OYSONAR

Oy sholu, ony belgili bir izge salu angha shyqqan anshynyng tirligine úqsas. Ertedegi týrki júrtynyng sayatshylyghynda andy jaz mezgilinde kóp bolyp úran-sýren salyp, ýrkite kele ynghayly jerge qamap alu nemese qys mezgilinde qar ýstine týsken jana iz arqyly izdeu әdisteri bar edi. Qys mezgilindegi eng qolaylysy – tang aldynda jana jaughan qardan keyingi tynyq, túnyq tabighatta kezdesetin qansonar. Qansonarda «tau men tasqa tyghylghan andy» tabu mýmkindigi joghary.

Sýrleu men soqpaghy bar belgili mәselede tynnan oy qozghau – sonardaghy kóp izden qajetti, kerekti nәrseni dúrys tanday bilu mәselesine jaqyn. Tanym iyirimine túnyqtan tyng jol tabu qúbylysyn zerdelik anshylyqta «oysonar» dep aishyqtaugha bolatyn syndy. Býgingi oisonargha arqau bolatyn mәsele - Qostanay toponimynyng týp-tórkini turaly tynnan sóz qozghau. Atalmysh mәseleni bizder «Egemen gazeti» betinde jariyalanghan «Tamyrlas toponimder: Qostanay – Dóng (Don) – Dunay» atty maqalamyzgha arqau etken bolatynbyz. Maqala oqyrmannyng qyzyghushylyghyn tudyrdy. Biraq gazet kólemining ereksheligine baylanysty aitylghan oi-tanymdar birshama qysqartylyp berilgen edi. Sol olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatynda osy «oysonardy» qayta ortagha salyp otyrghan jayymyz bar.

INDETU

Qazaq jeri patsha iyeligine qaray bastaghan kezde Qazaq dalasynyng soltýstik-batys ólkesi, qazirgi Qostanay-Torghay, Aqtóbe, Oral oblystary Orynbor әkimshiligine baghyndy. Búl úlan-ghayyr ólkeni әkimshilik Batys, Orta, Shyghys Orda dep bólip, ony biyleushi tóre túqymy-súltandar arqyly basqardy. 1868 jylghy Resey imperiyasynyng jana ólkelerdi otarlaudy terendetu maqsatynda jýrgizgen kezekti әkimshilik-territoriyalyq reformasynyng nәtiyjesinde Orynborgha qaraghan atalmysh ýsh Orda taratylyp, ortalyqtanghan oblystyq basqaru jýiesi (auyl-bolys-uezd-oblys) ornyghady.

Orynbor әkimshiligine qaraghan qazaq ólkesinde Torghay jәne Oral oblystary qúrylady. Oral oblysy Batys Orda men Manghystau ólkesinen jasaqatalsa, Torghay oblysy Orta jәne Shyghys Orda dep atalghan ólkelerding territoriyasynan qúralyp, ony Elek (Elek óniri Orynbor guberniyasyna alynyp, ortalyq Aqtóbege kóshiriledi), Yrghyz, Torghay, Nikolaevsk (keyin Qostanay) dep atalghan tórt uezge bóledi. Solardyng ishinde ýsheuining – Elek, Yrghyz, Torghay uezderining jalpy atauy jәne ony basqaratyn ortalyqtary da sol ónirdegi ózen-sugha qatysty ataldy da, tek Nikolaevsk (búrynghy Shyghys Orda territoriyasy) uezi Ayat ózenining Tobylgha qúyar saghasynan 65 verst qashyqtyqtaghy joghary aghysynda ornalasqan orys-kazaktardyng Nikolaevsk stanisiyasynyng (1 suret) atymen atalyp (surette júldyzshamen belgilengen), ortalyghy sonda ornalasady.

1 suret. Ayat ózenining boyyndaghy uezd ortalyghy bolghan Nikolaevsk stanisiyasy.

Biraq stanisa poshta jolynan 100 verst shamasynda qashyqtyqta jәne ónirding bir qiyrynda ornalasqandyqtan әkimshilik júmystardy jýrgizu qiyngha soghyp, uezd ortalyghy 7-8 aidan song Troisk qalasyna kóshiriledi. Oblystyng ashyluyna baylanysty  Nikolaevsk uezining ortalyghyn qazaq dalasyna ornalastyru maqsatynda patshalyq әkimshilik 1869 jyly Tobyl ózenining orta aghysyndaghy «Ordabay» degen jerdi bolashaq qala orny etip belgilep te qoyady. 1879 jyly, yaghny qala orny alghash belgilengennen keyin 10 jyl ótken son, Torghay oblysynyng әskery general-gubernatory A.P.Konstantinovich Nikolaevsk uezining ortalyghy bolady belgilengen «Ordabaydy» jaratpay, jana jer izdep, Tobyldyng tómengi jaghyndaghy 7-8 verst jerden qazirgi Qostanay qalasynyng ornyn tandaydy. Osy kezennen bastap Qostanay toponimy turaly alghashqy jazba derekter payda bolady. Sol jyldyng 17 qarashasynda oblys basshylyghy bolashaqtaghy qalanyng ornyn bylaysha aiqyndaydy: «Ploshadi, ogranichennaya s severa ovragom protiv broda Kustanay-Utkuli, s yuga loshinoi Abili-say, s vostoka r. Tobolom ... budet sovershenno dostachnoya dlya sobstvennogo gorodskogo poseleniya».

Qala ornynyng «Qostanay ótkeline» qarsy soltýstiktegi jyra men ontýstiktegi Ábil-say, shyghysynan Tobyl ózeni aralyghy» dep belgilenui onyng keyingi damuyna da әserin tiygizedi: qalanyng basty bóligi atalghan eki jyranyng (saydyn) arasyna oryn tebedi. 1895-1902 jyldary bederinde syzylghan Qostanay qalasynyng Bas josparynda qalanyng túrghyn jay bóligi soltýstiktegi Ordabay-say men ontýstiktegi Ábil-say arasynda airyqsha damyghanyn bayqaymyz (2 suret). Búl aralyq (surette qyzyl syzyqtarmen aishyqtalghan) kóp jyldargha deyin Qostanay qalasynyng tabighy shekarasy retinde tanylyp keldi (Qaranyz: Tarihy jәdiger: Qostanay qalasynyng alghashqy kartasy)

2 suret. Qostanay qalasynyng 1895-1902 jyldary syzylghan Bas jospary

Alghash jazbagha tirkelgen atalmysh derekte zertteushilerding zeyinnen mýldem tys qalyp kelgen manyzdy maghlúmat bar. Ol - «Kustanay-Utkuli» atty toponiym. Oryssha dybystalghan ataudyng qazaqshasy – «Qostanay ótkeli». Jalpaq úghymymen aitqanda, Tobyl ózeninen Qostanaygha ótetin ótkel. Demek, qala payda bolghangha deyin Qostanay degen ónir bolghany (mal sharuashylyghymen ainalysqan kóshpelilerding qozghalysy bir naqty nýktege baghyttalmaydy, ol tútas keng ónirge, ólkege qanat jayady: mysaly, Torghay, Yrghyz, Arqa, Syr boyy, Jetisu t.b.) jәne ony qazaqtar paydalanyp kelgendigi bayqalady. Kóshpeliler tirshiliginde manyzy zor ótkeldi jauyp tastau maqsatynda Nikolaevsk uezining basshysy A.Sipaylov qalany ózenning eki jaghyna birdey ornalastyrudy úsynady. Biraq onyng úsynysy Torghay oblysy basshysynyng tarapynan qoldau tappay, qala birynghay Tobyldyng sol jaq jaghalauyna oryn tebedi. Sóitip, 1883-84 jyldary uezd ortalyghy Troiskiden Nikolaevskige (keyin Qostanay atanady) kóshiriledi.

«Qostanay ótkelinin» týbine ornalasqan perselenderding jana qalasy tez damyp, bas-ayaghy 10-15 jylda on myndaghan halyq túratyn qalagha ainalady. Qalanyng jyldam ósui Reseyding ishki jaghynan qonys audarushylardyng (pereselenderdin) sayasatyn jýrgizuge jauapty jergilikti әkimshilikting ózin de tang qaldyrady. Búl qúbylysty sol kezdegi basylymdar jarysa jazyp, Qostanaydy qatty qarqynmen ósken amerikandyq Chikago qalasyna (A.Alektorov) teneydi.

Álqissa, ósu qarqyny qatty qala turaly keyingi jazba derekterde (әriyne, orys tilindegi) alghashqy ataudaghy tirkeme «ótkel» qaghys qalyp, ol tek arhiv múraghatyndaghy jazbada saqtalyp qalady. Osy sebepten keyin, dәlirek aitqanda 1895 jyly «Qostanay» poseleniyesi qala mәrtebesin alghanda «ótkel» sózi tirkelmey, qosymshasyz qosylady, Degenmen de, qalanyng alghashqyda ótkel janynda payda bolghany turaly jalpylyq mәlimet biraz jyldargha deyin saqtalyp keledi. Mysaly, 1898 jyly ishki ister ministrligining qazaqtan artyq jer alu maqsatyndaghy arnayy tapsyrmasymen Qostanay uezine ekspedisiya jasaghan F. Sherbinanyng zertteu júmysyna mynaday aqparat tirkelgen: «Kustanayskiy uezd, kak redkaya po bogateyshim estestvennymy usloviyamy mestnosti, polizuytsya u iskateley volinyh zemeli shirokoi izvestnostiu daleko za predelamy Turgayskoy oblasti. Suda idut evropeyskie pereselensy s bolishei ohotu, chem vo vse drugie mesta Sibiri… V neizvestnom do togo meste, prosto u broda r. Tobol, voznik i, chisto s amerikanskoi bystrotoi, vyros gorod Kustanay 12-ty tysyachnym naseleniyem».

Qalanyng ornyn belgileu turaly sheshim qabyldanghan uaqytta jazbagha tirkelip, sol kýiinde arhiv múraghatyna kómilip qalghan «ótkel» atauy auyzeki derekterde ózge mәlimetke jol bere bastaydy. Sonyng biri – «Qostanay» atauyn qazaq dýniyetanymynda sakralidyq sipaty basym bolghandyqtan geografiyalyq belgi retinde keng saqtalghan «mola», «beyit» nysanyna qatysty mazmúndardyng oryn aluy edi.

MEKENDIK ÁPSANALAR SARYNY

1904 jyly Qazan uniyversiytetining «Izvestiya obshestva arheologii, istoriy y etnografii» Habarshysynyng 20 tomynda diakon Nikolay Sarkinnyng (últy – qazaq, shyn aty - Hakimjan) «K istoriy otkrytiya jenskih shkol v Turgayskoy oblasti» degen maqalasy jariyalanady. Onda avtor Qostanay qalasynyng irgesi qalay qalanghanyn bayanday kele onyng atauyna da mәn beredi: «Mesto dlya etogo goroda sperva bylo vybrano na urochiyshe Ordabay, kakovoe nazvanie on y nosil nekotorye vremya: posle perenesenie ego za 8 verst, k odinokoy mogiyle (jalgyz mola) kirgizskoy staruhi, po iymeny Kostanay, on stal nazyvatisya po-kirgizskiy Kustanaem y po russky Nikolaevskiym...».

Múnda qanday aqparat bar? Biz odan 1879 jyly Torghay oblysynyng әkimshiligi qala ornyn aiqyndaghanda «Qostanay ótkeli» degen ataumen belgili bolghan toponimning 25 jyl uaqyt ótkende «ótkel» degen úghym mýldem úmytylyp, ol «Qostanay esimdi qazaq kempirining jalghyz molasyna» ainalghandyghyn kóremiz. Auytqyghan auyzeki derekting tuyndauyna, jogharyda atap ótkenimizdey, «Qostanay ótkeli» degen alghashqy ataudyng orys tilindegi әkimshilik is jýrgizu qújattaryna tirkelip, onyng tek múraghat sóresinde saqtalyp qalghandyghy sebep bolghany sózsiz.

N. Sarkinnyng maqalasy jariyalanghannan keyin bir jyldan son, yaghny 1905 jyly Reseyde alghashqy halyqtyq dýmpu-dýrbelender bastalyp, 1914 jyly I dýniyejýzilik soghys, onyng aqyry 1917 jylghy alasapyran revolusiyagha, odan song 20-30 jyldardaghy asharshylyq, repressiya syndy auyr tragediyalargha әkep soqtyrady. Búdan song II dýniyejýzilik soghys atty apat keldi: el-júrttyng esi shyghyp jer-su ataularyn týgendeu emes, qalay aman-esen qaludy oilaghan zaman tudy.

Elding esin jighan uaqyty HH ghasyrdyng 60-80 jyldar edi. Qostanay qalasynda kiyim, ayaq kiyim, shúgha-mauyt zauyty syndy qyz-kelinshekter júmys jasaytyn iri óndiris oshaqtary payda boldy. Qalany reseylik ataqty Ivanovo qalasynyng qazaqstandyq balamasy dep qaraghan zaman ornyqty. Osy uaqytta bayaghy N. Sarkin jazbagha tirkegen mekendik әpsana jana mazmúnmen qayta janghyrady. Endi «Qostanay atty qazaq kempirining jalghyz molasyn» Tana esimdi qos qyzdyng beyiti turaly mazmún almastyrady. Sol kezenderde gumanitarlyq ghylymda erte zamandaghy әielderding  әskery qosyny - amazonkalar turaly kólemdi zertteuler de payda bola bastaghan edi. «Qos Tana» turaly әpsana kenestik dәuirdegi qala keyipining әleumettik shyndyghyna, zamana sazyna, ghylymnyng jana janalyqtaryna iylengen әri odan nәr alghan mazmún bolatyn. Búl әpsana kórnekti foliklorshy, etnograf ghalym Aqseleu Seydimbekting nazaryna iligip, ol ony 1981 jyly shyqqan «Kýngir-kýngir kýmbezder» atty tuyndysynda jariyalaydy. Sol tústan bastap ondaghy әpsanalyq mazmún respublikalyq dengeyindegi aqparat kenistigine taraydy.

«Qos Tanamen qosaqtalghan» Qostanay toponimy tәuelsizdik esigin sol úghymmen attaydy. Egemendik alyp, ensesin kótergen elimiz eski tariyhqa qúlshyna, qúmarta kóz saldy. Tarihy múragha memlekettik túrghydan qamqorlyq jasalyp, arnayy baghdarmalar da jýzege asyryldy. Jalpylyq sipat alghan sol bir kezenderde tarihta búryn tanylmaghan batyrlar, dabysy qyr aspaghan biy-sheshender «joq jerden jarq ete qalghan» kórinister de oryn aldy. Nayza týgil qolyna syryq ústamaghan keybir bay-quatty kisilerding atalary «batyr» atanyp, olardyng «qaruly, qaharly» beyneleri enseli eskertkish túghyryna qondyryldy. Jaqynda Preziydent Q.Toqaev múnday kórinisti óte oryndy synady. Memleket basshysy synaghan kóriniske jaqyn saryn Qostanay toponiymin de «aynaldyrdy». HH ghasyr basyndaghy Qostanay esimdi kempirding «jalghyz molasy», ghasyrdyng orta belinen asqanda qos qyzdyng beyitine ainalsa, ghasyrdyng sonyna onyng mazmúnyna batyr esimine qatysty mәlimetter qosyla bastaydy. Sóitip, ol birde Qypshaq, endi birde Kerey taypasynyng «Qostan» degen belgili batyrynyng molasy qalghan jer eken-mys, sondyqtan da «Qostanay» atanyp ketipti degen jana saryndar dýniyege keledi.

Bir qyzyghy, búlardyng barlyghy da jalghyz-jarym mola. Qazaq túrmysynda molany jalghyz qaldyrmay, onyng manyna keyingi qaytqan tuys-tughandaryn jerlep, ol kele-kele qorymgha ainalatyn kórinister bar. Tarihtan naqty mysal: 1748 jyly Baraq súltannyng qolynan qaza tapqan Ábilqayyr Ólkeyik ózenining boyyna, kózi tirisinde aitqan óz ósiyeti boyynsha, japan týzge jalghyz jerlenedi. Ol jer qazirgi Qabyrgha ózenining Ólkeylik ózenine qúyatyn mýiisten 3-4 shaqyrym jerdegi ong jaq jaghalau. Keyin sol jalghyz beyit «Han molasy» atanghan ýlken qorymgha ainalady (Qaranyz: Japandaghy jalghyz aghash).

Jalpy, qazaqtyng dýniyetanymynda jalghyz mola, sirә, baqsy-balger jerlengen beyitke tәn kórinis bolsa kerek. Osy orayda, hәkim Abaydyng «Molasynday baqsynyng // Jalghyz qaldym dәp shynym» degen jyr joldary eske oralady.

Foliklor janry shenberindegi bolmysynda qiyalgha tereng maltyghyp, shyndyqtan alystap múnartyp ketetin әpsana mazmúnynyng qúbyluy múnymen de shektelip qalmady: HHI ghasyrdyng alghashqy ondyghynda batyrlardyng janyna jekelegen ru-taypa esimine qatysty mazmúndar qosaqtaldy, tipti, bayaghy Qostanay atty kempirding «jalghyz molasyn» ataqty aghartushy Y.Altynsarinnyng arghy әjesining beyiti degen pikirler de kóldeneng tartyldy. Biraq búl beyit turaly sol uaqyttaghy orys әkimshiligining de, qazaq júrtynyng ókili atynan aitylghan aqparattarda da kezdespeydi. Aytalyq, qala salynghan jyldary 50 shanyraqqa ie Altybas Qypshaqtyng starshinasy Álim Qylyshbaev degen belgili kisi «paydalanyp otyrghan jerimdi ýkimet esebine aldyn» dep, aldymen 1881 jyly Torghay oblysynyng general gubernatoryna, odan song 1884 jyly Ishki ister ministrligine ótemaqy súrap shaghym jazady. Kóp jyldargha sozylghan dauly iste Qostanay beyiti turaly bir auyz sóz joq. Búl qatty oilandyratyn mәsele. Ádette, qazaqtar ózge júrtpen bolghan jer talasynda ata-babalarynyng beyit-qorymdaryn kóldeneng tartyp daulasatyn. Kóshpeli túrmysty tútynghan qazaq júrty ýshin búl manyzy zor aighaq edi. Sonday aighaqty jer dauynda Álim Qylyshbaevtyng paydalanbauy - zeyindi, zerdeli kisilerge kóp nәrseni anghartsa kerek dep oilaymyz.

Týiindey kelgende, halyqtyq toponimika ýnemi ózgeris, qozghalys ýstinde bolady jәne onyng mazmúny zamana sazy, shyndyghy jәne informator men ony óndeushi túlghanyng zeyin-zerdesinin, parasatynyng dengeyine qaray tolyqtyrylyp, ózgerip otyrady. Búl – halyqtyq auyzeki shygharmashylyqtyn, yaghny foliklordyng shynayy bolmysy.

QOS+AY NEMESE EKI ÓZEN

«Indetudin» nәtiyjesinen Qostanay toponimy birynghay toponimikalyq әpsanalar shenberinde ghana qarastyrylyp, taza lingvistikalyq túrghydan tereng zerttelmey kelgenin anyq bayqaugha bolady. Lingvistikalyq túrghydan qaraghanda, bizdinshe, Qostanay – ýsh týbir sózden birikken toponiym. Olar: Qos+Tan+Ay. Múndaghy «tan»-dy biz shartty týrde týbir sóz dep alyp otyrmyz. Sebebi qazaq tilinde «tan» degen týbir sóz joq, oghan erekshe jaqyn «tan» atty týbir sózi bar. Qazaq kisige Tanjaryq, Tanatar, Tanbay, Tansúlu, Tansholpan, Aqtang (Aqtan) degen esimder qoyady. Bizding taldauymyzdaghy maghynasyz «tan» - bar kiltipandy jasyryp túrghan sóz. Onyng maghynasy óz kezeginde ashylady. Ázirge birikken sózderdegi birinshi men songhy eki týbir - «qos» pen «ay»-dyng maghynasyn ashyp almaqshymyz.

Álqissa, «qos» - әbden týsinikti úghym: eki degen maghyna beredi. Al «ay», keybir zertteushiler aityp jýrgendey, júrnaq emes, kóne týrki tilinde «su, ózen» degen maghyna beretin kóne týbir sóz. Atalmysh týbirimen keletin gidronimder Euraziyanyng dalalyq ólkesining Altay taulary men Balqan týbegindegi ózen-kólder ataularynda túraqty kezdesedi. Aldymen, alysqa úzamay Qostanay many men kórshiles aimaqtargha kóz salayyq: mysaly, Bashqúrtstanda Ýbә (Ýbe) (Qaranyz: «Arqada bir ózendi der Obaghan») ózenine qúyatyn «Ay» degen ózen bar.

Tobyl ózenining bir salasy bolyp sanalatyn Ayat (dybystalu variasiyasy - Áyet) atty ózen kópshilikke belgili. Ayat atauynyng astarynda su kognitiyvi bar ekendigin tilimizdegi «suat» sózimen salystyra qaraghanda anyq bayqalady. Bizdinshe, ay men su -  bir maghynagha ie týbir sózder. Búl oiymyzdy bekite týsu ýshin Euraziya kenistigindegi ózen-kól ataularyn tizudi әri qaray jalghastyrugha bolady. Mysaly, Qostanay men Aqtóbe oblystarynyng shekarasynda Ayke (dybystalu variasiyasy - Áyke) kóli oryn tepken. Qostanay – Amanqaraghay tasjolynda «Aysary» atty kól kezdesedi. Al Qazaq dalasynyng ózge ónirinen mysal teretin bolsaq, shyghystaghy Ayagóz, Ayghyz, Ayly, Ayrandy, ontýstiktegi Aypara, Ayqysh, Aykóldi ózenderin atap ótuge bolady. Shyghystan Europalyq batysqa auyssaq, II dýniyejýzilik soghysqa qatysqan qazaq aqyndarynyng jyrlaryna arqau bolghan Ukrainadaghy «Aydar» ózeni  aldymyzdan shyghady. Olay bolsa, «ay» - kóne týrki tilderinde «su, ózen» maghynasyndaghy týbir sóz dep týiindeuge bolady. Týiin sózimizge janama dәlel retinde tilimizde jalpaq qoldanatyn birneshe sózderdng atap ótuge bolady.

AYDYN – AYAQ - AYRAN

«Ay» týbirining «su» kognitiyvine qatystylyghy tilimizdegi birneshe leksikalyq birlikterde saqtalghan. Mysaly, qazirgi qazaq tilindegi «aydyn» sózi. «Aydyn kól, nemese teniz, su» degen tirkester tildik qoldanysymyzda nyq ornyqqan. Sonday-aq qazaq pen qyrghyz júrty su nemese súiyq zattardy qúyatyn ydysty ai+aq dep ataydy. «Qoyshynyng tayaghynan, kelinning aiaghynan» degen mәtel sózding ekinshi synarynda kelini bar ýiding túrmysta tútynatyn ydysynyng tazalyghy turaly oy aitylyp túr. Búghan qosa týrki júrtynyng leksikasynda sýtten jasalghan aq týsti susynnyng atauy – ai+ran. Atalmysh mysaldar «ay» týbirining sóz basyndaghy pozisiyasyna qatysty. Al sóz sonyndaghy pozisiyagha keletin bolsaq, oghan mysaldar óte kóp jәne ol bizdi kәri qúrylyq - Europagha deyin aparady. Oghan sóz orayy kelgende toqtalamyz.

AYDAGhY SU TASYGhAN QYZ

Zerdeli oqyrman tarapynan týrki júrtyna jerding aspandaghy serigi «Ay» úghymymen asa tanys, qoldanysta sol úghymda keng paydalanatyn «ay» sózining su kognitiyvine qatysty «ay»-dyng bir-birine qatysy bar ma degen zandy súraqtyng tuatyny anyq. Bizdinshe, qatysy bar. Aytalyq, qazaq arasynda aspandaghy Aygha qatysty aitylatyn mifologiyalyq týsinikterde su úghymy bar ekendigi oryn tepken. Aytalyq, halyqtyq miftik tanym boyynsha, kókte Ay tolghanda, jerdegi ózen-kólderde sudyng tasuy men qaytuy bolady, sonday-aq tolghan Aygha anyqtap, múqiyat qaraghan kisige onyng betinen iyghyna iyin aghash taghyp, su tasyp bara jatqan qyzdyng beynesi kórinedi-mys.

Endigi bir miftik tanymda Ay – óliler mekeni. Sol sebepti «aygha qaray qol shoshaytugha dәret syndyrugha bolmaydy» degen tyiym sóz bar. Búl «beyitke qaray qol shoshaytugha, onda dәret syndyrugha bolmaydy» degen tyiym sózding japsarlasy ekeni sózsiz. Búghan qosa ertedegi adamdardyng әlemning (kosmostyn) ýsh taghandyq beynesinde (tómen, orta, joghary dýniye) týsiniginde su, ózen beynesi – búl dýniyeden (ortadan) óliler dýniyesine (tómenge) ótetin ótkelding biri. Múny bizder ajalmen arpalysqan Qorqyt әuliyening Syrdariya ózenining saghasyna kelip qaytys bolatyn kórinisinen jәne qazaq arasynda qaytqan kisilerding beyit-qorymdaryn ózen-kólderding biyik qyryna salatyn dәstýrinen kóre alamyz. Miftik tanym astarly simvolika ekenin eske eskersek, Aygha qatysty eski әngimelerden «ay» sózindegi su kognitiyvining emis-emis bolsa da este saqtalghanyn bayqaymyz.

Aytylghan oilarymyzdy qysqasha týiinder bolsaq, ýsh týbirden qúralghan Qostanay atauynyng basy men ayaghyndaghy eki tәuelsiz týbirde (qos+ay) «qos ózen aralyghy» den úghym bar. Al ortadaghy mәn-maghynasyz «tan» týbiri kórshi buynnyng qas-qabaghyna «tәueldi» bolghandyqtan ózgergen. Ony tәueldilikke mәjbýrlep túrghan – týrki tilindegi dybys (buyn) ýndestigi zany.

TÓRKINDES TOPONIMDER: QOSTANAYDAN DUNAYGhA DEYIN

Ózgege tәueldi, yqtiyarsyz «tan», bizdinshe, «dón» sózining syrtqy dybystyq qauyzynyng ózgergen týri. Ony qúbyltyp túrghan qos býiirinen qatang «q, s» dybystarymen qorshalyp «qos» degen týbir sóz qúraghan juan dauysty buyn. Sol lingvalidyq singarmonizm zanynyng әserinen, yaghny aldynghy buyndaghy juan dauysty dybystyn  tegeuirindi «tepkisinen» ekinshi týbirdegi jinishke buyn «dón» týbiri ózgerip, juan «tan»-gha ainalyp, dybystyq әuezin ózgertip, býrkemelenip qalghan. Jogharyda búl týbirdi «kórshisine tәueldi» sóz dep ataghanymyzdyng syry osynda jatyr.

Jalpy, qazaq tilinde sózder bir-birimen birikkende óz yqtiyarynan airyrylyp, mýldem ózgerip ketetin týbirler bar. Mysaly, búl+jyl =  biyl, búl+kýn  =  býgin, qara ala qús =  qarylghash, jyljyghan ang = jylan t.b. Múnday kórinisterdi til biliminde «kirige birikken» sózder dep ataydy. Belgili tilshi ghalym Bijomart Qapalbekting sózimen aitsaq, «týbir sózder kirige birikken kezde, tughan әkesin tanymay ketedi».

Bizding mysalymyzda alghashqy buyndaghy juan buynnyng әserinen jinishke buyn «dón» maghynasyz «tan»-gha ainalghandyqtan, halyqtyq qarabayyr etimologiyalyq tanym ony birde Qostanay, birde Tana (ay), endi birde Qostan degen kisi esimderine qaray «tartqylay» bergen dep payymdaymyz. Qazaqtyng kisi esimderin beru dәstýrinde de kezdeysoqtyq bolmaytynyn, onyng týrli tanymgha sýiengen ózindik qisyny bolatynyn eskersek, atalmysh ataularda kóp kýmәn keltiretin tústar kóp. Jalpy, zerdelik payym-tolghamda eng onay nәrse - syrtqy poshymgha qaray sóz qozghau bolyp tabylady jәne ony pikir-sayysqa ainaldyrghanda, qisyny jenil oy «jenimpaz» bolyp shygha keletini, qisyny kýrdeli payymdardyng túzy auyr bolyp keletini belgili.

Sonymen, eger ýndestik zanyna sýiene otyryp birikken ýsh týbir sózdi óz maghynasymen qalpyna keltiretin bolsaq, qazirgi «Qostanay» atauy jinishke buynda «Kush+dón+әi», juan buynda Qos+tan+ay bolyp shyghady. Kóne týrkilik jinishke buyndy «kush» – juan buyndy «qos» pen «qúsh»-tyng synary. Atalmysh týbirdi saqtap qalghan ataqty gidronimning biri – Kush+murun (juan buynda - Qúsh+múrún). Búl kóne týrkilik tanymda «Qostýbek» degen maghynan beredi (Qaranyz: «Qazynaly Qúsmúryn qúpiyasy»).

Aytpaqshy, Qostanay alghash qúrylghan kezende qalagha pereselender isimen saparlap kelgen V. Dedlov degen jazushy qalany «Kustonay» dep ataghan. Múny kóne týrkilik jinishke buyndy «Kush+dón+әi»-dyng dybystaluyna jaqyn ýlgi ekenin angharugha bolady. Oryssha tilde Qostanay atauynyng әu bastan «kus» dep bastalyp dybystaluyna jinishke týbir әser etken dep sanaymyz.

Týbir sózder birikkende «tan»-gha ózgerip ketken «dón» –  tilimizdegi «qyr, biyik, bel» degen sózderding sinoniymi. Týrki tilderinde qyrdan oigha qaray aqqan keybir ózenderdi «dón» dep  ataydy. Búghan mysaldy Qazaqstannyng ontýstik shyghysynan bastap sonau Europagha deyin sanamalap, satylap kórsetuge bolady. Mysaly, Jetisu oblysynda «Dónbúlaq», Aqtóbe oblysyndaghy Hromtau janynda «Dón», Qobda audanynda «Dóngirlik» (Dungurluk) atty shaghyn ózender bar. Aqtóbeden batysqa qaray barsaq, qazirgi Orynbor ólkesinde «Dóngýz» (Donguz) ózenine jolyghamyz. Odan әri jónelsek, Azov tenizine qúyatyn «Dónge» (Dongha) kezigemiz. Ataqty Dospambet jyraudyng tolghauynda búl ózen «Ten» (Tón) dep te atalady.  «Dónnen» Shyghys Europagha jol tartsaq, «Dón+әi» (Dunay) ózenine at basyn tireymiz. Mine, osy arada «qyrdaghy ózen» degen maghynany birikken týbirde saqtap qalghan sóz shyghady. Ol osy – Dunay (Dónәi).

Jogharyda bizder su kognitiyvine qatysty «ay» týbiri sózding songhy pozisiyasynda kezdesetinine de mysaldar kelteremiz dep uәde bergen edik. Oy jelisi Hungariyadaghy Dunay ózenine kelgen tústa, orayy kelgen tús dep, sol uәdeni oryndau ýshin qazaq dalasyndaghy ózen-kól ataularynan «ay» týbirining songhy pozisiyada kezdesetinin kórinisine birneshe mysal keltireyik. Aytalyq, Torgh+ay, Toqan+ay (Torghay óniri), Maghyn+ay, Qoqa+ay, Qoja+ay, Sun+ay, Syrt+ay (búrynghy Qostanay uezi), Shoq+ay (Qaraghandy obl.), Tolaghay, Topay (Shygh. Qazaqstan obl.), Aq+ay (Aqtóbe, Qyzylorda obl.) t.b.

Álqissa, Úly dalanyng «Dónәi» gidroniymi kәri qúrlyqqa ghúndar arqyly barghan dep baghamdaymyz. Búl - Shynghys han joryghy kezinde Mongholiyadan Aqtóbe ónirine auysqan Qobda ózenining atauyna úqsas kórinis. Shyghystan batysqa aughan kóshpeli ghúndar Gerodottyng «Tarihynda» Istr dep atalatyn ózenge jana «Dónәi» atauyn («qyrdaghy su, ózen» degen úghymyn) ornyqtyrghan dep topshylau oryndy syndy. Áriyne, onyng atauy býgingi madiyarlargha mýldem basqa maghyna beretinine kýmәn joq. Sebebi Europagha tastay batyp, suday singen ghúndardyng danqy bir ghana memleketting atauyna ornyghyp, uaqyt óte kele onyng qúr qantarylghan qanqasy qalyp, zәu-zaty mýldem ózgerip ketti. Ghúndardy Úly Dalamen baylanystyryp túrghan jalghyz belgi – vengr tilindigi az-maz týrki sózderi. Endi solardyng qataryna endi «Dunay» gidroniymin jatqyzugha bolady dep sanaymyz. Basqasha aitsaq, Europadaghy ataqty ózen atauynyng syryn tanugha Qazaqstandaghy «Qostanay» toponiymi jol bastap túr. Búl týrkilik kenistiktegi zertteuler men halyqaralyq baylanystardy terendetuge, dәnekerlikti kýsheytuge sep bolatyn kórinis jәne qay nәrsening bolmasyn týp bastauy birjolata joghalyp ketpeytinine naqty mysal.

QYRDAGhY QOS ÓZEN

Tilge tiyek, oigha azyq etilgen mysaldar men odan tuyndaghan zerde-zeyinge sýiene kele, bizder, kem degende, ghúndar dәuirinen saqtalyp jetken «Qostanay» atauy «qyrdaghy qos ózen» degen úghymdy bildiredi dep esepteymiz. Múndaghy qos ózenimiz – Ayat pen Ýy (Oy).

Ayat ózeni Qostanay ónirining batysynan Qarataldy (Qartaldy) Ayat, Arshaly Ayat bolyp kelip bir arna týzeydi de Tobylgha qúyady. Jogharyda atalghan, orys-kazaktardyng Nikolaevsk stanisiyasy osy ózenning boyynda (1 suret). Al Oy (Ýi) ózeni Reseymen shekaralas qyrly, qyratty ólkeni jaghalay kele Tobylgha soltýstikten qúyady (3 suret). Ózenning qúyarlyghyna orys-kazaktardyng Usti-Uy dep atalatyn stanisiyasy ornalasqan (surette júldyzshamen aishyqtalghan).

3 suret. Oy (Ýi) men Tobyl ózenining qúyarlyghy.

Osy aralyqtaghy ónirdi týrkiler Kush+dón+ay (Qostanay) dep atalghan dep sanaymyz. Búl – Tobyldyng ókpe túsynan Ýy ózenine deyin tiginen eseptegende, shamamen 140-180 shaqyrym, al Ayat ózenining joghary aghysy men pen Ýy ózenining tómengi aghysy aralyghyn kóldenennen eseptegende, shamamen 200-250 shaqyrymday bolatyn keng baytaq aimaq (4 suret).

4 suret. Ayat pen Ýy ózeni aralyghyndaghy Qostanay ónirining jalpy nobayy.

HIH ghasyrdyng orta sheninde Shyghys Ordany (keyingi Qostanay uezi) basqarghan, arghy ata-tegi HVIII ghasyrda Hiuany biylegen Qayyp hannyng túqymy әmirshi súltan Ahmet Jantóre (Janturiyn) atalmysh eki ózenning arasyn qonys etedi. Onyng Ýy ózenining Tobylgha qúyarlyghyndaghy Usti-Uy stanisiyasynyng manynda qystauy, yaghny han ordasy ornalasady (5 suret). Orynbor ólkesin zertteushilerding payymdauy boyynsha, ol - 1844 jyldar shamasynda Tobyl ózenining boyyna qystau salyp, túraqtap otyrugha bet búrghan alghashqy biyleushilerding biri. Ahmet Jantóre ózinen tughan jәne әmirshi súltan biyligine qarasty biy-shonjarlardyng balalaryn Orynbor qalasynda 1825 jyldan bastap júmys jasaghan Kadet korpusyna jәne 1850 jyly qazaq balalary ýshin ashylghan orys-qazaq mektebine beruge asa yntaly bolghan túlgha (Qaranyz:  Qostanay ónirining tarihy jer–su ataulary turaly birer sóz).

5 suret. Súltan Ahmet Jantórening Usti-Uy stanisiyasynyng manyndaghy  han ordasy

Súltan Ahmetting jaylauy Ayat ózenining boyynda bolghan. Naqty jazba derekting mәlimeti boyynsha, ol 1851 jyly Ayat ózenining boyynda jaylauda úzaqqa sozylghan nauqastyng saldarynan dýniyeden ozady.

ÓNIRGE ÓTER ÓTKEL

Mal jaylymy men órisi ýshin jyldyng ýsh mezgilinde (kóktem, jaz, kýz) kóship-qonyp jýrgen týrki taypalary ýshin Qostanay jaz ailarynda taptyrmas qonys bolghany sózsiz. Jazda salqyn, qysta jyly jaqqa kóshetin kóshpeliler suly-nuly jerding qadirin jaqsy bilgen. Sol júrttyng tirshiliginde aghysty ózenderdi kesip ótudi jenildedetin tabighy ótkelderding manyzy zor bolghandyqtan elimizdegi belgili toponimder ótkel ataularymen ornyqqan. Mysaly, Atbasar, Jynghyldy, Qaraótkel, Qara siyr, Qarghaly degen jer-su ataulary osy ózenderdegi ótkelderding syr-sipatyna, tayaz-terendigine baylanysty tuyndaghan.

Jyly jaqtan kóship kele jatqan mal-jandy kóshke suly, nuly «qyrdaghy qos ózen» ónirine Tobyl ózeninen óter tabighy kópir – «Qostanay ótkeli». Múndaghy basty tirek sóz – Qostanay, ótkel – onyng menshigi, tildik termiyenmen aitqanda, matasa baylanysqan tirkes sóz. Ótkel men ónirding atauy bir-birine sәikes kelgendikten, әkimshilik oblys alghash qúrylghanda «Nikolaevsk uezi» dep atalyp ketken ónirdi qazaqqa erteden tanymal әri onyng el-júrt arasyndaghy aityluyna say «Qostanaygha» («ótkel» atty qosymshasyz) ózgertip, uezding ortalyghyn da 1895 jyldan bastap solay ataghan. Búl – Torghay ónirining ortalyghy Torghay qalasy, Yrghyz ónirining ortalyghy Yrghyz qalasy bolyp bekitilgen mysaldargha tәn kórinis. Ákimshilik basqaru isinde ónirding jalpy atauy men onyng ortalyghynyng bir atauda bolghany tiyimdi әri ynghayly. Osylaysha, kóne zamandardan «Qostanay» dep atalatyn tútas ónirding tarihy atauy keyin payda bolghan qalanyng jalqy esimine ornyghady.

QANJYGhA: SOLTÝSTIKTEGI MAURENAHR

Qazaq dalasyndaghy Dón, Orynbor ólkesindegi Donguz (Dónguz), Ukrainadaghy Don (Dón), Europadaghy Dunay (Dónәi) ataularymen týbirles, tamyrlas bolyp keletin Qostanay toponimy – týrkilik kenistiktegi tarihy atau. Álemdegi órkeniyetterding órleuine Tigr men Efrat (Mesopotimiya), Ámudariya men Syrdariya (Maurenahr) syndy qos ózender órkeniyeti eleuli әserin tiygizgenin eskersek, qyr jaqtan Oral taularynyng silemderi, oy jaqtan Tobyl ózenining arnasymen qorshalghan suly-nuly Ayat pen Ýy ózenderining aralyghy kóshpeli týrki taypalary ýshin asa manyzdy ólke bolghany sózsiz.

Qazaq dalasynyng ontýstigindegi Syrdariya men Ámudariya ózenderi aralyghyn orta ghasyrdaghy týrikter «Maurennahr» degen sózdi qoldanghan edi. Ol sóz parsy tilinde «Qos ózen arasy» degen maghyna beretin. Sonday maghyna soltýstiktegi Qostanay atauynda oryn alghan dep sanaymyz.

Mine, Qostanay atauynyng qúpiya syry bizding týpsiz zerdelik izim-qayymnan iz kesken «oysonarymyzda» qanjyghamyzgha osynday olja týsti, jana payymnyng kóshi týzeldi. «Kósh jýre týzeledi» degendey, oqshau pikirimiz talghampaz oqyrman tarapynan tarazy bezbenine salynsa nemese jalghasyn tauyp jatsa, tókken terimizding qaytqany, sýzgen oiymyzdyng aqtalghany dep esepteymiz.

Almasbek Ábsadyq,

ghylym doktory, Qostanay qalasy

Abai.kz