmytsaq ta, onyng ornyna Marks, Lenindi qoyyp shoqyndyq.

Kәzirgi Qazaqstan sayasatynda ebropalyqtargha biz naghyz músylman emespiz dep sayasy aqtalatyndaymyz. Al, TMD dengeyinde islam fundamentalizminen ózimizding alshaq ekenimizdi kórsetu tayau shetelge baghyttaghan sayasatymyzdan oryn alady. Sayyp kelgende, bizding músylman eline ainaluymyz bireuge qauyp, ózimizge sor bolmaytynyna týpkilikti kóz jetkizip, bir dinning eteginen ústaugha den qoya bastaytyn uaqyt alda ekeni ras. Degenmen, kәzirgidey ólara shaqta memleketten dindi bólip, zayyrly el bolamyz degenmen, halyq dinnen, din halyqtan bólinbek emes. Demek, dinning Qazaqstan ýshin bәribir sayasy nysangha ainaluy sózsiz. Endeshe, halyq dinge qazyghyn ainalghan attay baylansa, biz bosqa uaqytty nege óltiremiz? Memlekettik jolmen damymaghan din, anarhiyalyq, missionerlik syipatpen damysa ne bolady? Fundamentalizm men diny soqyr senimning kókesi sonda boluy mýmkin ghoy. Sondyqtan, resmy dindi bólektegenmen, memleketting kóz qyry qazaq últynyng músylman dinin ekinshi ret qabyldaudan syrqatsyz, erikti de sauatty, jýrek qalauymen jýzege asatyn qúbylysqa ainalugha alghyshart jasauy qajet.

Kәzirgi ótpeli shaqta әr audanda bir meshit ashylyp, әr aimaqta bir medrese qúryluyn qamtyghan jón. Al keyinnen búl ýrdis әr auylda bir meshit, әr audanda bir medrese bolatynday jaghdaygha damidy.

Bir ókinishtisi sol, qazaq tilin ýiretu metodikasynyng joqtyghynday, arap tilining ýiretu metodikasy da kәzirgi mezgilde óte qat. Osynyng kesirinen әr ústaz ózinshe ýiretip, arasha ýirenis talapkerlerding talabyn taugha tiregendey bolyp, qyiyn isti qolgha alghanday niyette bolatyn shәkirtte shala ýirengen әripterin ózgege ýiretuge kirisip, osylaysha dýmshelik populizm jandanyp kele jatqanday.

Áriyne, kәzir Qazaqstangha, әsirese, dinshil týrik aghayyndar din jaghynan qol úshyn úsynuda. Alayda, tabighatynda zerek qazaq bir auyq diny sauatty ózi qolgha alatyn uaqyt keldi ghoy. Áytpese, Qazaqstanda bastapqy islamnyng tarauyna araptar, onyng túraqtanuyna tatarlar, endi onyng qayta týleuine týrikter kirisse, qazaqtyng ózi qashan dindarlyqqa jetedi? Sol sebepti músylmandyq sauat pen meshit júmystaryna halyqtyng ózin kәzirden bastap kiristirgen dúrys. Aughanystannyng kәzirgi bas dindaryn tughyzghan qazaq, Týrkistandy ekinshi Mekkege ainaldyra bilgen qazaq baysaldy músylmandyqty әli-aq qalpyna keltirer. Ol ýshin din jazuynyng qajetin qanaghattandyru ýshin Týrkistanda arap harypty baspa qúrudy qolgha alu qajet. Sonymen birge onda diny salauatty uaghyzdaushy radioobekt úiymdastyrghan jón.

Dindi qazyrdyng ózinde tәrbie qúraly men әruaqtar aldyndaghy jauapty oryn etetindey mýmkindik bar. Aytalyq elding qay týkpirinde de qasiyetti qorymdar jetkilikti. Olardy meshitterge tirkep, shyraqshylar bólinse, qazaqy senimning qayta týleuine oryn bar.

Ókinishke qaray, kәzir emshilik, tәuip, baqsylyq salasynda dýmshelikke úrynu etek jaya bastady.Tipti keybireuler ózderin tirisinde әulie atandyryp jýr. Búl - qazaqy úghymnyng qadyryn ketiru emey nemene? Qazaq úghymynda tiri kezinde qasiyetti batyr, bi, baqsy, bay, tәup t.b. elge qadyry singender ólgesin baryp, әruaqqa ainalghasyn, әulie atanatyny ras. Osydan baryp halyqta әuliyening basyna týneu úghymy qalyptasqan. Sondyqtan da, tiri kezinde eshbir әulie bolmaydy jәne eshbir tәuip bir qora adamdy birden emdemegen.

Kәzirgi kezde әruaqty, bioóristi, erekshe qabyletti jandardy meshit isine baylanystyryp, olardyng halyqqa shynayy qyzmetin dinmen qayta tabysugha yqpal retinde nege paydalanbasqa.

Ókinishke qaray, qazyr әruaqty «arqalaghan» keybir jandar populizmning ekstrasenstik týrimen ainalysuda. Halyq boyyndaghy әli arylmaghan qúldyq psihologiya kez kelgen shapaghatty kókten kýtuge әdettendirgeni kәzirgi ekstrasensterge fanatizmmen den qoidan kórinude.

Emshilikting syipatyna taghy bir tәn jaghday - býkil baqsylar men tәuip, synyqshylardy bir jerge shoghyrlandyryp, em kindigin jappay qúru bolyp otyr. Al, tarihta múnday jandar shoghyrlanyp, mekemege ainalmaghan. Bәlkim, olardyng qabyletteri men qasiyetteri de sonda shyghar?!

1992 jyl. Qazan-jeltoqsan. 14-jalghasy.

 

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

Halyqnama

Últ mýddesining qazyrghy tandaghy basty salasy halyqnama (demografiya) bolghandyqtan da, búl aiyryqsha sayasatty qajetsinetin pәn bolyp tabylady. Alayda, Qazaqstan halyqnamasy әli kýnge jýieli týrde óz soqpaghyna týsken joq. Búl ýshin san aluan diasporaly elimizde halyqnama zerdejayyn (zertteu institutyn) qúratyn mezgil de alys bolmas.

Qazaqstannyng últtyq memleket bolyp qaluy, qazaq últynyng sany men sapasyna baylanysty ekeni ayan. Sayyp kelgende, til, din sekildi ózekti qúndylyqtar osy jaytqa tәueldi. Endeshe eng bolmasa sanymyzdy qalay molaytamyz degen saualgha elde talay әuesqoy demograftar bas qatyryp ta ýlgerdi.

Sandy kóbeytuding negizinen eki joly bar ekeni belgili. Kelim-ketim (migrasiya) jәne tabighy ósim (tuylym). Kelim-ketim mәselesi әruaqytta da eriktilik syipatta bolmasa, ony kýshteu yaghny basqany ketirip, qazaqty keltiru jaghdayy jalpy sayasatty mort syndyruy yqtimal. Kelim-ketim sayasaty negizinen ketirip, keltiru prinsiypine emes, ketip,kelu prinsiypine negizdelse jetip jatyr. Songhy kezde kelu jayttarynyng ózi әjeptәuir qúbylysqa ainaldy. Al, kelim-ketim derekterine sonsha mәn berip,sayasy syipatqa ainaldyrudyng da sonshalyqty qajeti joq. Qazaqtan basqanyng óz elderine ketui olardyng óz últtyq otanymen tabysuy emes pe, tipti, qazaq memleketin moyyndamaghandyqtan da ketip jatqany qanshama! Endeshe «ondaylargha oibay, kete kórme!» - deuding ornyna «tayyp túr!» deumen arada «ten» tanbasy bar ekenin úghatyn uaqyt jetti.

Kәzirgi kezde (ótpeli dәuirde) kelem degen qazaqty qúrghaq qúlshynyspen ghana qabylday túrghan maqúl. Eger búghan memlekettik mәn berilip, sayasy jaghday tughyzylsa, onyng ekijaqty ziyany bolmaq:

-         ishimizdegi ózgelerding alakózdigi artyp, oghan qarsy jergilikti jerlerde josparly ister jýredi, ishki sayasattyng ishegi qatayady;

-      kәzirgi qyiyn shaqta Qazaqstandy otanym deuden góri onay oljaly mekenge ainaldyrushylar kóbeyip, memleketke әsire mindetsiytinder kóbeye bastaydy. Al, shyn mәninde qazaqta әli mindettenetindey memleket qúrylyp bolmaghanyn eskergen dúrys. Qysqasy, qazyrghy kezde Qazaqstan ýshin eng aldymen onyng memleket qúrylysyna az da bolsa paydasy barlar men moyyngha týspeytinder jyinalghany dúrys. Alayda, shet qazaqqa bosqyndyq tuyp jatsa, amal joq, olar sózsiz qabyldanuy tiyis.

Shet qazaqty keltiruding qanday tiyimdi joldary bar? Ol Qazaqstangha jerlestik dengeyindegi (shetelde ru men әulet basy, tayau shetelde audan men kәsiporyn basshylary) bedeldi de dәrmendi adamdardy keltiruden bastaytyn jaghdaygha negizdelse. Óitkeni, múnday adamdar әruaqytta ózimen birge bir qauym júrtqa qamqor bola biledi. Yaghni, Orynbordan bir sovhoz diyrektory kelse, onymen birge keminde 50 ýi  birden kóteriledi degen sóz. Sol sekildi Mongholiyadan bedeldi bir әulet qozghalsa, onymen birge aghayyn-júraghat birge kóshedi.

Sonymen birge, qazaq diasporasyn atajúrttandyrumen birge Qazaqstan ózining kadr mәselesin de birynghaylar edi. Mәselen, shyghys elderinde (Qytayda, Irakta, Indiyada, Mongholiyada, Arab elderinde) gumanitar pәnderding qanshama maman-ghalymdary jýr! Qanshama dayyn tilmashtar bar! Qansha pisken diplomattar jýrgenin de bilmeymiz. Reseyde qanday kәsiporyn basshylary bar! Áskery kadrlar qansha?! Endeshe jaghdaydy osylargha jasap, ózimizdegi as iship, ayaq bosatarlardan qútylu jón emes pe?! Búl jerde ózgening emes, aldymen ózimizding kertartpalar atalyp otyr.

Sannyng kóbengining taghy bir joly - tabighy ósim. Alayda, Qazaqstandaghy qazaqtyng tabighy ósimi osyndaghy ózbekterding ósiminen biraz kem. Jalpy, qazaqtyng qazyrghy tuylu qarqyny az bolsa, órkeniyet qabyldaytyn bolashaqta ol ósim kóbeyer me? Sondyqtan búl jaghday qazyr qolgha alynghany jón. Ol ýshin basty sheshim - qazaq jastaryn auylda túraqtandyru. Al, ol ýshin basty júmys - auyl basshylaryn jasartu. Jalpy kәzir «Jas Qazaqstandy jastar basqaru kerek!» degen deviz kadr mәselesinde basty orynda bolu kerek. Auyl dengeyindegi basshylyqtyng orta jasy 30-dan, audan basshylyghy  35, oblys - 40, al memlekettik auqymdaghy orta jasy 45-ten aspauyn dittemeyinshe, qyzyl imperiyanyng júqpaly dertinen aiyghyp, qoghamdy naghyz iykemdi qayratkerler qolgha aluyna jaghday tumaydy. Qogham basshylyghy jasarmay, jalpy jastarymyzdyng eseng jasy qartaya bermek. Al, búl halyq sanyna da, sapasyna da basty ziyan.

1992 jyl. Qazan-jeltoqsan. 15-jalghasy.

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

Tariyh

Tarih - ótken oqighalardyng tizbesi emes, halyqtyng ótken úrpaqtan qalghan zerdesi. Al, múnday zerde qapelimde Qazaqstan jaghdayynda qalyptaspaydy. Ásirese, tarihy qattalmaghan, hattalmaghan qazaq ýshin meylinshe qyiyn.

Qazyr tarihshylar arasynda avtorlyq tarih jazu aghymy payda boldy, búl -týbinde Qazaqstan tarihyn subektivizmge úryndyratyn qadam. Múnan qashu ýshin tarih jazugha da tarih kerek ekenin eskeru kerek. Al, ol bizde әli joq.

Qazaq tarihyn onyng tújyrymdamasyn dәiekteuden bastau qajet. Búl tújyrymdama qazaq tarihynyng ýsh búlaghyna iyek artqany jón: bizge deyingi qazaq turaly enbekter, dýnie jýzindegi arhivtik - shiykizat materialdar, halyqtyng ózinde saqtalghan tarihy mazmúndaghy múraghattar.

Tarihty jabyla jazudan búryn, tarihy shiykizat qoryn әzirleuden bastaghan jón. Ol ýshin Qytay jazbalary men Gerodottan bastap, orys, arab jylnamalaryn qamtyghan, tarihy Igori jasaghy turaly jyrdan bastap Jeltoqsan oqighasyna deyingi aralyqta qamtylghan mol material eng aldymen hrestomatiya týrinde qazaq tilinde tom-tom bolyp basylghany jón. Tarihy shiykizat degenimiz - osy. Mine, osy shiykizatty tarihshylar jarysa zerttep tarih jazugha sodan keyin kiriskeni lәzim. Bәrinen búryn tayau sheteldegi arhiv materialdary altyngha ainalmay túryp, sholghynshylardy attandyrsaq, útarymyz kóp bolar edi.

 

1992 jyl. Qazan-jeltoqsan. 16-jalghasy.

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

Jurnalistika

Qazyrghy kezde jurnalistikagha tek qana habarlar tasqyny dep qarau boyymyzda kenestik psihologiyadan qalghan qasandyq. Óitkeni, jurnalistik qyzmetke jurnalisterding ózinen bastap, memlekettik organdar men búqaragha deyin habar aitu, jazu, taratu ayasy degen týsinikpen qaraghannan búl salagha jetkilikti jaghday jasalmay, talap qoyylmay, qoghamnan óz ornyn ala almay-aq keledi. Al, shyn mәninde tәi-tәy basqan jas memleket ýshin onyng «jas» halqyn qalyptastyryp, últty parasatty damytudy eng qolayly da isker, tiyimdi qoghamdyq sayman ekenin, qoghamnyng dәrigeri ekenine oy jiberip, kóz jetkizer shaq tudy ghoy. Búl ýshin arnauly radio-tele jәne baspasóz jurnalistikasyn qamtyityn kәsipqoy oqu ornyn qúratyn mezgil boldy.

Bir ghana telejurnalistikanyng jaghdayyn ótpeli kezende qalay demeuge bolady degen saualgha jauap izdeyikshi. Áriyne, memlekettik «Qazaqstan» teleradiokompaniyasyna milliondap aqsha audarsa, ony sonsha daugha ainaldyrmay sheshuge bolatyny týsinikti. Al, ol jaghday mýmkin bolmasa she?

Qazyrghy jana dәuirge say jana qúrylymdar dýniyege kelude. Ókinishke qaray memlekettik organdardyng memleketke tәuelsiz organdargha ala kózben qarauy nemese mensinbey nazar saluy jaqsylyqtyng nyshany emes. Óitkeni, bolashaq memlekettik emes qúrylymdargha erekshe dәuir bolghaly túr. Demek, memleketti kýsheytu degenimiz - sonyng mýddesine beymemlekettik qúrylymdardyng moynyn búra bilu. Kәzirgi jaghdayda kóptegen oblys ortalyqtarynda tәuelsiz telekompaniyalar qúryluda. Alayda, bir qyzyghy әrbir oblysta derlik «Qazaqstan» kompaniyasyna qarajat jaghynan qaraytyn, al atauy «oblystyq telekompaniya» deytin teleqúrylymdar bar. Shyn mәnine kelsek, búlardyng bәri «Qazaqstannyn» bólimderi ghana, endeshe olardyng atauyn dabyraytyp, isin nege jabyrqatamyz? Eger óz aldyna kompaniya bolsa, qarjy, әkimshilik tizginin ózderine berip, jergilikti ókimetke týgeldey nege qaratpasqa?! Bolmasa, «Qazaqstan» kompaniyasyna basybayly bólim etip, nege bermeske? Áytpese, zandy túlgha jaghynan Leninskini qosqanda 20 memlekettik teleradiokompaniya bolghany ma?! Odan da nege onyng barlyghynan tolyqqandy naghyz teleradiokompaniya qúrmasqa?!

Mәselening basqa qyryn alayyq. Aqtóbede dýniyege kelgeli jarty jyldan asqan tәuelsiz RIKA teleradiokompaniyasy bar. Qúral-saymannyng bәri japondyq. Újymy jastardan qúralghan, isi shiraq. Ol mekenjay bolmaghandyqtan, oblystyq telekompaniyanyng (OTK) jana ghimaratynan oryn jaldap otyr. Al, kerisinshe, mekenjayy bar OTK-nyng jabdyghy eski, oryn auystyrugha jaghday kótermeydi - jabdyqty qayta jinau mýmkin emes.

Al, osyny kelisimpazdyqpen «eki jartyny bir býtin» etuge bolmay ma?! Mәselen, kәzirgi inflyasiya RIKAgha da bas kóterter emes, al OTK jana qúralgha ie bolghansha eski sayman men onyng qazyrghy isinen ne qalady? Endeshe RIKA men OTK mynaday ekijaqty kelisimge kele alady ghoy: OTK - RIKAgha óz mekenjayyn bere túrady. Al, RIKA - OTKnyng shaghyn aqparattyq újymyn budjetimen qosa, qazyrghy zamanghy tehnika alghansha, tehnikalyq, qanatynyng astyna alady. Al, búl «Qazaqstan» teleradiokompaniyasy ýshin de paydaly. Óitkeni, OTK búrynghyday ótpeli dәuir boyyna tehnika ýshin qarjy súramaydy. Qajet bolsa, RIKA OTKnyng ónimin tandap jýrip efirge shygharady. Al, sәti týsip tehnika alynghanda әlgi újymdy óz aldyna bólim etip bólek shyghara qoyady.

Áriyne, búl sonshalyqty bilmey jýrgen sharua emes. Bar pәle bәrimizdi qúrsaghan qasang oijýiening búzylmauynda jatyr.

1992 jyl. Qazan-jeltoqsan. 17-jalghasy.

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

Tәrbie men bilimdendiru

Tәrbie men bilim beru qashannan da qazqatar jýretin qúbylys. Sol sebepti orta bilim beru tújyrymdamasy bir birinen ajyraghysyz osy qos salany qatar syighyzuy tiyis.

Qazaqstannyng tәrbie bilim jýiesin jaqsy baylanystyryp shartty týrde bylay tújyrymdaghan dúrys:

-         1-3  jas aralyghy - nәreste kezen. Bala búl kezde ata-anasynan ajyraghysyz tәrbiyede boluy kerek. Búl jastaghy sәbihana, balabaqtardyng qajeti joq, oghan ketetin qarjy ýide baghatyn anasyna bólingeni dúrys. Búl kezenge basty shart - nәrestening ana tilinde sóiley bilui, ata-anagha bauyr basqandyghy.

-         4-6 jas aralyghy - sәby kezen. Búl kezdegi balalar ata-ananyng erki boyynsha tәrbie aluy qajet. Bireu ýide, bireu balabaqsha, al endi bireu kýtushi arqyly tәrbiyeletui mýmkin. Sәby kezenge basty shart - balanyng oqugha iykemdigi men әr nәrsege qúmarlyghyn úshtau.

-         7-9 jas aralyghy - bóbek kezen. Búl mezgil balagha bastauysh bilim beru men mektepke (gimnaziya, liysey) bauyr basyp, bilimge qajetti alghyshart jasalu kezeni boluy tiyis.

-         10-12 jas aralyghy - baldyrghan kezen. Búl balanyng dene, oy enbegine airyqsha kónil bólinetin kezeni boluy tiyis. Búl mezgil - balanyng alansyz bilimmen susyndaytyn shaghy. Osy jayt basty nazarda ústaluy kóp nәtiyje berer edi.

-         13-15 jas aralyghy - óspirim kezen. Qazaqstannyng jalpy bilim beru jәne azamattyqqa dayarlau kezeni 15 jasta ayaqtalghany lәzim. Búl kezde әr jetkinshek ózining bolashaqta maman iyesi bolatynyn naqty aiqyndap, sheshimgerlikpen tandaugha mýmkindik bergeni qogham ýshin úly nәtiyje bolar edi. Sonda ghana adam men qogham arasyna naqty da adal talap qoyylyp, onyng bir birimen baylanysy erte payda bolyp, naghyz azamattyq qogham qúru maqsatyna ie bolamyz. Sonda ghana jastarymyz erte eseyip, músaldat boludan qalady.

-         16-20 jas aralyghy - azamat kezen. Búl uaqyt qazaq azamatynyng tolyq qalyptasyp bitu kezeni bolu kerek. Yaghni, 16 jastan bastap enbekke aralasu qúqyn jastargha tolyq beru kerek jәne búl kezeng erge de, qyzgha da janúya qúru jylynyng basqy shegi bolyp belgilengeni memlekettik demografiya ýshin de paydaly bolyp tabylady. 16 jas bolashaq bilimqúmar jastardyng jogharghy oqu ornynyng tabaldyryghyn alghash attauyna mýmkindik beretin jyl bolghany da bir esepten әldeqayda tiyimdi jәne yqtimal. Órkeniyetke úshyraghan memleketting jastary aqyl-oy jaghynan tez jetiletinin eskeretin uaqyt osy kez.

1992 jyl. Qazan-jeltoqsan. 18-jalghasy.

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER ...

 

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

 

Quat

Qazaqstannyng ekonomikalyq tәuelsizdenui onyng energetikalyq quat jóninen azat boluyna baylanysty. Qazaqstan 21-ghasyrgha deyin óz aldyna energetikalyq tәuelsizdenu josparyn iske asyryp ýlgergeni jón. Bolashaq qolgha alynatyn quat jýieleri Qazaqstandy energiyalyq azattandyrugha baghyttaluy kerek. Elde birtútas quat jýiesin qúru kelesi ghasyrdyng ýlesi bolsa da qalghan 7 jylda el boyynsha qazyrghy eng quatty da taza sanalatyn atom elektr jýiesin qolgha alghan maqúl.

Áriyne, Chernobyli apatyn bastan keshken kenestikter ýshin AES asa qauypty sanalsa da, bolashaq osy quat beketiniki boluy ghajap emes jәne oghan búqara kózin jetkizu kerek.

 

Jol qatynasy

Qazaqstanday úly jeraumaqty memleketke jol qatynasy óte taktikalyq útymdy ekenin ekonomikalyq, sayasy әleumettik jaghynan kóru qyiyn emes.

Qazaqstan ýshin onyng jol qatynasyn birden bir jandandyruda qazyrghy tez arada mýmkin týrining biri - әue joly. Múnyng ishinde shaghyn samghauyrlar (samolet) men úshaqtar (vertolet) qatynasyn ornatu. Tipti, әue jolynyng búl tehnikalaryn jasaudy birden qolgha alu da qyiyn emes.

Temirjol mekemesi biz ýshin strategiyalyq qatynas týri. Kenes dәuiri Qazaqstannyng temirjol qatynasyn bútaqtap, ózara baylanystyrmay otarly sayasat jýrgizdi. Endi biz býkil úlanghayyr jeraumaqty qamtyityn temirjol qúrylymyn qúruymyz qajet. Búl ýshin ghasyr sonyna deyin Qazaqstannyng aimaqtaryn ózara temirjolmen qosu maqsat etilui kerek. Búl maqsatta: Aral-Jezqazghan, Qaraghayly-Ayakóz, Sayaq-Drujba, Qandyaghash-Torghay-Arqalyq sekildi batys-shyghys baghyty boyynsha salalar qosylsa. Qazaqstan endik jәne boylyq boyynsha ózining basty aimaqtaryn temirjoldap (magistralidap) alar edi.

Tasjoldyng strategiyalyq soqpaghyn oilastyrsaq, ol el jeraumaghynyng túrqyna say  sheksizdik belgisi (∞) syipatty tasjol ónezin josparlaghan dúrys. Alayda, «∞» tasjoldyng shyghys kózi batysynan góri әldeqayda ýlken bolghany jón. Bir ókinishtisi, o basta temirjol sekildi tasjol da Qazaqstannyng boylyghy boyynsha Reseymen ghana baylanysy kózdelgen, al endik boyynsha qatynastyru taghy da azat Qazaqstannyng óz ýlesi bolmaq.

Ol ýshin soltústa Kereku-Kókshetau-Qostanay, Torghay-Shalqar, Zaysan-Ayakóz-Almaty magistralidary salynsa - belgisining shyghys kózi dayyn, al batysyn Shalqar-Beyneu-Qúlsary-Maqat-Chapaev-Jympity-Aqtóbe shyghyry arqyly qosugha bolady. Al osy sheksizdik belgisinin, «shyghyrshyqtaryn» birte-birte «torlau» qyiyn bolmaydy.

 

Qúrmetti oqyrman! Áriyne, qúrghaq oy әruaqytta utopiyagha jeteleydi. Kez kelgen últtyq oijýie (myshleniye) qoghamdyq syipat alyp, últtyq mýddenin  otyn tútatpayynsha, qay úsynys ta qarang qalar qiyal ghana. Últtyq mýddeni últ bolyp bas qatyrmayynsha, kósegeni kógertu mýmkin emes. Ásirese, qazaq elining ózge elden aiyrmashylyghy da osynday jayttar boyynsha qalys qalyp keluinde. Avtordy búlaysha tolghanysqa aparghan basty sebep te osy edi.

 

«Aqtóbe» gazeti,

«Kósege qaytse, kógerer?»,

2 qazan, 3 qarasha, 4,18 jeltoqsan 1992 j.,

5 qantar 1993 j.