2019 jyly pademiya kezinde matematiyk, Óteyboydaqtanushy, aqyn Shayaqmet Qaly agham telefon shalyp, aman-sәlemnen son: «Álimjan inim, qazir qolynda istep jatqan tirliging bolmasa, mening әkem Qúdaybergen Sәiduaqasúly Baqy by tegining «Men tanyghan shyndyq» atty maqalalar jinaghy bar. Búl kitap kezinde Shynjanda jariyalanghan. Sony kirill jazuyna audaryp dayyndap otyrmyn. Eger sen qúp kórseng elektrondyq núsqasyn saghan jiberip bereyin, kitapqa korrektorlyq jasap bersen», - degen ótinish aitty.

Men Shayaqmet aghanyng ótinishin osylay qabyl alyp edim. Osy kitapty kórip otyryp, bala kezimizde atyn ýlkenderding auzynan emis-emis estip qalatyn Alban elining kórnekti tarihy túlghalary turaly shynayy derekterdi oqydym. Onyng bәrin qazir tizbelep aityp otyrsam, biraz әngimege arqau bolady. Mening aitayyn degenim, avtordyng «Soqyr aqyn Yryskeldi» degen maqalasynyng keyipkeri maghan óte erteden tanys siyaqty sezildi. «Soqyr aqyn» atanyp ketken Yryskeldi babamyz Alban elining Sary ruynan shyqqan, óz zamanynda ólenimen arghy bet pen bergi betke óte tanymal bolghan aqyn. Bala kezimde auylymyzdaghy qariyalar ólenderin jatqa aityp otyratyn. Balalyqtyng әseri bolar, ol kezde oghan onsha mәn bermegen ekenmin. Ókinishke qaray, búl aqynnyng kóp óleni hatqa týspey, kónekóz qariyalarmen birge ketip qaldy.

Myna maqalany oqyghannan keyin aqyn Yryskeldi babamyz ómirding tauqymetin kóp tartqan, taghdyrly aqyn ekenin jәne qalay soqyr aqyn atalghanyn bilgendey boldym. Sol sebepten de búl maqalany әzirlep sizderding nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyn.

Qúrmetpen Álimjan Áshimúly.

                       Soqyr aqyn Yryskeldi

Patshalyq Reseyding zúlym sayasatyna qarsy qozghalghan Albandar kóterilisi haqynda, óz zamanynyng kózi ashyq, kókiregi oyau auyl azamattary: Baghashar, Nýsipbay, Myrzahmet, Núraqyn, Núrdәulet degen kisiler otyrghan, túrghan jerde kóp әngime aityp, kónilderi bosap, kózderi jasqa tolyp ótken ógey kýnderge laghynet aityp, nalyp otyrushy edi. Býgin bayqasam sol dalanyng darqan peyildi dana qarttarynyng kóbisi seksenning sengirinen asyp, mәngilik saparlaryna attanyp ketipti, Tәnirim jandaryn jarylqasyn! Qazir kónening sarqytynday, sol eski kózderden tek jalghyz tomarday bolyp toqsan alty jasqa kelgen, Jaqyp aqyn qariya ghana qaldy.

Býgin mende jetpisting jeldi kezeninde, kýzgi japyraqtay kýreng tartyp, kýiim qashynqyrap otyrmyn. «Qartayghanda bir bala» degen de shyn eken. Jetpis jasta jeti jasar baladay kóshken júrttan asyq izdep otyrmyn. Joq, degenmen izdegenim tәuir bolghan siyaqty. Sol qariyalar aitqan  taghy da biraz óleng esime keldi. Janylmasam 1945-1946 jyldary Núrdәulet qariyamen auyldas bolyp otyrdyq. Ruy qonyrbórik, ólenshi adam edi. Sol Núrdәulet qariya: «Auylymyz Qarqaragha jaqyn bolghan son, kýnde bazargha baryp túrushy edim. Sonda «Sary» degen elden Yryskeldi degen soqyr aqyn kýnde bazarda otyryp óleng aitushy edi», – dep aqynnyng óz әuenine salyp, myna bir ólendi aityp, otyrghan topty auzyna qaratatyn.  Ýshinshi synypty bitirip, qayta oqugha jaghdayym bolmaghan son,  qashan da estigenimdi jazyp alyp, ebin tauyp jattap jýretinmin. Tolyghy bolmasa da tozyghyn jazghym kelip otyr.

«Enbektep bir jasymda tórge jettim,
Bes jasta dombyrany ermek ettim.
On ýshke shyqqan jyly soqyr bolyp,
Atqan tan, shyqqan kýndi kórmey óttim.
Demender aqsha ýshin el maqtady,
Órt bolyp ózegimdi sher qaptady.
Kelgende on ýsh jasqa sheshek shyghyp,
Sorlatyp eki kózdi shel qaptady.
Kóz soqyr, sózden tilim janylmady,
Qúdyret, qúdyretimen ne qylmady.
Jazylyp shyqqan sheshek janym qaldy,
Kózdi ashar shipa maghan tabylmady.
Qúday-au, kózim boldy kóp kórgenin,
Sonda da qarghanbadym, jek kórmedim.
Sauynda sadaqa ber deydi qazaq,
Bәri bir az bergenin, kóp bergenin.
Qúday-au, kózimdi aldyng kórmesin dep,
Artynan elding jýrip ermesin dep.
Qay molda, qay qojannan qaghaz keldi,
Soqyrgha qayyr-zeket bermesin dep.
Qúday-au kózimdi aldyng kórmesin dep,
Bazargha ózdiginen kelmesin dep.
Qúday jerge yryzdyq shashqan eken,
Jaralghan jan-januar, el jesin dep.
Qyzyl tilge qyzyqty óner berdi,
Yryzdyghyn elden terip, ólmesin dep.
Tauyqpyn tary jegen Albanymnan,
Ólmesem alar kóp alghanymnan.
Órbitken óresheden osynsha úrpaq,
Bәidibek ainalayyn aruaghynnan.
Deydi eken qyzyr shalghan Bәidibekti,
Ómirge qay jyl kelip, qay jyl ketti?
Alban, suan, dulattay ýsh balasyn,
Ómirding ýlesine bay ghyp ótti.
Domalaq baq qonypty sheshemizge,
Sheshen qart shejire shertken keshe bizge.
«Mal bólseng de yndymaq bólmender» dep,
Aytypty ósiyetin neshe bizge.
Myna men sol úrpaqtyng bireuimin,
Bir ýiding shanaraqty tireuimin.
Qayyrymdy el, qayyr qylyp gharybyna,
Beredi bireui jýz, bireui myn.
Basymda ýi, bauyrymda qazanym bar,
Kórmegen jaryq sәule azabym bar.
Talqanym tausylghansha taryqpaspyn,
Peyili ken, dala darqan qazaghym bar.
Tughan el ortanda óstim qazday qalqyp,
Jýrsemde qayghy sherding kýiin tartyp.
Yryzdyghymdy Tәnir elden shashqan eken,
Otyrmyn elmen birge alqyp-shalqyp.
Jigitter aida aspanda, kýnde aspanda,
Qaraydy jan-jaghyna er sasqanda.
Ketedi barlyq dýnie úmyt bolyp,
Halqymmen kýnde osylay bas qosqanda», – dep óleng aityp, oghan jalghastyra termeley jóneledi eken.

«Bazarym bar Qarqara,
Danqy ketken halyqara.
Mal әkelgen bazargha,
Búqara, Tәshkent, Arqada.
Alysta bolsa kelipti,
Dәm-túzy jerding tarta ma?
Saudager kópes baylardyn,
Kózderi týsken marqagha.
Arzandatyp alsaq dep,
Sybyrlaydy qalqada.
Sharualar malyn satady,
Shay men jibek-matagha.
Bay elimning ortasy,
Tarqama bazar, tarqama!

***

Adam ata, Hau ana kóp adamdy taratty,
Tuylghan song pendeni ólmek ýshin jaratty.
Bar pendeni taghdyrgha kónbek ýshin jaratty,
Eki kózi asylghyp kórmek ýshin jaratty.
Eki qoldy epti qyp enbek ýshin jaratty.
Altyn menen kýmisti zerger ýshin jaratty.
Búghy menen maraldy mergen ýshin jaratty.
Men sekildi soqyrdy sender ýshin jaratty.
Yryzdyghyng elden bolsyn dep el qolyna qaratty.
Kórmegen song bәrindi, kýndiz-týn maghan abaqty».

***

Qazaqtan soldatqa bala alu búiryghy kelip, el qayterin bilmey ekilenip túrghanda, zamangha baqqan aqyn da ólenine jana mazmún qosyp elding múnin jyrlasa, taghy bir túrghydan eldi oyatarlyqtay óleng aitatyn boldy:

«Patshadan búiryq keldi bala ber dep,
Jaramdy at-onyndy ala kel dep.
El bolyp qarsylasty búl búiryqqa,
Bala emes, maldan salyq alaber dep.
Mal janymnan sadaqy degen el ghoy,
Túrghan joq, eshkim bala alaber dep.
Kýnimiz ne bolady bala ketse,
Ini qalyp aldynghy agha ketse?
Ýrkinnen ýreyi ýshyp, tynshyghan el,
Deushi edi endi tynysh zaman ótse.
Egiltti eniretip kózden jasty,
Halyqty qayta býgin qayghy basty.
Aldymen jerdi alghan aq patsha,
Adamgha endi býgin auzyn ashty.
Jastardyng bәrin qoymay ketse alyp,
Alghan jar, jas bala men kәri qalyp,
Kórineu túrghan ajal qoyady ma,
Onan da joghalsa eken janyn alyp.
Mergender myltyq atsa qús atady,
Qorghasyn tiygen jerin úsatady.
Jigitter jer qarada qamdanyndar,
Umandy qar jaughan song úsatady.
Mergender myltyq atsa qús atady,
Myltyq degen adam men qús apaty.
Kórmesem de kýn artyn búlt torlap,
Jaqyndap kelejatyr qys apaty.
Atandym soqyr aqyn Yryskeldi,
Kónilime aitayyn dep bir is keldi.
Ókinip barmaghyndy tistegende,
Dersinder aitqan sózi dúrys keldi...»,  – dep kýnnen kýnge elge eleuli isharat berip otyrghan.

Birde aqynnyng otty óleni, salpang qúlaqtardyng sandalymen Qarqara oyazy Aqjelkening qúlaghyna shalynyp, eki milisiyany jiberip kensege shaqyrady. Tabanda aqyndy taba qoyghan eki milisiya: «Bizben birge jýresin!» – degen de, Yryskeldining bar aitqany: «Dombyramdy ala keteyin», – dep, ornynan túrady. Qasynda jylap otyrghan on jasar balasyn iyterip jibergen milisiya ony jeteley jónelgende:

«Soqyrdyng kýni de bir, týni de bir,
Soqyrdy eki soldat jetektep jýr.
Ordagha ózi bastap aparmasa,
Qanghyryp qayda qanghyp keted dep jýr.
Qaz úshty orynynan qanqyldaghan,
Kelmesem riza bolghyn halqym maghan.
Kórgendering ýiime sәlem aitqyn,
Joq edi, artymda inim, aldymda agham.
Bolayyn el júrtymnyng sadaghasy,
Bolsa eken artym da aman, aldym da aman!» – dep elge qosh aitqan aqyn, Aqjelkening kensesine keledi. Álgi ekui arqyly oryndyqqa otyrghyzylghanda, dombyrasynyng qúlaghyn búrap, oraghytqan oiyn oimaqtay týiip, tórening súraghaly túrghany osy shyghar degendey aghytyla ólenge basady.

«Taqsyr-au, milisiyanyz jýr degen son,
Quandym kensenizge kir degen son.
Auzymnan aghat ketken sóz bar shyghar,
Patshanyng zan-mizamyn bilmegen son.
Kórmegen kýnning núryn soqyr edim,
Bazarda qayyr tilep otyr edim.
Qateligim bar shyghar keshir et,
Elime altyn túghúr kópir edim.
Basyna bәiterekting salghan úya,
Pushkindey aqyn tughan úly Rossya.
Bas kesse de til kespek joq degen son,
Kórmegen aitar sózden tilin tiya.
Atanyp tentek aqyn tektese de,
Mert bolghan bir qyz ýshin janyn qiya», – degende: «Búl soqyr tegi ne aityp ketti. Úly Pushkindi qalay auzyna alyp qaldy?!», – dep otyrghan Aqjelke: «Toqtat sózdi», – dep, sózin audarshy degendey tilmashine isharat etti. Oigha jýirik, tilge sheshen tilmash, ólenning negizgi týiinderin jattyq tilmen tәptishtep túryp týsindirdi.

Ishi sәl jibip qalghan Aqjelke til qatyp:

– Sen shynymen kórmeysing be? – dedi.

– Esh nәrseni kórmeymin taqsyr, – dedi aqyn.

– Nege soqyr boldyn?

– On ýsh jasymda sheshek shyghyp ólmey qaldym. Sodan bastap kózim osylay boldy, – deydi aqyn.

– Qalay jan baghasyn?

– Elim jәrdem etedi.

– Qatyn, balang bar ma?

– IYә, bir qatyn, ýsh balam bar.

– Neshe jasqa keldin?

– 38 jasqa keldim.

Tyqyldaghan tilmashta әr sózdi bir-birlep audaryp túrdy. Aqyndy qorqytu ýshin be, әlde synau ýshin be, tapanshasynyng (nagan) oghyn alyp, tilmash arqyly aqynnyng qolyna ústatty. Aqyn qos alaqany men biraz uaqyt sipap kórip:

«Myltyqtyng úzyny emes qysqasy ma,
Gruzinning múny soqqan ústsy ma?
Tyrs etip tesiginen bir oq shyqsa,
Kim kepil soqyr bastyng úshpasyna?! – degende:

– Toqtat, – dedi, Aqjelke.

Maghanasyn tilmash arqyly týsingen Aqjelke, súratpay jauap berdi jәne úly Pushkindi auzyna aldy, Batyr serke, aqyn erke degen bar, kózi bolmasa da kónili sergek, kókiregi oyau, súnghyla adam eken dep týsindi bilem: «Endi ornyna bar. Tynysh otyrasyn. Jaman sóz aitpaysyn, bilding be?» – dedi. Aytary aqtarylyp bolmaghan aqyn, janynyng tiri qalaryna kózi jetken son:

«Taqsyr-au, rasynda tiri qaytam ba,
Soldat pen ertip kelgen bir qaytam ba?
Tóre dep qayyrymdy estushi edim,
Kelgen song kensenizden qúry qaytam ba?»  – depti.

Ólenning mazmúnyn týsingen Aqjelke, «Qadalghan jerinen qan alatyn, mynau bir pәle boldy ghoy» dep ishtey oilap, myrs etip kýlip jiberdi de, jaraysyng degendey basbarmaghyn kórsetip, suyrmasynan 15 som alyp qolyna berip, milisiya arqyly qaytadan óz ornyna aparyp qoyypty.

Aldynghy aitqandarym azdyq etse, estigen el esin jiyar degen oimen aqyn sol kýnnen bastap oiyn óristete búrynghy taqyrybyna jan jaqtyly jan bitirip, órshelene ólenin aityp otyra beredi. Sol jylghy elding ýrkininde Qytaygha auyp kelgen eken. Keyin «baytal túrmaq bas qayghy boldy» degendey, zarjaq aqynnyng qayda ketkenin bile almadym dep, qariya sózin bitiretin.

Qúdaybergen Sәiduaqasúly Baqy by tegi.

Búl maqalany avtordyng «Men tanyghan shyndyq» atty kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz