Seysenbi, 29 Qarasha 2022
Alasapyran 1381 13 pikir 19 Qyrkýiek, 2022 saghat 12:59

«Ekinshi armiya» turaly mif 200 kýnde joyyldy

Kremliding kónili qaldy.Kremli ashulandy. Reseyding Ukrainagha basyp kirui kezinde Qytaydyng qoldauy Mәskeu kýtkennen mýlde basqasha bolyp shyqty. Qytaydyng joghary tehnologiyalyq kompaniyalary Reseymen әriptes boludan qashyp jatyr. Qytay Reseyge zamanauy stanoktardy jetkizuden bas tartyp otyr. Qytaylyqtar Reseylik múnaydy, gazdy jәne aghashty naryqtaghydan tómen baghamen satyp aluda, al Qytaylyq kompaniyalar Reseyde qalu ýshin kóbirek jenildikter men salyq jenildikterin talap etude.

Dәl qazir «strategiyalyq Resey-Qytay seriktestigi» dәl osynday kýide. «Resey-Qytay dostyghy» jiyrma jyldan beri ýzdiksiz nasihattalyp kelgen edi. Biraq búl qiyndyqtardyng jartysy ghana. Degenmen Qytaydan Resey tauarlar jetkilikti kelip jatyr. Sondyqtan, qazir Reseyde tauar jetispeushiligi oryn ala qoymaydy. Ras, bagha belgileri aitarlyqtay kóterilgen. Mәsele basqada – QHR biyligi men qoghamynda Resey-Ukraina soghysy neghúrlym úzyqqa sozylghan sayyn, soghysqa degen kózqaras ta soghúrlym ózgere beredi.

Búl túrghyda Qytaydyng Ukrainadaghy búrynghy elshisi Gao Yushenning jaqynda Qytaydyng halyqaralyq qarjy forumy men Qytay әleumettik ghylymdar akademiyasy jәne Qytay Kommunistik partiyasynyng basty iydeologiyalyq shtaby úiymdastyrghan seminarda aitqan tezisteri aiqyn dәlel boldy.

Gao Yushenning negizgi oiy mynaday boldy: «Resey-Ukraina soghysy qyrghiy-qabaq soghystan keyingi kezenning eng manyzdy halyqaralyq oqighasy boldy. Ol qyrghiy-qabaq soghystan keyingi kezendi ayaqtady jәne jana halyqaralyq tәrtipti bastady. Reseyding búl soghystaghy pozisiyasy barghan sayyn passivti jәne qolaysyz bolyp barady jәne onyng jenilisi qazirding ózinde aiqyn».

Qytaylyq diplomat Reseyding jeniliske qaray jyljuynyng negizgi sebepterin atady.

Birinshiden, Kenes Odaghy ydyraghannan keyin Resey ýzdiksiz tarihy qúldyrau prosesine týsti. Búl eng aldymen KSRO ydyraghangha deyingi qúldyraudyng jalghasy jәne Reseyding sәtsizdikterimen baylanysty. Búl prosesti Batystyng sanksiyalary da qiyndata týsti.

Putin túsynda Reseyding qayta jandanuy mýmkin emes. Reseyding qúldyrauy onyng ekonomikasynyng barlyq salalarynda, әskeri, ghylymiy-tehnikalyq, sayasy jәne әleumettik ómirinde kórinedi jәne orys armiyasy men onyng әskery kýsh-jigerine eleuli teris әser etedi.

Ekinshiden, Reseylik bliskrigting sәtsizdikke úshyrauy jәne tez kýresuge qabiletsizdigi Reseydi jeniliske әkeldi. «Áskery derjava» dep atalatyn mәrtebesimen salystyrugha kelmeydi. Ekonomikalyq jәne qarjylyq resurstary kýnine jýzdegen million dollardy qúraytyn joghary tehnologiyalyq soghysty kótere almady. Kedeylikten jenilgen orys әskerining diylemmasy úrys dalasynyng barlyq jerinde kórinedi. Soghystyng keyinge qaldyrylghan әrbir kýni Resey ýshin auyr jýk.

Ýshinshiden, Reseyding Ukrainadan әskery jәne ekonomikalyq quaty jaghynan artyqshylyghy boldy. Alayda Ukrainanyng tabandy qarsylyghy men Batystyng orasan zor, túraqty jәne tiyimdi kómegi soghys erejesin ózgertti.

Resey men AQSh jәne NATO-nyng basqa elderi arasyndaghy qaru-jaraq pen tehnologiya, әskery doktrina jәne operasiyalyq ýlgiler boyynsha úrpaqtar arasyndaghy aiyrmashylyqtar eki jaqtyng kýshti jәne әlsiz jaqtaryn kórsetti.

Tórtinshiden, qazirgi zamanghy soghystar mindetti týrde gibridti soghystar bolyp tabylady. Áskeri, ekonomikalyq, sayasi, diplomatiyalyq, ýgit-nasihat, barlau, aqparattyq jәne t.b. Resey úrys alanynda passivti pozisiyany ústanyp qana qoymay, búl pozisiyalarda qazirding ózinde jenilip jatyr. Reseyding týpkilikti jenilisi - uaqyt mәselesi ghana.

Osydan qytaylyq diplomat seminargha qatysushylardyng eshqaysysy daulaspaghan degen qorytyndy jasaydy: «Endi búl soghystyng qashan jәne qalay ayaqtalatynyn Resey sheshpeydi. Reseyding qol jetkizgen negizgi tabystaryn nyghayta otyryp, soghysty tezirek ayaqtaugha degen úmtylysy jeniliske úshyrady. Búl túrghyda Resey ózining strategiyalyq ýstemdigi men bastamashylyghyn joghaltty».

Gao Yuyshenning songhy ailarda әrtýrli formada aitqan oilary Beyjindegi biylik dәlizderinde belsendi týrde talqylanyp jatyr. Beyjing bastapqyda Reseyding basqynshylyghyna qarsy boldy, búl turaly Sy Szinipin aqpan aiynyng basynda Vladimir Putinge ózi eskertti.

Biraq Mәskeu ózining jaqyn arada jeniske jetetinine senimdi bolghandyqtan búghan mәn bermedi. Qytay da alghashqy nәtiyjelerdi kýtuge sheshim qabyldady. Jәne olar Reseydegi biznesin Batystyng sanksiyalarynan qalay qorghaugha bolatynyn oilastyra bastady. Onyng ýstine Qytay qatal mәlimdemelerden aulaq boldy. Biraq Beyjing bәrin ózi sheship qoyghan: Reseydi halyqaralyq qauymdastyqtyng aiyptauyna qosylmay, eng nәzik sanksiyalardyng keybirin oryndaugha tyrysu.

Sonday-aq, qazirgi jaghdaydy óz paydasyna paydalanu: energiya resurstaryn ýlken jenildikpen satyp alu, olardyng keybirin SPG siyaqty qayta satu, óz tauarlaryn Reseyge joghary baghamen satu t.b. Bir sózben aitqanda, qazirgi jaghdaydan barynsha payda kórip qalu. Oghan qosa, qazirgi jaghdaydy paydalanyp – Mәskeuge qaramay Ortalyq Aziyagha, odan әri Tayau Shyghysqa kóshu.

Bir qyzyghy, búl tәsildi de júrtshylyq qúptaydy. Eger 1 aqpan men 30 sәuir aralyghynda qytaylyq әleumettik jeli qoldanushylarynyng 58 payyzy qaqtyghys kezinde Reseyge týsinistik tanytsa, qazir Reseydi 25 payyzy ghana qoldaydy. Búl da bolsa Qytay qoghamy men QHR basshylyghynyng soltýstik әriptesining әskeriy-sayasy mýmkindikterinen ashyq kónili qaluy bolsa kerek. «Álemning ekinshi armiyasy» turaly mif bar bolghany eki jýz kýn ishinde joyyldy!

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1510
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1603
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1764