Júma, 7 Qazan 2022
Qúiylsyn kóshing 2220 7 pikir 3 Mausym, 2022 saghat 12:42

Qordy qor qylatyn da, zor qylatyn da basshysy

Keshe «Otandastar qory» KeAQ preziydenti Abzal Saparbekúlynyng qabyldauynda bolyp, bir saghattan artyq әngimelestim. Men bilgende dýniyejýzine shashyrap ketken qandastaryn óz otanyna kóshirip alumen tikeley ainalysatyn ýsh-tórt qana memleket bar. Olar – Izraili, Germaniya, Resey jәne Qazaqstan.

Al, osy elderding ýsheui shettegi qandastaryn kóshirip alu jәne olargha qamaqorlyq jasau qyzmetin arnayy Qor arqyly jýzege asyrady. Ol – Izraili men Germaniya.

Izraili men Germaniyanyng kóshi-qon qorlarynyng qúrylghanyna ghasyrdan asty.

Dәl sonday qor, Qúdaygha shýkir, bizding Qazaqstanda da bar. «Otandastar qory» KeAQ. Bes jyl boyy tabanymyzdan tesilip jýrip zorgha qúrghyzghan bolatynbyz. 2018 jyldan beri júmys istep keledi.

Mine, sol «Otandastar qory» KeAQ-na jaqynda Abzal Saparbekúly degen jigit Preziydent bolyp taghayyndaldy.

Abzal Saparbekúly – kәsiby diplomat, shetelderde elshilik qyzmet atqarghan, qazaqsha aitqanda, jer aralap, el tanyghan azamat. Ózi Jualynyng tumasy.

Jualy degende, bizding esimizge birden Bauyrjan Momyshúly men Sherhan Múrtaza atalarymyz týsedi.

Ótken ghasyrdyng eluinshi jyldary Qytaydan Kenestik Qazaqstangha eki jýz mynnan astam qazaq kóship kelgeni belgili. Sol kóshting de óz túlghalary bolghan. Qasiyetinnen ainalayyn Bauyrjan babamyz solardyng sorpa betine shyqqan azamattaryna jyly qabaq tanytyp, qamqor bolghany turaly әngime bar. Jaghda Babalyq atamyzdy ýiine shaqyryp, ýnemi pikirles, syrlas bolghanyn biz jaqsy bilemiz. Tipti, jalghyz kelini Zeynep Ahmetova apamyz Ilening Tekes audanynda tughan eken.

Al, Sheragha bolsa, alystaghy aghayyndy kóshirip alu turaly Mәjilis tórinen, әr súhbatynda aityp otyratynyn júrttyng bәri biledi...

Demek, shekara syrtynda qalyp, taghdyry qyl ýstinde túrghan qazaqtardy Atajúrtyna oraltugha arnalghan bir, bir emes, biregey úiymnyng basyna sol tekti atalarymyz shyqqan auyldyng balasy Abzal Saparbekúly bauyrymyzdyng kelgenine, әriyne, quandym men. Quanumen birge, Ábekene jýktelgen jýkting óte auyr ekenin, qandastar dese, biylikting songhy kezde tiksinip, jylanday jiyryla qalatynyn oilap, Ábekene bir jaghynan ayanyshpen qaraghanymdy da jasyrmaymyn. Búl temagha әltәmәn qayta oralatyn bolamyz.

Ózderiniz bilesizder, «Otandastar qory» KeAQ qúrylghangha deyin, shettegi qandastarymyzben «mәdeniy», «ruhani» baylanys jasau qyzmetin Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy atqaryp keldi.

Dau joq, Qauymdastyqqa Qaldarbek Naymanbaev tóraghalyq etken jyldary búl júmys óte joghary dengeyde jýrgizildi.

Onyng ýstine, marqúm Qaldarbek Naymanbaev aghamyzdyng alys-jaqyn shetelderde «Kishi qúryltaylar» ótkizu bastamasyn kezinde júrttyng basym kóp bóligi qoldady. Sebebi, Qazaqstannyng tәuelsizdigin janadan alyp, endi-endi derbes el bolyp jatqan kezi. Kenes ýkimeti kezinde barys-kelis tek eseppen ghana bolyp keldi. Keybir memlekettermen tipti baylanys bolmaghan. Taghy bir jaghynan, Qazaqstanda býgingidey internet jýeysi joq. Sol ýshin jalang ayaq jar keship, qyzyl ayaq qyr basyp, qazaq bar jerding bәrin aralap, baylanys ornatugha tura keldi.

Al, Talghat Mamashev tóraghalyq etken kezden bastap shettegi qazaqtar qonystanghan ónirler, әsirese Evropa memleketteri Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghynyng jylda baryp dem alyp, sayrandap qaytatyn gurortyna ainaldy. Zauytbek Túrysbekov ta osy izben ketti. Mysaly, ótken jyly Týrkiyada ótetin eki-aq kýndik sharagha Qauymdastyq basshylary men qosshylary on bes kýnnen astam búryn baryp, yrghalyp-jyrghalyp, seruendep qaytty...

Al, qazir dýnie ózgerdi, qogham janghyrdy. Baylanys baryp-keluge qarap túrghan joq, ghalamtor arqyly adamzat balasy jerding astyn da, kókting ýstinde kórip otyratyn jaghdaygha jetti. Sol qatarda bizding qazaqtar da bar. Sizding jylyna bir ret baryp «Kishi qúryltay» ótkizuinizben Evropa memleketterindegi qazaqtardyng últtyq salt-sanasyn, әdet-ghúrpyn, tilin saqtap qalamyz deu, aqyldy adamnyng tirligi emes...

Demek, «Otandastar qory» KeAQ eski saryndy dogharyp, jana Qazaqstangha say, qyzmet tәrtibin týbegeyli ózgertui kerek!

Ýkimetten bólingen milliardtaghan qarjyny «Kishi qúryltaylarmen» «iygeretin» әdetten arylyp, anau Izraili men Germaniyanyng ýlgisimen júmys isteuge kóshui tiyis.

Atajúrtqa kóship kelgen әrbir qandasymyzgha «Otandastar qory» KeAQ tarapynan «Erulik» degen atpen, eng keminde, 500 myn, bolyp jatsa, tipti 1 000 000 tengeden aqsha úsynyp otyratyn jýie qalyptastyratyn uaqyt keldi. Áytpese, onyng nesi Qor?!

«Otandastar qory» KeAQ-nyng qarjylyq әleuetin kóteru ýshin auqatty azamattardyng tabysynyng 0.1%-in Qorgha audartu turaly úsynys jasasa, Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly oghan qarsy bolmaydy, qayta qodap beretinine men senimdimin.

Sóitip, «Otandastar qory» KeAQ-nyng әleuetin shettegi qazaqtardy kezek-kezegimen kezen-kezenge bólip, auyl-auylymen kóshirip alatyn halge jetkizu – basty maqsat etilip qoyyluy tiyis.

Múnday kómek alystaghy aghayynnyng Qazaqstangha kóshuine aitarlyqtay әser etetini, kóp-kórim kómek bolatyny sózsiz. Sonymen birge, «Otandastar qory» KeAQ-nyng da, Qazaqstannyng da bedelin kóteretini sózsiz.

Men «Kishi qúryltaygha» mýldem qarsy emespin. Jogharyda aitqanymday, Ýkimetten bólingen milliardtaghan aqshany tek «Kishi qúryltaylarmen», dop tebumen, paydasy joq formdar ótkizumen «iygeruge» qarsymyn.

«Kishi qúryltaydy» asa kerek bolghan jaghdayda ghana ótkizgen dúrys dep sanaymyn. Búl – bir.

Ekinshiden, qandastar men qonys audarushylardy qonystandyru ýshin arnayy aiqyndalghan ónirler bar. Ol ónirler Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2016 jylghy 18 aqpandaghy №83 qaulysymen bekitilgen.

Búl jobagha da memleket esebinen milliardtaghan qarjy bólinip keledi. Ókinishke oray, nәtiyjesi kónil kónshitpey túr. Kóship barghandardyng bir bólimi qayta kóship ketip jatyr. Qonystanyp qalghandardyng túrmysy onylyp ketkenderi de joqtyng qasy. Sapasyz salynghan ýiler ýshin bir-eki audannyng әkimi qyzmetten alynghanymen, shema sol beti әli ysqyryp túr. Asannyng ornyna Ýsen kelip, júmys bayaghyday jalghasuda...

Endeshe, osy joba qyzmetining ne ýshin óz dengeyinde jýrmey jatqanyn ashyqqa shygharu ýshin, asty-ýstin tónkerip tekseretin komissiya kerek. Ol komissiya tәjiriybeli mamandardan jasaqtaluy kerek. Olar qatysty organdardyng qyzmet óteu tәrtibin, zandar men normativtik qújattardyng tiyimsiz tústaryn anyqtauy, ony ózgertu turaly Ýkimetke ótinish jasauy kerek... Osy kerekterding bәrin basqa emes, «Otandastar qory» KeAQ qarjy bólip, atqaruy kerek!

Sóitip, qonys audarushylar men kóship kelushiler ýshin auyl sharuashylyghymen, shaghyn-orta kәsipkerlikpen ainalysqysy keletin azamattargha arnalghan әkimderding jer, baspana, ósimsiz nesiyeni qamtyghan jenildik paketi dayyn túruy kerek. Ol jenildik paketi Zanmen bekitilgen boluy tiyis... Búl – eki.

Ýshinshi, shettegi qazaqtarmen baylanys degende, sol baylanystan ýnemi tys qalyp kele jatqan Qytaydaghy qandastarymyz turaly endi tezdetip iske kirispesek, bolmaydy!

Songhy bes-alty jyldyng kóleminde Ýkimet olardyng óli-tirisin de bilip jatqan joq. Tek, azamattyq qoghamnyn, jekelegen qayratker túlghalardyng kýresining arqasynda, Qytaydaghy qazaqtargha jýrgizilgen genosid әlemdik dengeyde kóterilip, qazir sayasy qysymnyng beti biraz qaytqanday boldy.

Jasyratyny joq, Qazaq biyligi búl mәselege eshbir shara qoldana almady.

Sonymen birge, Qytayda «Ile qazaq avtonomiyaly oblysy» degen últtyq avtonomiyaly oblys bar. Ol Shynjang úighyr avtonomiyaly rayonynan búryn qúrylghan. Búrynghy aty «Ile qazaq avtonomiyaly ólkesi» boltyn. Onda, kem degende, ýsh millionnan astam qazaq túrady. Tipti, odan da kóp boluy mýmkin. Ertis pen Ile ózenderi osy oblystan, qazaqtar otyrghan ónirlerden bastau alady. Aumaly-tókpeli zamannyng qara dauyly Qytay biyligining de janyn qylpyldatyp túr. Aldaghy bolashaqta bayyrghy qazaq jerine qúrylghan osy oblys pen onda qonystanghan qazaqtardyng taghdyry ne bolady?!

Búl mәsele turaly óz oiymyzdy aityp, Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng atyna 2020 jәne 2021 jyly eki ret hat jazyp, sol kezdegi Preziydent kenesshisi (keyin kómekshisi) Erlan Qarin arqyly joldaghamyz.

Ol hatymyz IYesine jetti me, joq pa, bilmeymin...

Keshegi kezdesude búl taqyrypqa da arnayy toqtalyp, óz úsynysymyzdy aittyq, qaghazgha jazyp tapsyrdyq...

Qysqasy, «Otandastar qory» KeAQ-nyng jana basshysy Abzal Saparbekúly myrzamen kezdesude osynday taqyryptarda әngimeler aittyq, úsynystarymyzdyng bir parasyn qaghazgha jazyp, qolymyzdy qoyyp, úsyndyq.

Biz paqyryng aituyn aitamyz-au. Biraq, anau jaqta otyrghan Erlan Qariyn, Aida Balaeva degen «shynjyr balaq, shybar tóster» Abzal Saparbekúlynyng biz talap etken jolmen kósilip júmys isteuine jol qoya qoyar ma eken deshi?!

Joq, Ýkimet bólgen aqshany búrynghy tәrtippen iyger, shettegi qazaqtargha dop tepkiz, formdar ótkiz, konsertter úiymdastyr, әiteu qandastardy shulatpsang boldy dey me?!

Búl – óte ýlken súraq!

Qordy qor qylatyn da, zor qylatyn da, әriyne, basshysy!

Áy, qaydam!

Últtyq qoghamdyq senim kenesining bir otyrysyn Qazaq kóshine arnaugha jәne Konstitusiyanyng jana jobasyna alysta qalyp bara jatqan alty million qazaq ýshin alty sóilem sóz qosugha jaramaghan sol «Bas iydeologtyn» Abzal Saparbekúlyna eki tizgin, bir shylbyrdy ústatyp, Izraili men Germaniya qorlarynyng dengeyde júmys istete qoyady degenge óz basym senbeymin.

Mening Abzal Saparbekúly bauyryma bir jaghynan ayanyshpen qaraghan, janym ashyghan sebebim – osy!

Eger, eski sýrdekpen ketetin bolsa, qúrmetti Ábekeng de Talghat Mamashev pen Zauytbek Túrysbekovtyng ayaghyn qúshyp, qasyqtap jighan abyroyyn shelektep tógip aluy әbden mýmkin!

Búl – mening «jylatyp aitqan» dostyq sózim.

Qúday onyng betin ary qylsyn dep tileymin men!

Auyt Múqiybek

Abai.kz

7 pikir