Júma, 23 Aqpan 2024
Bilgenge marjan 6335 9 pikir 14 Jeltoqsan, 2022 saghat 13:56

Joshy úlysy atanghan Týrki memleketi

Shynghys han imperiyasyn qalyptasqan daghdymen «monghol imperiyasy» dep ataghanymen, tariyhqa shynayy talghammen, shyndyqpen qaraushy ghalymdar onyng týrki-monghol imperiyasy ekenin algha tartady. Eger ony «monghol imperiyasy» dep qaraghan kýnning ózinde ony qalyptastyrushy top pen tirekti kýshterding týrkiler ekenin eskersek, bәri birde týrkiler qúrghan alyp el sanalady. Býgingi últ úghymymen qaraghanda biyleushisi monghol últyn qúraushy taypalardan shyqqandyqtan soghan tәueldi, baghynyshty ataldy.

Rashid ad-din deregi boyynsha sol tústaghy týrki ru-taypalary ózderin bildeushi taypanyng ókili etip kórsetu maqsatynda «tatar» nemese «múghul» syndy ortaq taypa atymen ataludy «mәrtebe, ataq, abyroy» sanaytyn bolghan. «Alayda búl olay emes, óitkeni múghuldar ertede (Úly) dalada meken etken barsha týrki halyqtarynyng ishindegi bir qauymy (ruy ghana) bolghan[1].

Tarihy jer atauymen qaraghanda da Shynghystyng týrkilerden bólek jasaytynday, olardan oqshau túrdy deytindey eshbir tarihy negizi joq.

«Qazirgi Monghol Halyq Respublikasynyng jerinde XIII ghasyrgha deyin týrik tildi «Kerey, Nayman, Merkit, Jalayyr, Qonyrat, Úighyr, Qyrghyz, Tatar» taypalary mekendegen. Mәselen, MHR-nyng shyghys ónirindegi «Dalaynuurdyn» shyghys ontýstiginde Tatar taypasy; Dalaynuurdyng soltýstiginde, Onon ózenining shyghys ónirinde Jalayyr taypasy – «Hamúq monghol» atty monghol taypasymen kórshiles mekendedi. Merkit, Úighyr taypasy – Bayqal  kólining ontýstik óniri men Kópsukól (Hóvsgól)-ding shyghys ónirin mekendedi. Qyrghyz taypasy – qazirgi Tuva ASSR-ining jerinde  mekendep túrghan. Nayman taypasy  – qazirgi MHR-nyng Uvs, Bayan-Ólgiy, Hovd, Govi-Altay, Bayanhongor aimaghyyng jerinde mekendegen. Kerey taypasy – qazirgi MHR-nyng Zavhan, Arhangay, Óvórhangay, Tóv aimaghynyng jerinde, Búlghyn aimaghynyng ontýstigi men Hentiy aimaghynyng batys-ontýstigi ónirinde mekendegen...»[2].

Monghol zertteushileri men qalamgerleri qazir de ózderi qonystanghan aimaqtyng ejelgi iyesi týrkiler bolghanyn joqqa shygharmaydy. S.Rahmetúly audarmasymen berilgen Baabardyng «Mongholdyng tegi» atalatyn maqalasynda: «Qazirgi Mongholdyng teritoriyalyq aumaghy ejelgi mongholdardyng qonystanuynan búryn týrki tektes úlystardyng neshe myng jyldar boyy mekendengen úiyghy»[3]  ekendigin naqty mysaldarmen týsindiredi.

«Shynghys han tarihyna qatysty jer-su attarynyng kóbisi týrikshe bolghanyna oray, ol atyraptardaghy rular da týgeldey derlik týrikter. Búl sózimizge  kóp qinalmay-aq qyruar dәiek keltiruge bolady. Naqtylay aitsaq, olar: kerey (kereyt), nayman, jalayyr, dulat (dúghlat), qonyrat (qonghyrat), qypshaq, qanly, tana, taz, dóit (dóitighút), alshyn, bayúly (bayoqú, bayúrqy, bayaut), aday (day), tama, kete, bes shekti (bes ermen), sirgeli (sirgeti), shanyshqyly (chanchyghút), qylysh (qylych, qalach), saljúq (seljýk), qúman, bashqúrt (bashqyrt), týrkimen, búlghar, úighyr, qyrghyz, t.b. bolyp  jalghasady. Múnday iri arystardy bylay qoyghanda, janys, taraqty, aqqoyly, qaraqoyly, oraqty (oraqchyl), andas (anda), tory (toruk), manghytay (manghyt), qiyat, tóre, qaraqas, qoralas, qúlshyghash (qúlshynty), kýrleuit (qypshaqtyng kishi ruy), taghy sol siyaqty ru-taypalar. Osynau rulardyng aty ghana týrikshe emes, zaty da taza týrki. Olar týrik halyqtarynyng arasynda, әsirese qazaq últynyng ishinde býginge deyin bәz-bayaghysynday saqtalghan»[4].

Tarihshy ghalymdardyng qay-qaysysy bolmasyn, týrki-monghol, monghol-týrki úghymdaryn bir-birinen baylanyssyz qaray almaydy.

Sol tústaghy saharalyq memleketter turaly aitqanda Shynghys hannyng aldyndaghy asu bermes asqar bel tek qana kereyt Túghyryl han edi. Túghyryl handy qytay Altan hanynyng kómegi arqyly bas kótermestey jenip, kýiretkennen keyin Shynghystyng meymanasy erekshe tasydy.

«599 hijry jylynyng ailaryna sәikes keletin tunkuz (donyz) jyly bolghan osy jyldyng qysynda ol Timaýn kihara (Timaýn dalasy) atalatyn jerde anshylyq jasady. Sosyn soghystan jengen jәne jeniske jetken kýiinde, baqytty jәne kónili toq (kýide) ózining ýiine, qútty ordasyna qaytyp keldi.

Onyng osynday úly jeniske jetip, atyna patshalyq isi (biyligi) bekigendikten, oghan shartaraptan (týrli) qauymdar óz boyúsynushylyqtary men baghynyshtylyqtaryn bildirip kelip jatty. Ol osynday úly shapaghattyng shýkirshiligi ýshin ýlken jiyn jasap, iygi búiryqtar men berik jarghylaryn bekitip, baqytty kýide han taghyna otyrdy»[5].

Sóitip, aiday әlemge aty maghlúm Túghyryl handy jenip, onyng patshalyghyn iyelenui Shynghysty tónirekting tórt búryshyna tanytyp, onyng osy jolghy «úly jenisinen» qaymyqqan, yghysqan, baghynghandar darghayyna kelip bas úrdy. Endigi jerde kerey armiyasynyng 30 myndyq qolynyng kem degende jartysy onyng baghynyshtylyghyna ótip, ainalasyndaghy ózge taypalardy baghyndyruda eleuli qyzmetter atqardy. Osy saylauyt sarbazdar arqyly ol qúdiretin nyghayta týsti.

«Shynghyshannyng ainalasyndaghy zamandastarynyn, qolbasy batyrlarynyn, memlekettik qayratkerlerining tegi de anyq jazylghan: Tayan, Kýshlýk, Búirúq – nayman handary, Aqshyryn – tatar hany, Elshitey, Túghyrul – kerey handary, Toqtabek – merkit hany; batyrlary Saba, Múqaly, Jebe, Jamuqa, Sýbitey, Jelme, Bala – jalayyrlar; Tatatúngha, Ketbúqa – nayman; Chynhay (Shynghay),Búlghay, Kýitemir – kerey; Nayagha – sirgeli, Syzghan Qútqa – tatar, Borashy – arghyn, Bóriqúl – ýisin, Shormaqan – tama; Kórgýz (Kórgiz) – úighyr, t.t»[6].

«Áulie Chanchunnyng batysqa sapary»[7]atty kitapta Tyan Jynhay esimdi Shynghyshannyng uәziri haqynda onyng ruy kerey ekendigi jóninde audarmashy Q.Yntyhanúly mynaday týsinikteme bergen:

«Tyan Jynhay (田镇海) Shynghys qaghannyng senimdi uәzirlerining biri. Onyng esimi «ngan tarihynda» jazylghan. Onda Jynhaydy bylay tanystyrady: «Jynhay, kerey ruynan. Áu basta Tayzudyng jasaghyn basqaratyn qolbasylardyng biri boldy. Onon ózeni boyyndaghy úly qúryltayda osy Jynhay Tayzugha Shynghys qaghan ataghyn berudi úsynys etken. Tayzudyng 5-shi jyly naymandy shapqanda kórsetken enbegi ýshin Tayzu oghan  jýirik atyn syigha tartty. Tayzudyn  7 jyly  shýrshit, tatar, qypshaq, tanghyt, jýrjin jәne Hyshy tóniregindegi elderdi shauyp, on mynnan astam tútqyn, altyn-kýmis siyaqty barlyq oljasyn ordagha әkelip tapsyrdy. Tayzu oghan Aruqan jerinde tyng iygerip, Jynhay kentin salyp, shekara kýzetudi búiyrdy ... »,-dep jazylghan ( «ian tarihy» 120 tom,  ómirbayan 7). Tiyan Jynhay onyng tuada qoyylghan aty jóni emes, ol qytay jerinde kóp jyl biylik jýrgizgeni ýshin Orta Jazyqtyng salty boyynsha ózine Tyan Jynhay 田镇海 dep at qoyyp alghan. Osyndaghy 田 egin, 镇 kent nemese qala, 海 teniz, su, kól degen maghyna beredi, negizgi maghynasy egin salyp, qala túrghyzyp shekara kýzetushi degenge keledi. Key derekte onyng shyn aty Sauyt dep aitylady».

Shynghys han kereytter memleketining qaghandyghy ghana emes әskery әmirlerin de qolyna alyp, әueli nayman hany Tayang hangha shabuyl jasap, oghan jenilis taptyrdy. Onyng armiyasynyng da baghynyshty bolghan bólegin ózine qosyp aldy. Kereytterting quatty qosynyn ózgede tuystas týrkilermen tolyqtyrghan Shynghystyng endigi ekpini tau suynday tasqyndady. Merkit, Tanghút, Qyrghyz, Úighyr syndy elderdi birinen son-birin baghyndyrdy.

Sóitip, býgingi kýngi týrkilik úghymymen qaraghanda baghynghan, onyng qol astyna kirip, jaularyna ortaq atoylaghan jauyngerler legining 90 payyzy týrki әskerleri boldy. Tórt inisi, tórt úlyn arqau etken jýzdik, myndyq, týmendik әsker basylaryna ghana ózining eng senimdi adamdaryn taghayyndap, jer qayysqan qalyng qoldy «ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda» ústady.

«…Shynghys han әskerinen jenilis tapqannan keyin, Mongholiyanyng týrki tildes taypalary ózderi túrghan jerinen jaghrafiyalyq baghytta batysqa qaray yghysa bastady: aldynda naymandar, merkitter, sonynda kereyler. Búl jaghday atalmysh taypalardyng qyrghyz-qazaq dalasyna taraluyna yqpalyn tiygizdi»[8].

««Mongholdyng qúpiya tarihynda» (239 ýzik): «Qoyan jyly (1207 jyly) Joshy ong qanat qoldy bastap, orman elderin baghyndyrugha attandy. Ózine Búqany jol bastaushy etip aldy... Shyqshyt degen jerge jetti, Joshy – Oirat, Búryat, Barqún, Ursut, Qom-Qanas, Qanghys, Túbas taypalaryn ózine baghyndyryp, Týmen qyrghyzdarynyng jerine jetti. Qyrghyz noyandary IYedi, Inat, Aldiyr, Olebek tegin qatarlylar kelip bas di, aq qarshygha, orauyz ker at, qara suyr, tiyin terilerin ala kelip, Joshygha syi-siyapat jasady. Joshy taghy da Sibir, Qasteyin, Bayt, Túqys, Tenlik, Tóles, Tas, Bajit tektes ontýstik orman elderin de baghyndyrdy. Shynghys han Joshygha yqylasy auyp, «sen mening ýlken úlymsyn, búl bolsa alghash joryqqa shyghuyn». At túyaghyng jetken jerlerdi, ondaghy mal-jandy, kýlli baghynghan orman elderin týgelimen saghan syiladym!», – deydi»[9].

Osydan keyingi Shynghys han joryghy әueli Qytaygha baghyttaldy.

«Shynghyz hannyng balalary Joshy, Shaghatay jәne Ýgetay ýsheui aldymen  Tung chan, Tujtu, Suan dy fu jәne Yúng jiu qalalaryn iyelendi»[10]. Shynghys hannyng qytay eline jasaghan jenisti sheruleri jalghasa berdi. «... Odan song (Shynghyz han) Joshy, Shaghatay men Ýketaydy ong qanattaghy taugha, sol jaqta ornalasqan aimaqtardy boysúndyrugha jiberdi. (Sodan) olar Bau jiu qalasynan bastap Huay miynju qalasyna deyingi aralyqtaghy barlyq qalalar men qamaldardy basyp aldy»[11].

Basym payyzy týrkilerden bolghan Joshy qoly osydan keyin de jenisti shayqastary arqyly talay el men jerdi baghyndyrdy.

Eng bastysy Shynghys qolynyng aldynghy legindegi «arystan úldyn» әke ýmitin aqtap, onyng senimimen kýres jýrgizui – bizding taqyrybymyzgha oray aitqanda keyingi – «Joshy úlysy» atalghan jana týrki memleketining irgesin qalau negizderi edi. Onyng erlikteri keyinnen ózining basqaru aimaghyna ótken Otyrar, Jent, Barshynlyq qalalarynan aluda da anyzgha ainaldy.

Rashid ad-din enbeginde: «Hanzada Joshynyng Jent pen Barshynlyq qalalaryna bet aluy jәne olardyng azat etilui jayly hikaya»[12] ol jýrgizgen sәtti joryqtardyng biri edi.

Kóp úzamay Joshy Horezmdi alu shayqasyna da attanady. Samarqan alynghannan keyingi endigi bir taqyryp: «Shynghyz hannyng úldary Joshy, Shaghatay men Ýgetaydy Horezm tarapyna jiberui jәne ol elding azat etilui»[13] dep órbiydi.

Sәl sheginis jasap, on ghasyrgha juyq ósekke múryndyq bolghan Joshynyng dýniyege keluindegi kýdikti әngimege azyraq oryn bersek, Rashid ad-din onyng bayanyn da naqty jetkizedi.

Anyzda aitylghanynday Joshynyng sheshesi Bórte fujin merkitterding qolyna týskennen keyin, kereyttermen jaulyghy sayabyrlap, jaqsy qarym-qatynasqa týse bastaghan merkit jaghy Bórteni Túghyryl hangha syigha úsynady. Sol tústaghy Túghyryl hannyng býkil әlemdi auzyna qaratyp, ataq-danqy aspan tirep túrghan qaharly han ekenin eskersek, búl arada merkitterding Bórtege oiyna kelgenin istep alyp, odan song hangha syigha berui nemese merkitterden jýkti qylyp baryp Túghyrylgha syilauy mýlde mýmkin emes edi. Kereyt memleketining aibynynan yghysatyn merkit syndy elderding sol shaqtaghy jaghday boyynsha Túghyryldyng shamyna tiii ajalyna asyqqanmen birdey bolatyn.

«Olar (merkitter – red) Bórte fujindi Ong hangha berdi. Ol Shynghyz hannyng әkesimen ekeui anda bolghandyqtan, әri Shynghys handy úlym dep ataghandyqtan, ol Bórte fujindi syilaytyn әri qúrmet etetin. Sodan ony jana týsken kelinning jaghdayynda ústap, ózgelerding kózinen qorghap otyratyn. Ol óte pәk (taza) jәne qabiletti bolghandyqtan (Ong hannyn) әmirleri ózara:

– Nelikten Ong han Bórte fujindi almay jatyr? – deytin. Ol (Ong han):

– Ol mening úlymnyng jas kelinining dәrejesinde jәne bizding aldymyzda qauipsizdikte, oghan aram oilarmen qarau bekzattyq emes, – dedi»[14].

Osy joldardan talay shyndyqty angharugha bolady. Eng bastysy múnda Bórte fujinning «óte pәk (taza) jәne qabiletti» ekeni aitylady. Sondyqtan da Túghyryl ordasyndaghylar syigha kelgen ony orda hanymy retinde qabyldaugha dayyn ekendikterin jetkizedi. Al Túghyryl han bolsa: «Ol mening úlymnyng jas kelinining dәrejesinde jәne bizding aldymyzda qauipsizdikte, oghan aram oilarmen qarau bekzattyq emes» degendi aitady. Múnda Shynghys pen Túghyryldyng arasyndaghy әke-balalyq qarym-qatynastyng óte jaqyndyghy men týrki halyqtaryndaghy tektilik, adaldyq, bekzattyq birden kózge úryp túr. Tipti qazaqtar ómirinde qazirge deyin jalghasyp kele jatqan ata men kelin arasyndaghy ar-ibadan attamaytyn әdep erekshe aishyqtalady. Túghyryl han turasynda aitqanda onyng keybir tarihtarda búrmalanghanynday osal emes, «dosqa adal, jaugha qatal», pendelikten aulaq naghyz hangha layyq taza bolmysyn kórsetedi.

Osydan keyingi oqigha jelisi bylaysha jalghasady: «Shynghys han búl jaghday jayly habardar bolghanda, ol Ong hangha Bórte fujindi qaytaryp beru turaly ótinishpen jalayyrlar ruynyng ýngitteri qatarynan bolghan, Arghyn hannyng babalyq shaghynda Abaqa hannyng búiryghyna sәikes onyng ordasynyng әmiri jәne Horasan men Mazandaranda әkim bolghan Sartaq noyannyng atasy Saba esimdi bir әmirin jiberdi.

Ong han oghan kónil bólip, qamqorlyq jasap, ony Sabamen birge qaytardy. Jolda kenetten dýnege úl tuyldy, osy sebepten ony Joshy (Jolshy) dep atady... (Joshy) ósken kezde, ol әrdayym әkesine erip jýrdi jәne sәttilik kezderde de, qiyndyq kezder de ýnemi onyng janynda boldy[15].

Tarihshy Zardyhan Qinayatúly: «A.Juveyni, N.Bereziyn, D.Osson, Sh.Nasagdorj, B.Sayshaal, V.Vladimirsov, Ábilghazy bәri-bәri «Merkitterge qolgha týsken kezde Bórte jýkti edi», – dep jazady»[16] degen derek keltiredi.

Tútas tarihtan qaraghanda Shynghystyng da, týrkining de jauy bolghan ishki-syrtqy kýshter «ishten iritudi» Joshynyng kýdikti taghdyrynan izdeuge iytermelep keldi. Búl jayynda M.Maghauiyn: «Joshygha qatysty jala, ósek qaydan tughan? Búl – Batys tarihshylarynyng qaytkende de Shynghys hangha kólenke týsiru niyetining kezekti bir kórinisi. Jauyz Shynghys hannyng alghashqy, ýlken úly Joshy ózinen tumapty! Kóldenennen jabysqan joldybay eken! Atynyng ózi aityp túr! – desedi. Al jolda tusyn. Kóshpendi júrtta attyng jaly, týiening qomynda kim tumaghan?!»[17] deydi.

«Joshy han Shynghyz hannyng búiryghyna sәikes, әrkez joryqtarda jýrdi. Kóptegen aimaqtar men qalalardy azat etip, boyúsyndyrdy (sodan mol әskery tәjiriybege ie boldy»[18].

Jogharydaghy joldardan Joshy men әkesi arasyndaghy baylanystyng esh kólenkesiz «sәttilik kezderde de, qiyndyq kezder de ýnemi» birge bolghandyghyn kóremiz. Áke-balalyq qana emes, әskery ónerdegi ústaz-shәkirttik qatynasty da aighaqtaydy. Qazaqtar sózimen aitqanda: «tiri bolsa bir tóbeden, óli bolsa bir shúnqyrdan tabylatyn» jaqyndyqpen qan keshken keshulerdi birge ótkeredi.

Tipti әkesi úly Joshynyng ýilenuine de erekshe kónil bóledi. «Onyng balalyq shaghynda jәne jigittik uaqytynyng basynda-aq Shynghyz han oghan Ong hannyng jiyeni (әsili inisi – red), Jaghambudyng qyzyn atastyryp berdi. Onyng aty Biktutmish fujin (Bektumysh fujiyn) bolatyn. Ol Shynghyz hannyng әieli  Ibaqa biykening sinlisi, әri Tóle hannyng әieli Súrghaqtan biykening (әpkesi) bolatyn. Ol Joshy hannyng bәibishesi boldy[19].

Osy joldardan kóringenindey Túghyryl han oghan nemere qyzyn beredi. Búl kez Shynghystyng aty shygha qoymaghan, Túghyryldyng dәurendep túrghan shaghy. Olay bolsa Joshy «jolda tughan shata bolsa» Túghyryl han oghan orda hanyshalarynyng biri Biktutmish fujindi (Bektumysh fujiyn) bermes te edi. Búl Túghyryldyng olardyng aqsýiektik lauazymyna degen senim men qúrmeti ghana emes, Joshyny taza han túqymy retinde qabyldaghandyghynda da bolyp otyr. Jәne de Biktutmish fujinning (Bektumysh fujiyn) Joshy hannyng bәibishesi bolghanyna nazar audarsaq, orda ishinde onyng yqpaldy adam bolghany angharylady.

Tarihshy Z.Qinayatúly: «Tarihshy shejireshiler Baty han (Batu – red) Ýki-fudjinnen tudy dep jazady. Qadyrghaly Jalayyr Sartaq-hatundy bas bәibishe dep kórsetken. Menimshe, songhy eki derekting qay-qaysysy da senimsizdeu. Yuani әuletining alghashqy qaghany әigili Qubylay qaghan ata-babasynyng ataq danqyn mәngige qaldyru ýshin, Beyjiyndegi (Pekiyn) qaghan ordasy janynan segiz Ýi-Muzey túrghyzyp, onyng tórtinshisin aghasy Joshy, onyng bәibishesi Bedeshómishting (Bektumysh – red) eskertkishine arnaghan. Eger Ýki-fudjin Joshynyng bas bәibishesi, Baty hannyng anasy ekeni ras bolsa, әueli sol ataluy tiyis edi. Óitpedi. Tuluydyng (Tólening – red) bәibishesi Sorkuktan-hatun (Súrghaqtan biyke – red) jәne Joshynyng bas bәibishesi Bedeshómish-hatun bir tuysady, Kereyt Jaqambynyng qyzdary.

Baty han Tuluydyng bәibishesi Sorkuktan-hatundy erekshe syilap, odan tughan Mónke qaghanmen etene jaqyn bolghanyna qaraghanda, Baty han Ýki-fudjinnen emes, Bedeshómishten tuyluy mýmkin be dep oilaymyz. Óitkeni Shynghyshan әuletinde qaghan, han úl tughan bәibishelerding yqpaly kýshti bolghan. Al Baty han tuyldy delinetin Ýki-fudjinning yqpalyn esh jerden kóre almaymyz. Qalay degenmen Joshynyng han, bek, noyan úldary Sartaq jәne Bedeshómish hatunnan taraydy»[20] degendi aitady.

Joshynyng basqa әielderi de týrkilik tekten boldy. «(Orda) onyng (Joshy hannyn) qonyrat ruynan shyqqan ýlken Sartaq esimdi әielinen dýniyege keldi»[21]. «Ordanyng birinshi úly – Sartaqtay qonyrat ruynan shyqqan Juga qatynnan dýniyege keldi[22].

«Joshynyng ekinshi úly – Batu   qonyrat ruynan shyqqan Alshy noyannyng qyzy Uky fujin (Ýki fujiyn) qatynnan dýniyege keldi»[23].

Tarihshy, jazushy M.Maghauin da óz enbekterinde Shynghys, Joshy qúrghan alyp elding tútas bolmysynyng týrkilik tekten ajyramaghanyn tilge tiyek ete kelip: «Jaqaghambudyng qyzy – Joshynyng birinshi qatyny dep bilsek, әuelgi eki úlgha teteles, keyinde Altyn Orda taghynda otyrghan Berke han osy Bektútmyshtan tudy dep shamalaugha mýmkin. Qaytkende de managhy qyryq úl jәne sonshama qyz, shamasy seksen-toqsan balanyng ishinde Ong hannyng jiyenderi bolmady dep aitu qiyn»[24] deydi.

Shynghys han kózi tirisinde Joshygha baytaq týrki dalasynyng últandy bóliginen óz enshisin berdi. «Ertis ózeni men Altay taularynyng ainalasyndaghy barsha uәlayattar men úlysty, ol aimaqtardaghy jaylaular men qystaulardy Joshy hannyng biyligine berdi. Jәne (Joshy han) Deshti qypshaq pen sol jaqtaghy ónirdegi memleketterdi azat etip, ózining iyeligine qosyp aluy turaly búltartpas búiryq berdi. Onyng (negizgi) júrty Ertisting ainalasynda boldy jәne onyng memleketining astanasy da sol jerde edi»[25].

Osy arada, aita keterlik taghy bir jaghday –  Sibir handyghy men Joshy úlysy arasyndaghy baylanystardyng orystyq әdebiyetterde kóp búrmalaugha úshyraghany der edik. Atap aitqanda Sibir jerin qazaq dalasynan bólek qarastyrudy maqsat etken imperiyalyq iydeya olardyng ara-qatynasyndaghy jaqyndyqtargha mәn bermegensiydi. Kereyt syndy týrkilerdi odaq etken Sibir handyghy ónirining Joshygha enshige berilgen Ertis boyynda bolghanyn eskersek, demek olardyng ishki basqaru jaghyndaghy daralyq erekshelikterin aitpaghan kýnde, tútastay qaraghanda bir ghana iri úlystyng qúramynda jatqandyghy bayqalady.

Sibir tarihyn zerttegen G.Miller osy ónirdi mekendegen jergilikti halyqtar turaly týrkitildes taypalardyng birlestigining bolghandyghyn, onda kereylerding basty ról atqarghandyghyn atap kórsetedi[26].

Rashid ad-dinning habarlauynsha Deshti-Qypshaq jәne onymen shekaralasatyn aimaqtargha bolghan biyleu, biriktiru iydeyalarynda Shynghys pen Joshy arasynda azdaghan týsinbestikterding oryn alghany  kórinedi. Sóitip qaharyna mingen han ony jazalamaq ta bolady. Biraq Joshynyng auyr syrqatta bolghany men aqyry ólimge dushar boluy hannyng da qabyrghasyn sógedi. «Joshygha qatysty qayghyly oqighanyng (onyng qaytys bolghanynynyn) habary kelip jetti. Shynghyz han odan qatty kónili týsip, qapalandy»[27]. Joshy haqynda ózine jalghan aqparat jetkizgen manghytty ólim jazasyna kesuge ýkim etti.

Qazaq anyzy boyynsha Joshynyng әskery qolbasshylarynyng biri, ýzengiles joldasy Ketbúgha Joshynyng ólimin Qaghangha «Aqsaq qúlan – Joshy han» tarihy kýii arqyly jetkizedi.

Úlytau manyndaghy «Joshy hannyng mazary» jayly alghashqy habar Búhar biyleushisi Abdallahtyng 1582 jyly Úlytaugha barghan saparyna baylanysty payda boldy. Onda «Osy aidyng 6 janasy senbi kýni han Joshy hannyng mazary aldyndaghy saraygha toqtady»[28] delingen. Joshy mazary jayly Yu. Shmidt[29], V. Bartolid[30], jәne Sh. Uәlihanovtar jazdy[31].

«Arheologiyalyq qazba júmysy Á.H.Marghúlannyng basshylyghynda 1946 jyly jýrgizildi. Eki beyitke jýrgizilgen qazba júmysynyng nәtiyjesinde tabylghan sýiek súlbalary jәne materialdyq zattargha sýienip, alghashqy qorytyndylar jasaldy. Á.H. Marghúlan birinshi beyitten tabylghan adam qanqa sýiegining bir qoly joq bolghanyna baylanysty, ony «Joshy han», al ekinshi beyitten tabylghan әiel adamnyng sýiegin onyng bәibishesi Kereyt Togoril Uan hannyng (Túghyryl hannyng – red) qyzy Bektútmyshtyng tabyty dep payymdapty»[32].

Tarihshy Arman Qiyat «Qazaq súltandary» enbeginde Qadyrghaly Jalayyrgha silteme berip: «Joshynyng әielderi men qúmalary óte kóp bolghan. Áyelderining eng ýlkeni Shynghys han zamanyndaghy kereytterding biyleushisi bolghan Ong hannyng aghasy Jaqambudyng qyzy – Bektumysh hatún»[33] dey kelip, «Joshy han beyitinde janynda jatqan әielding sýiegi osy Bektumysh hatun bolar»[34] deydi.

Atalghan derekterge negizdelgende Joshy-Qypshaq úlysyndaghy Bektumysh hanymnyng da ataq-abyroyy osal bolmaghangha úqsaydy. Ári onyng sýiegining Joshy han mazarymen qatar jatqany da eleuli tarihy eskertkish sanalady. Betumyshtyng ózi ghana emes, tórkin júrtynyng belgili bóligining de Joshy qolastynda qyzmet etkenin eske salsaq, búl da qazaq memleketining irgetasyn qalaudaghy Qúrshaqúz-Túghyryl әuleti enbegining bir mysaly bolyp tabylady.

«Joshy han dýniyeden ótken kezde, onyng ekinshi úly Batu әkesining orynbasary retinde ózining úlysynda han taghyna otyrdy. Bauyrlary oghan baghynyp, moyyn úsyndy»[35]. Batu biylikke otyrghannan keyin 1226 jyly (key derekte 1227 jyly) qazirgi Edilding boyyna qonystanady. Úlys atauy «Altyn Orda» atyn alady. Shyn mәninde Shynghys pen Joshynyng Deshti-Qypshaq dalasyn birlikke keltiruin 1220 jyldan qarastyrghanda, Úly úlystyng (Altyn ordanyn) qúryluyn osy jyldan bastau týrkilik tegimiz ben tarihymyzgha shynayy qúrmet sanalar edi. Olay bolghanda memleketimizding irgesi qalanghanyna biyl (2020 jyly) 800 jyl tolady.

1235 jyly Qaraqorymda batys joryghynyng mәselesine qatysty ýlken jiyn ótip, Batu joryq basshysyna taghayyndalady da, 1236 jyly 60 myng әsker batysty baghyndyrugha attanady. Tarihy derekter osy attanghan әskerding deni qypshaqtar ekenin jazady.

Batu han qúrghan Joshy úlysy tarihta eng kóp saltanat qúrghan týrki memleketterining biri bolyp, ýsh ghasyrgha juyq ýstemdik qúrdy. Qanatynyng astyna jinalghan 20 milionnan astam halyqtyng deni týrkiler boldy.  Batu hannyng kezinde 80 myng túraqty qaruly qoly bolghan. Onyng 90 payyzy qypshaq-týrki tektesterden qúralghan.

Altyn orda handyghy turaly aitqanda, «Úlys halqynyng etnikalyq qúramy da әrqily bolghany ras. Olar negizinen týrik halyqtary, Edilding boyy, Qara tenizding qypshaqtary, Horezm men Edil Búlghariyasynyng halyqtary, sonday-aq shyghys slavyandary men ugro-finder de boldy. Biyleushi monghol әuleti osy halyqtardyng mәdeny yqpalyna týsip, XIII ghasyrdyng sonyna qaray týrki tili men islam dinine kóshti»[36].

Batu ólgen song biylik Sartaqqa, odan Úlaqshygha jalghasyp, olar birinen song biri dýnie salyp, Joshy han úlysynyng han taghyna Berke otyrdy. Berke han ólgennen keyin úlys Batu han úldaryna qayta berildi. Altyn Orda taghyna Batudyng nemeresi Mónke Temir otyrghan 1266 jyldan bastap Orda Qaraqorymdaghy ortalyq Úly qaghan әmirinen tys, tәuelsiz jeke sayasat jýrgize bastady. Shyn mәninde dәl osy 1266 jyldy Shynghys han qúrghan «týrki-monghol» imperiyasy qúramynan jeke dara «Altyn Orda» atalghan jana týrki memleketining bólinip shyqqan kezeni retinde qarastyru qajet.

Shynghys han joryghy shyn mәninde kóshpendi týrkilerding basyn qosudyng jana qamaldaryn jasaghan edi. Býgingi qytay memleketining «monghol dәuiri qazirgi qytay memleketining qalyptasuynyng negizin qalady» degenindey, qazaq handary men qazaq memlekettigining irgesin qalaushylar Shynghys han jәne onyng әuletteri boldy. «Ákesi Shynghys jauyz boldy, onyng bizding eldi biriktirip, handyqqa otyrghyzghan balasy Joshy – memleketimizding týpki iyesi bolghan úly túlgha» desek, tarihy qatelikti bylay qoyghanda, logikalyq ta qatelik bolar edi. Shynghystay úly túlgha tudyrghan, ózi taghayyndaghan, el irgesin bekemdep, halyqtyq bolmysymyzdy jasap bergen Joshy túlghasy (onyng úly Batu) biz ýshin qansha biyik bolsa, onyng әkesi odan әlde qayda asqaq emes pe!

«Shynghys hannyng joryqtarynan keyingi eng bir aiqyn kórinis retinde bizding úly memleketimiz – tarihta Qypshaq úlysy atalghan Altyn Orda qúryldy... Shynghys hannyng jenimpaz әskerining negizgi bóligin qúraghan týrik taypalary edi. Sol kezde ataghy shyqqan zorlary – Kerey, Nayman, Jalayyr, Qataghan, Qonyrat»[37].

Shynghys hannyng jaulap alu joryghy halyqtyng sharuashylyghy men mәdeniyetine auyr zardabyn tiygizgenimen, erteden bastalghan qazaqtyng halyq bolyp qalyptasu barysyn bógey alghan joq. Qayta bytyrandy qazaq taypalaryn birtútas memleketke shoghyrlandyrdy. Taypalar ara talan-tarajdy tidy. Sóitip, qazaqtyng halyq bolyp qalyptasu barysynyng odan ary damuyn tezdetti[38].

Osylaysha, Deshti-Qypshaq dalasyn úitqy etip, keyinnen «Altyn orda», «Joshy úlysy» atalghan handyq memleketting almaghayyp kýnderi qazaq memleketining qalyptasu negizderin jasady.

Sóitip, «1241 jyly teristigi Soltýstik Múzdy múhiytqa baryp jetetin, ontýstigi Dunay ózeni, Qara teniz, Ázirbayjan qalalarynyng arghy jaghyna deyin, shyghysta Týrkistan uәlayatyn qamtityn úshy-qiyrsyz keng baytaq jerde  úly týrki memleketi qúryldy. Tipti Polisha men Reseyding eski kinәzdikteri osy memleketting qúramynda bolatyn. Oghan búdan basqalary da tikeley baghynatyn.

Osy memleket: Joshy úlysy, Batu júrty, Ózbek eli, Altyn orda, Tatar memleketi atalyp jýrse de, elge mashhýr esimi «Deshti-Qypshaq» bolatyn. Búl memleketting astanasy Astrahan men Saratov (keyingi ataulary – red) arasynda, Edilding sol jaghasyndaghy Aqtóbe degen jerge ornalasqan. Sol ghasyrdaghy batys tarihshylary tamsana maqtaytyn Saray qalasy osy edi.

Danqy jer jarghan Shynghys han ózining sau-salamat shaghynda býkil memleketti tórtke bólip, eng ýlkenin Joshygha beredi. Shynghys hannyng nizamdary (zany) boyynsha osy tórt bólek jerde tórt handyq bolyp, onyng bәri bir Qahangha (qaghangha – red) baghynugha tiyis edi. Shynghys pen onyng balalary múnghúl (múghul – red) bolghanymen, әskerleri tatar, eng kóp bóligi ózge týrik halyqtarynan bolatyn. Ásirese, Deshti-Qypshaq jerindegi әskerler: Qypshaqtar (jalpy úghym – red), búlgharlar, bashqúrttar edi.

Múnghúl handary әskerlerining kóbi týrikter bolghandyqtan da, óz әdet-ghúryptaryn úmytyp, solardyng joralghylaryn qabyldap ketken-di. Ásker basylaryn da tatarlar (týrki taypalary – red) kóp edi, sol sebepti «tatar ýkimeti», tatar handary dep jii ataldy. Osy әdet qyrym jәne qazan handyqtary qúrylghangha deyin jalghasty. Al bizding Deshti-Qypshaq memleketining atyn dәl, dúrys ataghymyz kelse, «Týrik memleketi» deuimiz kerek»[39].

Osy iydeyalardy quattaghan kórnekti týrkolog ghalym Qarjaubay Sartqojaúly bylay deydi: «Týrik qaghanatynyng sayasi, ruhaniy-mәdeny quatynyng әserimen keyin Hazar, Seljýk, Kerey, Nayman handyqtary ómirge keldi.

Etnostyq ruhany quatynyng myqty qalyptasqany sonshalyq, qanday bir kýshti imperiyalar týrkilerdi jaulap alsa da, qanshama jýz jyldar boyy biylese de, sol jaulaushy etnos ózderi týrkilenip, assimilyasiyagha týsip ketip otyrdy.

Búnyng birden-bir deregi Shynghys han bastaghan Monghol imperiyasy bolmaq. Shynghys úrpaqtary týrkilerdi jaulap alsa da, monghol boldyra almay, ózderi týrkilendi»[40].

Demek, Shynghys hannan búrynghy barlyq iri týrkilik úlystardyng basynda týrki qaghandary bolghanyn eskersek, keyingi últtyq, dindik aiyrma  Shynghys handy tarih sahnasyna múghul atauymen emes, monghol últy retinde kóterdi. Alayda Shynghystyng Túghyryl hannan oisyray jenilgen songhy soghysyn eske alsaq, «osy soghystan keyin Temujin bar bolghany 2600 sherigi ghana qalyp, Mongholiyanyng qiyr shyghys jaq aimaghyna taman baryp boy tasalaydy»[41]. Kereyt handyghyn ózine baghyndyrghannan keyingi derektik mәlimetterding barlyghynda 2600 sarbaz on ese, jýz esege kóbeyip otyrady.

Rashid ad-dinning Irannyng «Altyn daftarynan» («Altyn dәpterinen») alghan «mәlimeti boyynsha, Shynghys hannyng óler aldynda (1227 jyl)  129 myng jauyngeri bolghan» eken[42]. Áriyne, onyng kóbi-aq sol kezde saharada jasap jatqan kerey, nayman, qonyrat, merkit, qypshaq, qanly, jalayyr, tatar, t.b. erjýrek týrik úldarynan edi. Sózimizding basyndaghy bayanda aitqanymyzday býkil әlemdi onyng alaqanyna salyp bergen osy týrki tekti taypalardyng jaujýrek oghlandary bolatyn.

Qazaq aqyn-jyraularynan Ghúmar Qarashtyn:

«Shynghys, Batu handyq qúryp túrghan el,

Qaraqypshaq Qobylandylar tughan el» dep jyrlauy men, Maghjannyn:

Tumaydy adamzatta Shynghystay er,

Danyshpan, túnghiyq oi, bolat jiger.

Shynghystay arystannyng qúr aty da,

Adamnyng jýregine jiger berer, – degen joldarynan da ór ruhty týrkilik tek  kórinip túr.

Bir qyzyghy monghol derekterinde saqtalghan eskilikti jyrlarda da tarihy oqighany artqy kórinis etken joldar kóp. «Qazaqstan tarihy turaly monghol derektemeleri»-ning III tomyna kirgen «Altyn Ordanyng kishi tilek jyry» erekshe nazar audartady.

Onda mynaday joldar bar:

... Júldyzdy aspannan kie daryp,

Onon ózeninin,

Oqshau Delýýn boldogynda tughan,

Ong hannyng memleketin alyp,

Ordaly kereydi biylegen,

Ordos týmenin ortalyq etip,

Osynsha qily-qily elderdin,

IYesi bolghan Shynghys han!

... Ay men kýnning kiyesine bólengen,

Nayman Dayan hannyng memleketin alghan,

Úly imperiyanyng iyesi bolghan,

Baq qonyp, Qydyr daryghan Shynghys han!

Týmen jasaqty saltanatpen bastap,

Tuul dariyasynyng tu basynda,

Túghyrly daraqtyng qasynda,

Tu kóterip, syrnay-kerney tarttyryp,

Tu ústaushy etip saylap,

Daraboz Jalayyr Gho Muhulaygha,

Tu ústatqan Shynghys han!

Sayr Tarbaghataydy bókterlep jýrip,

Sartauyl Jaliltan Súltan hannyn,

Memleketin iyelengen,

Sayat qúryp, súnqar salyp,

Salburyndap ang aulaghan,

Sayypqyran úldaryna,

Olja bólip, qaryq qylghan Shynghys han!

Ólke jerdi kezip jýrip,

Óte azghana Onghúttardy,

Ókimine baghyndyryp,

Óýlen ýjin anasyna,

Tartu etken Shynghys han![43]

Tarnihshylar nazaryna asa ilige bermegen búl madaq jyr joldarynda asa ýlken tarihy derekter qamtylghan. Birinshiden – jyrdyng Altyn Orda dәuirinde tughany jәne Shynghys handy madaq etip jyrlaghany kórinedi.  Ekinshiden – jyrdaghy Shynghys hannyng «Ong hannyng (Túghyryl hannyng – red) memleketin alyp, Ordaly kereydi biylegen»; «Nayman Dayan hannyng memleketin alghan»; «Tu kóterip, syrnay-kerney tarttyryp, tu ústaushy etip saylap, daraboz Jalayyr Gho Muhulaygha, tu ústatqan»; «Sayr Tarbaghataydy bókterlep jýrip, Sartauyl Jaliltan Súltan hannyn, memleketin iyelengen»; «Ólke jerdi kezip jýrip, óte azghana Onghúttardy, ókimine baghyndyryp, Óýlen ýjin anasyna, tartu etken» oqighalary onyng tútastay týrkiler arqyly el qúrghanyna tolyq dәlel bola alady. Sonyng ishinde býgingi qazaqtyng bel balasy bolyp otyrghan – Kerey, Nayman, Jalayyr, Uaq (Onghút) elderining onyng tirekti kýshi bolghany, tipti,  «tu kóterip, syrnay-kerney tarttyryp, tu ústaushy etip saylap, Daraboz» basshy retinde top bastatqany menmúndalap túr. Jәne de «kerey, nayman, uaqtardy qyryp-joyyp joghaltty» degen sóz tipten joq. Ong hannyng (Túghyryl hannyng – red) memleketin iyelep alyp, ordaly kerey eline biylik jýrgizgeni, Nayman Dayan hannyng memleketine iyelik etkeni, Jalayyr Múqylaygha tu ústatyp, әsker bastatqany sóz bolady. Atalghan elderding qazaq memleketin qúraushy negizgi rulardy qúraghanyn eskersek, jyr joldary olardyng Altyn Orda handyghyn qúrushy negizgi kýsh bolghandyghyn da dәleldep otyr.

Handyqtyng qúramyn han emes, halyq qúraydy. Orys tarihy da 300 jylday biylegen monghol biyleushilerine baylanysty ózgege tәueldilik bildirmeydi. Tipti Kenes Odaghyn bir mezet gruzin últynyng ókili Stalin biyledi eken dep eshkim de ony gruzin memleketi dep atamaydy. Biyleushisining kim boluyna qaramastan bәri birde «orys eli», «orys memleketi» bolyp qala berdi. Qytay memleketi de mongholdar men manjurlar biyledi eken dep memleket atauyn, últtyq qúramyn ózgertken joq. Sol sekildi Shynghys han, Joshy qúrghan týrki memleketteri de, biyleushining taypalyq tegimen emes,  «týrki eli», «týrki memleketi» syndy jalpylama ataularmen atala beredi.

«Joshy han, onyng úrpaqtary qypshaq dalasynda shashyraghan halyqtyng basyn qosty, memlekettik nyshandaryn qalyptastyrdy. Olar ózderi  memleket qúrghan  qazaq dalasy, qazaq degen últ, onyng taghdyryna adal boldy. Adaldyghynyng belgisi Joshy úrpaghynyng týgeldey derlik mәiiti qazir qazaq dalasynda jatqandyghy»[44].

Mongholdardyng týrkilik tegi men týrki-monghol tuysqandyghy, ajyramas jaqyndyghy syndy kóp týrli dәlelder Shynghys han qúrghan alyp imperiyanyng týrki-monghol imperiyasy ekenin dausyz dәleldeydi. Onyng úly Joshygha tiyesili baytaq aimaghy – Týrkining jana memleketterin, sonyng ishinde keyingi qazaq handyqtaryn qalyptastyrghany da talassyz shyndyq. Sóitip, Joshy úlysynyng kóne júrtyna kerege jayyp, shanyraq kótergen el qazaq týrikteri atauymen, Qazaqstan memleketimen әlemge tanyldy.

Jәdy Shәkenúly,

Jazushy-tarihshy. Qazaqstan jazushylar odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi.

[1] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 1-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 86 bet.

[2] Qazaq ru-taypalarynyng tarihy XV tom – «Kerey», «Alash» tarihy zertteu ortalyghy, Almaty, 2014 jyl.

[3] Baabar «Mongholdyng tegi» maqalasynan. S.Rahmetúly audarmasy. «Shúghyla» 2016 jyl. №4 (191). 3-4 bet.

[4] M.Ysqaqbay, B.Núrjeke, T.Ábenayúly «Altyn orda kimdiki» «Qazaq ýni» 20.05.2020. htths://qazaquni.kz/2020/05/20/146919.html.

[5] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 2-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 77 bet.

[6] M.Ysqaqbay, B.Núrjeke, T.Ábenayúly «Altyn orda kimdiki» «Qazaq ýni» 20.05.2020. htths://qazaquni.kz/2020/05/20/146919.html.

[7] «Áulie Chanchunnyng batysqa sapary», tәrjimalaghan jәne ghylymy týsiniktemeleri men qosymshalaryn jazghan: Qalban Yntyhanúly. Núr-Súltan «Órnek» baspasy, 2020 jyl.

[8] Aristov N.A, Zametky ob etnicheskom sostave turkskih plemen y narodnostey y svedeniya ob ih chislennosti. SPb, 1897. 182-s.

[9] Su Bihay «Qazaqtyng jalpy tarihy», 2-tom. Aud: T.Z.Qayyrken. «Asyl kitap» baspa ýii, Almaty. 2019 jyl.  381-382 better. (Múnda «Mongholdyng qúpiya shejiresinin» 1957 jyly qytaysha basylghan núsqasynyng 234 betine silteme berilgen).

[10] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 2-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 112 bet.

[11] Búl da sonda. 116 bet.

[12] Búl da sonda. 150 bet.

[13] Búl da sonda. 169 bet.

[14] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 3-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 78 bet.

[15] Búl da sonda. 78-79 better.

[16] Z.Qinayatúly «Shynjang qoghamdyq ghylymy» jurnaly. QHR ShÚAR. 2000 jyl, № 1.

[17] M.Maghauiyn: «Imperiyalyq sayasat ýshin Shynghys han týrki bolmau kerek boldy». Súhbattasqandar: Á.Mendeke, J.Yrysbay «Anyz adam» jurnaly. №22, 2017 jyl.

[18] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 3-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 97 bet.

[19] Búl da sonda. 78-79 better.

[20] Z.Qinayatúly. «Qazaqstan tarihy» portaly. https://e-history.kz/kz/contents/view/563© e-history.kz.

[21] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 3-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 80 bet.

[22] Búl da sonda. 81 bet.

[23] Búl da sonda. 88 bet.

[24] Maghauin M. «Shynghys han jәne onyng zamany». Derekti tarihy hikaya. Almaty, 2011 jyl. 608 bet.

[25] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 3-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 97 bet.

[26] Miller G.F., Istoriya Sibiri. T.1. Moskva. Vostochnaya liyteratura, 1999. 190-191-s.

[27] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 3-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 99 bet.

[28] Materialy po istoriy Kazahskih hanstv HV-HVIII vv. – Alma-Ata: Nauka, – S. 227.

[29] Shmidt Yu.A. Ocherk Kirgizskoy stepy k yugu ot Aralo-Irtyshskogo Vodorazdela (Zapisky Zapadno-Sibirskogo otdeleniya RGO). – 1894. – T. 17. – Vyp. 1-2. – S.

[30] Bartolid V.V. K voprosu o pogrebalinyh obryadah Turkov y Mongolov. - M.: Nauka, 1968. – S. 388.

[31] Valihanov Ch.Ch. Sobranie sochiyneniy v pyaty tomah. – Alma-Ata: glavnaya red. kazah.sov. ensiklopedii, 1984. – T. 1. – S. 190-197.

[32] Z.Qinayatúly. «Qazaqstan tarihy» portaly. https://e-history.kz/kz/contents/view/563© e-history.kz.

[33] Jalayyr.Q. «Shejireler jinaghy», Almaty. «Qazaqstan» 1997 jyl. 128 bet.

[34] Arman Qiyat «Qazaq súltandary». «Poligrafkombinat» Almaty, 2017 jyl. 42 bet.

[35] Rashid ad-din «Jamigh at-tauariyh» 3-tom. Foliant, Astana. 2018 jyl. 99 bet.

[36] «Qazaqstan tarihy» – kóne zamannan býginge deyin. Bes tomdyq. II tom. – Almaty: Atamúra, 1998. – 87 b.

[37] M.Maghauiyn: «Túnghysh nemeremning atyn Batu qoydym». Maghauiya Sembaydyng Múhtar Maghauinmen Pragadadaghy әngimesi «Qazaq әdebiyeti» gazeti.

[38] N. Mynjani. «Qazaqtyng qysqasha tarihy», Shynjang halyq baspasy, 1987 jyl.

[39] «Shora» jurnaly. 1908 jyl. 2-san.

[40] Q.Sartqojaúly, «Bayyrghy týrik jazularynyng geneziysi», «Arys», Astana, 2007 jyl, 56 bet.

[41] «Qazaqstan tarihy turaly qytay derektemeleri», V tom, Almaty: «Dayk-Press», 2006 jyl. 90 bet.

[42] K.Amanjolov, A.Tasbolatov. «Qazaqstannyng әskery tarihy», Almaty: «Bilim», 2008 jyl, 33-bet.

[43] «Qazaqstan tarihy turaly Monghol derektemeleri», III tom (Mongholsha mәtinderdi audarghan, týsindirmeleri men kórsetkishterin jazghan: Bazylhan N, Hinayat Z, Múhamadiyúly Q, Toyshanúly A, Qatran D, Hinayat B.), Almaty, «Dayk-Press» baspasy, 2006 jyl, 152-153 better.

[44] Z.Qinayatúly      «Shynjang qoghamdyq ghylymy» jurnaly. 2000 jyl, №1.

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1537
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1598
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1297