Kezinde Habar arnasy ózining «Býgin» baghdarlamasynda studiya qonaqtary retinde búrynghy QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Darhan Mynbay, QR MSM Mәdeniyet komiyteti Muzeyler men kitaphanalar basqarmasynyng basshysy Gýlzeynep Pazylova, jazushy, әdebiyet synshysy Anar Qabdullina, «VilimLand» JShS atqarushy diyrektory Sanjar Kenjehanúly, jәne blogerler Adina Zeynolla men Madina Zeynollalar qatysqan «Qazaqtyng balalary ne oqyp, ne kórip jýr? Olardyng sanasyna qanday aqparat qúiylyp jatyr? Elimizdegi balalar әdebiyeti men balalar kontentining jay kýii qanday? Aqparat tasqyny men bәsekege qabiletti me?» degen mәselelerdi qarastyrghan keleli dýniyeni kótergen bolatyn. Sodan beri eki-ýsh jyl ótti. Áli búl mәseleler óz ózektiligin joyghan joq.

IYә, maqalamyzdyng aty aty aityp túrghanday ana tilinde tili shyqqan, óz otbasynda tek qazaq tilinde qarym-qatynas jasaytyn alash býldirshinderi ne kórip, ne oinap jýr degen mәsele qogham mýshelerin oilandyra bastady. Osy mәselege arnalghan zertteu maqalalar men ghylymy izdenister elimizde boy kórsete bastady. Osy orayda psiholog mamandar pikirine den qoyatyn bolsaq.

– Jalpy kompiuterlik oiyndar balalargha әrqalay әser etedi. Biraq búl oiyndar logikalyq oiyn damytsa, sportqa qyzushylyghyn artyratyn bolsa logikasynyng jetiluine ong әser etedi. Al qúbyjyq, atys-shabys oiyndary balanyng jýikesin júqartady, kózderi auyryp, oqu ýlgerimderi nasharlay týsedi. Negizinde kompiuterlik oiyn «addiksiyagha» úshyratady. Bala kýnnen bastap balany jauapkershilikke sezindirgen dúrys. Qúmar oiyn esirtkiden de beter.Sony bile túra,balalar oinaydy, - deydi psiholog Nazgýl Esimova. Búl negizinen kompiterlik jәne internettik oiyn týrlerine qatysty әri balany «kompiuterlik tәueldilikten» aryltudyng tóte joly.

Endi qazaq balasy ýshin taghy bir qauipti ýrdis – jat iydeologiya men psihologiyagha negizdelgen teleónimderdi kórip, ózge dildi azamat bolyp qalyptasuy. Mine osy mәselege qatysty psiholog Gýlnaz Berdibekqyzy:

– Balanyng psihologiyasy kez kelgen nәrseni tez qabyldaghysh keledi. Teledidardan kórgen keyipkerine tez elikteydi. Oghan kórgenning bәri әser etedi. Sol sebepti balanyng teledidardan qanday baghdarlamalardy kórip jýrgeni óte manyzdy. Negizi balalargha tynysh otyrsa boldy dep kez kelgen telearnany kórsetip qongha bolmaydy. Keybir zamanauy mulithikayalardyng bala psihologiyasyna keri әseri bar. Qazirgi tanda balalargha arnalghan «Balapan» últtyq telearnasy kórsetilip jýr. Telearnada balagha arnalghan tәrbiyelik mәni bar baghdarlama, mulitfilimder kórsetedi. Qazaqsha dәstýrdi jәne ýsh tilde sózdikterdi ýiretedi, – deydi.

Jalpy qazaq kópshilik jaghdayda mulitfilim degenge mensinbey qarap, tek onyng balanyng kónilin aulap, kózin qyzyqtyratyn dýnie sekildi kóretinimiz jasyryn emes. Kópshilik jaghdayda óz otbasymyzdaghy balalardyng qanday mulitfilim qarap jýrgenin, odan ne ýirengenin qaperden shygharyp alamyz. Al, balalargha arnalghan tele ónimderge qatysty qalamgerler men jurnalisterding oi-pikirleri qanday endi soghan toqtala keteyik.

«Qarmaqshy tany» gazetining jurnaliysi Ersin Sәduúly óz kezeginde:

– Qazirgi tanda balalarymyzgha neni kórsetip jýrmiz? Bayqap otyrsaq, shetelding arzanqol atys-shabys multifilimderimen sanasyn ulap jatyrmyz. Býginde «Qarlyghashtyng qúiryghy nege aiyr?» atty qazaqtyng tól tuyndysynyng ornyn, golivudtyq «Tom men Djeri» jәne reseylik «Masha men Ay» mulitfilimi basqan zamanda balanyng talghamy da ózgergen. Onyng sana-sezimin, býtin psihologiyasyn ne adam emes, ne qúbyjyq emes beyneler jaulap alghan. Qay ýiding balasy bolmasyn kórgen mulitfilimining ishindegi keyipkerding beynesin somdap is-qimylyn qaytalauda…

Al ózimizding qazaqstandyq animatorlar qalay júmys isteude? Bizde qazaqsha mulitfilimder joq emes, bar. Qazirgi kýni neshe týrli «Aldar kóse», «Ertóstik», «Qajymúqan» t.b sekildi mulitfilimder shyqty. Biraq ony bala týgili ýlkender dúrys qabylday almady. Nege dersiz? Sebebi, keyipkerleri óte túrpayy. Qimyl-qozghalysy qolapaysyz. Mәselen Aldar kóseni halyq kóp syngha aldy. Keybir tústary qazaqtyng dýniyetanymyna da kele bermeydi,- degen oi-pikirdi aldymyzgha tartady.

Balalar jazushysy Serikbol Hasan osy orayda aitatyn tómendegi pikrleri oigha qonymdy der edik. Endi qalamger búl jayynda ne deytinine den qoyalyq:

– Negizinde, kóbimiz mulitfilim degenge mensinbey qaraymyz. Ony tek balanyng kónilin aulap, kózin qyzyqtyratyn dýnie sekildi kóremiz. Sóitemiz de, balamyzdyng qanday mulitfilim qarap jýrgenin, odan ne ýirengenin eskermeymiz. Sóitsek, búl mulitfilim degen qyp-qyzyl iydeologiya eken. Balany bilimdi qylatyn da, býldiretin de – osy mulitfilim. Bizding kórgen mulitkeyipkerlerimiz qanday edi? Leopolid, Cheburashka, Buratino, Moydodyr, Qúiyrshyq, qarlyghash. Búl keyipkerlerding bәri de bizge jaqsy tәrbie berdi. Leopolid – dostyqqa, Moydodyr tazalyqqa ýiretti. Al balalarymyz ne kórip jýr? Býgingining mulitkeyipkeri balalargha qanday tәrbie berip jatyr? Jiyrma jyldan beri bala psihikasyn zerttep jýrgen nemis psihology Rayner Paslaf teledidardyng balanyng damuyna әser etetinin jazypty. Psiholog «balanyng dúrys damuy onyng kórgen mulitfilimine baylanysty» degen qorytyndygha kelgen…

Ony aitamyz-au, mulitfilim boyauynyng qanyqtyghy men dauysynyng joghary boluy, tipti sujetine deyin balanyng bolashaghyna әser etedi. Yaghny balany shynayy ómirden alystatatyny belgili boldy. Shyny kerek, qazir kóbimizding balalarymyz «Masha men angdy» on ainaldyryp qoyyp berseng de, auzyn ashyp otyryp kóredi. Balany ózine magnitshe tartatynday búl mulitfilimning qanday qúpiyasy bar? Grafikasy men sapasyna qoyar min joq. Keyipkerleri de sonday shynayy shyqqan. Alayda Mashanyng ózine bir qaradynyz ba? Birbetkey, búzaqy, betpaq. Biletini – búzyqtyq, býldiru. Demek, búl mulitfilim «ómir sýruding býkil erejesin búzyp, ózing qalaghanday ómir sýr, seni bәri keshiredi» degen oy tastaydy. Shynynda, Mashany kórgen bala onyng әreketterin ainytpay qaytalaydy…

Payghambarymyz: «Jaqsy men jaman joldas әtirshi men ot jaghushygha úqsaydy. Átirshining qasynda bolsan, jaqsy iyisti iyiskeysing nemese jaqsy iyis ýstine júghady. Ot jaghushynyng janyna barsang ne kóileging janady, ne bolmasa jaman iyisti jútyp qaytasyn» degen eken. Bilgenge, mulitfilim de osy sekildi, jaqsysy men jamany bar. Balana jamanyn kórsetsen, tәrbiyesinde qara daq qalady. Jaqsysyn kórsetsen, jýrgen jeri shat bolady. Qalau – ózinizde!». Jazushynyng aitqan jogharydaghy pikirlerine bizde óz tarapymyzdan tolyq qosylamyz.

Qazaq tildi kontent joq emes bar, biraq sapasy júrt kónilinen shyghyp jýrgen joq. Olardyng ishinde 400 asa beynebayany bar yutubtaghy «Alik kz». Osy turasynda  Ersin Sәduúly: … Qazaqsha dybystalghan búl filim balagha boqtyq sózden bastap neshe týrli jauyzdyq is-әreketterdi ýiretip jatyr. «Áy deytin aja, qoy deytin qoja» joq. Býginde 395 beynebayany bar búl top, óz auditoriyasyn keneytip 400 mynnan asa adam jinap ýlgergen. Áli qansha bala tirkeletini belgisiz, - dep ókinishin jasyrmaydy.

Búdan shyghatyny QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi osy mәseleni qolgha alyp, qazaqy salt-dәstýrimizge say balalargha arnalghan beyneónimderdi qarjylandyrudy qolgha alsa, kóp nәrse onalar edi.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz