Bәri ótedi, bәri ózgeredi, biraq kommunistik partiyadan shyqqandardyng júmys tәsili ózgermeydi eken. Ony Almatydaghy «Taghzym» eskertkishining ashyluyn estip aityp otyrmyn. Meninshe, ar men úyattan bezgen jandar ghana osynday arsyzdyqqa, aruaqtardy qorlaugha barady.

Birinshiden, «Qantar qyrghynynyn» shyndyghy ashylyp, jazyqsyz qaza bolghandar tolyq anyqtalyp, olardy atqan, azaptap qinap óltirgen jauyzdardyng aty-jónderi jaryqqa shyqan joq. «Panteongha» kimderding aty-jónderi jazylmaq? Ajal qúshqan 237 adamnyng qanshasynyng Preziydentimiz aitqan «Tayau shyghys, Aughanstan, Orta Aziya ederinen kelgen» terrorister ekenin de anyqtay almay otyrmyz. Panteonda sol sodyrlardyng da aty-jóni bolady ma, eng bastysy, olardyng qay elden kelgeni kórestiledi me eken? Eger ajal qúshqandardyng ishinde bir de bir «arnayy dayyndalghan, sheteldik sodyr» bolmasa, Preziydent myrzanyng óte ynghaysyz jaghdaygha qalary anyq. Sondyqtan, óz basym, Panteondaghy jazudan 237 adamnyng emes, tek qana aqymaq búiryqtyng saldarynan qazaq bolghan beybaqtardyng aty-jónderin kórgim keledi. Al qalghandarynyng – qoldarynda qaru bolghany jәne jogharydaghy elderden kelgeni tolyq anyqtalghan jaghdayda – aty-jónderi sot kezinde anyqtalyp, olardy atqan adamdargha marapat bergenin kórgim keledi.

Ekinshiden, «Taghzym» eskertkishi kimderge arnalghanyn anyqtap alghan dúrys siyaqty. BAQ-ta jariyalanghan arnayy aqparatta «qantar aiynda jappay tәrtipsizdik qúrbandaryna», «Almaty ýshin kýresken batyrlardyng qúrmetine» jәne «qazaqstandyqtardyng qauipsizdigi ýshin óz ómirin qúrban etkenderding esimder» degen ýsh týrli anyqtama bar. Meninshe, «tәrtipsizdik qúrbandary» az da bolsa, shyndyqqa jaqyndaydy, al «Almaty ýshin kýresken» degen anyqtamany týsine almadym. Mýmkin, oqqa úshqan 237 adam Preziydent aitqan 20 000 sodyrlardan Almatyny qorghamaq bolghan shyghar. Alayda osy uaqytqa deyigi mәlimet boyynsha, oqqa úshqandardyng kópshiligining ne tәrtipsizdikke, ne «Aughanstannan kelgen sodyrlarmen» kýreske eshqanday qatysy joq, beytarap ta beykýnә jandar. «Qazaqstannyng qauipsizdigi ýshin óz ómirin qúrban etkender» degen anyqtama da aqiqattan alys jatyr. Mýmkin, búnyng qataryna әskeriyler men tәrtip saqshylary kiretin bolar, biraq qonaqqa bara jatyp ajal qúshqan otbasy, tórt jasar sәbi, saltatty qoyshy siyaqty bozdaqtardyng búl tizimge enbeytini anyq. «Taghzym» - erlik jasap, sol erlik ýshin óz ómirin qighandargha qúrmet kórsetu, taghzym etu bolsa, aqymaq búiryq pen soqyr oryndaushylardyng saldarynan bolghan tragediyagha qalay taghzym etemiz. Meninshe, eger «Qantar qyrghynyna» eskerkish ornatu qajet bolsa – oghan «Qantar qyrghyny» degen at qana layyq.

Ýshinshiden, Eskerkishtegi jazylghan sózder de mening kónilimnen shyqpady. «Degende dýnie shirkin óter-keter, týbine súm dýniyening kimder jeter, qadir tút, bir-birine qúrmet kórset, tirlikte syilastyqqa bar ma jeter» degen sózder «Sonshama nege jylaysyndar, dýnie shirkin óter-keter, oghan ókinbe (!). Dýniyeqonyz bolma (?) – búl dýniyening sonyna eshkim jetken joq (!). Tiri kezimizde biri birimizdi  syilap qadirlep jýreyik (?), syilastyqqa eshtene jetpeydi» degendi ghana bildiredi. Búl joldardyng «Qantar qyrghynyna» eshqanday qatysy joq dep oilaymyn. Al sol jaqta jazylghan Ybyray atamyzdyng óleng joly – kónil aitudyng óleng jolynda berilgen bir núsqasy. Olardyng ornyna «Keshirim súraymyz. Búnday zúlmat eshqashan qaytalanbaydy!» degen jazu oryndy bolar ma edi.

Qantar qyrghyny da Jeltoqsan kóterilisine úqsap barady. Jәbirlenushi – bar da, jәbirleushi - joq. Tayaq jegender – bar da, tayaq ústaghandar - joq. Kinәsiz ajal qúshqandar – bar da, sol ajalgha alyp kelgen búiryqty berushiler - joq (Áriyne, serjanttar, tergeushiler, tómengi shendi әskery adamdardyng ishinde jazagha tartylghandary boluy mýmkin). Bir sózben aitqanda, ózderi – óltirip, ózderi eskertkish qoyatyn jýie sol qalpy túr. Ol «Nazarbaev modeli» (Toqaevtyng sózi) dep atalady ma, әlde «Jana Qazaqstan» (Toqaevtyng sózi) dep atalady ma, bәribir...

Dos Kóshim         

Abai.kz