Qazaqstangha AES-ti kim salady?

Endigi búl súraqty osylay qoy jón sekildi. Qogham qarsylyghyn aitty. Men degen mamandar soqyr kóretindey, kereng estiytindey etip taldap, tәptishtep týsindirdi. Al «estiytin memlekettin» basshy-qosshylary el pikirin estigisi kelgen joq. «Ayttym – bitti, kestim – ýzildi» degen sazbettikke salynyp, «AES kerek», - degennen tanbay otyr.

Áne, «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qorynyng basqarma tóraghasy Almasadam Sәtqaliyev AES jayly:

«Qazir Almaty oblysynda atom elektr stansasyn salu mәselesi qarastyryluda. Últtyq elektr jelisining topografiyasy boyynsha Ýlken auyly eng qolayly uchaske bolyp tabylady. Mýmkindik bar. Jetkilikti tarmaqtalghan 500 kilovolit jelisinin, negizgi qosalqy stansiyasy bar, ol - Yug-GRESS 500. Búl uchaske bazalyq quatty ornalastyrugha jәne Soltýstik-Ontýstik elektr tranziytin túraqtandyrugha mýmkindiginshe ynghayly. Ortalyq Qazaqstangha da, Qaraghandygha da, sonday-aq Qazaqstannyng ontýstik aimaqtaryna Soltýstik-Ontýstik tranziytine de elektr energiyasyn qayta bóluge qolayly», - depti Sәtqaliyev.

Al QR Ekologiya, geologiya jәne tabighy resurstar ministri Serikqaly Brekeshev AES qúrylysy turaly pikir aitudan bas tartypty.

«Búl joba bolyp bekitilip, qanday da bir mәlimet belgili bolghan son, ol jobany kózben kórgen son, ekologiyalyq tiyimdiligine bagha berip, onyng qorshaghan ortagha әseri qanday bolatynyn anyqtaghan song ghana pikir aitugha bolady. Al qazir bizde pikir joq», - depti Brekeshev.

2019 jyldyng sәuirinde Resey preziydenti Vladimir Putiyn Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevpen kezdesude reseylik tehnologiyanyng paydalanyp, AES salu turaly úsynys aitqan. Búl aqparatqa qazaq qogham, Qazaqstan qoghamy óre-týregelip, qarsylyq bildirdi. Kóp úzamay preziydent Toqaev: «Halyqtyng pikirin eskermey, AES salu turaly sheshim qabyldanbaydy», - dep mәlimdedi.

Al biyl qyrkýiekting basynda ótken «Shyghys ekonomikalyq forumynda» Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev 2030 jylgha qaray Qazaqstanda elektr energiyasynyng tapshylyghy bolatynyn aityp: «Qazaqstangha AES kerek», - dep sóiledi. «Álemdik tәjirbiyege say tiyimdi sheshim bar. Ol – beybit atom. Onay sharua emes. Sondyqtan, san aluan boljam men emosiyagha jol bermey, útymdy sheshe biluimiz kerek», - dedi.

Al qyrkýiekting ayaghynda ótken 17-shi Qazaqstan-Resey óniraralyq forumynda Resey preziydenti AES mәselesin qayta kóterip: «AES salu mәselesinde qoldau kórsetuge dayynbyz», - dep mәlimdedi.

Preziydent Toqaev ta búl pikirdi qúpataghanday boldy. «Qazaqstangha AES kerektigin әri týbinde bir sheshim qabyldau kerek bolatynyn» qadap aitqan.

«Týptep kelgende, biz búl mәselege qatysty naqty sheshimge kelemiz dep oilaymyn. Qazaqstanda elektr energiyasynyng tapshylyghynyng alghashqy belgileri qazirding ózinde bayqalady. Áriyne, elektr quatynyng jappay jetispeushiligi tuyndaghan joq. Ázirge tepe-tendik bar. Alayda alghashqy belgileri bilinude. Sondyqtan bolashaqty oilasaq, biz atom stansiyasynyng qúrylysyna qatysty naqty sheshim qabyldauymyz kerek. Basshynyng mindeti de tiyimdi sheshim qabyldau», - dep sóilegen Qasym-Jomart Toqaev. Sóitken de Ýkimet pen «Samúryq-Qazyna» basshylyghyna tapsyrma bergen.

Onan song eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaev ta AES turaly aitty. Oliyver Stoungha bergen súhbatynda Nazarbaev: «Biz AES salamyz», - dep kesip aityp, talqy bolghan kóp sózdi nýktelegendey boldy.

«Biz atom stansiyasyn salamyz. Endi tek merdiger men tehnologiyany tandau ghana kerek. Resey, Japoniya, Ontýstik Korey men AQSh kompaniyalarynan úsynystar týsti. Qazir biz sol AES-ti qayda salatynymyzdy qarastyryp jatyrmyz», - dedi eks-preziydent.

Jalpy Qazaqstanda atom elektr stansiyasyn salu turaly әngime keshe-býgin ghana aitylyp otyrghan joq.

Qaysybir jyly osy mәsele qoghamnyng qyzu talqysyna salyndy. Qúrylys júmystaryn 2018 jyly bastap ketedi degen. Qogham narazylyghynan son, búl is keyinge shegerildi. Al 2014 jyly AES salatyn oryn retinde Shyghys Qazaqstandaghy Kurchatovty tandap alghan edi. Keyin Almaty oblysynda salatyn bop sheshti. Tipti, 2015 jyly Japoniyanyng sol kezdegi premieri Sindzo Abe men eks-preziydent Nazarbaev kezdesken. Sol kezdesude Nazarbaev pen Abe әlgi atom elektr stansiyasyn japon tehnologiyasymen salatyn bolyp kelisken.

Al endi osy bizge atom elektr stansiyasy kerek pe? Qazaqstan janaghy Reseyding AES-ine qanshalyqty múqtaj?

Qazaqstannyng eks-preziydenti Núrsúltan Nazarbaev 2017 jyly Qazaqstan halqyna joldau jasap, energiya óndirude «jasyl energetikagha» kóshetinimizdi aitqan. Ol tehnologiya tiyimdi әri ekologiyalyq qauipsiz ekendigi de dәleldi týrde kórsetilgen. Bizdi sol sózderge sendirgen. Tipti, Ýkimetke 2030 jylgha qaray alternativti energiya kózderin aludyng ýlesin 30 payyzgha jetkizu turaly tapsyrma bergen.

Ol az deseniz, alternativti energiya kózin tabu atty úranmen milliardtaghan aqsha shyghyndap, Astanada «EKSPO-2017» Halyqaralyq kórmesin de ótkizgen joq pa edik?! Eger ainalyp kelip, atom elektr stansiyasyn salatyn bolsaq, milliardtaghan shyghyn shygharyp ótkizgen «EKSPO» degeniniz әdire qalghany ma? Osynyng barlyghy kim ýshin, ne ýshin ótkizildi, sonda?

Jogharydaghy súraghymyzdy qaytalap qoyayyq, bizge atom elektr stansiyasy kerek pe? Kerek bolghan jaghdayda ony orys tehnologiyasymen salu qanshalyqty tiyimdi? Orys tehnologiyasynyng qanshalyq sapaly ekeni Chernobylide belgili boldy emes pe?.. Almaty oblysynda salatyn stansiya Chernobyliding taghdyryn qaytalamasyna Putin kepildik bere me? Osyghan deyin Reseyden satyp alghan úshaqtarymyz jii apatqa úshyrap, qanshama sarbaz sheyit ketti. Onyng súróteui boldy ma?

Semeyda san ret jarylys jasap, zardabyn qara halyq tartqanda soqyr tiyn shyghyndamaghan Resey, Bayqonyrdan úshyrghan zymyrany qazaq dalasyna qúlap, geptiylinen u shashylghanda moyyndamaghan Resey erteng «kýl bolmasan, býl bol» demesine preziydent Toqaev pen eks-preziydent Nazarbaev kepildik bere me? Álbette joq! Qazaqstan ózin 100 payyz energiyamen qamtamasyz etip otyrghan memleket. Endeshe dýnie júrty jasyl enegriyagha kóship jatqanda qazaqqa eng qauipti AES salatyndan ne múqtajdyq tudy?..

Týiin: Biyl qazan aiynda DEMOSCOPE qoghamdyq pikirge jedel monitoring jýrgizu burosy Qazaqstan azamattary arasynda «Qazaqstandyqtardyng AES qúrylysy turaly pikiri» taqyrybynda saualnama jýrgizipti. Nәtiyjesinde, Qazaqstan azamattarynyng 55%-y atom elektr stansiyasynyng salynuyna qarsy, al, 36%-y ýzildi-kesildi qarsy bolghan. Olardyng pikirinshe, Qazaqstan AES sekildi obektilerdi salugha dayyn emes.

Áuel basta: «Halyqtyng pikirin eskermey, AES salu turaly sheshim qabyldanbaydy», - degen Toqaev sol ózi aitqan sózdi ózi joqqa shygharyp: «týptin-týbinde AES  salu turaly sheshimge kelemiz», - dedi. Áne, AES-ting salynatyn orny da belgilenip qoyypty. Búl degeniniz preziydent Toqaev aitpaqshy, «Qazaqstan bәribir AES salady», degen sóz.

Qazirge belgilisi mynau:

1.AES Almaty oblysynyng manyndaghy Ýlken degen eldimekende (Balqash kólining jaghasynda) salynady. Ol jerde jetkilikti tarmaqtalghan 500 kilovolit jelisinin, negizgi qosalqy stansiyasy bar, ol - Yug-GRESS 500.

2.AES salugha qatysty Reseyden, Qytaydan, Fransiya men Ontýstik Koreyden jәne AQSh-tan eki úsynys týsken.

3.AES qúrylysynyng merzimi – 10 jyl dep belgilengen.

4.Reseylik «Rosatom» naqty betilikgen jobalyq josparyn úsynghan.

Mine, solay...  AES-ti aitqanda Aqordanyng «kózi soqyr, qúlaghy keren» bolyp túr...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz