1961 jyly Ádebiyet salasy boyynsha Nobel syilyghy Ivo Andrichting «Drina kópiri» romanyna berildi. Búl shygharmany erudit Talasbek Ásemqúlov aghamyz audarghan eken. Tayauda «Steppe & World» baspasynan jaryq kórdi. Siz romannan Balqan týbegining 400 jyldyq sayasiy-әleumettik tarihy men ruhany keskinin jýzdegen keyipkerlerding ómiri arqyly bilesiz.

ÝIQAMAQTA JAZYLGhAN ShYGhARMA

Ivo Andrich (1982-1975) serbting úly jazushysy. Ivonyng balalyq shaghy Vyshegradta ótken. Ol Yugoslaviyanyng bostandyghy ýshin kýresken sayasy qayratker, kóptegen elde Yugoslaviya elshiliginde qyzmet etken diplomat. Filosofiya ghylymy boyynsha doktorlyq qorghaghan. Birinshi dýniyejýzilik soghystan búryn Avstriya-Vengriya okkupasiyasyna qarsy «Mlada Bosna» revolusiyalyq jastar qozghalysyn qúryp, belsendi mýshesi bolghany ýshin «últshyl» atanyp, týrmege týsken. Dәl osy qozghalys Birinshi dýniyejýzilik soghystyng tútanuyna aitarlyqtay yqpal etti deytin kózqaras bar. Vyshegradtyq órenderding qozghalysy jayynda romanda óte jaqsy suretteledi. «Biz jasaghan bolmashy dýniyening ózi qúldyqta jasalghan úly dýniyeden biyik bolady», – deydi bir keyipker.

Ol Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde Yugoslaviyanyng Germaniyadaghy Tótenshe jәne ókiletti elshisi boldy. 1941 jyly ony nemister tútqyndap, keyin eline qaytarady. Ol Belgradta soghys ayaqtalghansha ýiqamaqta baqylauda boldy. «Drina kópiri» men basqa da shygharmalaryn osy kezde, ýidegi qapasta jazdy. «Drina kópiri» soghystan keyin Europanyng әdeby ortasyn dýr silkindirgen shygharmanyng biri. Qamaqta otyryp jazghan bostandyq turaly hamsa-roman osyghan deyin kóptegen tilge audarylyp, әlem әdebiyetine Balqan týbegi turaly shejireni jerine jetkize jyrlaghan biregey tuyndy retinde endi.

ENG BASTY KEYIPKER – KÓPIR

Romandaghy eng basty, negizgi keyipker – kópirding ózi. Ol qart qariya sekildi, bәrin kózimen kórgen, ghasyrlar boyy Vyshegradtyng ghana emes, tútas Balqan týbegindegi sayasiy-әleumettik mәselelerdi bastan keshken, bәrin ózining shombal aq tastaryna jazghan. Oghan aduyndy bekter, qanisher baskeserler, jazalaushy otryadtar, bosqyndar men miskinder, saudagerler men úrylar da ózining tarihyn jazady, syryn shertedi, múnyn aqtarady. Imperiyalardyng sayasy úrandary ilinip, tәrtip pen zang jayyndaghy qauesetter aldymen kópirge estiledi. Oghan qarapayym adamdar tauqymetti taghdyry turaly shaghynyp, jas ghashyqtar mahabbat lirikasyn oqidy, pirәdarlar men moldalar dúghalaryn kýbirlep, bostandyqty qalaghan jastar sayasy ambisiyalaryn qashaydy. Bir qarasanyz, Drina mahabbat kópiri sekildi elesteydi. Búl turaly jazushynyng keremet oiy bar. Ol shygharmada bylay deydi:

«Ghashyqtyq dertin tartqan әielder men kópirding arasynda ejelden baylanys bolghan, búl ózi ereksheligi bar baylanys bolatyn. Erkekter ótip bara jatqan qyzgha qyryndap, sóz aitady nemese osy jerge kelip, ózining ghashyqtyq syry men qayghysyn bólisedi. Qansha erkek kindikti osy jerde bayau әndetip, qorqordyng týtinine oranyp nemese jalghyz ózi ýnsiz aqqan ózenge telmirip, barlyq pendening súlulyqqa tóleytin jan salyghyn ótep úzaq uaqytyn ótkizedi».

Drina kópiri, shyndyghynda, Shyghys pen Batystyng qaqpasy sekildi. Onyng taghdyry bir imperiyadan ekinshi imperiyanyng qolyna ótip jatady. Sayasy búlghaqtar Vyshegradqa eng aldymen osy kópir arqyly jetedi. Birneshe ghasyr boyy kópirdi kirpik qaqpay kýzetken osmandyqtar bir kýnde ketip, ornyna Avstriya-Vengriya sarbazdary sap týzeydi. Ekeui de shekarany kýzetedi. Ekeui de «el ýshin, otan ýshin júmylayyq!» dep úran sózderdi qaqpagha ilip qoyady.

Romanda bir keyipker: «Biylik basyndaghylar halyqqa beybitshilik pen iygilik bolady dep uәde berip, ýndeu taratqanda «búl aitylghannyng kerisinshe bolady» dep barynsha saq otyrghan jón», – deytini bar. Óz halqyna degen airyqsha sýiispenshilik pen jan azabyn Drina kópirinen artyq týsinetin ózge keyipker joq. Adamdar úmytshaq, al vyshegradtyqtar tipti úmytudyng has sheberi. Tek Drina ghana týrli últ pen úlys ókilderinin, әrtýrli diny jamaghattyn, janalyqtar men eskilikterding myzghymas eskertkishi syndy. Onyng tasyna singen anyzdar, mifter kýni keshe osynda bolghan oqighalar tizbegi edi. Múnda serbting taghy bir úly qalamgeri Milorad Pavichting tek Balqangha tәn siqyrly (magiyalyq) realizmi joq, qatang realizm de emes, ózine tәn mәnerdegi taza realizm. Týrli etnostyng jarasymdy hәm qarsylyqqa toly ómir shejiresi. Kópir tasyna emes, ózenge jazylghan ruh bәdizi.

MEHMED PAShA

Kópirdi saldyrghan Mehmed pasha Sokolovich. Osman imperiyasy ózining okkupasiyasyndaghy elderden 10 jastan asqan úldardy әketip, islam dinine kirgizip, әsker qataryna qosqan. Ishinen iriktelgenderi, tәrtipke baghynghandary, oiy men batyldyghy arqyly kózge týskenderi joghary mәnsapqa ie bolghan. Mehmed pasha әne sonday úldardyng biri edi. Ózi sekildi úldardy zorlyqpen әketerde arttarynan zar enirep analary jýgiredi. Drina ózenindegi paromgha deyin quyp keledi. Aqyry etekteri jasqa tolyp, shashtaryn júlyp, doldanghan kýii ózekterin órtenip: «Balam-au, anandy úmytpa!» dep aighaylap jaghada qalady. Bala Mehmed qana kózinen tamshy jas shygharmay, kete barady... Qolyna biylik tiyip, Osman imperiyasynyng uәziri dәrgeyine kóterilgende, bayaghy anasy qalghan jaghalaugha kópir saldyrudy oilaydy. Drina kópiri solay salynghan-tyn.

TASTAN BERIK QÚRYLYM

Romanda uaqyt bayau qozghalghanday kórinedi, biraq jan dýniyenmen sezsen, uaqyttan ótken qayyrymsyz, qatigez dýnie joq ekenine kóz jetkizesin. Ár sәt iz qaldyrady. Ghasyrlardyng donghalaghymen shyr ainalghan Balqan týbegi jayynda kóptegen maghlúmat alasyz. Uaqyt mashinasy jaypap ótken jandardy ayaysyz jәne olar jayynda anyzdargha elitesiz.

Roman tarihy shygharma emes, tarihy shygharmadan jyraq ta emes. Múnda shygharmanyng qúrylymy manyzdy. Ár tarau sayyn sayasy sypattar men qarapayym, kishkene adamdardyng taghdyry alma-kezek auystyrylyp otyrady. Birde qalanyng sayasy tirshiligi, ondaghy ózgerister, basqarushylardyng jymysqy isteri surettelse, endi birde sol shaqtaghy adamdardyng ómiri jayly bólek hikayattargha kezek berilgen. Bәrining jalghaushysy – kópir. Kópirsiz eshqanday oqighanyng maghynasy joq. Kópir – altyn arqau, asyl jip.

Oqyp otyrghanda, bizdegi tarihy romandar eske týsedi. Handar men biyler, alashapqyn soghystar. Solardyng ainalasy. Al qarapayym keyipkerler atymen joq. Bar bolsa da, jibi týzu surettelmegen. Biz aityp otyrghan roman qúrylymynyng ereksheligi keyipkerlerding býtindiginde. Birinen biri asyp týspegen, kem de qalmaghan. Ár keyipker taghdyrynyng bastaluy men ayaqtaluy bar, olardyng jetistigi de, qayshylyghy da, qúldyrauy da jymdasqan.

Vyshegrad Avstriya-Vengriyanyng qolyna ótken song qala bir sәt bayyr tapqany, tynysh ómirding kózdi aldar mizam shuaghy romanda óte jaqsy suretteledi. Qala kósheleri týzelip, parkter ashylyp, kafe, restoran, qonaqýiler kóbeyip, qalagha alghash poyyz joly salynyp, sirkter óner kórsetip, bayandy mezet saltanat qúrghanday әser beredi. Ártýrli sebeptermen osynda ornyqqan týrli últ ókilderining ómirleri de qyzyq. Búrynghyday týrikter men serbter ghana emes, joyyt, nemis, italiyan, polyak, horvat, syghan deysiz be, bәri osy qalagha jinaldy. Búrynghy Vyshegrad endi joq. Ony konservator qarttar mýldem qabylday almay, ishtey qarsylasqanymen, qolynan keler qayran joq edi. Jastar bolsa, ózgergen ómirlerining quanyshyna shomyp, bayashat kýn kelgendey alansyz ómir keship jatty. Olar shetelden oqugha qol jetkizdi. Osy shaqtaghy suretteuler bizge Markesting Makondosyn elestetti. «Jana sәnmen birge studentter qysqy saltanatty baldardan alyp shyqqan jana sóz, jana әn men bi, eng bastysy serb, cheh, nemis tilinde jazylghan jana kitaptar men broshurolar alyp keldi», – deydi avtor roman ishinde.

Qalany әr kezde indet jaylap, su tasqyny basyp, infeksiya tarap, әbigerge salatyn shaqtary da oqyrmanyn týrli oigha jeteleydi. Búl avtordyng romandy jazu barysyndaghy eren izdenisterinen syr shertedi.

Ivonyng tili óte kýrdeli deydi biletinder. Ol birneshe bettik salalas-qúrmalas sóilemderge de erik beredi. Osy jerde audarmanyng sapasyna tәnti bolasyn. Qazaq jazghanday jaydary sóilemder. Redaktorlyq júmystyng tiyanaqtylyghyn atap ótken jón.

KEYIPKERDING KEYIPKERLERI

Negizgi keyipker – Drina kópirining ózi dedik qoy. Al romanda keyipkerding keyipkerleri óte kóp. Bir-birine mýldem úqsamaytyn, jan-dýniyeleri men arman-múrattary bólek, bәri kep Drinagha múghjizaday bas iyzeytin aluan týrli, әr kezenning múndarlary. Qyrsyq minezdi paromshy Yamak, eki balasyn izdep sharq úrghan mylqau әiel, «Tas hanany» qorghaumen ómiri ótken Dәuit qoja, әn salam dep basy bәlege qalghan Miyle, әumeser hәm qorghansyz, elding mazaghyna ainalumen ómiri ótken Shorqan, bar oiy Vyshegradtyng tynyshtyghy bolghan koservator Ály qoja, súlulyghy men tәkapparlyghy sonynda Drina kópirinen sekirtip mert qylghan júmbaq Fata begim, yndynyn alaulaghan qúmargha jendirgen Milan, biylikting ospadar isi ýshin ómir boyy elden úyalyp ótken suretshi Pero, bar uaqytyn bauyr-tuysy ýshin sarp qyp, sonynda qayyrsyz dýniyening tútqynyna ainalghan joyyt әiel, Vyshegrattaghy alghashqy kafening iyesi Lotika hanym... Roman osy sekildi keyipkerlerding keypinen qúralghan tútas galereya syndy. Negizi, búlar bólek-bólek hikaya desek te bolady. Jazushy osynyng bәrin zerli jippen sheber kóktep, biyik, parasatty gobelen keskindegendey әser qaldyrady. Keyipkerlerding jalpy obrazyn romandaghy myna sóz anyq beynelep túrghanday. «Olar shalghay provinsiyanyng jadau ruhany dýniyesi tughyzghan adamdar, shyn ónerding ne ekenin bilmeytin ortada jýrgen akterler siyaqty edi». Shorqandargha qaratyla aitylsa da, bәrine de ortaq minezdeme, bәlkim, osy bolar.

Osy kópirdi saldyrugha mindettelgen qanqúily Ábiyt-aghanyng kespiri mýldem bólek. Kópirdi salugha qarsylardy ayamay jazalaydy. Kópir salynyp bitkenshe talay pendening basy ketedi. Biri auyr júmystan ólse, endi biri Ábiyt-aghanyng qaharyna iligedi. Salynghan kópirdi búzamyz dep qolgha týsip, qylmysyn moyyndaghanymen, saptastaryn satpastan Ábitke laghnat aityp qadagha qaghylyp ólgen beybaqtyng ayanyshty hali arqyly Drina kópirining ózgeshe bolmysyn tany týsesiz. Al talay adamnyng basyn kópir qaqpasyna ilip qoyghan jazalaushy Hayruddinning keypi de keshelikting bir túrqy. Múnday oqighalar birinen keyin biri tuyp otyrady.

BAYaNSYZ

Romandy bayansyzdyq haqynda jazylghan sherge toly dastan sekildi. Bәri ótkinshi, bәri aldamshy. Mysaly, Mehmet pashanyng ómirin alynyz. Ózining tughan jerine jaqsylyq jasau ýshin bala kezden Osman imperiyasyna adal qyzmet etti. Ómirining sonynda Stambúlda әldebir qanqúily jendetting qolynan meshit qaqpasynda qaytys boldy. Súsynan tútas qauym seskengen Ábiyt-agha da qughyngha týsip, talqanyn qiyrda tauysty. Ómirin tuystarynyng qamy ýshin úiqy kórmey ótkizgen Lotika aqyr sonynda maghynasyz halde pәniyge narazy kýiinde dýniyeden baz keshti. Kez kelgen keyipkerining basyndaghy jaghday osy. Tipti, qúlamastay kóringen imperiyalar da biri kelip, biri ketip jatty. Tek Drina ghana osynyng bәrin ýnsiz qarsy alyp, ýnsiz shygharyp ghasyrlar boyy túrdy. Onyng ózi... sol adamdardyng qolynan qiratyldy, aqyry... Bayansyzdyqtyng búdan asqan mysaly bolar ma?.. «Dýniyening basy – sayran, týbi – oiran» degen mәtelding aina-qatesiz ekenin tarau sayyn esine salyp otyratyn shygharmanyng qúndylyghyn bajaylay beriniz.

Týiin: Eger Balqan týbegine jolynyz týsse, onda Drina kópirin kórudi úmytpanyz. Talay apattan aman ótken, qiraghan jerinen qayta túrghan Drina – jenilmes ruhtyng simvoly sekildi.

Toqtarәli Tanjaryq

Abai.kz