Jeksenbi, 26 Qyrkýiek 2021
46 - sóz 4108 8 pikir 2 Mausym, 2021 saghat 12:01

Qazaqstandy qaytsek qazaqqa jaqyndatamyz?

«Bodan elge әsker ústatpau jәne qalam-qaghaz bermeu kýn tәrtibinde ýnemi túruy tiyis».

Imperator Shan Kay Shy

Búl sózdi nege aitty eken? Ásker ústatsa, kóterilis jasauy mýmkin, qalam-qaghaz bersen, ýgit-nasihat jýrgizip, sanasyn ósiresing әri tilin, әdep-ghúrpyn joghaltpaydy. Sóitip, halyq retinde saqtalyp qaluy mýmkin. Al ýstem halyqqa olardyng esek sekildi qúlaghy salpiyp júmys istegeni kerek. Tek qana júmys istegeni!

Osy orayda bir mysal keltire keteyik. Búl osydan birneshe ghasyr búryn bolghan oqigha edi. Resey imperiyasynyng biyligin әkeden balagha, baladan nemerege auysyp, ýsh ghasyr ústaghan Romanovtar túqymy osy oqighagha baylanysty ýlken toy jasaydy. Búl úlan-asyr toygha dýniyejýzining kóptegen memleket basshylary shaqyrylyp, merekening sәnin keltirgen. Sonday bir shaqyrylghan qonaq, Prussiya men Germaniyany kezinde biriktirgen temirdey Bismark eken. Birer kýn basqalarmen birge kónil kóterip, sharshanqyraghan kansler qasyna ózimen birge kelgen dos-jarandaryn alyp, imperatordyng birneshe gektargha sozylghan bau-baghyn atqa otyryp aralap ketedi.
Baqta qanshama aghashtyng týri, týrli shópting hosh iyisi adamgha sezim berip, sergitkendey bolady.

Ormandy aralap kele jatqan Bismark bir jerden kýzette túrghan eki әskerdi bayqaydy. Qastarynan ótip bara jatyp, orman ortasynda neni kýzetip túrghandaryn súraydy.

Olar neni kýzetetinin bilmeytin bolyp shyghady. Tek kýnde kýzet auysyp túratynyn aitady. Búghan qayran qalghan kansler, seruennen qaytyp kelgen son, 2-shi Nikolaydan orman arasyndaghy kýzetting ne ýshin qoyylghanyn súraydy. Ol da eshtene bilmeytin bolyp shyghady. Aqyry, saraydaghylar súrastyra kelip, jauabyn tapqanday bolady.

Osydan ýsh ghasyr búryn 2-shi Ekaterina kóktem kýni baqty aralap jýrip, bir jerden jauqazyndardyng ósip, gýl jaryp túrghanyn bayqaydy. Saraydaghy dvoryandardyng balalary ýzip tastamas ýshin kýzet aldyryp, baqylatyp qoyghan bolyp shyghady. Sodan keyin ol qoydyrghan kýzetin úmytyp ketken ghoy! 3 jyl, 5 jyl, 10 jyl, 100 jyl, 300 jyl! Qanshama buyn ótti. Kýndelikti búl jerge keletin kýzet neni kýzetetinin de úmytqan. Áyteuir, osy aragha kýzet túruy tiyis. Masqara bolghanda, eger Bismark bolmaghanda búl jalghasa berer me edi?!

Biz qazaq halqy tәuelsiz elmiz, memleketimiz tәuelsiz. Degenmen, qazaq dalasy búrynghy ata-babamyzdyng jerindey ózge sózden, ataudan taza ma? Qazirgi qazaq memleketining auyl, mektep, kóshe, kәsiporyn, audan, qala, oblys ortalyqtary jinalyp, 70 payyzgha juyghy orys tilinde atalady eken. Sonda bizde onomastika mýlde júmys istemeydi desek, artyq bolmas!

Ózbekstandaghy Gagarin qalasynyng aty alynyp tastalghanyna da qanshama uaqyt ótti. Osy elde orys tilinde sóileuge, telearnalar ashugha, mektep, balabaqshada júmys isteuge tyiym salynghany qashan! Týrkimenstannyng búrynghy preziydenti Niyazov bir jarym million orysty óz elinen aldap-sulap shygharyp jiberdi. Tәjikstan jer ataularyn týgeldey tәjiksheledi.
Al endi bizge keleyik, eshkimge eshtene degenimiz joq. Dos, bauyr kórip, birlikke shaqyrdyq. Qasymyzdaghy kórshilerdey túraqtylyq, óndiris oryndaryn damytu, Úly Jibek jolyn jandandyru, mektep, auruhana, balabaqsha salu dúrys jolgha qoyyldy. Investisiyany kóptep tartyp jatyrmyz. Ózbekstan, Ázirbayjan, Týrkimenstannan da investorlargha jol ashyp qoyghan eken. Evolusiyalyq jolmen olar da órkendep keledi. Bizden sonshalyqty artta qalyp qoyghan joq. Al nege biz tәuelsiz halyq bolghan son, kesirtkening jorghalauynday-aq bolsyn, dalamyzdaghy auyl, audandardy, qalalardy jylyna 5-6-dan bolsa da eptep auystyryp otyrmaymyz. Búl kóp emes qoy. Qazaq eli bolghandyqtan, әri bauyryna tartyp otyrghan son, osyndaghy etnostar eshtene demeydi, әri olar eshtene deuge tiyisti emes. Tek ózimizding jaltaqtyghymyz ghoy bayaghy.

Almatydaghy Alatau audanyn (kýnde kórip jýrip, Alatau atyn kim úmytady? Qarpat elderinde Karpat atauymen atalatyn eshtene joq) «Altyn Orda» audany dep atasaq, bireu birdene dey me? Qayta úly tarihymyzdy әspettegenimiz emes pe! Qytaylar kezinde ózderin shapqan, bodan qylyp ústaghan Shynghys han men Qúbylay hangha әlemdik kino shygharyp jatqanda, bizdiki ne ýrey osy?!

Ári jalqaumyz, әri qorqamyz! Qazynadan bólingen milliardtaghan aqshany da iygere almaymyz. Ákimderding kóbi búrynghy zootehniyk, mal dәrigeri, agronomdar. Búlardyng ornyna myqty, jan-jaqty bilimi bar pedagogtar, shyndalghan jurnalister, sayasatkerler kerek shyghar. Elimizdegi ózge ataulardy ózgertse, osylar ózgerter. Taghy bir eskerer nәrse - kórshi elderdegi qandas aghayyndardy qalayda elge qaytaru. Bizdegi qazaqtar endi kóp óse almaydy. Eng qauiptisi osy. Halyqty tozdyryp әri azaytyp ta almayyq. Memlekettik tilimizdi kóterip, tól dinimizdi nyq ústayyq.
Yaghny Ámir Temirding sózimen aitqanda: «Alystaghy jauyndy kýsh jәne sheberliginmen jenuge bolar, qasyndaghy qaskýnemning tizginin myqtap ústap, tizerletip qoy, odan artyq boyyn kóteruge erik berme!» — degen eken. Mýmkin, osyny eskerermiz, ә? Siz qalay oilaysyz?

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi

Abai.kz

8 pikir