Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 2798 0 pikir 30 Mamyr, 2023 saghat 14:38

Aqyn Sharghyn ústazdan qalghan bir óleng

Adamnyng jas kezinde kórgen-bilgeni, әsirese, balalyq kezindegi ózine erekshe әser etken birer isteri qansha uaqyt ótse de, esinde berik ornap, keyingi kýnderde sol adamnyng kónil ekranynan jiyi-jii eles berip otyrady eken.

Men 1936 jyly qysta Shapshal audany qazirgi Sholpan qystaghynyng tórt kóshesinen tura soltýstikke jýrgen joldaghy jyrashyqta tóbesine aghash salyp, qamyspen jauyp bir shetin jargha sýiep jarmalap jasaghan eki bólmeli jer ýide oqydym. Búl sol kezdegi zәngiler (zәngi – eng tómengi mәnsap aty) men elding atqa miner azamattary halyqtan qarajat jinap qúrghan alghashqy mektepterding biri bolatyn. Búnyng aldynda ekinshi synypqa deyin Kishiburada oqydym. Sol kezdegi atqa miner azamattardyng halyqtyng túrmys-jaghdayyna qarap, kemer boylarynan jer ýy bolsada qazyp nemese basqalardyng artyq auys bas súghar quys ýileri bolsa soghan auyl balalaryn jinap oqytyp, sauat ashtyruy, qaranghylyqtyng búltyn seyiltip, halyqtyng kózin ashugha jasalghan ýlken enbekteri dep týsinuge bolady.

Bir kýni «mektepke tekserushi keledi eken» degendi estip oqytushymyz Moldabek (Qytaydaghy alghashqy qazaq aghartushylardyng biri) múghalimning ornalastyruy boyynsha, bir kiyerlerimizdi rettep kiyip, parta retinde istetip otyrghan taqtay sórelerimizdi sýrtip, topyraghy borpyldap jatqan synyp edenine su shashyp degendey kóp-kórim jinalyp qaldyq. Aytuly kýni ýsh adam atpen keldi. Olar kelip oqushy-oqytushylardyng túrmys jaghdayyn, oqyp jatqan bala sanyn, synyp sanyn, oqytylyp jatqan pәnderdi, oqulyq pen dәpteri t.b jaghdaylaryn úghysty. Onan song eki synypqa bólinip oqytushylardan sabaq tyndady. Biz oqyghan bólmede 3-, 4-synyp balalary birlikte oqityn. Men aldynghy qatarda otyrushy edim. Kelgen eki adamnyng bireui yaghny qoy qara múrtty, bet pishini tolyqsha kelgen, qyzyl shyrayly, jas shamasy otyzdyng ishindegi ortalau boyly adam kelip mening qasyma otyrdy. Men ishke qaray syrghyp qasymnan oryn berip, aldaghy múghalimning sabaghyna nazarymdy shoghyrlandyryp otyrsam da kóz qiyghymdy qasymdaghy bastyqqa da tastay otyrdym. Ol adam mening dәpter, oqulyqtarymdy audarystyryp kórip, oqytushynyng sabaghyna da qúlaq salyp, qoyyn dәpterin alyp shyghyp birdemelerdi týrtpektep jatty. Onan song mening jattyghu dәpterime de birdemelerdi jazghanday boldy. Bir saghattyq sabaq ayaqtalyp oqushylar ornynan túryp oqytushy men sabaq tyndaushylar syrtqa qaray bettegen kezde, mening qasymdaghy әlgi adam ornynan túryp:

«Balaqay, bayqaymyn oquda jaqsy kórinesin. Jana jattyghu dәptering men tapsyrma dәpterindi kórdim. Jalghasty jaqsy oqyghyn, tek jaqsy oqyp ghylym iyeleseng ghana ómiring mәndi, bolashaghyng núrly bolady. Myna jattyghu dәpterine bir-eki auyz óleng jazyp qoydym. Ózing ólenge qyzyghasyng ba? Óleng jazyp, ólendi jattap jýrseng oy órising keneyedi», – dep dәpterimdi qolyma ústatyp shyghyp ketti.

Dereu dәpterimdi ashyp oqysam, marjanday tizilgen jazu men jazylghan tórt shumaq óleng eken. Ol ólendi sol uaqyta-aq synyptaghy balalardyng bәri qolan-qolgha alyp oqydy. Odan múghalim de habar tapqan eken, mening dәpterimnen әlgi ólendi oqyp: «Ras, Sharghyn myqty aqyn ghoy. Naq shyndyqty aitypty. Birdemning ishinde kórgenderin ólenge ainaldyrghanyn qarashy?!» – dep, tandanyspen óz pikirlerin aityp jatty. Men sonda ghana, ózim el auzynan ataq-danqyn estip, ólenderin gazetterden oqyp júretin ataqty Sharghyn Alghazyúlynyng jana ghana óz qasymda otyrghan qarapayym adam ekenin úghyndym. Keyin ol ólendi oqytushymyzdyng tapsyruy boyynsha, biz synyp ishinde jattap, mektepte oiyn qoyghanda deklamatsiya etip oryndadyq. Sodan el arqyly auyldyng atqa miner azamattaryna da jetken siyaqty, kóp ótpey eki bólmeli «sarayymyzdyn» jaghdayy jaqsaryp, boran gulemeytin, tamshy ótpeytin, jyly jer ýide oqyp qysty ótkizdik.

Áne sodan bastap kónil tebirenterlik keybir oilarymdy ólenge ainaldyratyn, óleng jyrlardy qúmarta oqityn jaqsy әdet qalyptasa bastady da, ýirenuge de qyzghyndylyghym arta týsti. Men ol kezde Sharghynnyng atyn estigenim bolmasa ózin kóremin dep oilamagham. Óitkeni mening oiymsha onday aqyn adam ýlken jinalys minberlerinen, toy-dumanyng qaynaghan ortalarynan kórinuge tiyisti dep oilaytynmyn. Keyin úghysuymsha, Sharghyn sol kezde alghash mektepte múghalim bolyp bala oqytyp, keyin Qúlja qalasynda aimaqtyng oqu-aghartu, mәdeniyet isterine at salysyp, jer-jerdegi mektepterding túrmystyq jaghdayy men oqytu sapasyn jaqsartugha kýsh shygharyp, jarqúlaghy jastyqqa tiymey jýrgen kezi eken.

Mine, sodan beri 70 jyl ótse de, aqyn ústazdyng maghan jiger berip aitqan bir-eki auyz sózi, tasqa basqan tanbaday әli kýnge esimde. Ol sózder mening tútas ómirime jebeu bolghanday. Al dәpterime jazaghan tórt shumaq óleni jaqyn jyldargha sheyin esimde jýrushi edi. Kәrilik ayandap kelip bәrinde tozdyratyn siyaqty. Qazir tek qana birneshe tarmaghy esimde qalypty. Ol da esten shyghyp ketpesin, este túrghanda balalarym senderge aita keteyin. Óz kózimmen kórgen osy jaydy aita otyryp, men de sózimdi, aqyn ústazdyng sol ólenimen ayaqtayyn:

«Mektebimiz siyr qora, tóbesi ashyq,
Boran bolsa qalamyz betti basyp.
Halyqtyng bergen puly qayda ketti,
Salyghyn almap pa edi elge shashyp.
Aghash otyn, kómirden dәnene joq,
Qara sudan jaghamyz qamys tasyp.
Zәngi men elu bas komissiya,
Kórmeydi búny nege kózin ashyp.
Alansyz oqymasa óspirimder,
Qalmay ma el aldynda bosqa jasyp?!» – dep jazghan eken.

Qúdaybergen Sәiduaqasúly Baqy by tegi,

Búl maqalany avtordyng «Men tanyghan shyndyq» atty kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3222
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5276