Beysenbi, 7 Shilde 2022
Alashorda 2127 0 pikir 29 Sәuir, 2022 saghat 10:58

Shәkәrimning sureti qalay saqtaldy?

Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng bizge belgili suretin qyryq jylday saqtap, úly Ahatqa tabys etken kisining esimi Shәuken. Shyn aty – Orazghaly Ábdualiyúly degen tili kemis, mylqau adam bolghan.

Múhtar Áuezovting Shynghystauda tuyp ósken dosy. Oiyn ymdasyp sóilesu arqyly jetkizedi, shydamy tauysylyp ketkende birtýrli ashy dauysyn da shygharyp jiberedi eken.  Biraq, auyldyng adamdary ol kisimen ymdasyp tildesuge de qorqatyn. Artyna týsken «ýsh әrip» bilip qoyady dep seskenetin. Jyndylyghy joq. Kesek deneli. Úzyn boyly, qiyaqtay múrtty, әrqashan serilershe kiyinip, súlu at minip jýretin kisi bolatyn. Ózi anshy, mergen, atbegi, qúsbegiligi de bar.

Qazir bir derekterde onyng tilin qyzyl belsendiler kesip alghany turaly aitylady. Biraq búl shyndyqqa janaspaydy.

Shәuken aqsaqal otyzynshy jyldary NKVD janynan qúrylghan OGPU-dyng (Obediynyonnoe gosudarstvennoe politicheskoe upravleniye) basshysy Abzal Qarasartovtyng atqosshysy bolghan.  Qystyng kýni sol OGPU-dyng ot jaghushysy bolyp júmys istegen. Olargha ishki bolyp jatqan әngimeni, berilip jatqan tapsyrmalardy týsinbeytin adam kerek boldy. Búl júmysqa mylqau Shәukenning tartyluy da sondyqtan edi.

Sol NKVD janynan qúrylghan OGPU-dyn  qyzyl ýkimeti Shәkәrim qajynyng sayatqorada sayaq jatyp, 1915 jyldan 1931 jylgha deyingi jazghan kýlli enbegin mylqau Shәukenning qolymen qyzyl jalyngha tastatyp, órtetken.  Jazalaushy otryadty Abzal Qarasartov basqarsa, sol otryad ishinde Shәuken aqsaqal da boldy.  Shәkәrimning qalay atylyp, qalay qúlaghanyn óz kózimen kórgen. Oqighanyng qalay bolghanyn ymmen kórsetip, qajynyng qayghyly oqighasyn  jylay jýrip  aitqan desedi. Mýmkin, ólimine emes, artynda qalghan dýniyesin óz qolymen órtegenine qynjylghan bolar. Kim bilsin? Mylqaudyng jandýniyesin kim úqqan?

Shәkәrim atylghan son, OGPU-dyng  qyzyl ýkimeti onyng artynda qalghan dýniyelerdi de qúrtu kerek boldy. Eshbiri halyqqa jetpeui tiyis. Belsendiler aqynnyng sayatqorasyna baryp, kebeje-kebeje qoljazba, dorba-dorba kitaptaryn týiege tendep, OGPU mekemesine әkelip, Shәukennin qolymen órtetken son, qalay degenmen  mylqau, qara tanymaytyn sauatsyz adam ghoy. Ne órtep jatqanynan habary bolmasa da әiteuir qúndy dýniyeler ekenin ishtey sezse kerek. Onyng artynan qyzyl әskerding soldaty baqylap túrady. Kitaptar men qoljazbalardy birinen song birin otqa laqtyryp jatqanda bir kitaptyng ishinen Shәkәrimning sureti susyp týsedi. Sol sәt Shәuken suretti jerden jyldam alyp, ishigining tysyn jyrtyp, sol jyrtyqtyng ishine tyghyp, OGPU-dan alyp shyqqan. Kitaptardy órtep bola salysymen, ýiine asyghady. Árqashan bappen, asyqpay jýretin mylqaudyng búl qylyghy belsendilerge oghash kóringen son, artynsha baryp Shәukenning ýiin tintedi. Ne izdep jatqanyn ózderi de bilmeydi. Biraq, Shәuken aqsaqaldyng ýiin belsendiler ýsh ret astan-kestenin shygharghan. Osy kezden bastap, ólgeninshe artynan andu ketpeydi. Auyl adamdarynyng oghan juyspaytyny sondyqtan edi.

Qariya hat tanymasa da, qújattardyng arasyndaghy fotosuretti kórip, sol 1931 jyldan 1960 jyldargha deyin jan balasyna kórsetpey saqtaghan. Estiyar jigit Shәkәrimning jalghyz suretin qyryq jyl saqtap, úly Ahattyng qolyna beredi. Búl  beyne aqynnyng Mekkege attanu ýshin tólqújatqa týsken fotosy eken.

Shәuken aqsaqaldyng ýiin OGPU ýsh ret tintip, әrbir quys, әrbir tesikti qarasa da suretti taba almaydy. OGPU-den alyp shyqqan son, aqynnyng tuystarynan  bere qoyatyn eshkim tappay, Shәuken aqsaqal suretti sheshesine aparyp beredi. Shәukenning sheshesi Shәkәrimning suretin ózining kebini dep dayyndaghan aq matanyng ishine orap saqtaydy. Sóitip, Shәkәrimning ózi aq kebinge oralyp jerlenbese de, sureti kebinge oralyp bizge jetti.

Nәubet jyldary Shәkәrimning tórt úlynyng tórteui de «halyq jauynyn» balasy retinde sottalghan. Ahat Sibirge aydaldy. Eki balasynyng biri týrmede atylyp, sol týrmede ekinshisi qorlyqqa tózbey ózine-ózi qol salady. Al, Qytay asyp ketken balasy Ziyat 1937 jyly atylady. Keyin Ahat aqsaqal aidaudan oralyp, 1960 jyldary Almatydaghy Áuezovting jana ýige kirip jatqan qonys toyyn toylaugha qonaqqa shaqyrylady.

1945 jyly Abaydyng 100 jyldyq toyyyna Múhtar Áuezov keledi. Toydan keyin Múqang el aralap qydyrystap jýrip, Shәukenning mylqau bolsa da an-qústyng tilin biletin keremet adam ekenin kórip, attanarynda jerlesterine «Shәukendi Almatygha ala kelinder, mening ýiimde qonaq bolsyn» dep tapsyrady.

Múhannyng ýiine Shәukendi qastaryna alyp Árham, Israyyl Aqylbayúly, Baltashtar barady. Qonaqasygha el «óldige» sanap jýrgen Ahat Shәkәrimúly da keledi. Ahat Shәkәrimúly  sol otyrys turaly esteliginde ózi atalas tuys bolyp keletin Shәuken aqsaqaldyng qatty ynghaysyzdanyp otyrghanyn aitady. «Birdene aitqysy kelip, kózderi jasaurap, menen keshirim súraytynday qaraydy»- deydi. Álden uaqytta et jelinip, sorpa ishilip, dastarhangha bata jasalyp, as qayyrylghannan song bәri qol juugha oryndarynan túryp tysqa shyghady. Sol kezde Ahat aqsaqal bólmede Múhtardyng janynda kidirip ayaldap qalady. Tysqa shyqqan Shәuken qayta ýige kirip, esik arasynan Ahat aqsaqaldy ymdap shaqyrady. Qasyna kelgende Ahattyng bayqaghany bir kinәsi bar adamday Shәukenning núrly kózi sher men múngha batqan qayghyly jasqa toly edi. Ákene arasha týse almadym. Men paqyrdy keshir degendey. IYegi kemsenkirep, tynysy auyrlap, entikken adamday qoly sәl-pәl dirildegendey bayyppen Ahattyng jýzine zer sala barlap qarap alady da, qoyynynan qimastyqpen aq matagha úqypty etip oralghan Shәkәrim fotosyn alyp shyghyp, syrt orauyn ashyp, keudesine qysyp, bauyryna basyp, auzyna aparyp sýiip ayalap ústap Ahatqa beredi. Fotony qolyna alghan Ahat aqsaqal: «qayran múqalmas qara narym-ay! Balasy men jasamaghan jaqsylyqty sen jasadyn! Shәuken bauyrym..!» dep qúshaqtay alyp, әke suretining kýtpegen jerden tabylghanyna quanyp, azaly ashy dauysy shyghyp, ókirip jylaghan eken.  Sol sәtte birin-biri qúshaqtap kórisip, ekeui qosyla solqyldap jylaydy. Múnday tosyn әreketti kýtpegen basqa adamdar jýgirisip keledi. Ahat pen Shәukenning jylasyn kórip basynda bәri de týkke týsinbey tosyrqap ýrpiyisip qalady. Shәkәrim suretin kórgende ghana bәri de Shәkәrim jana qaytys bolghanday joqtau aityp, birin-biri qúshaqtap kórisip, ishtegi sher bolyp qatyp qalghan ishqúsany syrtqa shygharady.

Jinalghandar  bәri de ólgeni tirilip, óshkeni janghanday quanyshtan jylasyp, Shәkәrimning suretin saqtaghan Shәukenge zor alghys bildiredi. Shәuken aqsaqal sheshesining aqiyrette salatyn aq kiyimine orap, tyghyp saqtaghan suretti Almatygha «Ahatty tapsam berermin» degen oimen alyp kelipti.

Bir-aq, qadirli Shәuken qariya elge eleusiz, halyqqa qalausyz, biyliktegilerge kereksiz kýy keship júrtqa júghymsyz adamday ómirden ótipti.

1960 jyldary bayaghy Shәkәrimning dosy Kerimqúl jazalaushy otryadtyng artynan andytyp jibergen balasy Qabyshqa Ahat aqsaqal: «Ne bauyrlarymnyn, ne әkemning sýiegin arulap qoya almadym ghoy», – dep keyip otyrghanynda, Shәkәrimning mýrdesi jatqan qúdyqty kórsetedi. Ahat alghashqy qúlashyn kýrekpen qazyp, әkesining sýiekterin býldirip almau ýshin  qalghanyn qolymen qazyp, jinap, bir shabadangha salyp, Kәkitaydyng balasy Árhamnyng ýiine әkeledi.  Aragha taghy 30 jylday uaqyt salyp, 1988 jyly aqtalghan aqynnyng býkil sýiegin qayta qúrap, juyndyryp, arulap Jiydebaydaghy Abay ziratynyng janyna kómedi.

Shәkәrim ómirining songhy shaghynda Ahat  úlyna tәlim bere otyryp: «Mynanday uaqyt kezigui de mýmkin – sen ómir sýru ýshin bireudi ústap berip tiri qaludy kózdeytin, búnday isten saqtan, adal bol! Eger ótkelge kisi salyp ótseng tiride ózim, ólsem aruaghym razy bolmaydy» - depti

Búl  suretting tarihy osylay bolghan...

Almahan Múhametqaliqyzy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2310
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1778