Últtyq memleketke ainalu biylikting sayasatyna baylanysty
Qazir elimizde qazaq últynyn sany ósu ýstinde. Soghan say elimizdegi qazaq tildi aqparat jýiesi damuy kerek edi. Alayda, býginde qazaq tilindegi tele arnalardyn sany kem osy mejeden soghyp jatyr. Sondyqtan, qazaq mәdeniyeti men ónerin, tarihymyzdy, әdebiyetimizdi nasihattau ýshin respublika aumaghynda tek qazaq tilinde aqparat jetkizetin tele arnalardyn sanyn qalayda kóbeytu qajet. Búl isti odan әrmen soza beruge bolmaydy. Bolmasa, ósip kele jatqan jastar ózge eldin tili men mәdeniyetinin shylauynda ketip bara jatyr. Tәuelsiz elimiz ýshin Qazaq memleketinin aldaghy bolashaghynyn qauipsizdigin qamtamasyz etu – ýnemi kýn tәrtibinde túratyn ózekti mәsele boluy tiyis. Kýnde «erten» dep jýrgende ‑ uaqytty ótkizip alyp ókinetin bolamyz.
Býgingi zamannyn sayasi maydany tilge auysyp bara jatyr. Qay memleket kýshti bolsa, aldymen, qasyndaghy beybit elderdin últtyq tilderine auyz salu ýrdisi beleng ala bastady. Olar «kýshtinin iydeologiyasy» atty prinsipti algha tartyp, qúramyndaghy, sonday – aq, ainalasyndaghy elderdin últtyq tilin joysa ‑ ol últtardyn dәstýri de, salty da , ata – babasynyng tarihy da әdrem qalatynyn biledi. Halyqtyn últtyq bolmysy joghalatyn bolsa, ol ekinshi ýstem últtyn qúramyna kiredi. Biraz uaqyt ótken son, sinip te ketedi. Imperiyalyq basty ústanym osy!
Mysaly, Reseydin qúramyndaghy últtardy (Kavkazdyqtardy qospaghanda) alayyq: tatardan bastap, qalmaghy da, bashqúrty da, shuvashy men yakuty da jәne ózgeleri de ana tilderin bayaghyda – aq joghaltqan. Olarda qaybir dәstur de qaldy deysin? Aldaghy on - on bes jyldan keyin olardyn últ retinde joyyluy tarihy shyndyqqa ainaluy әbden mýmkin. Qazirdin ózinde olardy últ dep sanaugha da, últ dep sanasugha da kelmeydi. Al, olardyn atamekeni bolyp sanalatyn aumaqtar tolyqqandy orystiki bolyp esepteledi.
Sol sekildi, qasymyzdaghy Úly Qorghan iyesinin jýrgizip otyrghan sayasaty da osy ispettes. Osy ghasyrdyn otyzynshy jyldaryna deyin Shynjanda úighyr últynyn, sonymen qatar olarmen qatarlas ómir sýrip jatqan qazaq últy ókilderining bolmauy da mýmkin. Tilinen, dininen aiyrylghan son, últtyn da qúlauy kóp qiyndyq tudyrmaydy.
Mysaly, Týrik elinin qúramyndaghy Kýrdterdin sany (15 – 17 millionnyn aralyghy) kóp bolghanymen, olardyn sol elde últ túrmaq, diaspora bolyp qaluyna da jaghdayy jasalmaghan. Barlyghy tek týrik mektepterinde oqidy. Últtyq baspasózi, teatry, mәdeni oryndary joqtyn qasy jәne bizdegidey sany kem bolsa da, keybir últ ókilderine últtyq mektepterin, teatrlaryn, baspasózderin ashyp bermeydi. Týrikter múnday әreketterdin últtyq memlekettin ómir sýruine kedergi keltiretinin, Týrik memlekettiligining shanyryghyn shayqaltatynyn biledi. Sondyqtan, onday isterge rúqsat etpeydi.
Biz osynday sayasattan sabaq aluymyz kerek.
Mysaly: Qyrghyzstanda bizdin eldegidey úighyrlardyn eshqanday últtyq mektepteri joq. Tipti, úighyr tilinde fakulitativtik dәrister de jýrgizilmeydi eken. Mektepterin ashugha rúqsat etilmeydi. Ne teatry, ne auyz toltyryp aitarlyqtay baspasózi de joq. Al, bizde mýlde ózgeshe. Bizde úighyr halqynyng Últtyq teatry da, úighyr mektepteri de jetkilikti. Búl elimizdin kendigi me, әlde kemshiligi me?!
Jalpy, Últtyq Memleket bolu ýshin, ainalamyzdaghy elderdin jýrgizip kele jatqan últtyq sayasatyna , olardyn Memleket Qúrushy Últ aldyndaghy jauapkershiligine jete kónil bólip, tәjiriybe aluymyz qajet.
Eng bastysy – elimizdegi barlyq diasporalyq últtar Qazaq mәdeniyeti men tilinin, dәstýri men saltynyng tónireginde toptastyn, osy baghytta birigetin jaghdaydy tezdetip ornyqtyrugha Qazaqstan Respublikasynyng barlyq dengeydegi biylik jýiesi júdyryqtay júmyla júmys isteui kerek dep bilemin.
Beysenghazy Úlyqbek
Qazaqstan Jurnalister Odaghynyn mýshesi
Abai.kz