«Jaqsy keldi degenshe, jaryq keldi  deseyshi. Jaqsylyqtyng uytyn, alyp keldi deseyshi» degendey, qayran Kópen agham-ay! Anqyldap, sanqyldap jýrushi edi. Sәtin salghanda Jayyghyma  jarqyldap kelushi edi.  Qazday qanqyldap  jýrek sózin tógushi edi. «Kópen kele jatyr» degen bir-aq sózding bala kýnnen qúlaqqa singeli sonshalyq, әr qazaqtyng tórinen  tabylatyn ataqty «Ara» jurnaly she?! Býginde aramyzdan  ghayyp bolghan «Aranyn» әr sanynda Kópen Ámirbekting әzilderi, syqaqtary túnyp túratyn. Poshtamen osy jurnal   kelgen  boyda  kórshi  bitken  shabylmay jatqan shóbin, óristen qaytpaghan qoy-eshkisin  úmytyp, auyl ishin Kópen aqynnyng әzil ólenderimen ajarlandyryp jiberetin.  

Esil er byltyr qarashada  aqqan  júldyzday  aghyp  týsti. Sodan beri janbyrdyng suynday kóz jasy qúrghamaghan qalyng oqyrmany,  el-júrty Kópenin kýrsinip, joqtaumen keledi.

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, «Parasat» ordenining iyegeri, qogham qayratkeri, eng bastysy – halyqtyng Kópeni 2012 jyly tamyljyghan tamyzda Oral qalasyna at basyn búrdy. Qos әkimdikke qayta-qayta  barghyshtap jýrdi. Kókeyinde bir ýlken maqsat túrdy. Sol kezde «Aghashy alasa bolsa da, almasy tamasha» – Oraldaghy  «Jayyq ýni» gazetine  súqbat beruin  ótingen ek. Qabyl aldy.  Armanyn aitty. Biraq  oryndalmady.

 Mine, arada qanshama jyl ótse de, aitary bar azamattyng  búl súqbaty  mәn-maghynasyn  joyghan  joq  dep oilaymyn. Elding ezuine kýlki syilaghan qazaqtyng Kópenining Syqaqshylar kýninde  ruhy shalt bolsyn dep osy súqbatyn oqyrmanmen qaytadan qauyshtyrudy jón kórdim.

Avtor

Kópen ÁMIRBEK:

«Oral shahary – syqaqshylar ordasy bolsa deymin...»

– Oral ónirine osymen tórtinshi ret keluim. Túnghysh ret 1977 jyldyng kýzinde keldim. Osy Oral shaharynan Ordagha tikúshaqpen úshqanym esimde.  Úmytpasam, jeti-segiz jerge qonyp, toghyzynshysynda Ordagha toqtadym. «An-2» degen qos qanatty shegirtke tektes aeroplanmen aspanda jýrip, әiteuir úzaq jetkenim esimde. Sonda tanqalghanym, Orda audandyq  partiya komiytetining birinshi hatshysy Rahmetolla Egizbaev, sol manaydaghy bir sharuashylyq basshysy Tauasiyh Myrzaghaliyev aghalar saqalyna sýrinip jýrip meni kýtti. Men onda jas jurnalist edim nebәri 27 jastaghy. Sonda tarihta qalghan ataqty Naryn qúmyn óz kózimmen kórip edim. Mektepte oqyp jýrgende Mahambet pen Isataylardyng Naryn turaly jazghan ólenderinen әser alatyn ek. Ol jerde Tayyr Jarokov pen Qayrat Júmaghaliyev dýniyege kelgen. Kenes Odaghynyng Batyry Mәnshýk Mәmetova tughan. Batyr apamyzdyng atyndaghy Mәnshýk, Biysen, Qarauylkeri degen auyldarda boldym. Orda –ertedegi ata-babamyzdyng túyaghy tiygen tarihy meken ghoy. Kenes Odaghynda túnghysh ret baspahana da osy Orda da ashylghan eken.

Odan keyin Oralgha qazirgi tanda Qazaqstan Halyqtary Assambleyasy tóraghasynyn  birinshi orynbasary Eraly Toqjanovtyng arnayy shaqyruymen keldim. Aqjayyq audanynyng Shaghatay auylynda ýsh kýn meyman boldyq. Mektep oqushylarymen kezdesip mәz-mәiram kýige úshyraghanymyz esimde. Sonda osy Oraldaghy pedinsituttyng rektory Túyaqbay Rysbekov mektep bitirip jatyrghan eki týlekke grant berdi. «Mektepti ýzdik baghamen bitirip jatqandar kóp boluy mýmkin. Biraq olardyng arasynan ýzdik oqushy bolghanmen, әke-sheshesi joq, jetim bala bolsa soghan bereyik bir grantty» dep aqylymdy qostym. Sonda ýzdik oqushy men jaghdayy tómen balagha grant berilgende shaghataylyqtar alaqaylap quandy. Shaghatay mektebine Eraly myrza kompiuterler men sporttyq jabdyqtardy syigha tartty. Ol kezde Eraqang Qaraghandy qalasynda qyzmet atqaratyn.

Ýshinshi ret Qadyr Myrza Áli aghamyzdyng 75 jyldyq mereytoyyna keldim osydan eki-aq jyl búryn. Qadyr agha da tarihy mekende tughan. Tarihy mekende túlgha bop qalmauy mýmkin emes. Sol kezdegi oblys әkimi Baqtyqoja Izmúhambetov ónerge keremet jaqyn, әdebiyet pen mәdeniyetke býiregi búratyn, tipti aqyn-jazushylarmen miday aralasyp ketken aqynjandy әkim eken. Kóp nәrseni biledi, týigeni kóp jәne sony aita alady. Ólendi de jatqa oqityn әkimdi birinshi ret kóruim edi sol kezde. Sonymen Oralgha búl joly tórtinshi ret keluim.

– Kópen agha, osy saparynyzdyng maqsatyn biluge bola ma?

– Nege bolmasyn, Bolgariyanyng Gavrovo degen qalasynda jyl sayyn birinshi sәuir kýni Syqaqshylar meyramy ótedi. Oghan Japoniyadan, AQSh-tan, qysqasy jer-dýniyeden syqaqshylar jinalyp, ózderining satiralyq dýniyelerin sarapqa salady. Búl әbden ornyqqan, eng búzylmaytyn bank Shvesariyada bolsa, kәdimgi kýlkining otany Gavrovo qalasy bolyp bekitilip ketken. Osy ýrdisti Orta Aziyada, Qazaqstanda nege ornyqtyrmaymyz degen maghan bir oy tudy. «Kýlli әlemning kýlkisi» degen taqyryppen jyl sayyn birinshi sәuirde osy Oral shaharynda, Jayyqtyng jaghasynda atap ótilip túrsa, halyqtyng da kónili kóterilip, Oral ónirining de danqy aspangha shygha ma degen ýkili ýmitim boldy. Sóz joq, Almaty men Astana mәdeniyetting ortalyghy. Astana men Almatygha jyl sayyn bizding әrtisterdi ýiip-tóge bermey, osy Jayyqtyng jaghasynda orys halqynyng slavyanskiy bazary siyaqty ótkizsek degen oy boldy. Osy úsynysymdy oblys әkimi Núrlan Asqarúlyna aittym. Ol kisi jaqsy baghdarlama eken dep qoldau tanytyp, sol boyda oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Aydar Tapashúlyna tapsyrma berdi. Jobany kelesi jyly mýmkindik bolsa ótkizuimiz mýmkin. Búghan Qazaqstannan, Qyrghyzstannan, Sankt-Peterburgten, Mәskeuden syqaqshylar shaqyrylady. Respublikalyq telearnalargha týsiriledi. Taqyrybyn da tauyp qoydym. «Oral shahary – syqaqshylar ordasy» dep atalady. Oral shahary tarihshylarymyzdyng otany bolsa, әzil-ospaqtyng da nege ordasy bolmaydy degen oy kópten kókeyimde jýr edi. Sonymen,  búl oiymdy batys ónirining azamattary qoldady. Soghan quanyp ketip bara jatyrmyn.

Ekinshiden, qyryqtan astam әnge óleng jazghan Zәkәriyanyng keshine qatysyp, ózimning aq tilegimdi bildirip, әnsheyin ghana kelmey, osy ónirding aqyn-jazushylarynyng sharalaryna atalystym-au dep oilaymyn.

– Jana ghana óziniz aityp ótkendey, nelikten Reseyde satira myqty damyghan, al bizde...

– Qazaq halqy óte qaljynbas halyq. Qazaq halqynyng qanynda әzilding «oty» jatyr. Qaljynsyz qazaq ómir sýre almaytyn sekildi. Sebebi bizding últtyq salt-dәstýrimizdegi keybir sheshilmeytin mәselelerdi halqymyz әzilmenen anghartyp, qaljynmenen qaghytyp, qaljynmen ishterin bosatqan ghoy. Al endi ata-babalarymyzdyng auzynan qalghan ghajayyp әzilderdi býgingi zamanda maghynaly, әserli, boyauy qanyq qaljynymyzdy biz bólshektep  aldyq-au dep oilaymyn. Óitkeni jahandanu mәselesi bizding jarqyn kýlkimizge de әser etti. Bizding ezudegi әzilimiz «metiys» bolyp bara jatyr. Ákesi qazaq, sheshesi basqa últ sekildi. Biz Europagha auyp, shetelding qaljynymen aralasyp kettik. Bizding qaljyndardy tyndap qarasan, erkek pen әielding ajyrasuy, olardyng arasyndaghy kiykiljin. Qazirgi әielder erkekti pir tútpay, sony kir tútqanyn kórsetedi. Jýn sabaghanda úrshyqtyn  úshy erkekti ainaldyryp jiberedi, osyny kórgende bizding úrpaghymyz ona ma? Ol keri әser beredi ghoy. E, myna erkekke úrsugha bolady eken ghoy. Biz osyny alyp aldyq ta әzilge ainaldyrdyq. Nemese biliksiz dәrigerlerding ailasy, alaqany qyshyghan MAY qyzmetkerleri, búdan basqa qanday taqyryp bar, aitshy? Qay satiralyq teatrdy ashsang da osydan artyq eshtene kóre  almaysyn. Reseyding syqaqshylaryna qarap otyrsang týkke túrmaytyn taqyrypty  alyp otyryp, biraq ta súmdyq oinaydy ghoy.

– Sonda satiramyzdy jandandyru ýshin ne isteymiz?

– Qazaq satirasynyng handyghyn qúru kerek. Ortalyqqa ainaldyru kerek. Sonyng ortalyghy osy kýlli әlemning kýlkisi degen Oral shahary boluy tiyis.

– Qazirgi parodiyalargha kóniliniz tola ma?

– Parodiya degen erekshe janr ghoy. Parodiya kez kelgen adamgha, kez kelgen qyzmetker men sheneunikke jasalynbaydy. Búl alty alashtyng auzynda jýrgen aituly túlghalargha ghana jasalynatyn janr – parodiya. Ony kez kelgen  әrtis orynday almaydy. Óitkeni sol jasap otyrghan túlghanyng әdebiyettin, mәdeniyetting nemese qogham qayratkerlerining  bet-beynesin jasau ýshin әrtis óte sheber boluy tiyis. Onyng dausyn, onyng jýris-túrysyn, onyng mәnerin qaytalay otyryp, dәl býgingi tilmen aitqanda «kóshirmesin» jasau kerek qoy. Sonday sheber parodisterding biri de, biregeyi Oljas Sydyqbekov degen jas jigit. Ol izdenedi. Oghan jazyp beretin syqaqshylar da joqtyn-qasy qazir. Óitkeni parodiya әri qysqa әri núsqa boluy kerek. Tóbesinen dóp týsu kerek. Bylaysha aitqanda, atqan oghyng ondyqqa tii kerek. Kóptegen parodister ondyqqa emes, aidalagha laghyp ketip jatady. Sosyn ózderi kýlkige úshyraydy. Oljastyng songhy kezde parodiya jasamay jýrgen sebebi, aituly túlghalar azayyp ketti. Ol Imanghaly Tasmaghambetovke, Ábsәttәr qajy Derbisәlige, Myrzatay Joldasbekovke, Jýrsin Ermangha, osynday bir qamshynyng shashaghynday bes-alty belgili adamdargha ghana jasady. Parodiya damyp túru ýshin bizden túlghalar shyghyp túruy kerek. Kezinde parodiyany men jazdym jәne jasadym. Kimge? Sherhan Múrtazagha, Múhtar Shahanov, Oljas Sýleymenov, Túnghyshbay Ál-Tarazi, Qúdaybergen Súltanbaev, Roza Rymbaeva, Maqpal Jýnisova  jәne marqúm Zamanbek Núrqadilovke, Janar Ayjanovagha. Osylardyng ishindegi erekshe qabyldanghany Sherhan Múrtaza, Múhtar Shahanov jәne Zamanbek.  Ásirese, Zamanbek aghamyzgha jasaghan parodiyany el keshegi kýnge deyin qaytalap aitumen jýr. Óitkeni onda býkil jan-dýniyesi, bitimi sóz arqyly berildi. Búl «Tamasha» oiyn-sauyq otauynda birneshe ret qaytalanyp kórsetildi. Sosyn men de tausyldym. Nege? Parodiya jasaytyn adamdarym joq. Bir-eki óleng aityp júldyz bop shygha keletin aty joq júldyzdar kóp qoy. Olargha parodiya jasaugha bolmaydy. Onda ol mazaq bop ketedi. Olar әli pisken joq, jetilgen joq. Búl janr toqtaydy, toqyraydy, sosyn taraydy. Parodiya joq dep halyq izdeydi, al negizgi týp tamyryn kóp eshkim bile bermeydi.

– Dәl qazir sizding kórkem tilinizge, sóz saptauynyzgha qarap otyryp, atalarynyzdyng biri bolmasa, biri ataqty syqaqshy bolghan shyghar dep oilap otyrmyn.

– Mening negizgi armanym bala kezimde suretshi bolu edi. Suretshi bola almadym. Mektepte oqyp jýrip aghash sheberi boludy armandadym. Zerger. Mening jasaghan kebejem, aghash ayaghym, qazannyng qaqpaghy  auyldaghy ýide túr. Búl ónerge meni tórtinshi synypqa deyin  Ábu degen ústa shal ýiretti. Ol aghashtan týiin týigen sheber qariya edi. Kýnde qasynda túryp beyimdelip kettim. «Balam, basbarmaghyndy kórsetshi» deydi. Kórsetemin. «Áy, sening barmaghyng qayqayyp túr ghoy, sen sheber bolasyn, ústa bolasyn» deydi. Sóitsem barlyq balanyng barmaghy qayqayyp túrady eken ghoy. Ol kisi ótirik aldaydy eken ghoy. Qyzyqtyrudyng bir tәsili! Salghan suretterimdi  respublikalyq «Baldyrghan» jurnalyna, «Qazaqstan pioneri» gazetine jiberemin, shyqpaydy. Bir kýni taghy da suret salyp, әdeyi jurnalgha shyqsyn dep astyna eki shumaq óleng jazyp jiberdim. Salghan suretime jәrdem bolsyn, sonyng mazmúnyn ashsyn degen oy edi. Bala kezimde velosiypedim bolmady. Ýlken dәrejeli kisilerding bala-shaghasy velosiypedting donghalaghyn, temir-tersegin laqtyryp tastaydy. Sonyng shynjyryn, er toqymyn qayta jóndep, velosiyped qúradym. Róline arqardyng mýiizin saldym. Suretimning atyn «Qúrama velosiyped» dep qoydym. Sóitip, mazaq suretime mynanday óleng jazdym.

«Sportshymyz Arnabek.

Veleseped qúrap jýr.

Sende rama bar ma? -  dep

Kóringennen súrap jýr.

Jinay-jinay әr tústan

Velosiyped qúrady.

Shyqsa biraq jarysqa

Orta jolda túrady».

Osy eki shumaq ólenimdi «Baldyrghangha» shygharyp jiberdi. Sol kýnnen bastap men balalargha arnap әzil ólender jazyp kettim. Eger óleng emes, suretim shyqqanda suretshi  bolyp ketuim mýmkin edi. Arman degen adamdy jetektep alyp ketedi ghoy әri qaray. Mektep bitirgennen keyin audandyq halyq teatrynda әrtis bolyp júmys jasadym. Beyimbet Maylinning «Jalbyr» spektaklinde Sayyn bolystyng rólin oinadym. Qanabek Bayseyitov pen Quandyq Shanghytbaevtyng «Beu qyzdar-ayy» komediyasynda Áubәkir aqynnyng rólin somdadym. Qaltay Múhambetjanovtyng «Quyrdaq dayyn» komediyasynda eng basty ról «Erejepti» sahnaladym. Tipti it qapqan jigitting de basty rólinde oinadym. Sóitip, konsert te jýrgizdim. Aqyn aghalarymyz Asqar Toqmaghambetov, Shona Smahanúly, Ospanhan Áubәkirovterding syqaqtaryn jattap, sahnagha shyqtym. Júrtty kýldiru kerek qoy. Júrt alghashynda jyly qabyldap jýrdi. Bir kýni Asqar aqynnyng «Maymúryngha may shelpek» degen syqaghyn oqyp túrsam, aldynghy qatarda otyrghan bir әjemiz: «Ói, әdirem qalghyr, ótken jylghy әrtister de osy syqaqty oqyp edi. Osydan basqa syqaq joq pa» dep aiqaylap túr. «Olay bolsa eshkim estimegen syqaq óleng jazayyn» degen oy keldi. Sol kýnnen bastap syqaq jazyp kettim. Meni әzilge әkelgen klubtaghy әjem. Eger әjem syn aitpaghanda osy kýnge deyin syqaq jattap jýre beremin be, kim biledi. Búl 1967 jyl bolatyn. On jeti jastamyn.

Keyin QazMU-ge oqugha týskennen song «Aqqu» degen klub boldy. Talantty studentter iriktelip, konserttik brigada qúryldy. Múnda da ýsh jylday konsert jýrgizdim. Keyin klub tarap ketti. Tórtinshi kursta oqyp jýrsem «Qazaq әdebiyeti» gazetining qyzmetkerleri men QazMU-de kezdesu bolyp jatyr eken. Kezdeysoq baryp qaldym. Bilgen joqpyn. Sóitsem, Syrbay Mәulenov, Ghafu Qayyrbekov, Qaltay Múhambetjanov sekildi  beldi qalamgerler otyr. Studentterding bәri syqaq oqyp jatyr. Men shyqtym da Qaltay aghanyng bayaghy bir jyl boyy sahnada ózim oinaghan komediyasynan  ýzindi oqydym. Júrt kýlkiden qyrylyp qaldy. Qaltay agha qatty riza boldy. «Áy, ózinde syqaq bar ma» dedi. Bar dedim. Syqaqtarymdy jatqa oqyp berdim. Sonda Qaltay agham «Myna ólenderindi erteng maghan alyp kel» dedi.  Ýsh ólenimdi apardym. Ekeui «Qazaq әdebiyetinin» kelesi sanyna shyghyp ketti. Ol kezde respublikalyq «Qazaq әdebiyeti» gazetine shyghu ýlken dәreje bolatyn. «Sen aqynsyn» dep bir belgi beretindey quanyshty sәtter edi.

Sodan oqu bitirip, eki jyl Vladivostok qalasynda әskery partiya mektebinde oqydym. Ofiyserlik qyzmet ettim. Áskery mektepte Reseyding bay kitaphanasy boldy. Bes jyl QazMU-de oqymaghan әdemi satiralardy eki jylda orys tilinde oqyp shyqtym. Qolym bos, ózim ofiysermin. Otyz eki soldatym bar. Ne isteymin. Tapsyrmany beremin de soldattargha, azannan keshke deyin Chehovtardy, orys tiline audarylghan әlem syqaqshylarynyng shygharmalaryn oqimyn. Olardyng syqaq jazudaghy tәsilderi men formalaryn boyyma syidyrdym.  «Toghyzynda qanday bolsan, toqsanynda sonday bolasyn» degen sóz bar. Jas kýnimde jinaghanym toqsanyma deyin jetetin shyghar dep oilaymyn.  Mening shemam osylay jasalyndy.

– Qazir qayda túrasyz? Jolynyzdy qughan úl-qyzynyz bar ma? Hobbiyniz qanday?

– Almatyda túramyn. Eshbir aqyn-jazushynyng balalary aqyn-jazushy bolyp ketken joq. Jalghyz Ghafu Qayyrbekovting úly Baqytjan degen balasy ghana aqyn bolyp ketti. Biraq oryssha tilde. Oljas Sýleymenovting de qay qyzy aqyn bolyp ketti? Hobby degen adamgha ermek qoy, bylaysha aitqanda. Mening hobbiyim tynysh jatpau!  Eger sәl tynyshtalyp qalsam, býkil júmysym toqtaydy. Typyrlap birinen keyin birin istey beremin. Mening jaratylysymda tynyshtyq degen joq. Búl turaly Qadyr Myrza Áli «Alpysqa kelgen akula» degen kishkentay pikir jazdy. «Bir akula bolady eken tua sala akula bop ósetin. Eger sәl toqtasa tenizding týbine batyp ketetin. Ol akulagha toqtaugha bolmaydy» degen joldar bar. Mynau qarbalas ómirde  akula qúsap tirlik keshpeuge bolmaydy. Mening ómirdegi qaghidam solay.

– Endeshe, toqtamay aman-sau jýre beriniz, agha. Oilaghan oiynyz ben kózdegen maqsatynyz jýzege assyn.

Súqbattasqan Mira Shýiinshәliyeva 

2012 jyl. «Jayyq ýni» gazeti

Abai.kz