Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111492. Jazylghandar — 106187. Qaytys bolghandar — 1825
Zertteu 2418 3 pikir 21 Qazan, 2019 saghat 10:52

Últ-azattyq kóterilisi kezindegi bosqyndyq mәselesi

(Jalghasy. Basy: birinshi, ekinshi)

Qatipa degen sheshemiz boldy. Abysyndary men qúrdastary ol apamyzdy: «Bir qap tarygha satylyp kelgensin», dep әzildep jatatyn. Ol kezde ol әzilding terenine boylamaytyn edik. Keyin týsindik qoy. Sóitsek, Qatipa apamyz bosqyn qyrghyzdyng qyzy eken. Jayau-jalpy jan saughalap qashyp bara jatqan qalyng qashqyn jol jýruge kedergi keltire bergen song bolar Qatipa apamyzdy kósh joldyng boyyna otyrghyzyp, janyna bir qap tarysyn qoyyp, ary qaray kete beripti. «Jolay ótken bir janashyr jan kezdesse, jany qalar» degen jansebil ýmit bolsa kerek. Qúday ondap Kýrege (QHR, Qorghas audanynyng búrynghy ortalyghy) sezge bara jatqan atam Omaraqyn Jansarbayúlyna kezdesip, bauyryna salyp, baghyp, erjetkizedi. Keyin kele balasyn jolgha tastap ketken qatigezdikke óshige qarap, sanama syidyra almay jýrdim. Endi sol ayanyshty tarihty sarghayghan gazet betterinen oyqyp otyryp, ótkenge degen ókpem taray bastady. Biraq basqagha degen jana bir renish jýregimde qaulay bastaghan synayly.

Rasynda, 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisin tanuda býgingi oqyrmangha eng bir kómeski jaghy – bosqydyq mәselesi. Býginde «Qytay auyp ketip, bosqyn bolypty» degen sózdi jii estiymiz. Birdi-ekili mamannyng jazghandary bolmasa, osy mәsele týbegeyli zerttelip, halyqqa egjey-tegjeyli týsindirilmedi. Qúghyn-sýrginning auqymy men qataldyghy keremet boldy. Ol jayyndaghy maghlúmattardy jogharyda keltirdik. Búl aradaghy shyndyqty Reseyding demokratiyalyq júrtshylyghyna jetkize bilgen qazaq ziyalylary kósemderining enbegi az emes. 1916 jyldyng qyrkýieginde-aq Gos Dumanyng enbekqorlar fraksiyasynyng kósemi, Reseyding bolashaq Premier-Ministri A.F. Kerenskiy isting jayymen tanysu ýshin Týrkistan ólkesine shyghady. IV dumanyng isi bastalar tústa Álihan Bókeyhanov Petrogradqa attanady, ondaghy maqsaty jazalaushylardyng aiuandyghy turaly jinalghan dereketer boyynsha deputattardan saugha súrau  edi.

«Qazaq» gazetining №231 nómerinde «A. Nayman Qoja balasy» degen atpen jariyalanghan myna bir maqalany oqyghan adamnyng tóbe qúiqasy shymyrlaydy: «Ózim 25 aprelide Qapaldan Qúljagha kelip edim. Búl Qúlja alabyna bosyp kelgen qyrghyzdar orys әskerlerining talauynan qalghan maldaryn Qytay jerine alyp ótken son, Qytay sherigi, Qúlja aqsaqaly Núr-Ahun, konsul – bәri kompaniya bolyp, «orys jerine qayta aidaymyz» dep qorqytyp, ... búl maldaryng qoldarynda túrsa, qytay kisileri talap alady. Mening atyma shygharyp berinder, saqtap beremin», – dep 9000 myng jylqyny Tekeske qyrkýiek aiynda aidatyp jibergen eken. Osy kýnge deyin jylqydan da Núr-Ahunnan de derek joq. Qytay jerine azghyryp ótkizip alyp, orysty mynaday qylghan qyrghyz Qytaygha kelip ne ondyrady. Odanda qúrtyndar dep, qalmaq, Qytay әskerine sóz berip talatqany – adam balasy týgil hayuandy ayarlyq boldy desedi. Ashtyqtan, suyqtan bosqyn qyrghyzdardyng jýzden ýsh esening ekisi ólgen. Qazir topalang tiygen qoyday ashtan qyrylyp jatyr. Ólgenin kómuge de halderi keler emes.

Búl bosqyn qyrghyzdardyng qatyn-qyzdaryn Qytay soldaty, qytay, dýngen, qashqarlyq sart qatyndanyp alghan. ...Qúljanyng kóshelerinde qyrghyz tilenshilerinen kisi jýre alatyn emes. Tilenshilik etken qyrghyz әielderining kiyimderi tozghandyqtan qúrym kiyizden denesin jabarlyq lypa jamylyp jýr. Qyrghyz halin kórgen qazaq jigiti bolsa shyday almaydy, jylaydy: qaysybireuleri kóshede shalqasynan jyghylyp óleyin dep jatqany. Qaysybireuleri shahardyng tysynda, dalada auyryp óleyin dep jatqany».

Búl kezde biyligi ghasyrlargha sozylghan Sin dinastiyasy ómir sýruin toqtatyp, Qytaydyng ortalyq biyliginde almaghayyp kýnder tuyp túrghan edi. Qyrghyz-qazaqtyng bosqynshylyq dýrbeleni osyghan túspa-tús keldi. «Qazaq Últ-azattyq qozghalysy» atty kóptomdyqtyng 11 tomyna 1912–1928 jyldary Shynjang ólkesining general-gubernatory bolghan Yang Zynshinning «Ótken jazbalardyng tolyqtamasy» kitabynan 1916 jylgha qatysty 16 qújat tarihshy Nәbijan Múhamedhanúlynyng audarmasymen berilipti. Ol qújattarda shekara asyp ketpek bolghan qazaqtardyng mal-mýlkin orys soldattarynyng talan-tarajy qylghany jәne kóptegen adamdy atyp óltirgendigi aitylady. Tipti, orys soldattary әielder men balalargha, kәri-qúrtang men jaralylargha oq jaudyrghan. Sonday-aq, bosqyndardyng betin qaytarudy kózdegen qytay әskeri birneshe dýrkin oq atyp, toqtatpaq bolady. Biraq eki jaqtan boraghan oqtyng astynda qalghan halyq shekarany búzyp ótedi. №11 qújattaghy Go Ibao mәlimetinde: «Reseyding qolbastaushysy ózining bes ofiyserin bizding qarauylymyzgha jiberip: «Reseyding býlikshi qazaqtary Qytay jerine kirse, nege olardy atyp óltirip, bizge tapsyryp bermeysinder?» degen. Býgin sizderding әskerleriniz ol qazaqtardy kenetten zenbirekpen atqylady. Ol qazaqtar amalsyzdan qytay jerine qayta japyryla qashty. Dýnie jýzi halqynyng aldynda gumanizmdik túrghydan qashyp kelgen birneshe týmen qazaqty tiridey senderge ústap berip, óltire almaydy», – dep anyq jazylghan.

Al, №12 qújatta Ile batalionynyng komandiyri Bao Jýishýiding mәlimeti berilgen. Onda batalion komandiyri bosqyndardyng aiyrylyp qalghan malyn Resey konsuldyq basqarmasy hat jazyp, orys ofiyserlerine tapsyrudy talap etkendigi aitylady. «Tabylghan mal qazaqtardyng jan baghasynyng kózi. Ony Resey sheneunikterine qaytaryp bersek, onda qazaqtardyng tamaghy men kiyer kiyiminen aiyrylady da ashtan qyrylady. Resey órkeniyetti, úly el bola túryp, ne ýshin osynshama raqymsyzdyq isteydi?», – dep jazylghan.

Qytay biyligi qúghyn-sýrgin kórgen elge osylay qayyrymdylyq jasap jatqan kezde ol jaqtaghy músylman bauyrlar olardy aman saqtap qaludyng jolyn qarastyrady. Búl jayly da «Qazaq» gazeti tiyisinshe jazyp qaldyrudy maqsat etkeni gazet betindegi maqalalardan kórinip túr.

«Qúlja qalasy atqaru komiytetining tóraghasy Yuvashev músylmandar túratyn qalalargha habar berip, nәtiyjesinde Almaty qazaqtarynyng komiyteti «Uaqyt» basqarmasy, Yrghyz uezi komiyteti, Aqtóbe músylmandary burosy, Semey músylmandary komiyteti, Qúlja músylmandary, sonday-aq Týrkistannan Nәsirov, Omby imamy Ponomarev, Troyskiden Yaushev – barlyghy 14716 som qarjy jinap, ashtan qyrylyp jatqan qyrghyzdar men qazaqtardyng ash ózegine talghajau jasaydy.

Osynday tústa1917 jyldyng 2-5 tamyz aralyghynda Tashkent qalasynda Týrkistan aimaghy qazaq jәne qyrghyzdarynyng sezi ótedi. Sol jiynnyng Jetisu mәselesine qatysty qabyldaghan qaulysy "Birlik tuy "gazeti, 1917 jyldyng 20 tamyzyndaghy  № 6 sanynda jaryq kóredi. Ol «Jetisudaghy oqighalar» degen taqyrppen berilipti. Úzyn yrghasy:

1. Soghys ministrine, ishki ictep ministrine Petrogadtaghy soldat hәm júmysshylar ókilderining mәjilisine, әskery hәm basqa týrli músylman úiymdarynyng qazaq - qyrghyzdardy qyrudy toqtatugha "shara tabyndar" dep telegramm berilsin. Krestiyandardyng hәm qaytqan soldattardyng qoldarynan qaru alynsyn. Qazaq - qyrghyzdar orysqa zorlyq qylmasyn. Jiylys kepiline alady.

2. Byltyrghy jyly qashqan qazaq - qyrghyzdardan tartyp alyp qalyp satqan qoylardyng púly Merke uchastoginde 6400 som eken. Búl púl jerde ózining qazaq - qyrghyzynyng úiymyna qaytu tiyic.

3. Aymaqtaghy oblystardyng bәpi de Jetisuda asharshylyqtan qyrylyp jatqan qazaq - qyrghyzgha tezdep shyn jәrdem beruin jiylys únatady. "Birlik tuy" gazeti arqyly Syrdariya, Samarqand hәm Ferghana oblystaryndaghy qazaq - qyrghyz komiytetterinde Jetisu qazaq - qyrghyzdaryna jәrdem púl jiylsyn».

Sonymen qatar, «Qazaq» gezeti Qytaydaghy Qúdja iymúsylmandarynyng da auyp barghan qazaq-qyrghyzgha kómek kórsetkeni turaly kóptegen derekter kórsetedi.

«... Qúsayyn qajy (Búl kisi bir mynday qyrghyzdy qys boyy baghyp shyqty. Qala kisilerining aituynsha, bosqyn qyrghyzdar ýshin 35 myng som ústaydy). Dәkirjan Aldiyarov 1000 som, «Tiyan Shani seriktestigi» 100 som,Myrzaayyt Qabylbaev 500 som, Juashevtar 400 som, Mashút Sabyrov 200 som, Seydәlim Qisynov, Ghabdulhamit Baraqov, mosy Ábilqasym Bayov, Qújahmet Múqtarov, Anghaljan ahun, Rozymúhamet Ahunbaev 100 somnan, Ghabit Ghajipov, Sabyr Burnashev, Sherip Kýlenov, Búqarbay Mosybayev, Ziyadyn Maqtúm 50 somnan, Dәkir Maghdúm, Nyghymetalla Ghisynov, Akmal Ahmetov, Ghabit Ghojayev, Merghayym Mahmútov 25 somnan, Áseyin aqyn, Ghopur aqsaqal 5 somnan .

Qúlja músylmandary búdan basqa da jәrdem jinap jatyr. Komiytet ashtyrargha tiyisti jәrdemin berip jatyr. Qytay, dýngenge satylyp hәm tamaq ýshin yqtiyarsyz túrghan qyrghyz qatyn-qyzdaryn bosatyp jatyr. Tekes jaghyndaghy talandy, ólgen, kimder talanghan, ólgenin jazyp alugha tórt kisi jibergen: ýsheui noghay-sart, bireui qazaq». [«Qazaq», №232].

«Qazaq» gazeti, №233 nómerinde Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Seydәlim Kәdirbaev, Aman Álimbekov, Janúzaq Janybekov, Ahmet Mәmetov, Eldes  Ghúmarov bastaghan qazaq ziyalylarynyng kýllli qazaqqa bosqyn qazaq-qyrghyzdargha kómek kórsetu turaly «Alash azamattaryna hat» degen maqalasy basylyp, osy bir iygilikti iske qozghay salady. Hatta: «25-iini jarlyghynyng kesirinen búlinshilikke týsir, Qytaygha qashqan qyrghyzdardyng haldarynyng qanday nasharlyghyn kózimen kórgen tilshi «Qazaqtyn» 213 nómerinde jazyp otyr. Ár jerden barghan jәrdemning qansha ekenin ótken nómerde jazyp kórsetip otyrmyz. Berilip jatqan jәrdem ash-jalaghash qalghan qyrghyzdardyng haldaryna qaraghanda joq esebinde. Sondyqtan Týrkistan komiytetining aghzasy (Torghay oblysynyng komissary) Álihan Bókeyhanov sol komiytetting aghzasy (Jetisu oblysynyng komissary) Múhametjan Tynyshpaevqa telegramma berdi: «Bosqyn qyrghyzdar ýshin 200 myng som qazynadan qaryz súrau kerek» dep. Sonday bir ret beriletin molyraq somamen qyrghyzdar halyn jiyp almasa, azdap jinalghan kómek qyrghyzdardyng tolyp jatqan maúqtajdyghynyng birine jetse, birine jetpey tapshylyq qyla bermekshi», – delingen. Osy nómerde qazaq qalamgeri Jýsipbek Aymautovtyng «OYaN QAZAQ!» (Bosqyn qyrghyz bauyrlaryma arnau!) atty maqala jazyp, saqtauly túrghan myng dana «Oyan qazaq!» kitabyn satyp, qoldan keler kómegin jasamaq bolghan azamattyq niyeti jazylady.

Osy oqigha 6-7 ay jalghasyp, baspasóz betine jazylyp, dabyl kóterilip, bosqyndargha jәrdem beru isi aqyry ókimetting nazaryn audarady. Nәtiyjesinde, 1917 jyly Uaqytsha ýkimetting kózqarasy ózgerip, el ishi biraz tynysh tartty. Resey imperiyasy endi kóterilisshilerdi jazalamaq týgili óz basymen qayghy bop, alasapyran bolyp jatty. Uaqytsha ýkimetti alqymynan alghan bolishevikter patshalyq ýkimet ústanymdarynan ózgesheleu sheshimder qabyldaugha mәjbýr boldy. Sonymen, Uaqytsha ýkimetting 1917 jylghy 7 qyrkýiektegi Jarlyghymen memlekettik qazynadan Týrkistan komiytetine 11.150 000 rubli bólinip, Jetisu oblysynyng halqyna qaytarymsyz kómek retinde taratyldy.       6-shy oktyabride shyqqan «Qazaq» gazetining 234-shi nómerinde: «Jana ýkimet Jetisu oblysynda 25-shi iini jarlyghy taqyrypty býlinshilikke úshyraghan orys hәm búratana halyqtargha jәrdemge qazynadan 11 million 150 myng aqsha shyghardy» dedi. Búl aqshany bylay bóluge búiryq qylghan: shapqynshylyq kórgen qara shekpendilerge ýy bas sayyn bir myng somnan, qazaq-qyrghyzgha әr bas sayyn bir jýz somnan berilsin delingen. «Búl bólu dúrys pa, әdil me, qazaq-qyrghyzdyng ziyanynan qara shekpenning ziyany 10 ese artyq pa? Ony qoya túryp, biz búl arada 100 somnyng bir ýige esh nәrsege jetpeytindigin aityp ótemiz», – dep kemsitushilikke narazylyghyn bildiredi.

Sonday-aq, «Birlik tuy» gazetining 1917 jylghy 12 tamyzdaghy №5 nómerinde  Tóreqúl Janúzaqovtyng qyrghyz bauyrlaryna arnap jazghan maqalasyna oray,  "Birlik tuy " gazetining № 11 sanynda Y. Jaynaqovtyng Petrogradtan Tashkentke Týrkistan mәselelerine baylanysty arnayy kelgen komissiya atyna joldaghan 7 tarmaqty jedelhaty basylady. Al Tóreqúl Janúzaqov pen Qasymbek GhALYMBEKOV (Hashymbek) 1917 jylghy tamyzdaghy  "Birlik tuy" gazetining № 7 sanyndaghy «Aq qalpaqty qyrghyzdargha» atty maqalasyndaghy qazaq-qyrghyzgha kómek beru turaly aitylghan oilaryn qoldaghan  qazaq ziyalylarynyng pikiri "Qazaq" gazetining  1917 jyldyng 14 qyrkýiegindegi № 243 nómerge basylady. Onda: «Endi Tóreqúl, Áshimbek sekildi últshyl azamattar shyghyp bauyrlaryna basshylyq etip, kózin ashyp, kósemdik qyluyna biz tilektespiz» delingen.

«Qazaq» gazeti, 236-shy «Qazaqta» bir qyrghyz azamatynyng haty basyldy. Sonda: «Ólim halynda qolymyzdy búlghap, kózimizben ishara qylyp jәrdem súraymyz» dep býkil qyrghyz atynan qazaq tughandaryna múng shaghady. №237 nómerinde Jetisu qamy ýshin 15-shi iilide Orynbor arqyly Jetisu komissary Múhametjan Tynyshbaev Petrogradqa barghany turaly: «Múhametjan ýkimetke Jetisu oblysynyng hal-jayyn doklad qylyp, 25-shi iini jarlyghy taqyrypty býlinshilikke úshyraghan qazaq-qyrghyzgha hәm orystargha qazynadan jәrdem súramaq. Sóitip birin-biri qyrghyngha úshyratqan hәm búl kýnge sheyin bir-birine kek saqtap, ishterine qan qatqan eki júrtty tatulastyru qamyna kirispek», - dep jazylghan.

Osynday alasapyran jaghday bolyp jatqan da Semeyde Jetisu oblysyndaghy bosqyn qazaq-qyrghyzgha kómek kómiyteti qúrylady. Búl turaly anyq aqparatty «Sary arqa» gazetinen tauyp aldyq. Onda:

«...Ash - jalanash qazaq - qyrghyz bauyrlargha júrttan jylu jinap, ruly elimizdi elimnen aman saqtap, qalu maqsatymen Semey oblysynyng Alash qalasynda qazaq komiyteti hәm jastardyng "Janar" atty úiymy basshylyq etip, qauym jasady. Qauym ortasynan ic basqaratyn 5 kisilik komiytet saylap shyghardy. Qauymnyng qúrmetti bastyghy - Á. Bókeyhanov, jay bastyghy - Múqysh Boshtayúly boldy. Komiytet predsedatelde - Miryakub Dulatúly, orynbasary - J.Aymauytov, hatshysy - Múhtar Áuezov, qazynashysy Esirkepúly Ghabdolla, taghy bip ­­- Ghabdolla Koskenúly. («Sary arqa». 1918. № 33).

Osydan bastap el ishindegi belsendi azamattar meylinshe kómek kórsetuge tyrysady. Ol turaly gazet tigindilerinde san týrli dәlel-dәiekter jetkilikti.

«Almaty qazaqtarynyng komiytetinen 10000 som, «Uaqyt» basqarmasynan 598 som 22 tiyn, Yrghyz uezny komiytetinen 251 som 65 tiyn, Pavlodar músylmandar komiytetinen 275 som, Aqtóbe músylmandar burosynan 300 som, Semey músylmandar komiytetinen 1000 som,Týrkistannan nazyryptan 1000 som, Omby mәri Ponomarovtan 117 som, Troyskiyden Yauyshevtan 835 som, Qúlja músylmandarynan 1240 som – bәri 14760 som».

«Qazaq» gazetining 1917 jylghy 255 nómerinde qazaq-qyrghyzgha kómek qolyn sozghan adamdar men úiymdardyng tútas tizimi berilgen. Gazet materialynda: «Últughan Toybazarova, Isa Amantaev, Almúhamet Bayzaqúly, Baqtykerey Bayzaq balasy, Shalqardaghy qazaq múghalimderi Syrlybay Qaratayúly, Múhametjan Ázirmambet,  Múhametjan Jәngirúly, Merkidegi eki kylastyq shkol, Bayghazy Nauryzbayúly, Qaysa Álimjanúly, Ufadaghy medrese Ghaliya shәkirtteri, Álihan, Ghabdulhamiyt, Ghabit Alymúly, Ahmet Mәmetov, Janúzaq, Múhametjan Tynyshpayúly atynan Lepsi úlysynyng 1-, 2, 3-shi auyly, Ábishúly, Abdyrahiym, Baqybay Jylkeldi, Nýsiraldiyn Baltabay, Qostanaydan Kerim Bәtishúly hәm Ádires Kósherbayúly, Kópey Mahmútúly,  Shalqardaghy ushiytel Syrlybay Múhametjan, Basqúnshaqtaghy músylman iygilik qauymy, Bókeylikten Ayshanghaly Qosqarúly, Qúanyshqaly Satayúly, Dýisenәli Ghabdýlrahymúly hәm Aymanghazy Mysynjypúly, Shalqardaghy ushiytel Syrlybay, Múhametjan hәm Qazyúly, Dýisekey Maldybayúly, Súltanghazy Ashatúly, Serghazy Arystanúly, Bayghazy Temirtanúly, Mendiqara Ajyghúlúly, Ghabdulahym Birmúhametúly, Almen Alibanúly, Amanbay Jylqybayúly, Lepsinsky zauyt júmysshysy Minaev, ushiytel Sypa Ájigereyúly, Ghiyas Damiyrúly, Omby oyazyndaghy Paltafka shkolda oqushy shәkirtteri, Qyzyljar oyazyndaghy Prisnogor kovsky shkolynda oqushy shәkirtteri, Ashat Bektasúly arqyly Jamby Jandylda jamaghaty, Jayyp Múhamethanúly arqyly joldas ushiytelder, Zykyriya Abyrghúlyúly, Baymúhambet Qazanghapúly arqyly Aybas Jaldayúlynyng fydiyasynan 60 som hәm Qadisha Ábdi jamaghaty fydiyasynan, Ghabdúlhar Boranqúlúly hәm Shahmardan Sәtekúly, Ghabitalla Orazbayúly, Ualiolla Esenbayúly,. Ghamit Qarsaqbayúly, Seyitqajybek Aydarov, Salyq Úajyúly, Hasanghaly Júbanyshqaliyúly, Mosy Ómirbekúly, Silambek Temirbekúly, Bilal Maldybayúly arqyly Núrbek Dayyr balasynyng fydiyasynan, Zúlqarnayyn Sholaqov, Iskendir Sholaqov, , Sәlim, Ábilqasym hәm Ómirúzaq, Múqametqaly Esenkeldiúly, Aydarbek Masanúly, Qadyrqazy Esqazyúly, Smaghúl Dosmúhametúly, Torghaydan Salyq Asanúly, Dekabri jaluniyasy, Eldes hәm Mirjaqyp, Aqmoladan Smaghúl Qaryqbayúly, Qajy Ahmet Shalabayúly, Kókshetau oyazynan Bayghabyl Jәutikúly, Aqylbek Qashbayúly, Pavlodardan Qabysh Sylimanúly, Ahmet Isatayúly, Temirghúl Eshmúhametúly, Bekbau Aymúhamet úly, Noyabyr hәm dekabri jalaqylarynyng 5 prosentin bergen ushiytelder: Múhametjan, Syrlybay, Qazy, Taran, Dýisenqúl, Núrjan, Hamitbek. Ombydaghy «Birlik» qauymy, Múqash Esipkepúlynyn» attaary atalyp, jylpy 14945 som 86 tiyn jәrdem jiylghany turaly jazylady. Al gazet betine jazylmay, ata-jóni úmytylghan jomart jandar qansha ma? Alayda, osynday kómek qanshalaghan beykýnә jandy ólimnen arashalap qaldy, ol bólek әngime.

Qysqasy, «Jesirin qanghytyp, jetimin jylatpaghan» qazaqy qasiyetti boyyna jiyp, auzyndaghysyn jyryp bergen jogharyda atalghan esimderdi anyqtap, týgendep, kim ekenin bilie jýrgenning de artyqtyghy joq. Óitkeni qazaqta: «Qanyna tartpaghannyng qary synsyn» degen sóz bar. Tym bolmasa atalarynyng esimin osy jerden oqyghan býgingi úrpaqtarynyng kókeyinge elge degen maqtanysh, últqa degen sýiinishi oyanatyn shyghar.

Alashtanushy-ghalym, akademik Kenes Núrpeyis «Alash hәm Alashorda» atty zertteuinde: «Qazaq intelliygentterining alghashqy alghashqy tobynyng basym kópshiligi әmbebap mamandar boldy: olar ghylymy júmystarmen de, oqu-aghartu isimen de, alghashqy qazaq tilinde basylymdar shygharu qareketimen de, kórkem tvorchestvosymen de qatar ainalysty. Basqa sózben aitqanda, olar sol kezdegi qazaq qauymynyng ruhany súranystaryna mýmkindikterinshe tolyq jauap beruge atsalysty. «Ayqap» jurnalyn jәne jalpyúlttyq «Qazaq» gazetin shygharu arqyly olar halyqty oqugha, kóshpeli sharualardy otyryqshylyqqa shaqyruda, sharuashylyqty jýrgizuding progerssivti formalaryn, әiel tendigin nasihattauda, patsha ýkimeti tarapynan jýrgizilip otyrghan otarshyldyq sayasatqa qarsy qoghamdyq pikir qalyptastyruda aitarlyqtay ondy ister tyndyrdy» («Alash hәm Alashorda». Atatek, 1995, 123-bet].

Qazaqstannyn  HH  ghasyrdyn  basyndaghy  tarihyn  zertteude  “Qazaq” jәne basqa da gazettin  tarihi  derek  kózi  retinde  alar  orny  erekshe  ekendigine, onyng  ghylymgha    berer  maghlúmattarynyn    qúndylyghynyn  joghary  ekendigine  býgingi  kýni  bәrimizdin  de  kózimiz  jetti. Kenestik  tarihnamanyn  “Qazaq”  siyaqty  qazaq  tarihynyn  derektik  móldir  kózinin  birin, 70  jyldan  astam  uaqyt  boyy, ghylym  ýshin  jauyp  tastaghandyghy  últtyq  tariyh  ghylymyna  ólsheusiz  ziyan  keltirgendigin  dәleldep  jatudyn  qajeti  bolmas  dep  oilaymyz.

Bizdin  búghan  qosarymyz  “Qazaq”  tek  alasúrghan  zamannyn, alasapyran  oqighalardyn  syrttan  qaraghan  baqylaushysy  ghana  bolyp  qoyghan  joq. Ol  sol  buyrqanghan  oqighalardyn  bel  ortasynda  jýrdi. Qaynaghan  qúbylystar  barysyn  suretke  týsirgendey  óz  betterinde  beyneledi. Olar  turaly  mәlimetterdi  tasqa  basyp  óz  betterinde  qattady. Sóitip  “Qazaq”  qazaq  ómirinin  asa  bir  kýrdeli  kezeninin  shejiresine, bagha  jetpes  derek  kózine  ainaldy. Bolisheviktik-kommunistik  sayasi  basqaru  jýiesinin, uaqyt  synyna  shydamay, tariyh  arenasynan  ketui  jәne  KSRO  siyaqty  alyp  imperiyanyn  kýireui  nәtiyjesinde  elimizdin  tәuelsizdik  jolyna  týsuine  baylanysty  tuyndaghan  qazaq  halqynyn  ghylymi  tarihyn  qayta  jazudyn  obektivti  qajettigi, jalpy  tuma  tól  derekterimizge, onyn  ishinde  últtyq  beyresmi  basylymdargha, әsirese,  “Qazaq”  gazetine  degen  qyzyghushylyqty  tudyrdy

Degenmen, tarihi  derek  kózi  retinde  “Qazaq”  gazeti  de  tarihi  synnan  ótkizudi  qajet  etedi. Sebebi  basqa  da  tarihi  derekter  siyaqty, “Qazaq”  ta  әleumettik  súranystargha  say, naqty  tarihi  jaghdayda, ózin  qorshaghan  qoghamdyq-sayasi  ortada,  belgili  bir  subekterdin  sanaly  is-әreketterinin  jemisi  retinde  payda  bolghan  obektivti  dýniye.  Sondyqtan, gazettin  jaryqqa  shyghuynyn  obektivti  tarihi  alghysharttaryn  jәne  onyn  shygharushylarynyn  qoghamdyq  pozisiyalary  men  әleumettik  jaghdaylaryn  teren  biludin  ondaghy  maghlúmattardyn  ghylymi  aqparattyq  jәne  tanymdyq  manyzyn  ashugha  kómekteseri  dausyz.

Jalghasy bar...

Qajet Andas

Abai.kz

3 pikir