Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 3913 10 pikir 5 Qazan, 2022 saghat 14:07

Putin alasúryp jatyr

Ukraina әskeri songhy ýsh kýnde qarsylas shebine qysymdy arttyryp, Herson baghytynda shabuyldy ýdetti. Resey әskerining qorghanys shebin Ukraina ýsh baghytta búza bildi. 

Ukraina әskerining shabuyly jayly Resey qorghanys ministrligi de, sheneunikteri men Mәskeu de tis jarmauda. Búl Harikov manyndaghy jenilis pen Liman manyndaghy sheginisten keyin, qoghamnyng Resey әskerine qatysty kózqarasyn týbegeyli ózgertui mýmkin dep seskense kerek. Alayda úrys dalasyndaghy qiyndyq jayly Resey qolbasshylary shulap jatyr. Olar Qorghanys ministrligi tarapynan eshqanday kómek joq, aviasiya soqqy berudi azaytty, al artilleriyagha snaryad jetispeude dep dabyl qaghuda.

Resey әskerining motivasiyalyq kónil-kýiine úrys dalasyndaghy jenilisten bólek, Resey qorghanys ministrligindegi bylyq ta keri әserin tiygizude. Mysaly Resey deputattary qazirgi uaqytty sarbazdargha arnalghan 1.5 mln dana formanyng qayda joghalghanyn izdestirip, bas qatyruda. Ázirge eki núsqa aityluda, olar: әskery formalar qújat jýzindje ghana bolghan, al shyn mәninde oghan bólingen qarjyny Resey generaldary qaltasyna basqan. Al ekinshi núsqa әskery formany qoymadan satyp jibergen.

Qay núsqa bolsa da, búl Resey әskerindegi jemqorlyq kórinisin naqty kórsetedi. Resey qorghanys ministrligi Ukraina azat etken aimaqty "uaqytsha okkupasiyadaghy aimaq" dep ataytyn bolypty.

Ukrainagha Pentagon soqqy jasau mýmkindikterin arttyru ýshin 625 mln dollar kólemindegi qosymsha әskery kómek berdi. Onyng ishinde 4 dana HIMARS zymyran kesheni, 155 mm bolatyn 16 dana artilleriya, 1058 mm bolatyn 16 dana artilleriya, 200 brondy kólik jәne taghy basqa qaru týrin beretin boldy. Pentagon "Ukraina әskeri Qyrymdy, Donbass pen Herosndy, Zaporojie men ózge de okkupasiyadaghy aimaqtaghy Reseyding әskery nysanyn soqqy astyna alugha tolyq qúqyly, óitkeni búl Ukraina jeri" dep mәlimdedi.

Ukraina biyligi, anyghy Zelenskiy Putinmen qanday da bir kelissóz jýrgizuge tyiym salatyn jarlyqqa qol qoydy. Búl Kiyev pen Mәskeu arasynda kelissóz jýrgizu mýmkindigin tolyq joydy. Anyghy kelissózderding esigin Mәskeu jalghan referendum arqyly tars japqan bolatyn.

Batystyq sarapshylar Putin qazirgi uaqytta alasúryp, soghysty ayaqtau mýmkindigin izdep jatqanyn aitady. Onyng ishinde taktikalyq yadrolyq qaru qoldanu núsqasy qaralyp jatqanyn da aitady. Alayda Kremliding sheshim qabyldar shendileri búl núsqany talqylaudyng ózi qauipti ekenin bilip otyr deydi sarapshylar.

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019