Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4714 0 pikir 19 Mausym, 2009 saghat 10:34

Tóreghaly TÁShENOV. Búdan 20 jyl búryn...

Janaózen kóterilisi men Ferghana kóterilisining arasynda baylanys bar ma?

Bosfor búghazyn basyp alu turaly orys patshalarynyng oryndalmay qalghan armany Stalinning de mazasyn ketirgen. Kezinde Kemal Atatýrikti qoldap-quattaghan Lenin Armeniya aumaghynyng teng jartysyn Týrkiyagha tartu etken-di. Sol kezde armyannyng qasiyetti Ararat tauy týrik jerine qarap qalghan. Atatýrik ólgennen keyin KSRO men Týrkiyanyng arasy suyp sala berdi. Al ekinshi dýniyejýzilik soghystan song Stalin batys Armeniyanyng jerin qaytarudy jeleu etip Týrkiyany basyp alugha dayyndaldy. Stambulgha tarihy aty Konstantinopolidi qaytaryp, tipti týrik elin odaqtas respublika retinde KSRO-nyng qúramyna qosyp alu da oiy bar-dy. «Halyqtar kóseminin» búl josparyn AQSh-tyng Japoniyagha atom bombasyn tastauy boldyrmay tastady. Nagasaky men Hirosima qasiretin estigen song sónip qalghan mýshtegin úzaq uaqyt tútata almay qatty abyrjyghan jez múrt kósem «Stambulgha shabuyl jasau jospary toqtatylady... Al týrikter ózderi ýshin qúrbandyqqa shalynghan japondargha ómir baqy raqmet aityp ótsin!» degen kórinedi...

Janaózen kóterilisi men Ferghana kóterilisining arasynda baylanys bar ma?

Bosfor búghazyn basyp alu turaly orys patshalarynyng oryndalmay qalghan armany Stalinning de mazasyn ketirgen. Kezinde Kemal Atatýrikti qoldap-quattaghan Lenin Armeniya aumaghynyng teng jartysyn Týrkiyagha tartu etken-di. Sol kezde armyannyng qasiyetti Ararat tauy týrik jerine qarap qalghan. Atatýrik ólgennen keyin KSRO men Týrkiyanyng arasy suyp sala berdi. Al ekinshi dýniyejýzilik soghystan song Stalin batys Armeniyanyng jerin qaytarudy jeleu etip Týrkiyany basyp alugha dayyndaldy. Stambulgha tarihy aty Konstantinopolidi qaytaryp, tipti týrik elin odaqtas respublika retinde KSRO-nyng qúramyna qosyp alu da oiy bar-dy. «Halyqtar kóseminin» búl josparyn AQSh-tyng Japoniyagha atom bombasyn tastauy boldyrmay tastady. Nagasaky men Hirosima qasiretin estigen song sónip qalghan mýshtegin úzaq uaqyt tútata almay qatty abyrjyghan jez múrt kósem «Stambulgha shabuyl jasau jospary toqtatylady... Al týrikter ózderi ýshin qúrbandyqqa shalynghan japondargha ómir baqy raqmet aityp ótsin!» degen kórinedi...
Keyingi kezde tarihshylar 1910 jyly patsha rejiyminen qashqan Stalinning Batumy arqyly Týr­kiya­gha baryp panalaghanyn, sóitip, basqa familiyamen jasyrynyp jý­rip, Stambulda eki jyl teri, jýn-júrqa, jabayy qaban etin satyp kýn kórgenin, sonda jýrip týrik tilin ýirenui mýmkin ekenin algha tartyp jýr. Sol kezde er tý­rikting tizesi batty ma eken, әiteuir Stalin «týrik» dese qashanda «tý­kirigin» býrkuge dayyn túrghan. Ke­zinde Týrkistan Respublikasyna ólerdey qarsy shyqqany da bar.
1989 jylghy Býkilodaqtyq ha­lyq sanaghy boyynsha KSRO-da 207,5 myng týrik túrypty. Ol tý­rikterding 90 payyzdan astamy - Ontýstik Gruziyanyng Týrkiyamen shek­tesip jatqan bes audanynda tuyp-óskender. Búl jerlerding kóne tarihy atauy Meshet bolghan­dyqtan, «meshettik týrikter» degen atau osydan kelip shyqqan. Al ne­gizinde olar ózderin «Ahyska týrik­teri» dep ataydy. Kezinde Osman imperiyasynyng qaramaghyndaghy jer bolghandyqtan, Gruziya - olardyng atamekeni.
1928-1937 jyldary Gruziyada meshettik týrikterdi últyn ózger­tuge, gruzin familiyasyn alugha kýsh­tep kóndiru sharalary jýrgizi­ledi. Soghys bastalghan song týrik­ter­ding 40 mynnan astam erkekkin­diktisi maydangha attanghan, sonyng 26 myny úrysta ólgen. 1944 jyly qysta Stalinning búiryghymen Gru­ziyadaghy týrikter, jalpy sany 115,5 myng týrik Qazaqstan, Qyr­ghyzstan, Ózbekstangha kýshtep jer audarylady. Onyng 17 myny jolda qyrylghan. 1956 jylgha deyin KSRO-daghy jer audarylghan týrik­ter qatang komendanttyq tәrtipte ómir sýredi, olargha bir auyldan ekinshi auylgha tuystaryn izdep shyghugha da rúqsat etilmeydi. Mún­day shekteu 1956 jyly alynghan song ghana birqatar týrik otba­sy­lary Kavkazgha qayyra kóship bar­dy. Degenmen basym bóligi Orta­lyq Aziya men Qazaqstanda qalyp qoy­dy.

Janaózen kóterilisi men Ferghana kóterilisining arasy - 12-aq kýn
Ózbekstandaghy atyshuly Fer­ghana kóterilisi 4 mausym kýni búrq etse, Manghystaudaghy Janaózen kóterilisi 16 mausym kýni bastal­ghan. Arasy - 12-aq kýn. Bir qyzy­ghy, býlikting ekeui de tóbelesten bas­taldy. Meshettik týrikter tóbe­leste bir ózbekti óltirip qoyghan. Al Janaózende bir kavkazdyq lezgin ózimen biylemey qoyghany ýshin qazaq qyzyn shapalaqpen tartyp jibergen. Búghan namystanghan qa­zaq jigiti әlgi lezgindi sabap tas­taghan. Ýsh kýnge sozylghan Jana­ózen­degi qaqtyghysta ýsh qazaq, eki lezgin qaza bolghan... Al búrynghy KSRO Ortalyq Komiytetining resmy mәlimetteri boyynsha, Ferghana kóterilisinen 113 adam ólgen, onyng 52-si týrik, 36-sy ózbek bolghan, 1011 adam auyr jaralanghan. Oghan qosa 137 soldat jәne 110 milisiya qyz­metkeri әrtýrli jaraqat alghan, bir milisiya ólgen. 757 ýy men 275 kó­lik órtelgen, 27 memlekettik me­keme qiratylghan.
Ferghana kóterilisining súmdyq sipat alghanyn osydan-aq biluge bolady. Ózbek túrghyndar meshet týrikterding ýileri men qora-ja­yymen qosa, keybir jerde ózderin de tiridey órtep jibergen. Ne kerek, Ferghanamen qosa Tashkent, Samar­qand, Syrdariya siyaqty jeti ob­lysty qamtyghan kóteriliste Ózbek­stan­daghy 100 mynday týrikting bi­reuin de qaldyrmay týre quyp shyqqan.
Tankting kýshimen bir aida әreng basylghan Ferghana kóterilisi neden tudy? Jappay tәrtipsizdik shyn­dy­ghynda, neden bastaldy? Býginde úmytylugha ainalghan ol oqighanyng úshyghyna jetu endi qiyn bolar. Aldyn ala múqiyat oilastyrylghan sayasy aksiya ekeni de, stihiyaly týrde payda bolghany da aityldy. Kezinde «Ferghana oqighasyn» mú­naraly Mәskeu úiymdastyrdy, osylaysha týrikterding Gruziyagha kó­shuin tezdetip, aqyrynda etniy­kalyq shiyelenis tudyru arqyly gruzin últtyq azat etu qozghalysyn talqandamaq boldy degen pikirler de aityldy. Múnday pikirdi tudyr­ghan sirә sol gruzinderding ózderi bolar. Kóterilisti KSRO arnauly qyzmet oryndary úiymdastyrghan, yaghny jappay tәrtipsizdikke úlas­tyru arqyly Ózbekstandy Mәs­keuding tabanyna qayta salmaq bolghan degen pikirler de kezdesedi. Tipti býlikke «vahhabitter» ara­las­qan degen de sóz bar. Jalpy, Ferghanada Mәskeuding «antikor­rup­siyalyq» kampaniyasy 1983 jyly bastalypty. Osy kampaniya qarsanynda jalpy sany 20 myng adam sotqa tartylghan. KSRO Bas prokuraturasynyng «shash al dese, bas alatyn» tergeushileri Gdlyan men Ivanov bastaghan repressiyanyng auqymdy bolghany sonday, 1986-1988 jyldary sottalghandardyng tuystary birneshe ret stihiyalyq demonstrasiya jasaghan. 1988 jyly qazan aiynda Ferghana oblysynyng birinshi hatshysy Omarov úzaq jyl­gha bas bostandyghynan aiyru jazasyna kesiledi. Onyng ornyna Shovkat Yuldashov degen keledi.
1988 jyly jeltoqsan aiynda Tashkentte orys pen tatar últyna qarsy plakat kótergen ýlken miy­ting ótkizilgen. Ózbekstan IIM-ning derekteri boyynsha, 1989 jyly Tashkentte sәuir aiynda ózbek jas­tary men basqa últ jastary­nyng arasynda ýlken auqymdaghy qaqtyghys bolghan. Artynsha bolghan tóbeleste bir ózbekti bir týrikting óltirip qongy jogharydaghy súmdyq qaqtyghysqa alyp kelgen. «Tý­rikter tek nasha taratumen, úrlyq­pen ainalysady, paydaly júmys­pen ainalyspaydy, biraq ózbekke qaraghanda óte bay túrady, jas óz­bek qyzdaryn zorlaydy, sәbiylerdi óltirgen» degen jel sózder júrttyng ashu-yzasyn kóterip jibergen...
Ferghana kóterilisinen song Óz­bekstandaghy týrikter tek Qazaq­stangha emes, Ázirbayjan, Ukraina, Resey, keyingi jyldary Týrkiya men AQSh-qa qaray audy. Biraq jyly jer tabu olargha onay bolghan joq. Reseyding Krasnodar ólkesine auyp barghan týrikter ondaghy jer­gilikti júrttyng qudalauyna úshyrady.
Kenes odaghy qúlaghan song Qa­zaq­stangha auyp kelgen basqa ha­lyqtar ózderining shyqqan jerle­rine orala bastady, biraq týrikter tarihy otandaryna qaytqan joq. Tughan jerleri Gruziya shekarasyn tars jauyp aldy. Týrkiya qabyl­daghysy kelgenmen, ol Ahysqa tý­rikterining tughan jeri emes. Sóitip, óz ýiindey ýirenip qalghan Qazaq­stan jerinde birjola ornyghyp qaldy. Resmy mәlimet boyynsha, qazir qazaq jerinde 84 myng týrik (2005 jylghy esep boyynsha) tú­rady. Al shyndyghynda, ózderin Qazaqstanda 200 mynday adam barmyz dep esepteydi. Onyng sebebi kóptegen týrikterding tólqújatyn­da kezindegi mәjbýrlikpen últy «әzirbayjan» bolyp kórsetilgen. Birge tughan eki azamattyng birining últy -týrik, ekinshisining últy «әzirbayjan» boluy az kezdespeydi.
Qazaqstandaghy týrikter eng kóp shoghyrlanghan aimaq - Almaty ob­lysynyng Qarasay audany. Audan­da 16 myng týrik túrady. Qazir Al­maty oblysynyng 12 orta mekte­binde, týrik diasporalary jinaq­talyp túratyn jerlerde týrik tili sabaghy ótedi. Týrik Respublikasy elshiligi oqulyqtarmen qamtama­syz etedi. Týrik últtyq ortalyghy je­misti júmys isteude. 2000 jyl­dan bastap «Ahyska» týrli-týsti gazeti ýsh tilde (qazaq, orys, týrik) shygharylady. Qysqasy, Qazaq­stan­daghy týrikter ózderining mәdeny jәne ruhany dәstýrlerin qa­lauynsha damytyp otyr.
2004 jyly Resey men AQSh ýkimetteri, Halyqaralyq miyg­rasiya úiymy birlesip, Krasnodar ólkesinde túratyn meshet týrik­terdi AQSh-qa qonystandyru baghdarlamasyn bastady. Býginde sol baghdarlamagha ilikken mynda­ghan týrikter AQSh-tyng alpys qa­la­syna jayghasyp ýlgergen. Al Gruziya parlamenti 2007 jyly kezinde Qazaqstan men Orta Aziya­gha jer audarylghan meshet týrik­terding tarihy otanyna qaytuyna bolatyny turasynda zang jobasyn qabyldady. Biraq ata qonysy - Gruziyagha barghysy keletin týrik­terding sany mýldem mardymsyz eken.

Tóreghaly TÁShENOV

"Ayqyn" gazeti 18 mausym 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550