Qazir bireu dindi bilip, bireu bilmey «ózekti taqyrypqa» ainaldyryp jiberdi. Biletinderding sózin joqqa shygharushylardyng halyq arasynda «júldyzgha» ainalulary óte qauipti qúbylys. Osy baghytta QMDB birqatar ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizip, aitaqshylardyng sózine erip adasqan jamaghaty qaytyp dәstýrli dinning ayasyna oralta bildi. Dinbúzarlargha qarsy jýrgizilip jatqan júmystar men әreketter jayynda QMDB Diny onaltu bólimining mengerushisi Hasan Amanqúlovpen bolghan súhbatty Abai.kz oqyrmandary nazaryna úsynyp otyrmyz.

- Songhy 30 jylda diny tәrbie berude jibergen kemshilikterimiz ben jetisikterimiz qanday?

- Negizinde, asyl dinimiz jas úrpaq tәrbiyesine erekshe kónil bóledi. Dinimiz balalarymyzdyng imandy da inabatty, eli men jerin sýietin, ata-anasyn qúrmetteytin saliqaly úrpaq etip tәrbiyelenuine mәn beredi.

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy da búl isti nazardan tys qaldyrghan emes. atap aitqanda, balalarymyzgha imandylyq tәrbie beru maqsatynda meshitter janynan jylda jazghy sauat ashu kurstaryn úiymdastyrady. Ol jerde balalarymyz Qúran әlippesin, din negizderin ýirenip, tanymdyq oiyndar oinap, jazghy demalysyn qyzyqty da paydaly ótkizuge mýmkindik alady.

Qazirgi tanda óskelen úrpaq arasyndaghy imandylyqqa, izgilikke degen qyzyghushylyqtaryn bayqaymyz. Ásirese jylda ótkiziletin Qúran bayqaularyna jetkinshekterding kóptep qatysuy – osynyng aiqyn aighaghy.

Áriyne, qogham bolghannan keyin kemshilik te joq emes, jastar arasynda kýnәli jolgha әuesterde barshylyq ekendigi belgili. Sonyng qatarynda oiynqúmarlyq, ajyrasu jәne jat aghym jeteginde ketu sekildi isterdi atap ótuge bolady.

Qiyn jaghdaygha tap bolghandar din qyzmetkerlerine kelip tyghyryqtan shyghar jol izdep jatady. Búl da bolsa, qoghamdy izgilik pen turalyqqa bastauda dinning alatyn orny erekshe ekendigin úghyndyrady.

- Jat aghymdarmen kýresuding ontayly joldary qanday?

- Qazaqta «auyryp em izdegenshe, auyrmaytyn jol izde» degen jaqsy sóz bar. Kez kelgen kýres eng birinshi dertting aldyn alu sharalarynan bastalady. Adasushylyqtyng aldyn aludyn negizgi joly – aghartushylyq. Búl baghyt boyynsha QMDB bar kýshin salyp jatyr desek, artyq aitqan bolmaymyz. Atap aitqanda, QMDB-gha qarasty meshitterde jýrgizilip jatqan dәristerde jәne uaghyzdarda búl turaly aityluda. QMDB-nyng tól basylymdary «Múnara» gazeti men «Iman» jurnalynda jat aghymdar jayynda týrli maqalalar jariyalanuda, sonday-aq  әleumettik jeliler arqyly dúrys aqparattar taratyluda, qarsy aqparattyq-nasihattyq júmystary jýrgizilude. Onlayn formatta túraqty týrde Muftiyattyng resmy aqparat kózderi - Munara TV telekanaly men Munara FM radiosy júmys istep keledi.

Degenmen, elimizde teris aghym eteginen ústap shatasyp jýrgen azamattarymyz barshylyq. Búl azamattarmen keshendi jәne jýieli týrde onaltu júmysy jýrgiziledi. Jat aghym qúrbanyna destruktivti jat iydeologiyany barynsha mansúqtap, dәstýrli islamnyng negizderin sanasyna sindiru – din qyzmetkerlerinen ýlken yjdahattylyq talap etiledi.

- Qazaqstandaghy diny oqu oryndarynyng bilim beruine kóniliniz tola ma?

- 30 jyl ishinde diny bilim beru salasynda ýlken jetistikterge qol jetkize aldyq. Sebebi, qaziri tanda Diny basqarmagha qarasty 9 medrese-kolledj jәne «Núr-Mýbarak» uniyversiyteti qyzmet etude. Din salasynda belgili ústazdar toby qalyptasyp ýlgerdi.

Sonday-aq meshitterde diny sauat kurstary, dayyndyq kurstary, qúran jattau ortalyqtary júmys jasauda.

Sonymen qatar diny bilim alugha elimizde qanday da bir shekteu joq. Zandyq túrghydan da barlyq mýmkindik berilgen. Qazaq jastarynyng shetelde emes, óz elimizde diny bilim alu ýshin barlyq jaghdaylar jasaluda.

- Diny fanatizm degendi qalay týsinesiz?

- Fanatizm men radikalizm, myqty memleketterding ózin toqyratyp, túraqty damuyna keri әser etip, qoghamda alauyzdyq tudyra alatyn qauipti qúbylys. Fanatizmge boy aldyrghan adam, jankeshtilik pen birbetkeylikke salynyp, aqiqattylyghyna qaramastan eshkimning kózqarasyna qúlaq salmay, soqyr senimning jeteginde ketedi. Asylynda, islam dini kez kelgen shekten shyghushylyqqa qarsy.

Biz dindi ústanghanda tilimizdi, tarihymyzdy, mәdeniyetimizdi, salt-dәstýrimizdi de eskeruimiz qajet.

- KSRO kezinde diny faktor men tәuelsizdik kezindegi diny faktordyng aiyrmashylyghy nede dep oilaysyz?

- Kenes ýkimeti kezinde barlyq dinderdi barynsha túmshalau sayasaty jýrzildi. Eng qandy kezender kenes ýkimeti qúrylghan sәtten bastap soghysqa deyingi jyldarda ótti. Kóptegen meshit-medreseler qiratylyp, diny túlghalar qúrban boldy. Dinning týp-tamyrymen jong sayasaty keyingi úrpaq sanasynda dinning tolyq joyylyp ketuine alyp keldi.әriyne, ghasyrlar boyy qangha sinip ketken dinning qúndylyqtaryn tolyq joyyp jiberu – onay is emes. Allagha shýkir, tәuelsizdigimizben qayta qauyshqannan keyin halqymyz úmyta jazdaghan dinimizdin nyshandaryn qayta qalpyna keltire bastady. Endigi bizding maqsatymyz – jas úrpaqty dәstýrli dinimiz negizinde izgi, saliqaly úrpaq etip tәrbiyeleu.

- Qazaqty býkil әlem júrtshylyghy músylman dep tanidy. Dәstýrli qazaq islamy men qazirgi qazaq islamy arasyndaghy úqsastyq, aiyrmashylyq pen ózgeshelik qalay?

- Negizinde qazirgi nemese búrynghy islam dep bólip jaru dúrys emes. Islam dini kez kelgen qoghamda jәne kez kelgen uaqytta ýilesimdi týrde ómir sýretin din. Áriyne zamannan artta qalmay, býgingi zamanauy tehnika jәne tehnologiyany ýirenip, túrmysymyzda qoldanyp, kóshten kesh qalyp ketpeu biz ýshin óte manyzdy.

- Dinning atyn jamylyp últtyq qúndylyqtarymyzgha til tiygizushilerge qatysty kózqarasynyz qanday?

- Qazirgi tanda tek Qazaqstan ýshin ghana emes, әlemdik dengeyde diny radikalizmnyng ýlken mәselege ainalyp otyrghandyghy belgili. Dindi jeleu etken radikaldy toptar kóptegen mamyrajay kýide ómir sýrip jatqan memleketterding týbine jetti. Elimizding shekarasy bekem jabyq bolghanymen, aqparattyq kenistikting shekarasyn búghattau onay sharua emes. Últtyq qúndylyqtarymyzdy biydghat pen shirkke balap, «taza islamdy» ústanu kerek dep jýrgen otandastarymyz da az emes.

QMDB jat iydeologiyalargha shaldyqqan bauyrlarymyzben jýieli týrde júmysyn jýrgize beredi. Ónirlerdegi bilimdi de bilikti mamandarymyz adasqan bauyrlarymyzgha asyl dinimizding dәstýrli ústanymdaryn jetkizip, elding tynyshtyghy men halyqtyng amandyghy ýshin qyzmet etudi toqtatpaydy.

- Ángimenizge rahmet!

Abai.kz