(Ál‑Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetting «Qazaq filosofiyasy» Ghylym jәne Bilim Ortalyghy (internet qauymdastyghy) aldynda oqylghan leksiya tezisteri)

1‑leksiya 

Qúrmetti әriptester!

Býgin sizderding nazarlarynyzgha «Din jәne dogma: filosofiyalyq taldau» atty leksiyany úsynyp otyrmyz. Leksiyany bastar aldynda birneshe mәseleler boyynsha týsiniktemeler bere ketudi jón kórdim. Ol – taqyryptyng mәnin ashugha kómektesetin bolady:

Birinshiden, Biz ne sebepten leksiya taqyrybyn «Din jәne dogma: filosofiyalyq taldau» dep atadyq?

Onyng sebebi mynada: Áueligi qoyylghan taqyryp «Din jәne qúldyq sana» dep ataldy. Sonynan  professor Gýljihan Júmabayqyzy Núryshevamen aqyldasa otyryp,  әuelgi «qúldyq sana» degennen bas tarttyq. Óitkeni, qoghamda qanshama adamdar ózderin «dinge qatysym bar» dep pozisiyalaydy. Sonymen bir mezette olar ózderin «qúldyq sanadaghy adammyn» dep sanamaydy. Olar belgili bir diny sharalardy oryndaydy, onyng erejelerin moyyndaydy. Alayda, ol tek qana óz týsinigi men mýmkindigindegi jәne jeke basyna ghana qatysty «din shenberinde» jýzege asyrylady. Qalghan uaqytta ol qoghamnyng tolyqqandy subektisi bolyp qala beredi: enbek etedi, úrpaq tәrbiyeleydi, mәdeny ómirge aralasady, ghylymmen jәne sportpen ainalysady...

Ol adamnyng kózqarasynda Qúday – Jaratushy obrazynda beynelenedi. Búl, shyn mәnisinde, Qúdaygha degen «filosofiyalyq  kózqarasqa» meylinshe jaqyn. Yaghni, ol adam ýshin Qúday – substansiyalyq sipatqa ie Qúdyret. Ol ‑ bәrin qozghaushy Úly kýsh. Sonymen birge, Ol ‑ «bәrin retteushi»  demiurg.  Múnday týsiniktegi adam «Úly kýsh» retinde Qúdaydy moyyndaydy, al «retteushi Qúday» retindegi týsinik – ony Oghan baghynyshty etedi. Sóitip, ol diny adamgha ainalady. Biraq, biz búl adamdy «qúldyq sana» adamy dep kesip aita almaymyz. Osyny eskere kele, «qúldyq sanany» domgagha auystyrdyq. Biraq, búl ‑ býgingi leksiyada «qúldyq sana» turaly mәsele  aitylmay qalady degen sóz emes.

Ekinshiden, býgingi auditoriya «filosofiyalyq auditoriya» bolyp otyrghandyqtan, leksiyada «Din degenimiz ne?», «Dogma degenimiz ne?» degen súraqtardy ejiktep týsindirudi artyq sanadym. Ol ‑ bәrimizge belgili, sabaqtarda jii kóterip jýrgen mәseleler. Alayda, soghan qaramastan, men auditoriyany birneshe bólikten qarastyryr edim:

Birinshi top ‑ mәseleni filosofiyalyq túrghydan qarastyrushylar. Olar, dinge filosofiyalyq rasionalistik túrghydan bagha berip, soghan say payymdaushy tarap. Búl top dindi meylinshe jalpylamalyq túrghydan qarastyrady, syny oy talqysyna salady, jalpy din ataulynyng ortaq belgilerin anyqtay otyryp, onyng tabighatyn ashady.

Ekinshi top – dinge qatysty rasionaldy‑emosiyalyq pozisiya ústanatyndar. Olar filosofiyalyq túrghyda oilay otyryp, ózderi bir dindi moyyndaushylar. Yaghni, sezimdik‑emosiyalyq dengeyde din yqpalyna jyghylghandar. Olardyng pozisiyasy negizinen dualistik túrghyda órbiydi:, key jaghdayda filosofiyalyq ústanymda bolady, keyde ‑ din domasyn  qorghaushy, dogmagha qalayda filosofiyalyq, sayasi, әleumettik sipat berip, ony ghylymy negizdeuge әreket etedi. Olar dindi ‑ ghylymmen, ghylymdy ‑ din etikasymen úshtastyrady.

Ýshinshi top ‑ dindi teristeushiler. Olar әuelgi kezdegi skeptikter bolady, biraq, evolusiyalana kele «ateizmning belsendi jauyngerlerine» ainalghandar. Olardyng ústanymy – bar nәrseni tek ghylymy negizdeme arqyly týiindeu. Moraldik túrghyda – jalpyadamzattyq etikalyq normalardy moyyndaushylar. Mine, osy erekshelikterdi eskere kele, biz taqyrypty osyghan say qozghaghymyz keledi.

Filosofiyalyq dýniyetanym men diny dýniyetanymnyng aiyrmashylyghy nede?

Aldymen, «filosofiyalyq taldau» degenning mәnine kóz jýgirteyik. Búl jerde «Filosofiyalyq dýniyetanym» men «diny dýniyetanymnyn» prinsipialdy aiyrmashylyghy nede?» degen súraqqa jauap izdeuge tura keledi. Ony naqty týsindiru ýshin, Qúday jәne Din araqatynasyna nazar audaramyz:

Birinshiden, Din ‑ «Qúday men Din» arasyn ajyratpaydy. Ol dýniyetanymda «Din – Qúday sanasynyng atributi» retinde  qabyldanatyndyqtan  ‑  adamdardyng sanasyna «Dinge qarsy bolu – Qúdaygha qarsy bolu» degen dogmalyq ereje sindiriledi. Sonda ghana, osyghan say Din ‑ «substansiyalyq sana» mәrtebesine ie bolyp, «Qúday sanasy» retinde búljymaytyn aqiqat retinde kórinis tabady..  Sondyqtan, Din qaghidalary men Qúdaydan týsken diny kitaptardyng mazmúny  eshqashan ózgermeydi dep sendiriledi. Yaghni, ony qazirgi tilmen «diny konservatizm» dep atasaq bolady.  Mine, osydan kelip, búdan: «Qúday – bireu. Endeshe oghan tәn Din de bireu» degen qaghida tuyndaydy. Búl qazirgi әlemdik monoteistik dinderding bәrine derlik tәn ústanym.

Ekinshiden, búl ústanym astarynda adamzatty shiyelenis pen qayshylyqqa  alyp keletin maghyna bar. Sebebi, barlyq әlemdik dinder tek óz «aqiqatyn» dúrys sanaydy da, odan ózge aqiqatty moyyndamaydy. Al, әlemde kóptegen dinder bar ekeni belgili. Mine, sol sebepten, әrbir din «Bir Jaratushy Qúday» aldyndaghy ózining «bastapqylyghyn, aqiqattyghyn, turashyldyghyn» dәleldeuge úmtylady. Dinder arasynda tartys osydan bastalady. Sóitip, әr din «Qúdaydy menshikteumen» ainalysqanda, oghan esh qatysy joq qarapayym adamdar arasynda diny túrghyda bir‑birin týsinbeu, qaralau, jazalau siyaqty shiyelenisti qatynastar oryn alady.  Ol diny tózimsizdikke, diny qaqtyghystargha jәne t.s.s. adamzat tútastyghyna qauip tóndirushi soghystargha alyp kele alatynday qúbylysqa ainalady. Múnda «kәpir –kәpir emes» jәne ózge de auyr sózder aitylady. Din dogmasy osy qayshylyqtan naqty kórinis tabady!

Filosofiyalyq dýniyetanymdaghy substansiyalyq mәseleler turaly

Filosofiya ilim retinde «Álem jaratylysy» mәselesin kóteredi. Biraq, ony adamzat sanasy dәleldey almaytynyn bilgendikten, filosofiya ony «Alghashqy qozghaushy kýsh», «Substansiya», Alghashqy materiya», «Alghashqy iydeya», «Atom», «Eydos» jәne t.t. ataularmen atap, filosofiyalyq túrghyda osyny dәleldey bastaydy.  Búl ‑ filosofiyalyq konstruksiyalar.  Basqasha aitsaq, búl ‑ Kosmostyn, yaghni, Jaratylystyng tabighatyn týsinuding ghylymy tetigi, ne, qúraly dese bolady.  IYә, múnda da materiyalyq men iydeyalyq bastaular aitylady. Soghan say, adamgha tәn aqyl  men sana «aprioriylik sipatta» boluy mýmkindigi joqqa shygharylmaydy.  Alayda, múndaghy «apriorly sana» Ál‑Farabiyding payymdauy boyynsha «potensialdy intellekt» dep atalady. Yaghni, adamgha qasiyet retinde әuelden «sana qalyptasu mýmkindigi» beriledi. Sodan keyingi satylarda ghana bәri de «sana evolusiyasynyng jemisi» dep tújyrymdalady. Búl evolusiya Gegeli filosofiyasynda «adamzattyng balalyq shaghy» de p atalady da, osy kezennen bastalghan «sana evolusiyasy» Gegelding aituynsha Gegeliding ózi qúrghan «filosofiyalyq konstruksiyasymen» ayaqtalady. (Áriyne, Gegeli osylay dep ózi de «filosofiyalyq tyghyryqqa» tirelgenin aitu kerek. Ol basqa әngime).

Evolusiya barysynda Sana kóptegen dýniyetanymdyq týrge enedi. Onyng negizgi formalary: mifologiya, din, filosofiya. Odan ózge, filosofiyanyng ózi ishinen órbiytin  «morali men etika», «estetika», «óner», «ghylym», «fantaziya», «gipoteza» jәne t.b. ilimder bar.  Yaghni, filosofiyada, mif te, din de, tipten filosofiya men ghylymnyng ózi de «Qúday sanasy» emes, Búlar Adamzat sanasynyng damuynan, yaghni, sana evolusiyasynan payda bolghan dýniyetanym formalary bolyp shyghady.

Mine, Din men Filosofiya arasyndaghy prinsipaldy aiyrmashylyq osylay ‑ dýniyetanymdyq dengeyden bastalatynyn kóremiz. Sol sebepten, Filosofiya men Dinning dýniyetanym men ústanymdarynyng basy eshqashan birikpeydi.

Ál‑Faraby ne sebepten Baghdattan quyldy?

Filosofiya tarihynda óz babamyz Ál‑Farabiyden mysal keltiruge bolady. Mysaly, onyng ómirbayandyq derekterinde onyng alpystan asqan shaghynda Baghdatty tastap shyqqany, odan song әr jerlerde túraqtaghany aitylady ‑ býginde ol anyz bolyp barady. Múnyng sebebi nede?

Búghan filosofiyalyq logika boyynsha mynaday jauap beruge bolady dep sanaymyz: Ál‑Faraby dýniyeni tanyp bilu formalaryn qarastyrghan ózining «Tanym teoriyasynda»  uniyversaldy tanym qúraly retinde rasionaldy oidy, yaghni, filosofiyany algha shygharady. Al, ónerdi, dindi odan keyingi oryngha qoyady da, óner arqyly, din arqyly tolyq aqiqatqa jetu mýmkin emes degen qorytyndy jasaydy. Sebebi, óner de, din de emosionaldyq kónil‑kýige baylauly tanym formalary. Endeshe, onda obektivtilikke subektivti pikir, adamnyng kónil‑kýii aralasady.  Sol sebepti ol tanym týrleri  aqiqatqa aparmaydy.

Reti kelgen song aita keteyik, dәl osy filosofiyalyq ústanym Ál Farabiyding egde jasqa kelgende ómirin ózgertip jiberdi. Onyng «Din –aqiqatqa qol jetkizbeydi» degen sózin Halifattyng resmy iydeologiyalyq platformasy bolghan Islam ókilderi «ózderine qarsy jasalghan shabuyl» dep qabyldady. Sebebi, imperiyalyq Halifat bir ortalyqqa baghynatyn, qatang diny iydeologiya arqyly ghana ómir sýre alatyn memlekettik qúrylym boldy. Sondyqtan, «Dinning – adamdargha Qúdaydan berilgen apriory aqiqat» ekenine kýmәn keltirushiler – dinge qarsy adamdar dep baghalandy. Sol sebepten, ózining jeke ómirine Halifat biyligi tarapynan qauip tóne bastaghanyn sezgen Ál Faraby kýsh‑quat qayta bastaghan jasynda ózining jyly orny men ghylymy ortasyn tastap, sendeliske tap bolady. Aqyr sonynda Damaskining tegi týrkilik әmirinen pana tabady... Mýmkin, osy sergeldeng bolmaghanda Faraby babamyz jetpisten úzaq ómir sýrer me edi, kim bilsin...

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz