Redaksiyadan: Keshe portalymyzdyng elektrondy poshtasyna «Qaysar Qazaq» poshtasynan ýshbu hat kelip týsti. Qazaqstannyng Bilim jәne Ghylym ministri Ashat Aymaghambetovtyng atyna qarata jazylghan Ashyq hatta JOO oqytushylarynyng jazghy enbek demalysyn úiymdastyrugha qatysty narazylyqtary bayandalghan eken. Ýshbu hattyng avtory - Qaraghandy qalasyndaghy JOO oqytushylary dep kórsetilipti.

Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnday oy jarystyryp, pikir talastyrugha әrkim qúqyly. Ekinshi taraptyng aitar uәji bolsa, portal betinde jariyalaugha әzirmiz...

QR Bilim jәne ghylym ministri

Ashat Aymaghambetovke!

Qúrmetti Ashat Qanatúly!

Biz osy shaghym hat iyeleri Qaraghandy qalasynyng jogharghy oqu oryndarynda qyzmet isteytin jas jәne orta buyndaghy oqytushylarmyz. Bizding oqu ýderisin, enbek demalysyn úiymdastyrugha qatysty kelispeytin kóptegen narazylyqtarymyz bar. Solardyng biri jazghy enbek demalysymyz nemese týlekterdi qabyldau komissiyasynyng júmysy.

Jazghy eki ailyq enbek damalysymyzda bizdi týlekterdi qabyldau komissiyasynyng júmysyna mәjbýrli týrde jegedi. Ol júmys týlekterge baghyt-baghdar beruden qújattardy qattap tapsyryp bitetin yaghni, mausym aiynyng basynan bastap qyrkýiek aiynyng sonyna deyin shamamen 4 aigha sozylady. Júmys 8 saghattan 6 kýn, qajet bolsa jeksenbi kýni de júmys isteuge tura keledi.

Biz 1,25-1,5 stavkagha júmys jasaymyz. Biraq onyng 1 stavkadan basqa saghattary qosymsha saghat retinde jeke ótinishpen beriledi. Onyng astarynda mynaday qulyq jatyr. Bizge tólenetin kez-kelgen syiaqylar, enbek demalysy osy 1 stavkanyng ólshemimen ghana tólenedi. Bizding enbek demalysymyz kolledjderden de tómen. Áriyne, ataq dәrejesi bar ghalymdarda enbekaqy sәl joghary boluy kerek. Enbekaqymyz ortasha eseppen 80-150 myng (reyting tólemderin qosqanda). Sonda eki ailyq enbek demalysymyzdyng qúny shamamen 200-250 myng tengening ainalasy.

Qabyldau komissiyasynyng júmysyn jýrgizu mindettelgen oqytushy mamyrda 1 aigha enbek demalysyna jiberiledi. Qalghan 1 aiyn jana oqu jylynyng birinshi semestrinde beredi. Biraq, osy demalys uaqyttarynda oqytushy kýndelikti 8 saghat júmysta bolmasa da ózine jýktelgen oqu jýktemesi men kafedraishilik júmysty tolyq ózi atqarugha tiyisti. Sonda onyng nesi enbek demalysy.

Al qabyldau komissiyasynda júmys jasau kezinde tek qana taza oklad (shamamen 80 myn) tólenedi. Kýnde bitpeytin jinalysty bylay qoyghanda basshylyq tarapynan kelip nege ýgit nasihat jýrgizbey jatyrsyndar, nege týlekter az kelip jatyr dep zirkildep ketedi. Demalysta jatqan basqa da barlyq oqytushylargha 5-6 týlek әkeludi mindettep qoyghanymen qoymay, barlyghyn jaz boyy 2-3 kýnnen birneshe ret kezegimen kezekshilikke shygharudy mindetteydi. Oghan eshqanday aqy da tólenbeydi. Óz atynnan týlekterdi ertip kelip týsirsen, tirkeseng ol qosymsha reytingtik tólemge ball retinde esepteledi. Sol ýshin jәne de óz qúqyqtaryn qorghau mýmkindigining joqtyghynan barlyq oqytushylar jaz boyy әrbir týlekting artynan salpaqtap uniyversiytet ainalasynda jýruge mәjbýr bolyp keldi jyldar boyy. Búl múghalim mәrtebesin ayaqqa taptau, zandy elemeu dep bilemiz.

Oqytushylardyng sabaq beruden tys kóptegen kafedraishilik esep beru júmystary men  kuratorlyq tәrbie júmystary bar. Songhy jyldary әkimshilik basqaru salasyndaghy kóptegen qosymsha qyzmetkerler qysqartylyp olardyng oqu ýderisin úiymdastyrugha qatysty kólemdi júmystary oqytushylardyng moyynyna jýktelgen. Mysaly, búryn әr kafedrada oqu jýktemelerin bóletin jeke laborant bolghan. Ol júmysty songhy 6 jyl shamasynda kafedradan bir oqytushy jasaydy. Saghat bólu degen qarjy mәselesi. Júmysy óte kólemdi. Tәrbie júmystary degen óz aldyna ýlken júmys. Ár oqytushygha 1-2 topqa kuratorlyq jetekshilik jasau mindettelgen. Kez-kelgen uaqytta top studentterine qatysty mәlimetter talap etilgen san týrli ýlgidegi kestelerdi toltyrugha, josparly tәrbie júmystary men is-sharalar ótkizuge, studentterding sabaghyn qadaghalap, ata-analarmen baylanys jasap, ay sayyn tәrbie júmysynyng esepterin berip otyrasyz. Osynday qarbalasta kәsiby maman ústaz retinde shyndalu, oqu-әdistemelik qordy jetildiru, sapaly bilim beru ekinshi kezekke ysyralady. Oghan mýmkindik te, uaqyt ta tym az qalady. Mysaly, siz sabaqta otyrsanyz vatsapqa top studentteri turaly mynaday mәlimet kerek degen habarlama kelip týsedi jәne tura qazir deydi. Sabaqty ysyryp qoyyp sony jasaysyz. Uaqytynda jasap bermeseniz jaman atty bolasyz. Jalpy tәrbie júmystardy pedogogikalyq bilimi bar arnayy moderatorlar tobynan jasaqtalghan jeke bólimge tolyqtay tabystalyp, kәsiby bilim beretin oqytushylar tek qana mamandyq boyynsha sapaly bilim beruge, sapaly oqulyq jazyp, aldynghy qatyrly ozyq ústaz bolugha enbek jasauy kerek. Osy orayda enbekaqyny kóteru, ústazdardy qarjylyq tәueldilikten azat etu mәselesi de ózekti ekenin aita ketu kerek.

Qazirgi studentterding bilim alugha qúshtarlyghy tym tómen, oghan bilim sapasynyng tómendigi de, olardyng qarjylyq qiyndyqtargha baylanysty (95% aqyly oqidy) oqumen birge júmys jasaytyndary da sebep boluy kerek. Osynday tartysty jaghdayda júmys jasap jýikeden jútap jýrgen oqytushylardyng jazghy enbek demalysyna qol salu dúrys emes dep sanaymyz.

Biz jazdyng eki aiynda barlyq әriptesterimizben birge demalyp, jana oqu jylyn tyng kýshpen serpindi týrde bastaghandy jón sanaymyz.

Sondyqtan, jazghy qabyldau komissiyasynyng júmysyna laboranttardy júmyldyrudy súraymyz. Sebebi, olardyng enbek demalysy bir ai. Ár kafedrada keminde eki laborant bar. Jazda solardyng bireui mindetti týrde kafedrada júmysta bolady. Onyng ýstine 1 kurstyng enbek tәjiriybesinen ótip jatqan studentteri osy qabyldau komissiyasynyng júmysyna tartylady. Solardy ýilestirip eki laborant kezektesip atqarsa da oryndalatyn júmys negizi. Ekinshiden, qabyldau komissiyasynyng júmysyn attandap, qiyndatpay jenildetudi súraymyz. Basshylyq osy júmysqa oqytushylardy tartu sebebin olardyng mamandyq boyynsha týlekterge jetkilikti aqparat bere aluymen týsindiredi. Alayda qazirgi sifrlandyrudyng damyp, aqparattyq kenistikting keneygen uaqytynda uniyversiytetting barlyq mamandyqtary boyynsha әrtýrli jazba, viydeo materialdar әzirlep bir ortaq baza qúryp, týlekterding ary-beri sandalmay sol jerden tolyq aqparat aluyna, osylaysha qabyldau komissiyasynyng júmysyn jenildetuge, tipti tiyimdiligin arttyrugha bolady. Mysaly, osy bazada Respublika boyynsha barlyq oqu oryndarynyng oqu korpustary men jataqhanalary, zerthanalyq bazalary, oqytu ýderisi, oqytushylar qúramy jәne olardyng jetistikteri, jalpy dengeyi, mýmkindigi shynayy kórsetilgen aqparattar sayt týrindegi bir ortaq bazada bolsa әr týlek aldyn ala óz qalauyna sәikes keletin oqu ornyn tandaugha mýmkindik alar edi. Al qazirgi jýiede qújattar bir jaqsy korpustyng eng jaqsy kabiynetinde qabyldanady. Keyin student bolghanda mýlde tozyghy jetken basqa korpusta, sapasyz bilim beretin oqu ornynda oqugha mәjbýr bolyp qalady. Sodan týlekterding kóniltolmaushylyghy, nemqúraylylyghy bayqala bastaydy. Qayta tandau qiyn.

Mine, osylay eki taraptyng da júmysyn jenildetudi, oqu ýderisin úiymdastyru tiyimdiligin arttyrudy úsynamyz.

Qúrmetti, ministr myrza!

Ózining zandy qúqyqtary qorghalghan erkin týrde qaryshtap damugha mýmkindigi bar ústazdar ghana el irgesine ege bolar bilimdi mamandardy oqytyp shygharugha qauqarly bolmaq. Bilim salasynda mәsele tym kóp. Ázirge bizdi mәjbýrli enbek demalysyna jiberetin mamyr aiynyng birine deyin osy mәseleni sheship beruinizdi súraymyz. Búl sheshiletin mәsele әri qos tarapqa da tiyimdi úsynys.

Atalghan kemshilikter barlyq oqu ornynda birdey bolmauy da mýmkin. Biraq bizde bar. Shynayy zertteu jýrgizip, múghalim mәrtebesin qorghauynyzdy súraymyz. Ózekti mәsele.

Tayau kýnderi osy mәselege qatysty sizding resmy mәlimdemenizdi estiymiz dep senemiz. Mәsele men birge sheshim de aityldy. Sizden jaqsy habar kýtemiz!

Qaraghandy qalasynyng JOO oqytushylary

Abai.kz