Boghdataudyng qyrany
      Nemese Qytay qazaghynan shyqqan túnghysh qazaq әiel jurnalist

Túrsyn Jolymbetqyzy degen osy esim maghan bala kezimnen tanys. gazetten oqyp, radiodan jii estushi edim. 2008 jyly aqpan aiynyng basynda Ýrimjige barghan saparymda Túrsyn apanyng otbasyna arnayy at basyn búryp, aman-sәlem jasap, jaqynyraq tanysyp, әngime dýken qúryp qaytqanym bar.

Búl kisining júbayy elge belgili jurnalist, audarmashy, baspager Saghat Jaypaqúly. Qos tarlanmen kezdesip qaytqanan keyin búl otbasymen jii habarlasyp túratyn boldym. Óitkeni, búl otbasynyng ataghy Qytayda Alatauday bolghanymen, adamnyng narqyn biletin, elge júghymdy, mәdeniyetti, aq kónil, adal jandar. Ómiri taghdyrly, enbek joldary san qily tarihy shejirege toly búl eki qariyanyng әngimesin tangha deyin tyndasanyz da jalyqpaysyz. Ásirese, Túrsyn apa әngimening mayyn tamyzyp aitady. Ol kisi әngime shertkende óninde qaysarlyqtyn, meyirimdiliktin, izgilikting nyshany múndalap túrady. Osy kezdesude Túrsyn apa «Tilshi syry», «Ómir syry» atty eki kitabyn, «qazaqstandyq jurnalist bauyrym Álimjan Áshimúlyna estelik. Avtordan» (10 aqpan 2008 jyly, Ýrimji) degen izgi tilegin jazyp, «Ekeuimiz әriptes ekenbiz, reti kelgende oqy jatarsyn, әitpese kitap sórende túrsyn, bir keregine jarap qalar», – dep óz qolymen úsynyp edi. Túrsyn apamen songhy ret 2017 jyldyng qarasha aiynda Qazaqstangha qydyryp kelgen kezinde kezdestim. Men apamnyng jýzinen kәrilikting jenip bara jatqanyn bayqadym, biraq jigeri synbaghan, ruhy biyik edi. Sonda apam: «Álimjan, bizding Almatygha kelgenimizge bir jetiden asyp barady, myna Amantaydyng (belgili baspager, qazir kәsipker A.Saghatúlyn aityp otyr) Almatydaghy dostary birinen keyin biri shaqyryp, qol-ayaghymyzdy jerge tiygizbey qonaq jasap jatyr, bәri yghaylar men syghaylar ónshen. Birine týstikke barsaq, ekinshisine keshkisin baryp qonaq bolyp jýrmiz, kelgeli beri bir tynym joq. Shyny kerek, osy jýrisimizben jýre bersek senimen kezdese almay ketemiz be dep Saghat ekeuimiz alandadyq. Býgin azanda Amantaygha aittym, ainalayyn balam, býgin týste baratyn jerimiz joq eken, keshke deyin uaqtymyz bar, Álgi Álimjanagha habarlasyp kórshi, Almatyda bolsa kelip ketsin dedim. Álimjan qaraghym, sen bizge bóten emessing ghoy, sening ornyng bólek. Kelgening qanday jaqsy boldy, myna asqar Atataudyng eteginde, әsem Almatynyng tórinde әngimelesip, arqa-jarqa bolyp bir jyrghap qalystyq. Endi Almatygha qayta ainalyp kelerimizdi, kelmesimizdi, bir Qúday biledi...», – dedi. Men:

– Apa, amanshylyq bolsa, el aman, júrt tynysh bolsa, Qúday qalasy әli talay Almatygha kelesiz. Ýrimji men Almatynyng arasy qauyndyqtyng jolynday bolyp ketken joq pa, – dedim.

Búl kezdesu, Túrsyn apammen songhy kezdesu bolghan eken. 2018 jyly shilde aiynda «qart qalamger Túrsyn Jolymbetqyzy ómirden qaytty» degen suyq habar estidim.

«...Nemenege jetisesing bala batyr?
Qariyalar azayyp bara jatyr.
Biri minip kelmesting kemesine,
Biri kýtip, әneki, jaghada túr», – dep aqiyq aqyn Múqaghaly aitqanday Túrsyn apam kelmesting kemesine otyryp mәngilik mekenine attanyp ketipti, al Saghat agham synarynan aiyrylghan aqquday jaghada qalyp qoyypty... Qazagha ókinishten basqa, arasha týser shara joq qoy?!

«Ómirding mәni men ólimning salmaghy úqsamaydy, Maghanaly ghúmyrdyng óshpes izi, qazasynyng qaratauday salmaghy bolady. Adamnyng qadir-qymbaty onyng mәnsap-mәrtebesinde emes, tek onyng tughan eli ýshin, әr últ halqy ýshin tókken terimen, ózi jasaghan qoghamgha qosqan ýlesimen, otangha sinirgen enbegimen ólshenedi. Áne sonday, abzal jandardyng shekti ghúmyryn sheksizdikke úlastyryp, taghy bir mәndi ghúmyry qayta bastalatyn, kózden ketse de kóp kónilinen oiyp oryn alatyndary sanamaly. Sonday sanauly da, saliqaly jannyng biri Túrsyn Jolymbetqyzy edi» [1] dep jazypty Túrsyn apanyng qalamger inisi Qabdesh Jәnәbilúly «Esimi el esinde» degen esteliginde. Búghan mening alyp-qosarym joq. Óte tújyrymdy aitylghan jýrek jardy óreli pikir.

Býgin marqúm Túrsyn apam turaly birnәrse jazayyn dep qolyma qalam aldym. Búl kópten beri oilanyp-tolghanyp jýrgen sharua edi, endi reti kelgen sekildi. Abyz qariyamen kezdesken, әngimelesken kezderimdi oy eleginen ótkizip, óz qolymen bergen kitaptaryn paraqtay bastadym... Aldymen Túrsyn Jolymbetqyzynyng balalyq, jasóspirim shaghyna birge sapar shegip kórelik.

Bir auyz sóz ýmit jibin jalghaydy

Bәri kýni býgingedey esimde, 1951 jyldyng jazy. Mingenderi ylghy da auyzdyghyn shaynap, oinaqshyp túrghan tór-bes atty kisi birde jele ayandasa, birde jorghalatyp, auyl-auyldy, ýi-ýidi aralap, qarbalas jýr, bir mezette bizding ýige de kelip apyr-topyr týse qaldy.

Biz bir ýide jeti jan – sheshem, bes qyz, bir úl bar edik. Ákem Jolymbet qystauda otyrghanda qaytys boldy. Kónil aityp, qúran oqyp, bata jasaushylardyng ayaghy әli ýzile qoymaghan edi.

Álgi kelgen kisiler oqu-aghartu turaly jogharydan kelgen matrial-qújattardy oqyp berip, Ashyly angharyna el ortalyghy dep bir mektep salghyzyp jatqandyqtaryn, osy mektepke oqityn balalardyng tizimin alyp jýrgenderin úghyndyrdy. Mektepke jeti jastan on bes jasqa deyin bala qabyldaytyndyqtaryn aitqanda, sheshem meni núsqap:

– Myna balam on bes jasta, sender kýzde mektep bastaghangha deyin on alty jasqa ayaq basady, – dep edi.

– Bola beredi, birneshe aidyng ary-berisi joq. Bastauyshty bitirse de sauaty bolghany jaqsy, – dedi.

Osy bir auyz sóz ýmit jibin jalghaghanday boldy. Oqu jasyna ilingen sinlim Ghaynikamal ekeuimizdi tizimdedi,

Mektepke tizimdeldim dep qatty quandym. Álgi kisiler attanyp ketkenen keyin, sheshemdi qúshaqtap alyp jyladym-au kep. Sol kezdegi jaghdayda, men boyjetken qyz sanalamyn, Túrmysymyzdyng sonshama qiyndyghyna qaramay (bireuge qúda bolyp, qalynmal alyp jan baghayyq demey), meni oqysyn dep oqugha tizimdetken shesheme qatty razy boldym, bir jaghynan ony ayalap ta jyladym. Aqyry, salynyp jatqan mektep te bitipti. Qystaq kóleminen 20-30 bala ghana jinaldy. Oqydyq, Eskishe oqyghan Qayyrkey degen molda kisi oqytushy bolyp belgilendi. Biraq, ol kisi, kóbinshe el aralap ketedi de, sabaq berip túrudy maghan tapsyrady. Balalargha әlippeden sabaq ótem, bir tәuiri ózge balalargha qaraghanda sauatym bar edi.

Bastauysh synyptyng tabaldyryghyn endi ghana attay salyp, «qalay oqytushy» bola qaldym? Azattyqtyng qarsany bolar, Bizding auylgha Qaydar molda degen bir kisi keldi, bir jaqtan kóship kelegen bolsa kerek. Sholjota jaylauyndaghy әl-auqaty tәuir adamdar osy moldagha balalaryn oqytady. Bizding ýiimiz osy moldamen  kórshi, bir ýiding eresegi, boy jetken qyzy esepteletin men ol kisiden oqy almadym. Júmalyq «til ashar» alady eken, oghan bizding kýiimiz kelmeydi. Balalar kiyiz ýide tizerlep otyryp moldadan sabaq tyndaydy. Oqulyqtary arabsha «imanshart», «әptiyek» deydi. Molda sabaq ótkende, balalar shuyldap erip oqyp jazyp alady. Men ara-túra kiyiz ýiding syrtynan tyndaymyn. Ózim ýnemi birge oinap jýretin bir qyzbalanyng ýii bizben kórshi otyratyn, aty Bәtish, әkesining aty Bayqonaq. Kiyiz ýiding syrtynda moldadan tyndaghanymdy sol Bәtishting jazghanynan kóshirip alamyn. Sóitip jýrip men de el qatary qara tanyp, әjep-tәuir sauattanyp qaldym. Balalar jazda oqyghanymen, el qystaugha kóshkende tarap ketedi. Solay da men ýirengenimdi tolyqtyrugha qúlshyna berdim, Áke-sheshem óleng kitap – dastan, hisa tyndaugha qúshtar, oqudy janymen jaqtyratyn adamdar edi. Ákem kózi tirisinde jalghyz úly Ýristemdi on jasynda ruy tóre Shýiinshәli degen moldagha ýiinde túryp oqugha bergen bolatyn. Ákem qaytys boludan ilgeri, «Balang Qúrannan shyqty», – dep artyna mingestirip alyp kelip edi, bir qúnan ógiz bergeni esimde, Ýristem әkem qaytys bolghanda dastarqangha qúran oqysa:

–  Marqúm janyn jaldaghanday bolyp jýrip oqytyp edi, armany oryndaldy ghoy, – dep kónildenip qalatyn sheshem. Bir ýili jan ýlkenimizden kishimizge deyin kitap dese shólirkep túrushy edik.

«Mektep alys» dep sheshem búrynnan beri qystap jýrgen jyly qonysymyzdy tastap, mektepting qasyna kóship bardy. Búl kishkentay sinlilerimning oquyna qatty qolayly boldy, mektep jasyna tolghandary art-artynan mektepke bardy. Birer jyldan keyin mektepke Ýrimjiden pedagogikalyq mektepti bitirgen Zeynelqan deytin oqytushy kelipti, auyl bas sayyn mektep qúrylyp, oqymystylar da kóbeygen, oqu-oqytu sapasy jogharylaghan, Ashylynyng oqu-aghartuy kóktem gýlindey qúlpyryp, úshqan qústay tez damyghan, jogharylap oqyghandardyng da sany jyl sayyn kóbeyip otyrghan.

Sheshemning ýirengen jyly qonysyn tastap, mektepting qasyna kóship barghan enbegi aqtalyp, kishkentay sinlilerim shetinen ýzdik oqydy.

Ár mausymda rayon boyynsha mektepterding oqu sapasyn tekserushiler: – Qaysy synypqa kirsekte, Túrsynnyng sinlisi әr synypta birden bar, súraqqa jauap berip túrghan da solar, – dep tanyrqaghanda, sheshem.

– Tiling tasqa bolghyr-ay, óitip aitpandarshy, әreng bastary qosylghan tórt-bes torghayym, – deytin. Eki sinlim Shahiza men Qanipa mektep boyynsha әr jyly ýzdik oqyp, sol jyldardyng ózinde tilshilerding qalamyna ilinip, «Shynjang gazetinde» jariyalandy. Sanjy oblysynyng Michuan audanynda qazaqsha mektep ashylmaq bolyp, Ashyly ortalau mektebinen oqytushy alghanda, ýzdik oqyghandyghy ýshin Shahiza qarshadayynan solardyng talghamyna ilinip oqytushy bolyp qabyldandy.

Keler jylynda Sanjy oblysynyng ortalyghynan pedagogikalyq mektep ashylyp oqushy alghanda, Qanipany taghy tandap әketti, Keyin olar bizge «Osy jol týspese, Shynjang institutyna qabyldanyp oqyr edik» degende, men «Óz obaldaryng ózderine, qatardan ozyp oqyp, qoghamgha erte shyghyp kettinder» deymin qaljyn-shyny aralas.

Týk te ókinerligi joq. Ol ekeui úlaghatty ústazdyq mindetterin abyroymen oryndap, búl kýnderi qadir-qymbatymen demalysqa shyghyp, kýnderin alansyz ótkizip jatyr.

Bir auyz sóz qyran bolyp samghaydy

Qatynas qolaysyz, salt atty kisiler jolaushy jolyn jalghay alatyn, asu-asu asqarlary, enku-enku shatqaldary bar qúzar taudyng quysyndaghy bastauysh mektepten Ýrimjige oqugha kelem desem, aspannan týskendey seziler...

Qonyr kýzding bir kýni «Ýkimet adamdary kelipti, osy mektepke mәjilis ashady eken» degen habar qúlaqtan-qúlaqqa jetti. Mejeli uaqytta attyly-jayau say-saladan, jota-jonnan aghylyp, er-әiel, ýlken-kishi jinala qaldy. Attylar auasharaq attaryn matap nemese qarsy betke túsap otqa qoydy. Mektep ainalasy qara nópir boldy da ketti.

Osy kezde Ashylyda jana qúrylym, jana týzim ornaghan joq, bayaghy zәngi, zәlin, súnjang (qystaq bastyghy) kóne ýkimet belgilegen qonystanuyna, jer jaghdayyna qaray emes, rugha bólip iyedershilik etedi eken.

«Mәjilis» degen osy bir sózding ózi jalpygha janalyq seziledi, múny júrt әues kórip, qatynasugha, ýkimet adamdarynyng sózin estuge yntyghady. Mәjilis mektep aulasyndaghy týkti kilemdey shóbi bitik ósken tekshede ashyldy. Júrttyng shyp-shyrghasy shyqpady. Erler maldas qúryp, әielder bir tizerlep otyra qaldy. Tipti mektepte oqyp jatqan balalarda qazday tizilip tәrtippen otyrdyq. Ne úghyp, ne bildik, onymen de eseptespedik.

Qaladan kelgen ýkimet adamdarynyng biri әskery adam eken, qorghaushysy,  tilmәshi bar. Tilmәshi úighyr eken, әskery adam sóz sóileydi, úighyr tilmәshi audarady. Neken-sayaq bolsa da, әielder, jastar qauymynyng qytaydyng sózin birinshi ret estigenin bylay qoyghanda, qytay degen últty birinshi ret kórip otyrghany da osy bolar. Al, әlgi úighyr audarushynyng «sózin úgha aldmadyq» dep shulady júrt. Qúday ondaghanda, qaladan birge shyqqan bir qazaq kadr bar eken. Ol úighyrshadan audarady. Ýsh tilden taratyp jýrip, maqsattaryn úqtyrdy qyzmet gruppasy. Toq eteri, Sanjy audanynyng ortalyghynda mәjilis ashylady eken, әr últ, әr saladaghylardyng konferensiyasy deydi, soghan ókil saylaymyz eken. Baydan, kedeyden, әielden, al búrynghy zәngi, zalyn, chýijang (mekeme bastyghy), súnjang (qystaq bastyghy) siyaqty kóne ýkimet túsyndaghy mәnsaptylar da konferensiyagha qatynasady eken. Endi ókil saylau turaly dauysty auyl adamdary, bireu anany dese, bireu mynany dep jatty, osy kezde otyrghan júrt arasynan engezerdey bir kisi týregeldi, ol:

–  Qalagha mәjiliske barghan adam ýkimetting әmir-pәrmenin úghyp, halyqqa aityp bere alatyn bolu kerek. Qoy auzynan shóp almas, estigenin qaghazda týsire bilmeytin bireudi saylap jibersek ózimiz ziyan tartamyz, – dep kósile bir sóiledi de, – Jasy kishi demender men Jolymbetting osy mektepte oqityn balasyn layyq kórip otyrmyn. Qoly hat biledi, ózi ójet, – dep sózin ayaqtady. Búl Bekbosyn degen kisi edi, ruy shotay. Bizben kórshi de emes, auyldas, әiteu, tanimyn. Mәjiliste naghashy sheshem otyr eken, aduyn adam edi, minezine qaray «Taypal» degen laqam aty bar, aqyryp ornynan týregeldi.

– Ei, jap auzyndy, qaqpas! – degen aighayy atyrapty janghyrtyp jiberdi. Álgi Bekbosyn degen kisining sózin júrt shapalaq soghyp qúptady. Biraq otyrghan kópshilik mening shesheme qaraghyshtap, «Janyldyq ne deydi eken?» desti. Sheshem ornynan túryp:

–  Kópshilik tura kórse, keregimizge jaraydy dese, barsyn, mening bóten oiym joq, – dedi.

Mәjilis tarap, ókil saylau ayaqtady. Áskery adam (qyzyl armiyanyng ofitseri bolsa kerek) bizding ýige kelip, audarushy arqyly sheshemmen úzaq әngimelesti, esteligindegi memleket qaritasyn kórsetip, azat bolghan rayondardy tanystyrdy, kommunistik partiyany, Mau Zydúndy týsindirdi. Bolashaq turaly quanyshty isterdi aitty. Sheshem meni janyna shaqyryp alyp:

– Otyrshy, Túrsyn, sen de úqshy, myna әskerding aituyna qaraghanda búdan keyingi kýnderimiz jaqsy bolady eken, – deydi quanyp, kónildenip:

Áskerding úzaq әngimesinen úqqanym: myna qyzyng on alty jasta eken, bastauyshty bitirgenen keyin, órlep oqityn mektep te búl manda joq eken.  Odan da Ýrimjide ashylghan bir jyldyq, jarty jyldyq sayasy mektepter bar, ynghayy kelse, sonday mektepten oqyt dep aqyl kórsetti.

Osydan birneshe kýn ótken song әlgi saylaudyng nәtiyjesimen qalada ashylatyn mәjiliske jýrdik. Kóp adam azyq-týligin alyp, jyly kiyinip, myqty attargha mindi. Ol kezde jol boyynda qonalqylyq oryn bolmaydy. Maghan da at, jyly kiyim dayarlady. Barlyq júmys úiymdastyru arqyly jónine keldi. Tóte jolmen sut jýrip, eki kýnde Sanjy qalasyna jettik. Tizimge aldyryp, jataqqa ornalastyrdy. Biz týsken qonaqýy kóne, alasa, mújyq tam ýiler, astyna kópirtip saban tósegen, sәldebozdan jasaghan kórpe, tósenishim bar. Ózgeni bilmeymin, men ýshin bәri janalyq sezildi.

Audandyq halyq ýkimetining mәjilis zalynda stroymen kirgizedi. Ókilderge dayyndalghan oryndyq qatarynan súlatyp tastaghan, qabyghyn arshyghan qaraghay dónbek eken, jerge otyra ketuden bayaghyda jaqsy. Sahna balshyq kirpishten kóterinki jighan tekshe, bir aghash ýstel, birneshe kóne aghash oryndyq túr. Eki jaghyna qyzyl tu ilinipti, qyzyl qaghazdan oiyp japsyrghan jazu bar, ýstelge gýl qoyypty. Mening kózime әlem-jәlem kórkem bir dýnie ispetti kórindi.

Audan basshylary sol sahnada túryp úzaq-úzaq sóiledi. Qayta-qayta shapalaq ýni kóterildi. Jartyp eshnәrse týsingenim joq, jataqqa qaytyp, gruppalar boyynsha mәjilisting ruhyn talqylaymyz. Ólkeler arasynda búryn el basqaryp jýrgen, әr dәuirdi basynan keshirgen shejire-sheshen, bilimdar adamdar da bar. Úqpaghan mәseleni olar týsindiredi. Shamanyng jetisinshe men de qaghazgha jazyp alghan bolamyn. Ózimdi saylaghan halyqqa qalay týsindirip, qalay jetkizemin degen uayym da joq emes. Mәjilisting sonyna ala jer-jerden kelgen ókilder arasynan sahnagha shyghyp, alghan әserlerin sóilep, әldenelerdi isteytindikterin aityp jatty, sózge shyghushylar kóbirek qytay, dýngen jәne úighyr últy qatarly qala adamdary boldy. Áyelderden de sózge shyghushylar boldy. Ásirese, bir úighyr qyz sahnagha shyghyp sóilegende delebem qyzyp: shirkin, myna qyzda ne arman bar, nedegen kóp bilim ýirenip alghan... dep qyzyghamyn ishtey.

Qazaq ókilderine jauapty Jau Anhy degen qytay kisi edi. Qazaqsha jattyq sóiley almaydy, biraq maqsatyn tolyq úqtyrady. Osy kisi bizding qazaq ókilderi arasyna kelip, әrkimge sybyrlap birnәrselerdi aitady, olar bas shayqap zәrezep bolady, alystan kórip otyramyn. Jaghalap mening janyma da keledi:

– Sen qazaq ókilderi atynan sahnagha shyghyp sóileysing be? – dedi ol týsindirip.

– Sóileymin, – dedim. Kókten tilegenimdi jerden bergendey. Sóileu turaly dayyndyghym bolmasa da, mening kókeyimdi tesken zal toly qalyng adamnyng aldynda sahnagha shyghu edi. Baghana toptargha bólinip talqy jýrizigende sóilegen sózimdi ýzip, jalghap, ejiktep mәjilis ashylghaly úqqan birneshe mәselening basyn qúrap, «Soltýstik korey eline kómek berip, Amerikagha qarsy túramyz» degen sózben ayaqtattym da, du shamalaq ýni ishinde sahnadan jýgirip týstim quanyp. Osynyng ózine taudan barghan ózimizding ýlken-kishi ókildder tang qalyp, «Nedegen jýrekti edi», – dep duyldasa qaldy. Búl bilgendikten emes, esh nәrseni de týsinbeytin albyrttyqtyng bas bilmegen asauday ala qashpaghany edi.

Solay da solay, mәjilis erteng ayaqtaydy degen kýni bizdi basqaryp jýrgen bir tilmәsh kelip:

– Seni Ly shiyanjang shaqyryp jatyr, – dep ertip ketti. Bardym, «tilmәsh» arqyly, «Seni Ýrimjige oqugha jiberemiz», – dedi. Jýregim auzyma tyghyldy, qorqyp otyrmyn ba, quanyp otyrmyn ba, ózim de bilmeymin. Ol kezde qyz bala qalagha oqugha baru tarih jazylmaghan.

–  Bolady, shesheme baryp aityp kóreyin, – dedim.

– Bolmaydy, uaqyt tyghyz, oqu bastalyp ketti, keshigip qalasyn, – dedi.

Sanam sangha bólinip qysylyp otyrmyn. Bir sәt oilana qaldym. Osy aragha keluding ózi ýkimetting ornalastyruy, halyqtyng qamqorlyghy arqyly bolyp otyr. Ýige barsam qaytyp keletin shama qayda, kýnning suyghy mynau, at qayda, azyq qayda, kim meni qalagha әkeledi. Auyldan jalghyz attap shyghyp kórgem joq, osy orayda keteyin, әkem joq, jalghyz bauyrymnyng jalgha jýrip tapqan talshyghyna ortaq bolmayyn, ol kezde qyz balagha otbasynda otyn-su әkelip, keli týiuden basqa kәsip joq. Eger qazirgidey qyz bala enbek istep, aqsha tabatynday jaghday bolsa, jar qúlaghy jastyqqa tiymey enbek isteytining biri men bolar edim. Imanday syrym, oqyp adam bolam dep oilaudan góri, ólsem de óz betimmen keteyin degen oy basym boldy. Oqugha baratyn boldym. Sol kýngi tandy úiqysyz atyrdym. Shesheme hat jazyp, oqugha baratyn jaghdayymdy aittym.

Qalagha kelip jýrip týske deying naghashym mening mәjiliste ekenimdi estip on toqash, qos júdyryqtay nauat әkelip berdi. Qatty quandym. Búl bizding otbasymyz ýshin kórim aujal. Osyny jәne syrt kiyimderimdi qaytardym.

Auyldan kelgen ókilder:

Sheshene qaytip aitamyz? Ertip ketip edinder, tastap ketipsinder deydi-au, – dep alandady. Biraq ýige barghanda sheshem:

– Jana ýkimetke senem, oqu balamnyng armany bolatyn, es qatyp qalghan edi, saghynamyn ghoy, oqugha ketkenine ókinbeymin, – depti.

Osy jol mening baqyt jolym boldy. Adamnyng ómir joly – qyldan jinishke, ústaradan ótkir, sening osy jolynda qadamyng qalay bastalsa, sol ómirlik jolyn, baqytyn, nesibeng solay beyimdeledi eken.

Mening ómirimdegi «en» armiya ofitserining auylgha baruy boldy. Odan qalsa, birinshi ret ókildikke kórsetken Marqúm Bekbosyn aqsaqalgha imandylyq tileymin, jatqan jeri torqa bolsyn! Sol kisden «bir auyz sóz qyran bolyp samghady». Osy joly oqugha barmasam, ómir jolym búdan basqasha bolary anyq. Búl oqigha yaghny ómirimdegi osy búrylys esimnen bir ketpeydi. Ókinerligi, әlgi әskerding aty-jónin bilip alugha aqylym jetpegen. Ón-әlpeti kýni býginge deyin kóz aldymda túrady. Orta boyly, aqqúba, týsi jyly kisi edi. Jas mólsheri sol kezde otyzdyng ishinde shyghar dep keyin oilaymyn. Ómirimnin, baqytymnyng bastau kezi bolghan osy saparym turaly partiya qúrylghanynyng 70 jyldyghynda bir әdeby esse jazdym.

Ony jazu jәiiti bylay edi:

Bir kýni marqúm Aqiya Radanúly: «Birneshe adamgha maqala jazyp, radioda ózi Oudy úighardyq onyng biri siz. Tezirek jazynyz, kólik jiberip, studiyagha aldyramyn», – dedi.  Jazdym, oqydym. Osy essem maqala baghalauda ShÚAR boyynsha birinshi dәrejeli bolyp baghalandy. Maqtau qaghaz ben qosa syilyq aldym.

Túnghysh qazaq әiel jurnalist 

Túrsyn Jolymbetqyzy 1936 jyly Sanjy qalasynyng Ashyly auylynda dýniyege kelgen. Óz auylynda tiyip-qashyp jýrip bastauyshty bitirip, 1951-1952 jyldary Shynjang ólkelik biro kadrlar mektebinde oqyghan, 1952 jyldan 1955 jylgha deyin Sanjy audanynyng altynshy rayonynda, Sanjy oblystyq partiya komiytetinde qyzmet istegen. 1956 jyldyng sonynan 1970 jyldyng bas shenine deyin Shynjang gazeti mekemesining Qazaq redaksiyasy bóliminde, 1970 jyldyng aqpanynan 1984 jyly qyrkýiekke deyin Ortalyq halyq radio stansiyasynyng Qazaq bóliminde tilshi bolyp qyzmet atqarghan. 1984 jyly qazannan 1990 jylgha deyin Shynjang gazeti mekemesinde jurnalist bola jýrip «tete agha tilshi» degen Qytaydyng eng jogharghy ghylymy ataghyn alady [2. 202-b.].

1950 jyldardan bastap tughan auyly Ashylyda jay erikti tilshi bolyp qolyna qalam alghan ol tapjylmay 40 jyl jurnalistikpen ainalysady. Qyruar habar-maqala, ocherk, esse, ólen, tilshi estelikter jazdy. Eger siz osy enbekterin oqysanyz, birde salqyn samal esken tau jolynda, birde kýn aptaby qaqtaghan shandaq borbasta jýrgendey sezinesiz; birde mektep aulasyn aralasanyz, birde zauyt sehtaryn kóresiz. Birde otardaghy qosta sekseuilding shoghyna jylynasyz, birde atyz basynda diqandarmen syrlasasyz, birde jer tanabyn tartqan otarbada oyrasyz, birde kókte qalyqtaysyz. Birde 70-80 degi ata, әjemen kenesesiz, birde jeti jastaghy baldyrghanmen sóilesesiz, birde múghalimge qúrmet kórsetesiz. Qoyshy, әiteuir, sizding manayynyzdan әrtýrli kәsipting adamdary tabylady. Qoghamnyng týkpir-týkpiri qaghys qalmaydy. Avtorgha keyde jayau, keyde aldynan shyghyp atynyng basyn ústaysyz. Keyde jýk kóliginde, keyde jenil kólikte, keyde arbada, keyde shanada, keyde kemede, keyde otarbada, keyde metroda, keyde úshaqta kezigesiz. «Túrsyn apay – әleumetke tanylyp, kópke qadirli bolghan kisi». «Túrsyn apay – japakesh tilshi». Arysy astanamyz Beyjinde, berisi Shynjang dalasynda, әsirese qazaq halqy qonystanghan soltýstik Shynjannyng tau jazirasynda Túrsyn apaydyng izi qaldy. Áyel adamnyng attyly-jayau, jazdyng shilingir ystyghy, qystyng qaqaghan ayazy, birde ash, birde shóldep jýrip tilshilik isteu qansha mashaqatty bolatyny bәrimizge týsinikti» (Qapas Áseyinúly) [3. 248-b.].

Al jazushy, ghalym Súltan Janbolatov «Túrsyn Jolymbetting jetistigi ýzdiksiz qúlshynuynda» degen maqalasynda: «...Aqyldy aqsaqaldary, ozyq oqu orny, ýlgili balalary bar auyldyng týlekteri qashan da sorpa betine qaray úmylady. Ashyly jaqtaghy auyldar ónsheng bolashaqqa tebindi úmtylyp, óz úyasynan qyrandar úshyrugha tyrysqan mekender.

Deytúrghanmen, ishki sebep birinshi. Ashyly taraptan shyqqandardyng bәri Túrsyn, bәri birdey keremet dey almaymyn. Túrsyn – tuma daryndylyghyn qor qylmay auyldyng abzal әserin ala jýrip, ózdiginen ýirene úmtylyp jetilgen túlgha. «Jiyrmasynshy ghasyr Qytay qazaq jazushylarynyn» Túrsyndy tanystyrghanda «óz auylynda tiyip-qashyp jýrip bastauyshty bitirgen» degen Túrsyn sózin byljytpay týsirgende bir syr bar. Ol – qoghamda tuyrylyqtay diplomy bar Jiu Baje de, alaqanday diplomy da joq Sún Kong da bar» (Jiu Baje, Súng Kong qytaydyng «Batysqa sapar» teleseriyasyndaghy keyipkerler, Á.Á)» degendi anghartyp, Túrsynnyng qyzyl tu astynda ózdiginen ýirenu arqyly jetilgenin bildiru. Búl jәne әr týrli sebepten oqu oryndarynda boluy az jastargha ýlgi kórsetu.

Jolymbetting Túrsyny bastauyshty tauysqasyn enbek jolyn bastaydy da, arada bir jylday ghana ólkelik partiya mektebinen bilim alady. Sosynghy oquy ózdiginen, basylymdar arqyly tyrysa ýireniumen qonymda jalghasqan. Tua bitken alghyrlyq, daryn, ómir men biluge qúshtarlyq bolmasa, Ózdiginen ýirenuge qúmarlyq tua ma?! Auyldan bastalghan manaydyng ong yqpaly bolmasa, ol qúmarlyq bayandy bola ma?! Partiya men ýkimetting san sanaly qamqorlyghy bolmasa, ol yqpal men qúshtarlyq jebeu kórip. ónim bere ala ma?» [4] dep abyz qariyany saghynyshpen eske alady.

Endi T.Jolymbetqyzynyng  «Tilshimin» degen tolghauyn oqyp kórelik:

«Qalamdy erte ústadym, kesh ústadym,
Demeymin shabyt kernep tolysqanym.
Tamshyday bolsadaghy terim singen,
Gazet mening ólmeytin qúrysh janym.

Kónbeytin baryp kelge, kórip kelge,
Gazet beti boryshty kóldey terge.
Qara shashym agharghan, kóz núrym da...
Túra-túra qarauyl әripterge.

Bolmasa da sórede jinaqtarym,
Ómir ayap kórgen joq sily attaryn.
Kólge qúighan búlaqtay ýlesimdi,
Saqtaydy osy gazetim jinap bәrin.

Zor emes dep ataghyng sharyqtaghan,
Keyde sheke qaraydy «danq» maghan.
Al ózim shy?! Ózgening shattyghy ýshin –
Shattyghy ýshin shalqimyn, shabyttanam.

Jabyrqaymyn qalammen sóilemesem,
«Órtke tiygen dauylday» órlemesem.
Mәrtebe de, danq ta dep sanaymyn,
Gazetimnen kóringen kýndegi esim.

Tilshimin – qyraghymyn, qajyrlymyn,
Qúly emen ózim deytin ajyrghynyn.
Tarihtyng tynysynda túnshyqpaydy,
Jaqsygha jarshy bolghan qazirgi ýnim.

Aqbar sýigen kәsibim, tirshiligim,
Mindetime alghanym tilshiligin.
Dәuir ýnin kótersem quanamyn,
Tólenbedi demeymin «bir shyghynym.

Ár bastyng úqsamaydy tyng armany,
Jylaghany, kýlgeni, quanghany.
Boygha bitken bar mening qasiyetim:
Kirsiz kónilim dostargha shar ainaly. [5,120-b.]

Nauryz, 1987 jyl. Ýrimji

Búl ólendi oqyrmandargha taldap, týsindiru artyq bolar. Avtordyng óz kәsibine degen qúshtarlyghy men mahabbaty óte sheber benelengen.

T.Jolymbetqyzy óz tolghauynda jyrlaghanynday, meyli habar jazsyn, tanystyru jazsyn, meyli ocherk, tilshi esteligin jazsyn óz nysanasyn asa baysaldylyqpen kýzetip, tekserip-zerttep baryp qolyna qalam alady. Ári jazghanyn zaman auqymyna, ýkimetting sol kezdegi sayasattaryna úshtastyra otyryp qoghamdyq pikir tughyzady. Mysaly, «Nege zannyng atqaryluy әlsiz, qúdalyq alym-berimde qúlqyn zorayyp barady» degen syn maqalasy «Shynjang gazetine» jariyalanghannan keyin, ýkimet oryndary jaghynan qoldau tauyp, ShÚAR halyq qúryltayynyng mәjilisinde anys qozghap talqylanady. Ile oblystyq halyq qúryltayy túraqty komiyteti neke zany turaly qosymsha qújat shygharady. Jer-jerdegi oqyrmandar avtordyng maqalasyn qoldap jazghan hattar at kópir bolady.

«Bayyrghy agha shopan» degen ochergi «Ile gazetinde» (1980 jyly) jariyalanghannan keyin «Dәl uaghynda jazylghan maqala boldy» degen joghary bagha alady. Óitkeni, Qytaydyng mәdeniyet tónkerisi kezinde jәne odan keyin Qytay biyligine biraz lang salghan «tórt kisilik tóbe» qúlaghannan keyin qazaq tildi aqparatqa búl alghash týren salghan tarihy manyzy bar ocherk boldy. Sol siyaqty «Kókpar bii astana sahnasynda», «Dostyq gýli», «Qysyr kenesting qisyny» qatarly ocherk, tilshi esteligi óz kezinde qoghamdyq yqpaly kórnekti bolghan tuyndy boldy.

T.Jolymbetqyzy maqalanyng mazmúnyna tereng ýnilip qalmastan, taqyryby men kórkemdigine aiyryqsha mәn bergen jurnalist. «Kisining bәri sizdey me?», «Talantty shәkirt, daryndy kýishi», «Agha redaktor asqan asular», «Sheksiz әsem kórinis qúzar shynnyng ýstinde», «Gәkku qayta gәgalady», «Qyz ósse elding kórki», «Dostyqtyng meyiri telegey», «Adamnyng bir qyzy bala degen», «Ózi jaqsy kisige myng kisilik oryn bar», «Sudy jeteley bilgen, baylyq jolyn tóteley biledi», «Jatqan el jayylghan mal», «Bes jyl da bir beles» sekildi ocherkterining taqyryby múnyng aiqyn mysaly.

Jarty ghasyr qolynan qalam tastamaghan qalamger keyingi jerde әdeby jasampazdyqpen de ainalysady. neshe ondaghan kórkem ocherk, jýzden astam ólen, shalqyma, әdeby sholular jazyp jariyalaydy. «Orman turaly oilar», «Eski júrt», «Tau», «Ot jýregim», «Qiyalymdy qyshqyl oimen sapyram» «Tilshimin», «Atameken», «Jelmen birge jyljyghan arman», «Ózen aghyp tausylmaydy», «Jetpis jayyp jelkenin», «Jyl aldynda synaldym», «Saraptaydy oqyrman», «Gazetim», «Mening ýiim», «Men» qatarly ólenderi men «Ana quanyshy», «Qarlyghash», «Áyel jәne óner» atty esseleri, «Dauylpaz dombyrashy Dәulet», «Mikrofon aldynda», «Kisining bәri sizdey me» qatarly kórkem ocherkteri oqyrman qauymnyng jaqsy baghasyn alady. Túrsyn Jolymbetqyzy memleket dәrejeli bir ret, ShÚAR dәrejeli tórt ret, aimaq dәrejeli tórt ret tandamaly әdebiyet syilyghyn qanjyghasyna baylaghan.

1986 jyly balalar әdebiyeti ýshin әzirlegen  suretke qarap «Hat tanu» atty kitaby Shynjang halyq baspasy jaghynan jaryq kórse. «Tilshi syry» (1997 jyly), «Ómir syry» (2003 jyly) jinaqtary Beyjindegi Últtar baspasynan basylyp shyghady, al «Kónil syry» (2010 jyly), «Men» ( 2010 jyly) kitaptary Ile halyq baspasynan jaryq kóredi.

Túrsyn Jolymbetqyzynyng shygharmalary Qazaqstandaghy basylymdarda jaryq kóredi. Mәselen, elaralyq «Qazaq eli» gazetinde «Qyz ósse elding kórki», «Agha redaktor asqan asular» atty ocherkteri jariyalansa, elaralyq «Shalqar» gazeti men Respublikalyq әdebiy-mәdeny «Ýsh qonyr» gazetinde bir top ólenderi jaryq kóredi. Dýniyejýzi qazaqtarynyng «Atajúrt» baspasynan jaryq kórgen Qytaydaghy aqyn әiel-qyzdardyng ólenderin toptastyrghan  jinaqqa alty óneni kiredi.

Esimi men enbekteri «Qytay az últ mamandary sózdigi», «Qytay oqymystylary sózdigi» qatarly iri sózdikterde tanystyrylghan Túrsyn Jolymbetqyzy Shynjang jazushylar qoghamynyn, Shynjang jurnalister qoghamynyn, Shynjang qazaq til-mәdeniyet ghylymy qoghamynyng túraqty jorasy bolghan.

Túrsyn apanyng jerles, jurnalist inisi Qapas Áseyin «Tau qyzymyn tauda túryp dýniyege qaraghan» atty essesinde: «Túrsyn Jolymbetqyzy elimiz azat bolghannan keyingi Búghda-Erenqabyrgha ónirindegi túghysh mektep esigin ashqan qazaq qyzdarynyng biri.

Boghda-Erenqabyrgha ónirinen ólkelik biro kadrlar mektebining tabaldyryghyn attaghan túnghysh qazaq qyzy.

Túnghysh auyl-qystaq әiel kadri.

Túnghysh ret qolyna qalam alyp kommunistik partiyany, jana ómirdi jyrlaghan әiel erikti tilshi.

Aqparat salasynda túnghysh әiel aqparat sanlaqtarynyng biri.

Túrsyn apayymyzyng basynan múnday túghyshtardy tize bersek әldeneshe ongha jetkizemiz.

Osynday kóp túnghyshtardyng iyesi bolghan tasqayraq qyz úshyrghan Ashylynyng dalasy nege sharyqtap, shalqymasqa?! Ashylynyng úl-qyzdary osynday bir apaylarynyng bolghanyn nege maqtanysh tútpasqa?! Ashylynyng aqsaqaldy atalary men aq samayly analary úrpaqtarynan osynday qyz, osynday úl ósuin tilep nege aq batasyn bermeske?» [4, 248-b.] dep jazady. Múnda Túrsyn apa turaly óte keremet tarihy faktiler aitylghan.

Endi tau qyzy T.Jolymbetqyzynyn  «Men» degen ólenine kezek bereyik:

«Men osy taudyng týlegimin,
Tauda ósken jasyl qúraqpyn.
Qúdyretti búl kýnim, –
Tauymday myqty túraqtyn.
Tau qyzymyn!

Tauda túryp dýniyege qaraghan,
Kekilimdi tau samaly taraghan.
Tauym kuә tariyhqa, taghdyrgha,
Aylar emes, jyldar emes,
San ghasyrdy sanaghan.

Taularym-ay!
Qaraghayyng bolat nayza asynghan.
Ne ótpedi búlt duylgha basynnan,
Byt-shyt bolyp ketpedim,
Jasqansam da janbyry joq «jasynnan».
Myqtylyqty ýirenippin tasynnan.

Taudyng joly kýdirleu,
Kýnderim joq dey almaymyn sýringen,
Sýringen jerden baqyt kiltin taptym da,
Týregeldim býgin men!
Jigerim tas, eljireuik jýregim,
Nәziktikti ýirenippin ýlbiregen gýlinnen.

Taularym-ay!
Ór minezdi ýiretti me biyigin,
Tapshylyqtyng tarta jýrip kýiigin.
Bermese de sybaghaly syiymdy,
Kezderim joq jautang kóz bop jasyghan –
Shymyrlyqty ýirendim be, –
Tau jynysy asyldan,
Qastarymdy әiteuir,
Asyrmadym basymnan.

Men!
Taudan aqqan búlaqpyn,
Qúz basynan qúlaghan.
Tauqymetti teng tartyp,
Tau jylasa jylaghan.
Jabyrqasam, jýdesem,
Tauym edi hal-jayymdy súraghan.
Tughan tauym – ósken elim,
Ekeui beyne bir adam.
Ekeui de óz anam.

Men!
Tauda ósken qayynmyn,
Onaylyqqa synbaytyn.
Taudan alghan qúnarmen,
Býrshik jarmay tynbaytyn.
Tauday-tauday úlylar bar tauymda
Baghy jansa búl әlemge simaytyn.
Mine osynday úlylyq,
Jat tabannyng janshuyna qimaymyn.
Mәngýrtter bar dese de,
Úly taudyng úlylyghyn bilmeytin.
Qúrt shybynday yzndap,
Sol janyndy qinaytyn.
Bolsa eken úrpaqtar,
Úly taudan ýirenip,
Úlylyqty syilaytyn.
Úlylardyng úlaghatyn,
Óz boyyna jinaytyn» [5. 11-b.].

Shilde, 2000 jyl.

Búl qazaq qyzyna tәn qaysarlyqty, órlikti, batyrlyqty, ibalyqty, әdeptilikti, nәziktikti tughan jerining tauy men shyny, búlaghy men ózeni, tasy men topyraghy, qaraghayy men qayyny, jasyl maysasy men ýlbiregen gýlinen daryghany  aqiqat. Búl ólende onyng ómirge degen qúshtarlyghyn, tughan jerge bolghan mahabbatyn, halqyna bolghan sýiispenshiligin, ómirge bolghan asyl armanyn kóruge bolady. Ólende ómir shyndyghy, azamattyq payymy óte sheber beynelegen.

T.Jolymbetqyzy zeynet demalysyna shyqqanan keyin de qolynan  qalamyn tastamaghan qalamgar. Ol densaulyghy syr berip jýrse de, oghan moyyn úsynbay jýrip bir qydyru ólen, estelik jәne esseler jazady. Keyin osy jazghan dýniyeleri avtordyng «Kónil syry» degen jinaghyna kirgen. Búl turaly Túrsyn apa: «2006 jyldyng jaz aiy, bir júmystyng yghymen ýiimizge Áuelqan keldi (jazushy, әdebiyet zertteushi ghalym, professor Áuelqan Qaliyúlyn aityp otyr). Sәtti kýn, ýstelde birneshe qoljazba kýndeligim bey-bereket jatqan, jinastyrugha ýlgire almay qaldym. Bir jaghynan osy bir ghalym kisining auzynan shyqqan sózdi baghyp, bir jaghynan dastarqan әzirlep, әbiger bolyp jýrmin.

Áuelqan әlgi estelikterding birnesheuin qolyna alyp, qayta ornyna qoyyp otyrdy. Men istey úyat boldy-au, jazuym da qiqy-shoyqy...dep oiladym. Qaytarynda eki estelikti somkasyna salyp jatyr.

– Ýi, Áuelqan! Ony ne qylasyn, alma, dep zәrezep boldym, – men.

– Qúpiyalyghy bar ma, apay? – dedi.

– Qúpiyalyghy ghoy joq, biraq óte retsiz, túrmystaghy úsaq-týiek ister, qoghamdyq kózqarasy da joq, kerek deseng bet nómiri de joq, – dedim. Ýndemedi, bir-ekuin somkasyna salghanday boldy, shynymdy aitsam ishtey qysyldym, aralyqta bir apta ótken edi. Zýpira Ybyrayqyzynan telefon keldi.

– Sen turaly Áuelqan býgingi gazetke bir bet maqala jariyalapty, óte jaqsy eken – dedi. Biz gazetti kýn be kýn ala almaymyz, qoldy-ayaqqa túrmay sol kýngi gazetti izdedim. «Jinaqqa kirmegen jinaq», qatty quandym. Ataghy Alatauday professer Áuelqan mening kýndelikti kәkir-shýkir kýibinimnen rettep kelisken bir shalqyma jazyp, «Shynjang gazetinde» jariyalap otyr ghoy. Men turaly maqala jazyp, madaq aityp, óleng arnap jýrgender de bir qauym. Alayda, Áuelqan qalamy maghan erekshe shattyq baghyshtap, shabyt berdi. Kónil kýiim kóldey tolqydy, múny kónil syry demey ne deymiz» [6. 5- 6-b.] dep aghynan jarylady.

Endi prafessor Áuelqan Qaliyúlynyng essesinen bir mysal keltireyik: «Ózgeshe sýiingenim – Týkenning estelikterindegi shalqymalar...» [6. 22-b.]. «...Bir bayandamaly shalqymasyn oqydym, otbasy jannyng panasy osyndaghy júby jarasqan erli-zayyptynyng sýiispenshiligi men ómiri suretteledi, osynday ómirding bola beruin kókseydi; «...Áyelining shuaghyn sezine almay, alghashqy mahabbatynyng jalynyn týtinge, shoghyn kómirge ainaldyryp, jarynyng jigerin qúm qylyp, janyn jasytqan» key erkekke keyis kórsetedi. Araqpen busanyp, otbasyn oirandaghandardy «múnday erkekting bolghanynan bolmaghany jaqsy!» dep, janúiyaday qasiyetti ortadan kórgisi kelmeydi. Osy shalqymanyng bas jaghynda jetimsiregen bir qart oqymystynyng kýi-jayyn bylay sóz etedi:

Esik qaghyldy, jasamys tartqan kóne kóz kirip keldi. Ol «Adamsyrap qaldym, adammen sóilesudi, sóz úghatyn adamdy saghynamyn. Ish qúsa bolghanda, dalagha shyghyp jan-jaghyma qaraymyn da, kónilim tartqan adamdy izdep jýrip ketemin», – deydi... Qazir syny da, sәni de ketip, óni týsken asyl kiyim siyaqty...әi! Ómir-ay, mezgilsiz synarynan aiyrylyp jalghyz qalu qanday jan azaby deshi! ...Jalghyzdyqtan jәbir kórip túr ghoy, oiyn ortaqtastyratyn, quanysh-juanyshyn úghatyn janashyrdyng bolghany qanday ghaynybet...

Avtor býgingi tandaghy bir bolymysty shiratady: ómirlik arpalysyn sanmen ayaqtatyp, synaryn mezgilsiz jolgha salghan kónekóz kónili synyp, kókiregi qarauytqan qarttyng «adamsyradym» degen sózi birden jýregindi qaryp, qabyrghandy qayystyrady-au! Balasy, nemeresi bar shyghar-au, neshe on jyldyq ómir serigindey til tabyspaydy ghoy, soghan «adamsyraydy». Avtor otbasyn oirandaghan men adamsyraghan adamdy salystyra kelip, janúiyagha aqsha da, altyn da kerek emes; bәrinen búryn ýzilmeytin kónildi kýlki – amandyq, tatu-tәtti ómir kerek, osyghan bas demekshi...

Estelikti oqyp, týisik-týsinigimdi jazdym-au, apaydyng qúpiyasyna aralasqanday sezindim. bir oilaymyn, týk te qúpiya joq, búrynghy jinaqtaryna kirmegen birqydyru shygharmasy jýr, kóp ótpey-aq, «qúpiyalyq әshkerilenip» taghy bir jinaq shyghary dausyz» [6. 25-b.].

Marqúm Túrsyn apa tanymal jurnalist, jazushy, aqyn bolumen birge, otbasynyng úitqysy, berekesi, asyl ana da bola bilgen jan. Óz qanatynyng astynda tәrbiyelengen, ósken, jetilgen úrpaqtary býgingi kýnde qoghamnyng әr salasynda tyndyrymdy júmystar istep jýr. Túnghyshy Amantay Saghatúly Beyjindegi Últtar baspasyn talay jyl basqaryp zenetkerlike shyghyp, kәsipkerlikpen ainalysyp jýrse, ortanshy qyzy Maygýl Saghatqyzy Shynjang radiosynda qyzmet istep jýr, al Qytay kino salasynda óz qoltanbasy bar әigili rejisser Janar Saghatqyzy Túrsyn apanyng sýt kenjesi. Nemeresi Aydos Amantayúly belgili jazushy. Qazaq Memlekettik Últtyq uniyverstetining filologiya faklitetining týlegi. Onyng «Jetesiz» atty poesti «Jalyn» (№12 2014 jyl) jurnalynda jariyalanyp, onyng «Ghabit Mýsirepov» atyndaghy syilyghyn jenip alady. Ol Almatyda oqyp jýrgen kezinde jazghan «Aydos-Sholpan» romany Qytayda qazaq jәne qytay tilinde jaryq kóredi. Aydostyng búl romany Gansu pravensiyasynyng Aqsay qazaq avtonomiya audany úiymdastyrghan az sandy últtardyng qalamgerlerine beriletin memlekettik dәrejeli syilyqtyng «Jas talant» jýldesin  jenip alady.

IYә, Túrsyn Jolymbekqyzynyng izgi isteri men jasampazdyghyn bir maqalagha sidyru mýmkin emes. Búl tek abyz apamyz turaly jazylghan bir ýzik syr ghana. Abyz apamyzdyng ómir keshirmeleri, ghibaratqa toly enbekteri, izgi isteri ertengi úrpaqtarymyzgha ónege, ýlgi bolary haq.

Jatqan jeriniz torqa bolsyn, ardaqty abyz apa!

Álimjan Áshimúly

Paydalanylghan әdebiyetter:

1. Qabdesh Jәnәbilúly. «Esimi el esinde» estelik. Qytaydyng «NURBOLAT halamger1», әleumettik paraqshasy. 30 sәuir 2020 jyl.
2. //Jiyrmasynshy ghasyr Qytay qazaq jazushylary// anyqtamalyq toptama. Shynjang halyq baspasy. 2007 jyl. Ýrimji.
3. Qapas Áseyinúly. «Tau qyzymyn tauda túryp dýniyege qaraghan» esse, T.Jolymbetqyzynyng //Ómir syry// jinaghy. Últtar baspasy. Shile 2007 jyl. Beyjin.
4. Súltan Janbolatov. «Túrsyn jolymbetting jetistigi ýzdiksiz qúlshynuda» estelik. Qytaydyng «abai jole» ýnhat tekshesi. 9 qyrkýiek 2020 jyl.
5. Túrsyn Jolymbetqyzy. «Tilshimin», «Men» ólen. Avtordyng //Men// ólender jinaghy, Ile halyq baspasy. Kýitin. Qyrkýiek 2010 jyl.
6. Túrsyn Jolymbetqyzy. //Kónil syry// jinaghy. Ile halyq baspasy, Qyrkýiek 2010 jyl. Kýitin.

 Abai.kz