Seysenbi, 31 Qantar 2023
Ádebiyet 1434 4 pikir 24 Qarasha, 2022 saghat 12:32

Búl jóni bólekteu ólen, Ghabbas agha!

(belgili jazushy, abyz aqsaqal Ghabbas Qabyshúlyna jauap-hat)

Tayauda «Qazaq әdebiyeti» gazetinde (2022 jyl, 11 qarasha) alty alashqa tanymal Ghabbas Qabyshúlynyng shaghyn maqalasy jariyalandy. Maqala Abaydyng әigili óleni «Kózimning qarasy» jayynda. Ondaghy «Osy ólenning ekinshi shumaghy qaydan keldi?» degen súraq maghan qoyylghan eken.  Qart qalamger «Abaytanushy Asan Omarovqa bir saual» dep bastap, maqala sonynda: «Aseke, ýlken-kishi kóbimizding kókeyimizdegi osynau saualgha Sizding jauabynyzdy kýtemin» depti. Búl, әriyne, ýlken qúrmet hәm iltipat. Birden-aq qolymdy qalamgha sozyp, aghagha razy kónilmen jauap beruge otyrdym.

Ghabbas aghanyng saualy: «Abaydyng barshamyzgha qymbat «Kózimning qarasy» ólen-әnin tyndaghan sayyn oiyma oralatyn bir súraq: múndaghy orynsyz túrghan ekinshi shumaq qaydan keldi?». Ol ekinshi shumaq mynau:

Qazaqtyng danasy,

Jasy ýlken aghasy.

Bar demes sendey bir

Adamnyng balasy.

Men dúrys týsinsem, Siz «qazaqtyng danasy» degen tirkesti Abay ózine qarata aitqan dep qabyldap otyrsyz, Ghabe. Oghan: «Joq aghasy, búl arada Abay qazaqtyng abyzy degen, yaky jalpylama týrde aitqan. Sebebi, ólendi jazghan kezde Abay dana da, jasy ýlken agha da emes-ti» dep qysqasha týrde jauap beruge bir oqtaldym da, basqasha sheshtim. Óitkeni, maghan keregi – úly Abaydy tanytudyng aqtandaqtaryn júrtshylyqqa jetkizu. Sol ýshin «Alystan sermep, jýrekten terbep» bayandaugha niyettimin.

Birden aitayyn, «Kózimning qarasy» – óz ornyn taba almay «adasyp» jýrgen ólenning biri. Ghashyqtyq jyr 1891 jylghy emes, aqyn-jýrekten onan on bes jylday búrynyraqta tógilgen. Senseniz, «Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly» jәne «Jarq etpes qara kónilim ne qylsa da» degen ólenderge qosylyp ózindik bir sikldi qúraydy. Atalghan ýsh óleng irkes-tirkes 1874-75 jyldyng qysynda tuylghan, qyzyghy sol, ýsheui de ghashyghy Áygerimge arnau. IYә, búl mening jeke boljamym. Dәlel-dәieging qaysy deseniz, olardy men «Abay shygharmalarynyng hronologiyasy» degen zertteu kitabymdy (Semey, 2017 jyl) keltirgen edim.

Ýsh ólenning әrbiri, óziniz aitqanday, qyzgha «ghashyqtyng jarasyn» mәlim etken nәzik, syrshyl jigitting jasyryn jan syry. Olardy biriktirip, bir siklge tútastyrghan fenomen osy! Áygerimge ýilenu jigit Abaygha әste onaygha soqpaghan. Qinalghan, tolghanghan. Nege? Sebebi, ol bireuding atastyrylghan qalyndyghy, otyz jastaghy Abay «ayyrylyp qalam ba, endi qaytem» dep qatty qobaljymaghanda qaytedi. Albyrt jigitting jýdep-jadap ghashyqtyq hәldi keshkeni jayynda  Árham Kәkitayúlynyng «Úly Abaygha adaldyq» atty esteliginen qanygha alasyz, Ghabe. Sóitip, «Kózimning qarasy» ózindik júmbaghy mol, tarihy qily ólenning biri.

Osy aitylghandy jiti eskerer bolsaq, ghashyqtyng ólenning ekinshi shumaghy óz ornynda ekenin andau qiyngha soqpas. «Súlu – súlu emes, sýigen – súlu» demekshi, kimdi sýisen, sol qyz bәrinen de súlu, ol – kirshiksiz aru, ol – minsiz iydeal. Shyn ghashyq jigit tap osynday inkәr sezimge bólenbekshi. Mine, ekinshi shumaq artqan jýk osy. Abaygha ózin-ózi qolpashtau jat, óziniz aitqanday, búl «oygha әste qonbaytyn» jәit. Aqyn da, ýlken agha da emes búl kezde. Demek, bar bolghany men sýigen arudy kim kórse de, meyli, ol qazaqtyng danasy, jasy ýlken aghasy bolsyn: «Symbatyna aqyly say netken súlu edi, búghan teng adam balasy bolmas» dep bas shayqamaq degen qarapayym oidy jetkizip otyr.

Siz, qadirli Ghabe: «Meninshe, búl shumaq Abaydyng basqa óleniniki, aqynnyng el auzyndaghy ólenderin jinauda әu basta ketken qatelik» degen ekensiz. Joq, aghasy, ekinshi shumaq óz ornynda túr. Ony ózge ólenning birde-birine kiriktiru mýmkin emes. Nege? Óitkeni, 1880 jyldan bylayghy Abay poeziyasynda ghashyqtyq jyr joqtyng qasy. Bilemin, búlay tújyru týiening ýstinde otyryp ot kósegen әpendilik esepti. Sondyqtan tómende býkil Abay poeziyasynyng kezen-kezenderine toqtalyp ótpekpin.

Ózi turaly 1898 jylghy «Ólsem ornym qara jer syz bolmay ma?» óleninde Abay:

Jasymda albyrt óstim, oidan jyraq,

Aylagha, ashugha da jaqty shyraq, -

dep syr ashady. Al 1899 jylghy «Esinde bar ma jas kýnin» óleninde:

Qúday-au, qayda sol jyldar,

Mahabbat, qyzyq mol jyldar?

Aqyryn, aqyryn sheginip,

Alystap ketti-au qúrghyrlar! –

dep jastyq shaghyn kýrsine esine alady.

Keltirilgen óleng joldarynda aqyn ózining 33 jasqa deyingi bolys, atqaminer bolghan, barsha qyr juany siyaqty keshken ómirin aitqan.  Abay duman-sauyqty qyzyqtap, «oydan jyraq» jýrgen dәuren tek qana 1878 jylgha deyin sozylghan bolatyn. Búl aqiqat. Nege deseniz, osy jyly 12 jalghan aiyppen (kisi zorlau, úrlyq, para alu t.b.) tergeuge alyndy. Jaybiraqat ómiri astan-kesteng boldy. Semey  shaharynda tergelip, «ýiqamaqta» ótken kóp ailarda jan-tәnimen qinalysqa týsti (keyinnen tabylghan «Jana zakon» óleni sonyng aiqyn aighaghy). Ózining itjekkenge aidalu qaupine otarlyq qamytyn kiygen tughan halqynyng beyshara  hәli qosylyp, Abaydy janasha qalyptady. Oi-sanasy ózgerdi. «Qartaydyq, qayghy oiladyq» dep ózi aitqanday, alghash ret auyr oigha batty. Qazaq qauymyn tarihy tyghyryqtan qaytsem alyp shygham dep. Oishyldy jatpay-túrmay ghylym-bilim biyigine jetelegen  kýsh-qúdiret osy jauapkershilik edi («Eki jaqqa ýnildim» degeni – Batys pen Shyghystyn  ghylym-bilim búlaghyna qanyqtym degeni). Qysqa aitqanda, últ ústazynyng qalyptasuyna 1878-1883 jyldargha bek qaryzdarmyz.

Aghartushylyq qyzmetpen ainalysqan kelesi 1884-1890 jyldary da oishyl aqyn ghashyqtyq dertimen «auyrghan» emes. Ras, 1887-1890 jyldary jastar tәrbiyesi kózdelgen ósiyet ólenderin tógip-tógip tastaydy. Olargha, Múhtar Áuezov kórsetkendey, 15-17-ge taqau әnderin de shygharghan bolatyn (jastardyng altybaqan qúrghan oiyn-sauyq keshteri Tatiyana әni bastatqan Abay әnderinsiz ótpeytin bolghan). Mәselen, «Jigit sózi» («Ayttym sәlem, qalam qas» dep bastalatyn) jәne «Qyz sózi» siyaqty ólenderin ghashyqtyq jyrgha qosu artyqtyq. Nege? Sebebi, avtobiografiyalyq syr joq, inkәr sezimdi terbetu, súlulyqty sipattau basym. Bar bolghany aqyn jastyq jalyndy, eki jastyng ystyq sýiispenshiligin biyik dengeyde jeter jerine jetkizip aitady. Al «Kózimning qarasy» nesimen erekshe? Otyz jastaghy albyrt aqynnyng jeke tәjiriybesi, basynan ótkergen jýrek lýpili menmúndalap túr. Búl jәitti, Ghabbas agha, óleng bastan-ayaq, yaghny 22 shumaghy týgeldey ghashyqtyq jyry dep óziniz de atap kórsetipsiz.

Endi 1891-1893 jyldargha kóz salayyq. Osy kezende Abay qanday kónil-kýide edi? «Zaman aqyr jastary», «Kózinen basqa oiy joq», «Jastyqtyng oty jalyndap», «Mensinbeushi edim nadandy», búlargha «Ne izdeysin, kónilim, ne izdeysin?», «Jýregim, oibay, soqpa endi!», «Qayghy shyghar ilimnen», «Dombyragha qol soqpa» siyaqty ólenderi jalghasady. Bәlkim, ghashyqtyq óleng 1894-1902 jyldardan tabylyp qalar. Joq, olay emes. Kóbisi hakimdik ólender kezeninde qaydan kelsin. Aytpaqshy, 1894 jylghy «Ghashyqtyng tili – tilsiz til» óleninde aqyn: «Bilip-aq, úghyp qonshy edik, Endi ishime qonbaydy» deuimen múny ózi de rastap ótedi.

Abay poeziyasynyng kezen-kezenderine, basqasha aitqanda, jetiluining saty-satylaryna jasalghan sholudan shyghatyn qorytyndy: «Kózimning qarasy» 1875 jyly tuylghan Áygerimge arnau. Tuyndyny 1891 jylghy deuge eshbir negiz joq. Óitkeni, Abay osy jyly óz evolusiyasynyng jana satysyna órledi. Aytys-tartystan qajyghan, fәny ómirding ótkinshi, al jaqsy-jaman kórgeni «oylay berse u ekenine» kózi jetken aqyn aghartushylyq baghyttan bas tartyp, alys kókjiyekterge kóz tigedi. Kónili qalap, jan dýniyesi tandaghany –  Allany jәne adam bolmysyn tanu baghytytúghyn. Kópke ayan, qara sózderin jazugha kirisken oishyldyng «aqyry osyghan bayladym, endi múnan basqa eshbir júmysym joq» degeni.

Sonymen, taghy pysyqtayyn,  jogharyda Abay poeziyasyn kezen-kezenmen qarastyryp, «Kózimning qarasy»  arpa ishinde bir biday siyaqtanyp oqshau túrghanyna kóz jetkizdik. Taqyryby, mәn-mazmúny ýndes emes, jana týr, sony stilisiz, bayyrghy qazaqy qara óleng ýlgisi degendey. Demek, qay jaghynan qarasaq ta, erterekte jazylghandyghy belgi beredi. Ghabbas agha, Sizding saualynyzgha berer jauabym osymen tәmam.

Endi býgingi kýngi abaytanu problemalaryna kósheyin. Ólenning mәn-mazmúny jazylghan jylyna baylauly bolsa, danyshpandy dúrys tanyp-biluge jol ashylyp otyrady. «Abay jetiluining saty-satylary» (Almaty, 2021) atty songhy zertteu kitabymdy dayarlau barysynda kózim jetken aqiqattyng biri osy. Abay óz jayyn ózi aityp ketken kemenger. Zeyin qoyyp oqysaq, avtobiografiyalyq syry bar ólender az emes. Ol óleng deregi arhiv qújatynan artyq bolmasa, kem emes degen pikirdemin. Shygharmanyng ishki mazmúnyna jiti ýnilu hәm onyng qay kezendiki ekenin anyqtau tәsilimen Abaydyng adasyp jýrgen jәne jazylghan jyly belgisiz delinetin talay ólenderi ózining zandy ornyn tauyp, kirpish bop qalanghanyn aita otyrayyn.

Búl jerde oqyrman kókeyinde óleng datasyn ózgertkende qanday negizge sýiendi degen saualdyng tuuy zandy. Sondyqtan tómendegi jaghdayatty bayandamaqpyn. Bireu biler, bireu bilmes, Abay shygharmalarynyng jazylu datasy alghash ret tek qana 1905 jyly qoyylghan! Abaydyng jastyq poeziyasyn dәldi biletin jan qalmaghan kez ghoy.  Kәkitay, Túraghúl, Kókbay, Mýrseyit siyaqty jastar Abay, mәselen, 1875 jyly qanday óleng jazghanyn qaydan bilsin. Sol sebepti aqynnyng 170 astam tól   ólenderi ishinde on-onbesining datasy dәldi bolmauyna tang qaludyng qajeti shamaly. Búl zandylyq.

1909 jylghy túnghysh jinaqty Kәkitay men Túraghúl birlesip dayyndaghan deymiz. Biraq shygharmalar datasyn Kәkitaydyng jeke-dara belgilegeni anyqtalyp otyr. Mysalgha Kәkitay ýlgisinde (yaghny 1909 jylghy jinaqta) Abaydyng el minezin synaghan segiz óleni – 1886-87 j.j. dep kórsetilse, al Túraghúlda («Ákem Abay turaly» esteliginde) olar 1884-86 j.j. delingen. Sol siyaqty «Jaz» óleni Kәkitayda – 1886, Túraghúlda – 1885, «Qys» óleni Kәkitayda – 1888, Túrashta – 1884, «Shoqparday kekili bar, qamys qúlaq» Kәkitayda – 1886, Túrashta – 1889, «Boyy búlghan» Kәkitayda – 1893, Túrashta – 1892, Krylovtyng mysaldary – Kәkitayda – 1898, Túrashta – 1894 dep kórsetilgen. Sol dәuir oqighalaryn, Abaydyng ortasy men kónil-kýiin baylanystyra teksergenimizde, әlbette, Túraghúl kórsetken datalar dúrys ekendigi anyqtalyp otyrdy. Mәselen, Krylovty nege 1894 jyly audarghan sebebin kórsetip, búltartpas dәlәlmen aitady.

Árham Kәkitayúly Ysqaqov sóilesin: «Ákem korrektorlyq mindetin óz moynyna alatyn bolypty. Peterbordaghy baspahana bir baspa tabaq qaghazgha basyp, Semeydegi Ániyar ýiine jiberip túratyn boldy. Ániyar Kәkitaygha jetkizip túrdy. Kәkitay onyng qatesin týzep qayta Peterborgha jiberetin boldy, odan taghy qayta basylyp kelip, qaytyp otyratyn edi» (Abay turaly estelikter. – Almaty, 2018. - 171 bet). Kәkitay korrektor bolghan degen sóz.

Peterbor baspahanasynyng bir talaby – әr ólenning datasyn kórsetu edi. Kәkitaydyng qinalghan jeri osy. Ne kerek, erterektegi Abay ólenderi datasyn shamalap qongha tura keledi. 1891 jylghy Abay óleni nebary beseu ghana, sol sebepti de Kәkitay «Kózimning qarasyn» osy jylgha qosuy yqtimal. Áldeneshe ólender nelikten adasyp qalghany endi týsinikti bolar degen oidamyn.

Sayra da zarla, qyzyl til degendey, tize bersek, qordalanghan problemalar shash-etekten. Songhy otyz jylda abaytanu salasy toqyraugha tap boldy. Qateni týzeyik, iydeologiya qyspaghynan oryn alghan olqyny toltyrayyq degen peyil, niyetti kóre almadyq. Qúr sóz bolmauy ýshin 175 jyldyq toyy qarsanynda jaryq kórgen Abay shygharmalarynyng ýsh tomdyq tolyq jinaghyna kóz salayyq. Ádebiyet instituty (diyrektory – K. Matyjanov) dayarlaghan búl jinaqta bir auyz jana sóz joq. Ol zamannan búl zaman basqa ekenin oqushy bala da biledi. Sóite túra, týsinikter sovet dәuirindegi jinaqtardan ýtir, nýktesine shekti kóshirilgen. Áuezov aitty, boldy, bitti degen eski jeleu, bayaghy stereotiyp. Abaydyng kemengerligi nede, hakimdik biyigi qaysy degendi, sonday-aq, tolyq adam, ýsh sýy ilimderin ainalyp ótken sapasyz jinaqtan ne qayyr, ne ýmit?! Áy, qap deysing eriksiz...

Qynjylghannan shyqqan syn, ashy dauysym búl. Hakim Abay – uaqytqa baghynbaytyn dara túlghamyz, al kem-ketik ataulynyng uaqyty shekteuli. Demek, erte me, kesh pe, barshasynan da arylatyn kýn tuary sózsiz.

Qymbatty Ghabbas agha, Sizding saualynyzdan biraz auytqyp ketkenime, uaqytynyzdy alghanyma keshirim ótinemin. Elep-eskergeniniz ýshin Sizge degen alghysym sheksiz. Qazaqtyng dualy auyz abyz aqsaqalynyng biri bolyp jasay beriniz, abyroyynyz asqaqtay bersin degen izgi tilektemin.

Sәlemmen Asan Omarov

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3251
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2169
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1967