Túrsyn Júrtbaydyn «Amerika kýndelikteri» atty joljazba kitabynyng songhy taraularyn jariyalap otyrmyz. Kitaptyng alghy bólimderin myna siltemeler arqyly taba alasyz: 

http://abai.kz/post/view?id=2690

http://abai.kz/post/view?id=2661

http://abai.kz/post/view?id=2606

http://abai.kz/post/view?id=2587

http://abai.kz/post/view?id=2564

http://abai.kz/post/view?id=2551

http://abai.kz/post/view?id=2533 

http://abai.kz/post/view?id=2505 

http://abai.kz/post/view?id=2489

http://abai.kz/post/view?id=2464     

http://abai.kz/post/view?id=2450

http://abai.kz/post/view?id=2410 

http://abai.kz/post/view?id=2392

http://abai.kz/post/view?id=2365

http://abai.kz/post/view?id=2341

http://abai.kz/post/view?id=2328

http://abai.kz/post/view?id=2298 

http://abai.kz/post/view?id=2264

http://abai.kz/post/view?id=2251

http://abai.kz/post/view?id=2238 

 23.01.2014. Niu-York.

Keshe pәter auystyrghamyz. Nazym Niu-Djersy qalasyndaghy ghylymy jetekshisi R.Abazovtyng ýiine qonys audarghan. Qalghan bir aida sol ýide túrmaq. Professordyng balalary (bir úl, bir qyz) Avstraliyada oqidy, ózi Almatyda Qazaq últtyq uniyversiytetinde dәris beredi. Jylyna eki ret kórisedi eken. Týngi úshaqpen jan-jaqqa taraspaq. Súrap bilgenimde, tangha juyq attanady eken. Ázer kórisken balalarymen erkin sóilessin dep ol ýige barmay, Gýlzadanyng ýiine týnep shyqtyq. Taghy da erkin әngime. Búl joly qazaqstannyng jayyn men әngimeledim. Gýlzadagha Balqash agha kýresken, ansaghan tәuelsizdikting túsyndaghy hal-ahualymyzdy aittym. Ol da óz pikirin bildirdi. Ózekti jarghan ashy oilar da aityldy. Amerikalyqtardyng Qazaqstan jәne Preziydent turaly oilary ekiúshty ekenin de jasyrmady. Jalpy, ashyq әngime, kerek әngime qozghaldy dep esepteymin. 

Tanerteng Gýlzada erte qyzmetine ketti. Alma ekeumiz asyqpay shәigha qanyp alyp, qalagha shyqtyq. Eng eski ghimarattyng biri Ortalyq vokzal. Ol 1871 jyly ashylghan. Onda 44 platforma, 67 temirjoly bar. Sonday salmaqty, biyik, keng ghimarat. Tórt qúbylasy týgel esik. Býkil Amerikanyng tamyryna qan jýgirtken úly nýkte, jýrek nýktesi osy. Adam da, ang da, aghash ta, temir de, atom bombasy da, kosmos raketasynyng bólshekteri de osy vokzal arqyly әueli Amerikagha, sodan keyin әlemning shartarabyna jol tartqan. Qazir temir joldyng kýni  ótip bara jatqandyqtan da, orynyn metrogha beripti. Býtin Niu-Yorkting metrosy osy vokzaldyng tórt búryshyna toghysyp, segiz tarapqa jol tartady. Ishinde әldebir Morgannyng atyndaghy әldebir qaqpaqyl doptyng chempionaty ótip jatyr. Oghan nazar audaryp jatqan jýrginshiler de bayqalmaydy. Tәuir-aq araladym.

Sodan keyin Niu-Yorkting ortalyq kitaphanasyna bettedik. Búl Amerikadaghy ýshinshi kitaphana. Búl da ósiyetke qaldyrghan kapitalisting qarjysyna aq granitten salynghan. Ósiyet qarjyny advokaty kitaphana isine júmsapty. Mәngilik ghimarattardyng biri. Múny kórip: biz de kitaphanada isteymiz – deuge jýreging daualamaydy. Oqu zaldary keng әri biyik. Kóne mәnerdegi suretter, qúral-jabdyqtar. Barlyghy kompiuterge týsirilgen. Ishinde arly-berli jýrgen adamdardyng qarasy da, dybysy da bilinbeydi.

O, sharasyzdyq! Saghan ne qylayyn? Áriyne, sýiine otyryp kýiinem! Kimge? Nege? Múnday sezimdi joydyng amaly  – algha úmtylu ghana bolsa kerek? «Otyrargha» osynday ghimarat búiyrmay-aq ketkeni me?

Mening jolserigim – qyzym Alma. Algha, Alma! Algha! Men kýndeligimdi toltyryp bitirdim, Alma kitaphananyng ishin aralap jýr. Qansha aitqanmen, múraghatta, mәdeniyet ministrliginde 4-5 jyl istegendegi yqylas-mýddesi bar emes pe. Ol da jaqsy qasiyet. Sonynan izdep bardym. Balalargha arnalghan oqu zalyndaghy múrajaydy aralap jýr eken. Balalar әdebiyeti, ertegiler elin aralap ketkendey bolasyn. Tatar qalamgerleri Gh.Ibragimov pen Q.Mansúrovtyng 1928 jylghy arab karpindegi  әlippesi túr. Leninning jas shaghy, Sankt-Peterburgqa qaytyp kelui turaly beti ashylghan. Áriyne, bizding balalar әlippesin izdeuding ózi – kýpirlik! Solay.

Endi bizge Gýlzada BÚÚ-nyng ghimaratyn aralatpaq. Soghan bettedik. Últtar úiymynyng kireberisi men mәjilis zalyn jәne osy úiymgha bergen syilyqtardy kóru ýshin biyletti tek internet arqyly alu kerek eken. Ol da jón. Úyaly telefon men kompiuter arqyly qaydansyn, qaydasyn, kimsin, sonyng bәri hattalyp, saqtyq qoryna kiredi. Gýlzada osy BÚÚ-nyng halyqaralyq әielder mәselesi jónindegi komiytetining joba jetekshisi – koordinatory qyzmetin arqau etip kirgizbek boldy. Biraq, men ony artyq mazalaghym kelmedi. Amerikandyqtar, jalpy halyqaralyq úiymdar onday qazaqbaylyqty jaqtyra bermeydi.  Sheteldikter bergen syilyqtyng ishinde bizding altyn adamnyng maketi bar ekenin bilemin. Áriyne, mýmkin bolyp túrghanda bas súqqan dúrys edi. Biraq, «barghyzbasyng barghyzsa – barasyn» degen bar ghoy!

Menin, esi-dertim, Gýlzadanyng tanerteng júmysqa keterde kiyip ketken altayy qyzyl týlkiden tigilgen, ózine jarasyp túrghan qazaqy tymaghymen mynau aspan tiregen ghimarattardyng ortasynda suretke týsirip alu edi. Onyng reti endi kelmeytin boldy. Onyng esesine eki qytay kempiri jabysa ketti. Búryn búlar: Monghol, japon – dep jarmasa ketushi edi, myna ekeui «koreyan» –  dep jenimnen  ústay aldy. «Qazaqstan» – degenge týsinbegen son, «Hasahystan» – degenimde duyldasa qaldy. Bir-eki jattandy qytayshamdy aityp em, әiteuir, búl «eki qyzdy» mәz qylugha jarady.

Bas ghimaratty tamashalap túrghanymyzda abyr-dabyr boldy da ketti. Lek-legimen kelgen qytay sayahatshylary eken. Bәri de jýztanys beytanystar. Jandarynda, sondarynda kórgizbe ústaghan, laba arqyly qatty-qatty sóilegen eki kelinshek erip jýr. Úrylyp-soghylghan, qaryny otalanyp tigilgen adamdardyn, jeke adamdaryng týrmedegi suretteri. Sóitsem, búlar qytay dissiydentteri eken. Qadaghalap kórip em, qytayshalap shýldirledi. Qazaqstannan ekenimizdi týsindirgen song kilt búrylyp, әlgi toptyng sonynan ilese jóneldi.

Biz ol arada Gýlzadany shaqyramyz ba, joq pa? – dep Alma ekeuimiz kenes ashyp túrghan 15 minuttyng ishinde ekiden-ýshten, jalghyzdan jýrgen jýngolyqtar arylmady. Osy arada: Últtar úiymyna eng az jarna, 3 myng dollar tóleytin el – Qazaqstan degendi estigende, senbedim. Qyrghyzstannan kóri sýbemiz bir eli qalyng bolsa kerek edi.

Jalpy, bizding baspasózdegi aqparattargha qaraghanda, orynymyz – tórde, tuymyz – jasasyndatyp túrsa kerek edi. Men Djon Kennediyding ortalyghyndaghy kóp tudyng qoltyghynda oratylyp túrghan (kekesin emes, shyn mәninde solay. Ózge tular kólemdi, eni men úzyndyghy bizdikinen eki ese ýlken bolghandyqtan, solardyng shylauynda qalyp qoyady eken) tu men Garlemning shetki metro beketindegi kiyiz ýiding suretinen basqa (Kýn batareyasyn nasihattap: «Bizding barmaytyn jerimiz joq» – degen jarnama. Kýn batareyasy shanyraqtyng kýldireushisinen syrtqa shyghyp túr), aitpaqshy, soghan qosa Gýlzadanyng qyrmyzy týlki tymaghynan ózge Qazaqstandy eske týsiretindey eshtene bayqalmady. Duponnyng baqshasynan jalbyzdy, qalanyng shetki kóshesinen qaratorghaydy kózim shaldy. Al Qyrghyzstannyn, Ózbekstannyn, Týrikmenstannyn, Tәjikstannyng nysandaryn әr qalada, әr tústa kórip qaldym. Sondayda eriksiz elinning belgisin izdeysin.

Ásirese, múrajaydan bir belgi tabylmaghany qinap jiberdi. Múnyng eki jaghy bar. Jaghymdysy – eshqanday naqty zattay múranyng múnda úrlanyp, satyp әkelinbegendigi. Ókinishtisi, onsyz da qyr-jotalardyng bәrin qyryp әketken europalyqtardyng úrlap, tonap әketken kóne múrazattarynyng múnda, «bayqausyz» kelip qalmaghany...

Osynday oida túrghanda, BÚÚ-nyng ghimaratynyng qasyndaghy eng biyik ýiding birinde – amerikanyng BÚÚ-daghy ókimdigining ghimaratyndaghy tumen iyqtasa jelbirep túrghan Týrkiyanyng qyrmyzy tuyn kórip, basylynqyrap túrghan kónilim dýr silkinip, «qúiqyljy sharyqtay jóneldi» (Abay). Búl – últshyldyq emes. Nәumez kónilding týleui men júbanyshy! Sol júbanyshpen 15 kýnge sozylghan Amerika sapary da ayaghyna jetti. Biz Niu-Djersiydegi bir týndik týnemelimizge qayttyq.

Niu-Djersiyding jeke shtat degen aty bolmasa Gudzon dariyasynyng arghy betindegi Niu-Yorkting bir býiirin jylytyp túrghan kókbauyry siyaqty. Amerikada shtattardyng әuelgi belgilengen shekarasy eshqashan ózgermeydi. Áytpese, Ertisting eki jaghynda ornalasqan Semey men Alash qalasy siyaqty. Dariyadan jer asty metro arqyly ótip, odan Niu-Djersiydin  metrosyna auystyq. Búlardyng shtattarynyng derbestigi bizding Reseymen aramyzdaghy «tәuelsizdikten» kóri tәuelsiz. Zang da, keden de, janarnmay men jaryq quatynyn, kólik aqysy men azyq-týlikting baghasy da derbes. Shtattyng shekarasynan ótkende tólqújat kórsetpegeninizben, kóliginiz tirkelip ótedi. Biz eki-ýsh qabatty ýilerdi qydyrtynqyrap baryp professor Abazovtyng pәterin taptyq. Ekiqabatty, jayly ýy eken. Esikting aldyndaghy qardy Ámina kýrep tastapty, men aula men baspaldaqtyng qaryn kýredim. Angharghanym – qar sonday jenil, ýlpildep, kýrek pen sypyrtqynyng lebinen aspangha ózi úshyp ketetindey. Óz ýiimizde otyrghanday jaylanyp shәy ishtik. Alma ekeumiz erteng elge qaytamyz. Al Ámiynә men Nazym, Toqbala ýsheui endi bir jarym ay osy ýide túrmaq. Pysyqsynyp esik aldy men aulanyng qaryn tazalap tastaghanym da sol ghoy. Áytpese kәdimgidey kólemdi aiyp salady eken. Múnda taghy bir qyrghyz jigiti túrady eken. Kirgeni de, shyqqany da bilinbeydi. Adammen aralaspaydy da, sóilespeydi de eken. Bir tәulikting ishinde mening de kózime týspedi. Professordyng kitap sóresin sholyp shyqtym. Bir-eki tiyanaqty múqaba kózime shalyndy. Al ózining Tәjikstan, Qyrghyzstan, Týrikmenstan turaly qalyn-qalyng jinaqtary shyghypty. Áriyne, Qazaqstan turaly kitap jazbaghan. Búghan da tandana bas shayqadym. Shynymen, sonshama qadirimizding ketkeni me, әlde, professor da bizde últtyq erekshelik joq dep eseptey me? Qaydam. Joghaltqan «últtyq erekshelikti» qaydan tabamyz,  ol endi mýmkin be? E, búl kýnge de osylay jettik-au!

Búl kesh elge qaytudyng qarbalasymen, qol jýkterin jinastyrumen ótti. Sebezgilenip alyp, kóz shyrymyn alugha kiristim.

(Jalghasy bar...)

Abay.kz