Dýisenbi, 26 Qyrkýiek 2022
Ádebiyet 2359 4 pikir 27 Shilde, 2022 saghat 13:55

Ótepbergen naghyz balalar aqyny edi

Keshe Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Balalar Kenesi úiymdastyrghan jiyn ótti. Jiynda kórnekti balalar aqyny Ótepbergen Aqypbekúlynyng tughan jeri Aqsu audanyndaghy Kóshkental auylynyng orta mektebine aqynnyng atyn beru mәselesi kóterildi.

Búl kezdesuge Balalar Kenesining Tóraghasy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, filologiya ghylymynyng doktory Núrdәulet Aqysh, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri Dildar Mamyrbaeva, Qazaqstan Lenin komsomoly jәne Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyqtarynyng laureaty Baybota Qoshym-Noghay Serikbayúly taghy basqa Qazaqstannyng belgili qalamgerleri keldi.

«Kórnekti balalar aqyny, marqúm Ótepbergen Aqypbekúlyn barlyghynyz jaqsy bilesizder. Shygharmashylyghymen de etene tanyssyzdar. Kózining tiri kezinde Múz-aghan, Múzfar Álimbev siyaqty dualy auyz aghalarymyzdyng tiri klassik dep moyyndaghanyna da bәrimiz kuәmiz. Oghan dau joq. Endigi mәsele − sol ardaqty aqynymyzdyng esimin úrpaq jadynda mәngilikke qaldyrudyng qamy», - dedi jiyndy bastaghan Qazaqstan Jazushylar odaghy Balalar Kenesining Tóaraghasy Núrdәulet Aqysh.

Ótepbergen Aqypbekúlynyng atyn orta mektepke beru turaly úsynys kótergen balalar jazushysy Dildar Mamyrbaeva men balalar aqyny Arasanbay Estenov óz estelikterimen bólisip, jiynda sóz sóiledi.

«IYә, Ótepbergen naghyz balalar aqyny edi. Kitaptarynyng bәri mektep ýshin jazylghan oqu, tәrbie qúraly derlik. Onyng shygharmashylyghy úrpaq tәrbiyesine qyzmet etip keledi, qyzmet ete beredi de. Áriyne, múnday qalamgerge qanday qúrmet kórsetsek te oryndy. Mektepke atyn beruge әbden layyq! Auyldastary bizdi birauyzdan qoldaydy dep oilaymyn, - dedi Dildar Mamyrbaeva.

«Óte-aghang (Ótepbergen Aqypbekov) sol auylda enbek jolyn mehanizator bolyp bastap, komsomol jastar jetekshisi, Mәdeniyet ýiining mengerushisi qyzmetterin de atqarghan azamat. Auyldastary ómirbayanyn da, shygharmashylyghyn da jaqsy biledi. Auyl túrghyndary óte úiymshyl, bereke-birlikti. Búl úsynysymyzdy quana-quana qarsy alady dep oilaymyn», -dep Arasanbay Estenov óz pikirin ortagha saldy.

Aqyn Baybota Qoshym-Noghay Serikbayúly óz sózinde Ótepbergen Aqypbekovting qazaq tiline sinirgen enbegi orasan zor ekenin atap ótti.

«Ótepbergen kórnekti balalar aqyny ghana emes, qanshama sózdikter shygharyp, qazaq tilimizdi bayytugha, jana zamangha say onyng auqymyn keneytuge kóp enbek sinirgen Til janashyry da. Balalar aqyny retindegi enbegi orasan. Qanday qúrmetke de layyq. Mektepke aty berilip jatsa, núr ýstine núr deymiz», -dedi ol.

Jiyngha qatysqan jazushy, baspager Qanat Qayym men jazushy Sәule Dosjanova da aqyn turaly jyly lebizderin bildirdi.

«Óte oryndy úsynys! Keshteu bolsa da, «eshten kesh jaqsy» dep mektepke aty berilip jatsa, núr ýstine núr, әriyne. Biz qos qolymyzdy tóbemizge kóterip qoldaymyz! Ótepbergenning adamgershilik qasiyetterin de, shygharmashylyghyn da beske bilemiz. Mektepke aty beriletin naghyz pedagog, úrpaq tәrbiyeshisi ghoy Óteken!Ol turaly bir saghat sóileuge barmyz. Biraq uaqytty almay, ózge mýshelerding pikirlerine de jol beruge tura keledi», - dedi Qanat Qayym.

Jazushy Sәule Dosjanova әriptesterin Ótepbergen Aqypbekúlynyng esimin este qaldyru maqsatynda onyng atyn orta mektepke beru úsynysyn qoldaugha shaqyrdy.

«Balalar qalamgerine kórsetilgen qúrmet úrpaq tәrbiyeshisine kórsetilgen qúrmet. Ótepbergen aqyn ghana emes, shyn maghynasyndaghy úrpaq tәrbiyeshisi. Balalargha arnalghan barlyq janrdy qamtyp qana qoymay, olardy odan әri damytyp, jetildire týsken aqyn. Izdengish, janalyqqa jany qúmar aqyn edi. Býgingi úsynys pikirimiz әbden oryndy dep sanaymyn. Auyl mektebine aty berilip jatsa, ýlken quanysh, ýlken mәrtebe! Bәrimiz birauyzdan qoldap, qoshtap, sheshim qabyldayyq», - dedi Sәule Dosjanova.

Balalar әdebiyetining kórnekti aqyny Ótepbergen Aqypbekúly 1950 jyly Jetisu oblysy, Aqsu audanynda dýniyege kelgen. Ol sol kezdegi Almaty joghary partiya mektebinde jurnalistika mamandyghyn bitirip shyghady. 1973-1985 jyldary «Qapal enbekkeri» gazetinde tilshi, agha tilshi, bólim mengerushisi, bas redaktordyng orynbasary qyzmetin atqanghan. Keyinnen oblystyq «Oktyabri tuy» gazetinde jauapty hatshynyng orynbasary, bólim mengerushisi bolyp isteydi. Aqyn kóptegen qyzmetti atqara jýrip,  «Balabaqtyng bir kýni», «Qyryq qyzyq», «Balday tәtti әlippe», «Ajarly Astana», «Kerek kitap», «Men tandaytyn mamandyq», t.b. balalargha arnalghan óleng kitaptaryn jazyp, jaryqqa shygharghan.

1985-1995 jyldary respublikalyq «Qazaq әdebiyeti», «Jalyn», «Densaulyq», «Janashyr», «Halyq Kongresi» gazet, jurnaldarynda agha tilshi, bólim mengerushisi, bólim redaktory, jauapty hatshy, bas redaktordyng orynbasary bolyp júmys istedi. Birneshe dýrkin Qazaqstan Jazushylar odaghy, Qazaqstan LKJO Ortalyq komiyteti men «Jalyn» baspasynyng birlesken dәstýrli konkursynyng jәne respublikalyq, halyqaralyq mýshәiralardyng jýldegeri atanghan. Onyng әr jyldary «Dop», «Futbolshy bolamyn», «Jarys», «Jarystan song jarys», «Jyldyng tórt mezgili» taghy basqa da balalargha arnalghan shagharmalary jaryq kórgen.

Abai.kz

4 pikir