Dýisenbi, 25 Qazan 2021
Bilgenge marjan 2904 2 pikir 21 Qyrkýiek, 2021 saghat 13:37

Batudyng basyp kirui. Rustegi sayasiy-basqaru daghdarysy

Altyn orda: KSRO taraghannan keyin jazylghan enbekter

 6 bólik

«Batudyng basyp kirui» tanghajayyptyqpen Rusti dýrbelenge týsirgen óte shiyelenisti sayasiy-basqaru daghdarysymen sayma-say keledi…[Eger mening búl tyrysushylyghym úmytylghan qaytyp oraltar bolsa, tek qana bek razy bolar edim]

«XIII ghasyrdyng basynda úsaq kinәzdikterge bólshektenu ózining jogharghy shegine jetti»  dep oy órbitetin professor Vladimirskiy-Budanovtyng Kóne orystyq qúqyq jayynda enbegi  osydan 150 jyl búryn osy pәn boyynsha oqytylatyn eng ýzdik uniyversiytettik kurs sanaldy [Vladimirskiy-Budanov M.F. Obzor istoriy russkogo prava. – Rostov-na-Donu: Feniks, 1995].

Búlay bolu sebebi Ruste qazirgi tilmen aittar bolsaq, tas laqtyrsaq kinәzge tiyetin boldy. Kóbeygen kinәzderge oryntaqtyq syi-siyapat jetise bermeytin boldy. Búrynghy enshining ýlken úlgha tiyseligi kelmeske kete bastady …

Endi oiymdy jinaqtap, egjey-tegjey bayandaugha kósheyin. Kinәz taghyn eng ýlken úl iyelenip, әkesining óliminen keyin biylik qúratyn. Ári búl qúqyq oghan tua sala beriletin. Osy bir qarapayym ereje alghashqy jýz jyldyqtarda mýltiksiz saqtalyp keldi.  Rurikovichter de, qalalar men úlystar da az edi.  XIII ghasyrda Rurikovichter shybynday qújynap ketti de, «Túnghysh úl» mәselesi óz tanauyn tasqa soqty…

Nemere bauyrlardyng arasynda aghanyng taqqa ie emeshektegi bauyrdan ýlken boluy orny ala bastady. Osylaysha, XIII ghasyrda «kinәzdardyng ózara qyrqysy» tuyndady…

«Tandau boyynsha» múragerlik ómirge kelip, belgili bir ónirding túrghyndary ózderine únaghan kinәzdi shaqyryp alatyn boldy. Álbette, búl óz kezeginde ózekten tebilip, qyzghanyshtyng qyzyl iytine boy aldyrghandardy tughyzdy.

Bir sózben aitqanda, XIII ghasyrda «Rurikovichter otbasynda bәride miday bylyghyp aralasyp ketti». Sóz etilgen múragerlik jýieleri bir mezette zandylyqpen әreket etetindi. Ári biylikke úmytylghan әrbir jan onyng ishinen ózine eng ynghayly da, qolayly týrin qúptaytyn edi. Rus qangha bógip, otqa orandy. Búl jerde men qaperge alugha tyryspay otyrghanym, oryn alghan shayqastar men kisi qanynyng ayausyz ógiluining úzynsonar tizimi. Iri qalalar biyleushi kinәzin quyp shyghyp, janasyn shaqyrdy, al, biylikten taydyrylghany esin jinap alghan son, kýsh-kómek tauyp (qypshaq kórshilerine arqa sýiep) qylyshty jalandatyp, jebeni susyldatyp, ózine únaghan tәjine «qayyra qonjiyatyn». Kinәzdar birin-birin mýiizdey taqtan taydyryp (qandyq tuysqandyqdyqty jiyp qoyyp, bauyrlastyqty tars esten shygharyp), kózderin kór qylyp, qazagha úshyratyp, qarsylastaryn jyldargha sozylghan tas qapasta qamap ústaytyn.

Kózge úryp túrghany, osy barsha qan tógister men qandy qyrghyn soghystargha qanyrap qansu, qyryp-jon men zorlyq-zombylyq ilese jýrdi. Ári isting shyn mәnisi kinәzdardyng bir-birimen jaulasuymen shektelip qana qoyghan joq. Roman Galiskiy is-jýzinde Kәrli Ivannan da asyp týsip,  óz boryalaryn jerge tiridey kómdi jәne otqa órtedi, jiliktep denelerin mýshelep, tiridey jon terilerin sypyrdy. Qyzyl Ruste maskýnemdigi men beyәdeptigi ýshin galiskiyding sarayynan quylghan Vladimir kinәzding tobyry oiyna kelgendi istedi. Jylnamalardy kuәgha tartatyn bolsaq, osy basybúzyqtar qyzdar men әielderge qyrghiday tiyip, qúdaygha qúlshylyq etip otyrghan din iyelerin qoysha bauyzdap, qúday ýiin at qoragha ainaldyrdy…

Al, keyin «tatarlar» kelip tәrtip ornatady!

Isting shyn mәnisinde, egerde biz «tatar» shapqynshylyghyn bir-eki sózben týiindeytin bolsaq, onda tómendegidey qap-qarapayym formula ómirge keledi.

«Tatarlardyn» basa-kókteuine deyingi aralyqta Rus tolassyz soghystardyn, bitip bolmaytyn búlghaqtyn, qandy qyrghyndardyng batpaghyna batqan edi. Al, tatarlar kele salysymen bәri týbegeyli ózgerip sala beredi: belgili bir tәrtip ornap, kóptegen orys kinәdary ortasynan «úly kinәz» iyelengeni bәrining noqta aghasy bolyp tabylady. Kim búghan qarsy shyghyp, azu tisin aqisatyn bolsa, oghan ayaq astynan «ordanyn» atty әskeri túraqty týrde bóridey shauyp tu-talaqayyn shygharady…

Búl jerde esh nәrseni oidan shygharyp, joqtan ózgeni kóiituding esh keregi joq. Rustegi «ordalyqtardyn» búnday is-әreketimen jete tanystyq sanandy erkine qoymay jeteley otyryp, tómendegidey kýpili oy aitqyzady: sóz jýzinde «ordalyqtardyn» Ruske tәrtip ornatudan basqa sharuasy bolmaghan synayly. Eng erekshesi tatarlar ózin Rus jerinde óz ýiinde jýrgendey sezinui. Basqa elderde olar tәritpti ústap túru men úly kinәzdik jýiesin qúrushylyq sekildi búnday qamqorshylyqqa esh barmaydy…

Álbette, telini teze salu kezinde adamdardyng ólim-jitimge úshyrauy oryn alady. Óitkeni, jergilikti jikshilderdi tәubasyna saluda egilgen egis otqa oranyp, iyesiz at armansyz oiran salady. Býl býlinushilik emes, bolmay qoymaytyn jayt. Vsevolod Úlken Otbasynyng úly men nemeresi osylaysha tәrtip ornatady. Al, jergilikti jylnamashylardyng jazbalaryndaghy qayghy men zar keyinnen býtkil Rusting kýizeluine ainalyp shygha keledi. Shyndyghynda «…Orda Ruske basa kóktedi» degen sóz mýldem basqany әldebir jyly búlghaqty uaqytty ansaghan әldebir jergilikti kinәzsymaqty tәubasyna keltirgen úly kinәz әskerinin  kezekti joryghyn bildiredi…

Mine, sizderge miysal ýshin keybir «ordalyq» әskerbasylardyng ghúmyrbayany. Ayqyndap alatyn bir jayt: olar orys tarihynda tómende sóz etiletin oqighalargha qatysushy retinde ghana saqtalghan.

Alyn – «ordalyq myrza». Ol jylnamalarda  gorodeskilik kinәz Andreyding Pereyaslavtyq kinәz Dmitriyge jasaghan joryghynda sóz etiledi.

Ektyak – «qazan hanzadasy». 1396 j. suzdalidik kinәz Siymeonnyng muromnyng songhy jikshilderine tarpa bas salghan kezindegi әskerining bir bóligine qolbasshylyq etken.

Kavgadyy – «ordalyq shenuinik». Gorodeskilik kinәzding pereyaslav kinәzine jasaghan joryghyna (1281) qatysqan. Tverlik kinәz Mihaildy mәskeu kinәzi Yuriy Danilovichting paydasyna úly kinәzdik jasaudan bas tartugha kóndiruge kýsh salady (1317), Tverige shabuyl jasaghan mәskeu jasaghyna qolbasshylyq etedi. Keyinnen tverlik kinәz Mihaiylgha orys kinәzdary jasaghan sotta bolady.

Mengat – «Batu voevodasy». 1239 j. kiyev kinәzi Mihaildy qalany soghyssyz beruge mәmilege shaqyrady, shahar halqy elshilerin óltirgen son, qayyra qaytyp ketedi.

Nevruy – «tatar hanzadasy». Kezekti qandy qyrghyndy tuyndatpaq bolghan aghasy Andreyge qarsy soghysqan Aleksandr Nevskiyding әskerin basqarady. 1296/1297 jj. aralyghynda Nikon, Siymeon jәne Lavrentiev jylnamalaryndaghy mәlimetter boyynsha kinәzdar qúryltayyn ótkizedi.

Bir qyzyqtysy, búl jandardyng bәri Orda ýshin ne sharua atqardy? O jaghy belgisiz. Barlyghyda orystardyng tirligine qatysty auyzgha alynady. Qadap aitarym, әrdayym úly kinәz biyligin kýsheytu ýshin kózge shalynady. Sonda osy bir «ordalyq» qolbasylardyng kim bolghany ózi? Óz Ordalarynan jyraqta aigha bata qylyp jýrgenderi ne?

Ary qaray men XVI ghasyrda ómir sýrgen «ordalyq» hanzadalar men qolbasshylardyng úzynsonar tizimin keltiretin bolam – taghyda sol «tatarlar» mәskeu biyleushisine  (endigi jerde úly kinәz emes, aq patshagha) jan-tәnimen berile qyzmet etedi, әri olardyng sany óte kóp, kele-kele orys qay jerden bitip, tatar qay jerden bastalatynyn úghynudan qalasyn.

Taghyda mandayyng tasqa soghylyp, Orda men Rusting bir ghana nәrse ekenine kózing jetedi.

Eng bastysy, «manghúl-tatar» shapqynshylyghy nәtiyjesinde orys kinәzdigi keri ketkenn joq, qayta býghanasy qatyp, kýsh ala týsti! Ryazan kinәzdigi (resmy versiyany jaqtaushylardyng jazghandarynday) tipti… qypshaq jerleri jәne Soltýstik Chernigov kinәzdigi esebinen ózining etek-jenin keneyte aldy. Keybirde «tatar shapqynshylyghy» osynday tanghajayyp jaytqa jolyqtyrady

Nege ekeni belgisiz barsha orys kinәzdary týgeldey derlik «orda tatarlaryna» jauygha qarap, jekkórushilik seziminde bolady. Shyndyghynda búnyng qaydan tuyndaghanynyng bas-jaghy ashylyp kórsetilmeydi. Kinәzdar óz memuarlaryn jazyp qaldyrghan joq, «ordalyqtarda» búlay istegen joq. Derek kózi retinde birden onay angharylatyny «klassikalyq» baghyttaghy tarihshylardyng úshqyr qiyalynan tughan ejelgi kinәzdardyng auzyna sóz salghan oidan shygharulary qyzmet etti.

Biz saualdy basqa qyrynan qoyyp, orys tarihynda «tatarlardyn» keluimen óz yqpalyn arttyrghan túlgha boldy ma degen auangha audarsaq? Ári taghyda  jylnamalardaghy alapat ister atrghan orys kinәzdary sayasatyna kóz tigeyikshi?

Ózderiniz oilap qaranyzdarshy!? Bizdi resmy tarih oqytyp kele jatqanday Vsevolod Ýlken Otbasy eng birinshi orys jerin óz kinәzdigi, yaghni, Vladimiyr-Suzdal manyna jinastyrugha bel sheshe kirisedi. Ol Vladimirdi ózine qaratyp, úly kinәzdikting taghyna otyryp, edil búlgharlary men mordvagha, Ryazange joryq jasap, Kiyev, Chernigov jәne Galichti ózine baghyndyrdy.

Osy arada egiz qozyday úqsastyq órip shyghady...

«Han Batu» Vsevolodtyng qazasynan keyin shiyrek ghasyrdan song ne istedi? Oilap kórsenizder, olda edil búlgharlary men mordvagha, Ryazange joryq jasap, Kiyev, Chernigov jәne Galichti ózine baghyndyryp, Vladimirdi ózine qaratady da... odan keyin úly kinәzdik jasaudyng jarlyghyn Vsevolodtyng nemeresi Aleksandr Nevskiyge beredi.

Egiz qozyday úqsastyq emes pe? Eger ter tóge otyryp, resmi, klasssikalyq tarihty saralaytyn bolsan, shyp-shyrghasy qolyna noqtaday ústalynatyn týiindeuler jasay alasyn: dәstýrli «tatar zúlymdyghy» turaly qasqyrsha úlulardy bir shetke ysyrsan, rim ynghayymen «Búl kimge paydady» degen bayyptaugha túmsyq tirep, Batudyng jýzege asyrghandary: birinshiden, Vsevolodtyng biylikti bekitu ýshin jýrgizgen sayasatynyng jalghasy boldy; ekinshiden, Yaroslav Vsevolodovich jәne Aleksandr Yaroslavichke úly kinәzdik jasaugha jol ashty. Nәtiyjesinde Aleksandrdyng úrpaqtary úly mәskeu kinәzdary atanyp, Rusting patshalary boldy.

Bizge deyingi aitylghandardyng bәrin keri ysyratyn bolsaq onda tóiyendegidey aiqyn faktini zamana tarihshylary esh joqqp shyghara almaydy:

  1. Batu Vsevolodtyng sayasatyn jalghastyrdy.
  2. Batudyng «orda hany» retinde atqarghan jasampaz isteri Aleksandrdyng әreketterimen ýilesedi.

Bizge búnyng bәri Aleksandrdyng asqan elshilik mәmilegerligi arqasynda jýzege asty dep sendiruge tyrysady. Óz paydasyna «sharmaq pen qalam» arqyly Altyn Ordadan kerekti sheshimdi shygharyp alyp otyrdy.

Mine, tap osy klassikalyq tarihnama әli kýnge mynanday qúityrqy saualdargha: nelikten Nevskiyge qarsylastary qol jetkize almaghan ózine ynghayly sheshimderge әrqashan qol jetkize aldy? degenge esh jauap bere almay keledi. Nelikten osynday Rusti jeke dara biyleudegi aqjoltaylyq Nevskiy úrpaqtaryna núryn seuip, al qarsylastary qashanda «tatarlardyn» kәrine iligip otyrdy?

Sebebi eshqanday «shapqynshylyq» bolghan joq. Ári «Batu» laqap atymen – Yaroslav Vsevolodovich pen onyng úly Aleksandr әreket etti.

1238 jyldyng oqighalaryna oralayyq. «Tatar basa-kókteuine» deyin Yaroslav Vsevolodovich júrttyng qyryna ilikken әri eshkimge belgisiz túlghatyn. Yaroslav aghasy Yuriy basqarghan Vladimiyr-Suzdali kinәzdigining qúramyndaghy eleusiz týpkir Pereyaslavl-Zalesskiy qalashyghynyng kinәzitin. Men tarihtyng qatparyna qansha jerden qoparyp, eski jylnamalardy qúnttya qanshalyqty paraqtaghanymmen1238 jylgha deyin Yaroslavtyng jasaghan is-әreketterinen ózara qyryghyndargha qatysqannan basqa eshtene jolyqtyra almadym. Eshkim elemeytin ýshinshi dengeydegi kinәzding qúday tars esten shygharghan týpkirdegi sýrensiz ómiri ghana kezigedi…

Ayaq astynan bәri ózgerip shygha keledi!

«Orda» atty әskeri Vladimiyr-Suzdali kinәzdigine qúiynday soghyp, qalalar birinen song biri tas-talqan bolady. Ol adam aitqysyz az ghana uaqytta ormannan attap shyqpaghan jandardy әsker isine ýiretip, Sity ózeninde kinәz Yuriy men onyng jasaghynyng tas-talqanyn shygharady da, talan-tarajgha týsken Vladimir Yaroslavtyng qolyna kóshedi…

Dinsiz tatarlargha qarsylyq qozghalysyn basqaru ýshin әsker jiyady?

Búnday bolghan joq! Tiri qalghandargha ólgenderdi jerlep, qalalardy retke keltiruge búiyrady da, ózi egesiz qalghan ónirlerdi biyleuge kóship: aghasy Ivangha Starodubty, Svyatoslavqa – Suzdaldi, nemere tuysy Vasiliyge – Yaroslavty alyp beredi. Ózi bolsa, әbden týsinikti kinәz taghyna otyrady…

Qalay qarasanyzdar olay qaranyzdar, búl týsken oljany jaqtastarymen teng bólisken jannyng әreketi!

Ony az deseniz tap osy aradan Yaroslavtyng ataghynyng jer jaruy bastau alyp, orys jylnamalary jazatynday Batudyng ózi ony «Ordagha» shaqyryp, «kinәzdardyng aghalyghy» retinde sәn-saltanatpen kýtip alady. Italiylik Plano Karpiny sóz etetindey Yaroslav… «manghúl imperiyasynyn» astanasy Qaraqorymdaghy ótetin bas handy saylaudaghy Batudyng ókili bolady.

Osy songhysy – italiylikting qateligi. Bizding aiqyn kóz jetkizgen bir mәselemiz Qaraqorym qalasy Manghúliyada da emes, Qytayda da emes, Edilding әldebir jerindegi qala (Audarmashy ony – Sarayshyq qalasy dep sanaydy) bolghandyghyn men dәleldeugey tyrasatyn bolamyn. Osy jaghdayda Karpiny bergen habarlamany qalay úghyndyryp shyghugha bolady?

Álbette, tipten onaylyqpen. Eshqanday kelimsekter bolghan joq. Jaqsylap oilastyrghan әskery is-әreketting nәtiyjesinde óz әkesi Vsevolodtyng «baghdarlamasyn» tolayym jýzege asyryp, Rusting edәuir bóligin basyp alyp, óz biyligin ornatty. Ryazandyqtardy, galichtikterdi, kiyevtikterdi, chernigovtyqtardy tas-talqan etti. Álbette onyng әskerinde tatarlar boldy, al, olar alys daladan at arytyp kelgen kelimsekter emes, Edil boyy ordasynyng túrghyndary, әm tatu-tәtti eski kóztanystar bolatyn. Keinirek sol dәuirding ómir saltymen Yaroslav, onyng úldary men nemereleri úly kinәzdik etu ýshin kez kelgen qarsylasyn ayausyz qyryp-joydy…

Osy versiyasy qolayynyzgha jagha ma?

Onda eski klassikalyq soqpaqtyng sýrleuine týseyin: jabayy dadalyq Batu, búryn estip bilmegen eleusiz týpkirdegi kinәzsymaqpen jolyqqan sәtte, ayaq astynan jas qyzdyng ofiyserge birden qúlap týskenindey jayn jylyp jýre berdi. Kónili ketkeni sonday, etenkenining baybyna barmastan býkil Rusti biyleuding tizginin qolyna ústata saldy da, keyin úly han saylauyna qatysatyn aqsýiekterding ortasynda boluy ýshin ózining senimdi ókili retinde imperiya astanasyna atandyrdy…

Erik ózinizde, biraq mening óz basym búnday bәldu-bәdikke sene qoyatyn jaghdayda emespin. Taghyda tómendegidey onbaghan saualdargha qaytadan qaytyp oralam: klassikalyq versiyada jazylghanynday nege «ordalyqtar» ózderi jaulap alghan elderding birde-birinde jeriglikti kinәzsymaqtargha dәl osynday emen-jarqyndyq pen senim artpaydy? Nege «Batu» Yaroslav pen Aleksandrdyng kez kelgen әmirshi kәllasyn qaghyp, qolyna beretin qylyqtaryna keshirimshilikpen qaraydy? Nege «Batu» Vsevolodtyng jasampaz isterin aina-qatesiz qaytalap, onyng úrpaqtaryn býkil Rusting biyleushisine ainaldyrady, yaghni, Vsevolodtyng oigha alghan dýniyesin jýzege asyrady?

Óitkeni, Batu – bir bóligi Yaroslavtin, kelesi bóligi – Aleksandrdyng is-әreketinen túratyn oidan shygharylghan figura. Taghy bir eskeretin, bizding tarihnamamyzdaghy Batu ón-týssiz birdene. Egerde indete oy qauzaytyn bolsaq, ol ózin eshtenmen tanytyp mandytpaydy, Rusti jaulap aluy odan keyingi is-sharalar onyng qatysuynsyz ózimen-ózi ótedi…

Eger Batudy oidan shygharylghan túlgha dep tanityn bolsaq, onda bәri óz ornyna kele qalar edi...

Biz kerisinshe Yaroslav pen Aleksandrdyng ómirde bolghanymen istegen әreketiteri Batudyng kóshirmesi dep úghynamyz. Rusting slavyandyq bóligi eshqashan biylikte bolghan emes, ne núrmandar (aq túrandar), ne olarmen alystan tuysatyn tatarlar (qara túrandar) biylik basynda boldy. Ári aq túrangha qara túran óz biyligin ornatyp, búryn bostan bolghan europa týrkileri aziya týrkilerine baghyndy.

(Jalghasy bar)

1 bólik: Altyn orda tarihy: KSRO taraghannan keyin jazylghan enbekter

2 bólik: Aleksandr Bushkov. Altyn Orda tarihy jayynda...

3 bólik: Bushkov: «Qalqanyng – sheshui qiyn júmbaghy»

4 bólik: Batu Qaghan, Ibragim jәne Qimaq júrttary

5 bólik: Altyn orda: KSRO taraghannan keyin jazylghan enbekter

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

2 pikir