Senbi, 23 Qarasha 2024
Abay múrasy 1372 11 pikir 11 Nauryz, 2024 saghat 14:58

Úly Abaydyng janasha jinaghy qalyng júrtqa jol tartty!

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Sýiinshi, halayyq! Abay atamyzdyng ekitomdyq tolyq jinaghy jaryq kórdi. Semey shaharyndaghy «Jәrdem» baspasynan. Búl jinaq búryn-songhy jinaqtardan ózgerek. Ony jana ýlgide dayyndaghan – kәsiby abaytanushy, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty Asan Omarov. 

– Asan agha, tughan jerge qosh keldiniz! Birden-aq iske kósheyik, tәuelsizdik kezinde jaryq kórgen Abay jinaqtary búrynghy sovet dәuirindegi jinaqtar kóshirmesi. Ózgerister «kosmetikalyq» qana. Siz óziniz dayyndaghan ekitomdyqty «jana ýlgidegi jinaq» dep qadap aitypsyz. Onyng janalyqtary jayly bayandap berseniz.

– Zaman da, qogham da tónkerilip týsti, Abay jinaghy ghana bәz-bayaghy qalpynda. Múny qalypty jaghday deuge auyz barmaydy. Sondyqtan kenestik dәuirding múzday siresken tar shablonyn búzyp-jaryp, qaytken kýnde jinaqty osy zamangha say shygharudy qaladym.  Myna eki tomdyq sol maqsatymnyng oryndaluy – abaytanugha qosqan ózindik ýlesim. Ony úly Abaydyng 175 jyldyq mereytoyyna arnap, 2019 jyly dayarlaghan edim. Bes jyl syrghyp óte shyqty, zeynetkermin, qolym qysqa, demeushim joq degendey, jana jinaq ýstel tartpasynda jatyp qaldy. Sәti týsip, onyng jaryq kóruine qarjylay kómek kórsetken qala әkimi Núrbol Núrsaghatov myrzagha alghysym sheksiz. Sonday-aq, әkimning ishki sayasat boyynsha orynbasary Núrjan Esenjolov inime bek razymyn. Ol jinaqty jeter jerine jetkizdi. Meyirimdi Alla taghala abayshyl azamattargha myqty densaulyq, baqyt, is- әreketine bereke, sәttilik nәsip etsin!

– Bәrekeldi, sonymen, qos tomdyqtyng qalyng júrtshylyqty eleng etkizer janalyqtary qaysy, Asan agha?

– Birinshi tomgha Abaydyng tól ólenderi, ekinshi tomgha qara sózder, audarmalar, poemalar endi. Birinshi tomnyng basty ýsh ereksheligi:  aqynnyng ólenderi alghash ret hronologiyalyq týrde jýielendi, jana ólenderi qosyldy (tól ólenderining sany 195-ke jetti) jәne әr tuyndynyng shyghu tarihynan bólek, mazmúnyna tiyanaqty týsinik berildi. Al, ekinshi tomnyng basty janalyghy nede deseniz, qara sózder alghash ret negizgi núsqadaghy (Mýrseyit kóshirmelerindegi) rettik sanymen berildi. Mәselen, búryn «38-shi qara sóz» delinip kelgen eng kólemdi enbekke «Tasdiyq» degen tól atauy qaytaryldy. Alghash ret әrbir qara sózge týsinik berildi.

– Abay múrasyn terendep zertteuge keshegi kenestik qyzyl iydeologiya tosqauyl qoydy, kemshin, olqylar sonyng kesapaty. Búl әmbege ayan. Janarghan jinaqta olqynyng ornyn qaytip toltyrdynyz? Árbirine toqtalyp ótseniz... 

– Jaqsy, Talshyn shyraghym. Jinaqtyng birinshi tomynda alghash ret Abaydyng aqyndyq evolusiyasy jeti satyly dep dәiekteldi. Sәikesinshe barsha Abay ólenderi jeti kezenge jikteldi. Osynau tyng metodologiyalyq tәsil –  «jazylghan jyly belgisiz» jәne «adasyp» jýrgen ólenderdi óz ornyna qongha  mýmkindik berdi. Búdan bólek, «Týsinikter» bólimi tolyqtay janardy. Qaytalap aitayyn, alghash ret  әrbir óleng mazmúnyna týsinik berildi (búrynghy jinaqtar tek ólenning shyghu tarihymen shekteletin).

– Aytary joq, birinshi tomda ózgerister mol eken. Endi jinaqtyng ekinshi tomyndaghy janalyqtar jayly habardar etseniz.

– Ekinshi tomgha Abaydyng qara sózder múrasy («Tasdiyq» jәne «Ghaqliya» atty kitaptary), audarmalary, poemalary, sonday-aq, tarihy enbekteri endi. Alghash ret qara sózder rettiligi Abaydyng kózi tirisindegi qalpyna keltirildi. «Týsinikter» bólimi jana formatta jazyldy. Árbir qara sózding iydeyalyq mәn-maghynasy ashyqtaldy.  Búdan bólek, Abay audarmalary qashan, qanday jaghdayda jasalghany naqtylandy. Mysaly, Krylov mysaldaryn 1898 jyly emes, 1894 jyly audarghany dәleldenip, jansaqtyq týzetildi. Abay poemalary jazylu datalary da alghash ret dәldi anyqtaldy. Sonday-aq, alghash ret Abay týzgen Orta jýz rularynyng tór shejiresi jinaqqa endi, Abay aforizmderi janadan tabylghan ýsh naqylmen tolyqty. Osy aitylghandar eki tomdyq jana ýlgidegi jinaq deuime jetkilikti siyaqty.

– Keremet, «alghash ret» degen tirkesti kóp aittynyz. Negizi, búlar bildey bir instituttyng iyghyna jýk bolar ghylymy júmystar ghoy. Qaytip jalghyz ensergensiz, Asan agha? Árbir tyng janalyqty ainalymgha engizgende qanday derek kózderin sýienish ettiniz?

– Búl endi úzaq әngime. Áuelgi derek kózi retinde aqynnyng tól ólenderin múqiyat qarastyrdym. «Jasymda ghylym bar dep eskermedim», «Kónilim qaytty dostan da, dúshpannan da», «Segiz ayaq» siyaqty kóp ólenderinde  avtobiografiyalyq derekter menmúndalap túr. Abay mashyghy – taqyryptar aspannan emes, kóbine ózi kórgen-bilgen ómir kórinisterin óleng etken. Kelesi sýiengenim – aqyn poeziyasyn sol kezding basty oqighalary (1878 jylghy isti bolu, 1884 jylghy Kýntu bolys saylanatyn saylau, 1885 jylghy «Bazaraly-Tәkejan dauy» jәne Qaramola siyazy jәne t.b.) ayasynda qarastyru tәsili boldy. Osy tәsil datada ketken talay jansaqtyqty su betine alyp shyqty. Tamasha derek kózi – Túraghúldyng belgili esteligi boldy. Ondaghy keltirilgen datalar men 1909 jylghy túnghysh jinaqta Kәkitay qoyghan datalar sәikes emes. Jiti teksergende dәldisi Túraghúldiki ekeni qapysyz anyqtalyp otyrdy. Áriyne, әrbir ózgeristi engizgende kóp faktorlar (tuyndy iydeyasy, aqyngha әser etken oqighalar, qoljazbalar, estelikter, arhivtik derekterdi sýzgiden ótkizu t.b.) eskerilip otyrdy. «Abaygha abay bolu kerek!» dep ózime shart qoyghan adammyn.

– Abay danalyghy syrt kózge býrkeuli – tuyndynyng ishki syry men mәni basty nazarda bolu kerek siyaqty. «Bilmegen soqyr, qayghysyz otyr, Tamaghy toysa jatugha» deytin Abay Qúday baryn bildirmekti, jan mәngiligin tanytpaqty maqsat tútqan danyshpan. Biraq eshbir adam balasy danalyq shynyna bir-aq qarghyp shygha almaydy. Abaydyng kemeldik joly qaysy?

– Maqúl, Talshyn. Abay – shyn hakim, әriyne, әlemdik ruhany ústaz, oy alyby dengeyine jetuining saty-satylary bar.  Dәuletti ortada ómirge kelgen ol jastyq shaghynda ómirding barlyq qyzyqtaryn qyzyqtady. Onan song ghylym-bilimge jol tauyp, sana tónkerisin keshti. Últ taghdyryna jan-jýregi ezilip, arasha týsti. Aghartushylyq poeziyasy arqyly halqynyng ruhyn bayytyp, sana-sezimin ósiruge janyn sala kiristi. Jýrek kózi ashylghan tústan (90-jyldardyng ortasy) Abay tereng oigha batyp, adam ómirining týpki maqsatyn ashpaq boldy. Kemeldikting songhy satysy – hakim dengeyi. Búl kezengi tuyndylary ayan sekildi ghayyptan alynghany, ruhany әlemnen týskeni kәmil. Jan men men tәnning talasy arqyly hәkim Abay kýlli adamzatqa ortaq qúdaytanu, jantanu, kemel adam, ýsh sýy siyaqty ólmes ilimderdi býtindedi. Nelikten әlemning qyryqtan astam elderi Abaygha bust, eskertkishter qoyyp, esimin kóshelerine berdi? Óitkeni, úlaghat, ósiyetteri mәngilik, olardyng baghasy, qúndylyghy tek arta týsude.

– Jana ýlgidegi Abay jinaghy kópshilikke ne ýshin qajet?  

– Asa manyzdy saual. Qazirgi qazaq qoghamyn sýrensizdik jaylap aldy. Kóshedegi adamdargha qarasanyz, jýzderinde quanysh, kózderinde úshqyn joq. Nege solay? Sebebi, aldasam, arbalasam, tek payda tapsam degen teris sana qalyptasty. Adal enbek alypsatarlyqpen almasty.  Meyirim, mahabbat azayyp, jekkórushilik, qatigezdik, kórseqyzarlyq kýsh alghan qúnarly topyraq búl. Osy aitylghan ruhany ahual qaytsek onalmaq?  Onyng bir ýlken amaly – halyq pen Abay arasyn jaqyndatu degen oidamyn. Keshegi kenestik dәuirde Abaydy nasihattau iydeologiyalyq dengeyge kóterildi. Nege? Sebebi, danyshpan hәkimning kýlli shygharmashylyghyn adamgershilik tәrbie – shyn adam bolu iydeyasy, óz sózimen aitqanda, «Nadannyng kózin qoyyp, kónilin ashpaq» maqsúty kóktey ótedi. Ruh serpilisi enbekpen keledi. Eng bolmaghanda, Abay múrasy tәrbie tetigine ainalghan keshegi tarihy tәjiriybeni eske alayyq. Ony jana zamangha layyqtap, pәrmendi týrde qoldanu kerek. Mine, jana ýlgidegi Abay jinaghy ne ýshin qajet? degenge berer qysqa jauabym osy.

– Kelisemin, qúptaymyn, agha. Ásirese, dýniyege Abaydyng kózimen qaraudy ýirenu – atyn iyelenip otyrghan bizderge, Abay oblysy túrghyndaryna paryz bolsa kerek. Jana jinaq osyghan septeseri sózsiz. Desek te, әrbir janasha payymnan sekem alyp, ol ol ma, ony Múhtar Áuezovke qarsy shabuyl dep sanaytyn adamdar barshylyq siyaqty.

– IYә, opponentterim kóp-aq. Sebebin jana nәrsege jol arshyp kórseniz biletin bolasyz. Stereotiyp, shablon, konservatorlyq kózqaras, әsirese, ghylymda kýshti. Biraq qarsylastar qarasy kóp eken dep, qol qusyryp otyra almadym. Abaytanu ilimi úly kóshting sonyna әreng ilesip, shang qauyp qalghany jaqsy ma, joq, әlde avangardtyq missiya atqarghany jaqsy ma? Abaydyng ruhany múrasy ýlken-kishini eliktirip, jeliktirip jatqan zattyq qúndylyqtardyng aldyn orap otyruy kerek edi.  Áli de kesh emes. Abay jinaghyn sony ýlgide týletu sol ýshin kerek! Bas abaytanushy Múhtar Áuezov alghashqy tolyq jinaqty qylyshynan qan tamghan stalindik dәuirde dayarlady. Ol boyynsha Abay júmbaghyn ashugha jol jabyq. Eng jamany, abaysýier qalyng oqyrmandy joghaltpaqpyz. Osy sebepten eshkimge ókpe, renishim joq, biraq Abay jinaghy ózgermesin deytin topqa qarsymyn. Olarmen kýrese bermekpin.

– IYә, oiyn-sauyq pen jelikten sharshaghan kópshilik Abayyn izdey bastaytyn kezeng de tayau siyaqty. Eki tomdyqqa qaytyp oralayyq. Keshegi kenestik kezende aqyn Abay – qazaq jazba әdebiyetin negizdegen klassik dep dәripteldi. Endi hakim Abay – kýlli adamzatqa ortaq oy alyby dep dәleldeuge múqtajbyz. Jana basylymda osy mәseleni sheshe aldynyz ba?

– Taghy aitayyn, Talshyn, qatigez zaman kesirinen Abaydy әdebiyet klassiygi deuden asa almadyq. Endi kemengerding Qúdaytanu, adamtanu, ýsh sýy ilimderi, tolyq adam iydealy zerttelip-zerdelenip, últtyq tәrbie ózegine ainalsa iygi. Jinaqtyng «Týsinikter» bóliminde osy maqsat kózdeldi. Abaydyng óleni, meyli, qara sózi bolsyn, mazmúny, iydeyasy jaghynan týsindirilmegeni joq.  Alash arysy H.Dosmúhamedúly: «Biz mәdeniyetti júrt bolsaq, Abaydyng jýz bet ólenine myng bet joru (kommentariy) jazylghan bolar edi» degen eken. Hәl-qadirim jetkenshe, osy aitylghan jorudy jazyp-aq baqtym. Bir tәuiri, endi datasy belgisiz deytin óleng qalghan joq. Jogharyda aittym, Abay poeziyasyn jeti satyly qylyp qarastyru – «jazylghan jyly belgisiz» delinetin jәne «adasyp» jýrgen ólenderding dәldi ornyn tauyp alyp, ketigine qalaugha mýmkindik berdi. Sóitip, kezinde Múhtar Áuezov pen shәkirti Qayym Múhamedhanov «1909 jyl baspasyna kirgen ólenderding jazylghan jyldary naqtyly zerttelui kerek» dep eskertip ketken olqynyng orny toldy.  Tekstologiya mәselesi de әrkez nazarda ústaldy. Qate basylghan, jansaq ketken talay sózderge ghylymy dәleldi týzetuler jasaldy.

– Aytpaqshy, songhy 1995 jәne 2020 jylghy Tolyq jinaqtarda Abaydyng tól ólenderi men audarmalary birge berilip keledi. Siz búl ýlgiden bas tartqan ekensiz. Yaghny Abay ólenderi bólek jariyalanghan. Nege? 

– Men Múhtar Omarhanúly Áuezov dәstýrine qaytyp oraldym. 1933 jyly Qyzylorda qalasynda jaryq kórgen, Múhang basshylyq jasaghan túnghysh Tolyq jinaqta tól ólender audarmalardan bólek basylghan-dy. Jalpy búl әlemdik qaghida, avtor tól ólenderin әrkimge eliktep jazghan eken degen jansaq pikir tumauy ýshin osylay jasalady.

– Abay jinaghy jayly aitqan qúndy maghlúmattarynyzgha zor alghys. Aldymyzdaghy eki tomdyq avangardtyq basylym, búryn-sondy bolmaghan ýlgili jinaq ekenine kóz jetkizdik, bilem. Ony qalyng júrtshylyq jyly qabyldary, últymyzdyng sanasy serpiluine ózindik septigi tiyeri sózsiz. Songhy súraq, qos tomdyqty qaydan alugha bolady? Satylymgha týse me?

– Sóz basynda aittym, kitap iyesi – qala әkimshiligi. Jiyny 300 dana jaryq kórdi. Onyng biraz bóligi Shәkәrim danghyly boyyndaghy «Shәkәrim» atty kitap dýkenine satylymgha qoyylugha tiyis. Eger kópshilik tarapynan  súranys bolyp jatsa, qaytalap basyp shygharugha tapsyrys beru qiyngha soqpas degen oidamyn.

– Súhbatynyzgha kóp rahmet. Ár salanyng óz joqtaushysy bolady. Sizding basynyzgha esendik-amandyq, shygharmashylyghynyzgha aldaghy uaqytta da tabystar nәsip etsin!

Súhbattasqan Talshyn Qaliasqar,

«Ertis óniri» gazetining tilshisi.

Semey qalasy

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377