Birinshi bólim: Qaysar ruhty ghaziz jan

Ekinshi bólim: Altyn baladan – alyp epopeyagha

Ýshinshi bólim: Alasat sony – sabaghat

Múhtar Áuezovke Kenes Odaghy siyaqty alyp memleketting eng abyroyly marapaty – Lenindik syilyqty beru turaly jarlyq 1959 jyldyng 22 sәuirinde jariyalandy.

Jazushynyng alpys jyldyghy 1957 jyly Odaq kóleminde keninen atalyp ótkennen keyin-aq ómirde kóp qughyn kórip, stalindik repressiyanyng qúrbany bola jazdaghan, әr shygharmasy zor mehnatpen, alabýlik arandatushylar jasaghan ýlken sayasy kedergilerden kýzelip-týzelip әupirimdep jaryq kórgen, alaqabdal kýy keshe jýrip tórt kitaptan túratyn alyp epopeyany dýniyege әkelgen jazushyny mәrtebeli syilyqqa úsynu jónindegi әngimeler kóterile bastaghan.

Áuezov Mәskeude boy tasalap jýrgende onyng úzaq jyldarghy tileuqor ini-dosy, aqyn Ábdilda Tәjibaev 1954 jyldyng 23 sәuirinde: «Basynyng syrty qanday taqyr bolsa, ishi de sonday taqyr Júmabay ketkeli, ol kótergen maymyldar әlsirey bastaghany bizding anqauymyz әdemilenip keledi. Duman toydy Ponomarenko ala keldi. Ghabiyden deputat bolady degende bir toylap edik, saylanyp qaytqanyn taghy quanysh ettik. Plenum ótti. Adam siyaqty adam shyn adamnyng sózin aitty. Jazushylargha iltipat, meyirim kórsetti. Núryshev siyaqty qoqyrsyqtar kiruge tesik tappay búghyp otyrdy. Adyrayghan, qompighan, tikendegen, әkirendegen Shújyqúlynyng ózin kórseniz edi. Maylaghan qasyqtay jylp-jylp etedi...», – dep jaqsy men jamandy aiyrmaghan delqayyr dәldýrishterdin  pәruaysyz tirliginen әbden zәrezap bolghan alystaghy jazushynyng kónilin albaydy (Áuezov ýiining qoljazba qory, 426-p, 5-bet).

Tәjibaev hatynda: «Mýmkin bizge jaqsylyq, janalyqtardy arqalay kelgen Ponomarenkomen óziniz  kezdesip, sóilesken bolarsyz», – degen sózder de bar. Ábdilda aghamyz múny Áuezovting Mәskeudegi  tirliginen jaqsy tanys bolghandyqtan jazyp otyr. Óitkeni Múhang 1953 jyldyng 21 sәuirinde P.K. Ponomarenko KSRO Mәdeniyet ministri bolyp túrghanda oghan MGU-ding professory retinde hat jazyp, Kenes Odaghy  halyqtary әdebiyetin oqytudy jetildiruding jón-jobasyn kórsetken. Ol kezde barlyq joghary oqu oryndary Mәdeniyet ministrligining qaramaghynda edi.

Panteleymon Kondratievich búghan deyin on jyl qatarynan Belorussiya siyaqty soghystan qatty zardap shegip, Mәskeuden kóp azar alghan odaqtas respublikany basqaryp, periyferiyadaghy az últtar basyndaghy problemaly mәselelerdi jaqsy payymdaytyn parasatty basshylar qatarynan edi.

Ponomarenko Qazaqstan basshylyghyna kelgen song qughyndaghy Áuezovti elge shaqyryp, últ әdebiyetining alybyna syi-qúrmetin ayamay kórsetedi. Ekeuining arasynda bir-birining qadirin bilgen qimas dostarda bolatyn syilastyq ornyghady. Búl turaly D.A. Qonaev aghamyzdyng «Ot Stalina do Gorbacheva» atty memuarynda: «Za korotkiy srok raboty s Ponomarenko u menya slojilisi s nim drujeskie otnosheniya. On byl chelovekom tverdogo haraktera y ocheni dostupnym, prostym. Umel raspolagati k sebe sobesednika, byl ocheni demokratichnym.

Vspominaetsya takoy sluchay. Pisateli Auezov pozvonil mne y priglasil v gosti. V konse razgovora dobaviyl, chto priglashaet y Ponomarenko. Toliko ya polojil trubku – zvonok ot Ponomarenko. On predlojil poyty k Auezovu vmeste.

Na vechere u Auezova, krome menya y Ponomarenko, byl Mustafiyn, togda predsedateli Soiyza pisateley respubliki, Musrepov y eshe dva-try cheloveka, no kto iymenno, ya uje pozabyl. Obstanovka byla samaya chto ny esti dobrojelatelinaya, razgovor v osnovnom vely Auezov y Ponomarenko. Auezov rasskazyval emu, kak on rabotal nad epopeey ob Abae, s kakimy trudnostyamy emu prihodilosi stalkivatisya. Razehalisi my pozdno nochiu, ocheni dovolinye priyemom u Auezova», – dep jazady (Kunaev D. «Ot Stalina do Gorbacheva», Almaty, 2022, 92-93-better).

Dәieksózding úzaqtau bolghany ýshin qadirli oqyrmandarymnan ghafu ótinemin. Qazaqstandy 40 jyl basqarghan el aghasynyng qazaqtyng úly jazushysy jayly siyrekteu aitylghan sózining týpnúsqalyq mәiegin saqtay otyryp, tútastay keltirudi jón kórdik.

Dinmúhammed aghamyzdyng kitabynda sabaghatker Ponomarenko Áuezovti ghana emes, Múqanov, Mýsirepov, Mústafinderdi de saghattap qabyldap, asyqpay tyndap, olardyng arasyn jarastyrugha, shygharmashylyq ortada bereke-birlik ornatugha tyrysqan. Ókinishke oray, әumeser Hrushev ony eki jylgha jetkizbey qyzmetinen alyp tynghan. Áytse de Ponomarenkonyng egini ónikti bolyp, qazaq jazushylarynyng tóbesinen qara búlttay tóngen qauip seldirep, ghalat sóilep, ghaybat aitushylardyng qatary azaya týsti.

Elu tórtinshi jyldyng qonyr kýzinde, dәlirek aitsaq – 3 qyrkýiekte aragha attay 15 jyl salyp, sol kezdegi Qazaqstannyng eng enseli ghimaraty – Opera jәne balet teatrynda respublika jazushylarynyng III sezi ótedi. Tórde P.K. Ponomarenkomen qatar, bolashaq Kenes Odaghynyng basshysy, ol kezde respublika partiya úiymynyng ekinshi hatshysy L.I. Brejnev, Jogharghy Kenes tóraghasy N.Ondasynov, Ministrler kenesi tóraghasy E.B. Taybekov siyaqty Qazaqstan basshylyghy týgel jayghasqan jiyndy Múqanov ta, Mýsirepov te emes, túnghysh ret mandayy jarqyrap Múhtar Áuezovting ózi ashady. Bile bilgen adamgha múnda  kóp isharat bar edi.

Búl bir aituly qúryltay boldy. Oghan Mәskeuden M.Sholohov, L.Leonov bastaghan orys jazushylary, on bes odaqtas respublikanyng eng aituly qalamgerleri bastaghan qúrmetti delegasiyalar, búghan qosa ejelgi týrik júrtymen tamyrlas kareli-finnen kelgen qonaqtar, tili bir, taghdyry ortaq qaraqalpaq bauyrlar da qatysty.

Qúryltayda úiym esebin tóragha Gh.Mústafiyn, M.Áuezov – dramaturgiyadan, S.Múqanov – poeziyadan, Gh.Mýsirepov prozadan bayandamalar jasap, arghy-bergi tarihty týgel qozghap, barlyq janrda talantty tuyndylar dýniyege әkelgen qazaq әdebiyetining kimmen bolsa da  iyq tirestirer, ósip-órkendegen әdebiyet bolghandyghyn Kenes Odaghy klassikterining aldynda kelistire dәleldeydi («Kazahstanskaya pravda», 1954 j., 4 sentyabri).

Jiynda sóz alghan P.K.Ponomarenko: «Sosializm ostro nujdaetsya v talantah, vy obyazany byly iskati y podnimati odarennyh ludey, nastraivati na slujbu sovetskoy vlasti. A vy – to nemnogoe, chto iymeli, oblivaly gryaziu, vyvodily iz stroya, zamahivayasi na niyh, vy bily po budushemu naroda...», – dep shyrqyraghan shyndyqty aityp, qazaq qalamgerlerin bereke-birlikke shaqyrady.

Jazushylar qúryltayyna bolashaq bas hatshy L.I. Brejnev qatysyp, qazaq әdebiyetining tarihyna, jetistikterine jәne problemalaryna әbden qanyghady. Keyin ózi Qazaqstandy basqarghanda izasharynyng iygi dәstýrin jalghastyryp, qalamgerler qauymyna qamqorlyghyn ayamaghan eken. Tipti SOKP bas hatshysy bolghan jyldarda Qazaqstannyng ekonomikasy ghana emes, mәdeniyetining jetistikterinen habardar bolyp, respublikamyzgha shapaghatyn molynan tógipti. «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait» degen ata dәstýrin ústanatyn elding perzenti retinde onyng da qazaqqa jasaghan qayyryn úmytpaghanymyz jón.

Odaq әldeqashan moyyndaghan Áuezovting Qazaqstandy Ponomarenko men Brejnev basqarghan jyldarda dәrejesi ósip, abyroyy asty. Dәl osy ekpinmen ol alpys jyldyghyn da dýrkiretip atap ótti. «Abay jolynyn» tórt kitaby tútastay jaryqqa jetip, jer-jahannyng  tórt búryshyna birdey sheru tartty.

Eger әdebiyetke qoyylar klassikalyq talap túrghysynan keler bolsaq, orys, kenes әdebiyeti tarihynda aryda Tolstoydyng «Soghys jәne beybitshiligi» men beride Sholohovtyng «Tynyq Donynan» keyingi epopeya dep auyz toltyryp aitugha túrarlyq joydaly, kesek tuyndy dәl osy «Abay joly» edi. Biraq  «soqtyqpaly, soqpaqty zamanda ósip, mynmen jalghyz alysqan» keyipkeri siyaqty «Abay jolynyn» da mәrtebeli marapatqa jetui onay bolghan joq.

Ádette, respublikanyng bir qalamgeri syilyqqa úsynylghanda ózgeleri sony qostap, qoshemettep, kótermeleuge, jamanyn jasyryp, jaqsylyghyn asyra kórsetuge úmtylady. Qazaqstandaghy jaghday mýlde basqasha boldy. Zamana shyndyghy týgel ashylyp, aqiqat tolyqtay aityluy ýshin agha buyn ókilderining ózi úmyta bastaghan, bizding orta bilinkirey bermeytin kelensizdeu bir jaydyng aqiqatyn aitugha tura keledi.

Lenindik syilyq Stalinning jeke basqa tabynushylyghyn aiyptaghan partiya sezinen keyin 1956 jyly belgilenip, 1957 jyldan bastap berildi.

Áuezov alpys jyldyghyna oray 1957 jyly «Enbek Qyzyl Tu» ordenimen marapattalyp, oghan taghylghan sansyz kóp sayasy aiyptar alynyp tastalghan song jazushy shygharmashylyghyna respublikalyq ghana emes, odaqtyq, dýniyejýzilik dengeyde erekshe manyz berilip, tuyndylary әlemning aluan tilderinde mol tirajben basyla bastady. Shyndyqty aitqanda, búl kezde odaqtyq respublikalar men sosializm lagerindegi elder stalindik kenestik jýieni maqtap-madaqtaugha arnalghan ekijýzdi shygharmalardan әbden yghyr bolghan edi. Sondyqtan olar ózderi siyaqty Reseyding otarlyq qamytyn kiygen qazaq halqynyng últtyq jәne ruhany ezgige qarsy kýresi beynelengen, Abayday danyshpan túlghanyng monumentaldy obrazy somdalghan ghajayyp romandy zor yqylaspen audarugha kirisip, mol tirajben basty.

Zanghar túlghanyng alpys jyldyghy qúrmetine oray antúrghan jyldary S.Núryshevting arandatushy maqalasyn jariyalaytyn Ghylym akademiyasynyng baspahanasy 1959 jyly «M.O. Áuezovke. Alpys jyldyghyna arnalghan maqalalar jinaghyn» basyp shygharady. Jazushy búl kitapty endi ghana student atanyp, qoghaly kólding qúraghynday jelkildep ósken perzentine: «Sýiikti úlym Múrataygha, kelesheginen ýlken ýmit etken, quanysh kýtken kónilmen syilaymyn. Aghan. 1959 j. 10 noyabri», – degen qoltanbamen syilaydy.

Stalindik zúlmat zamanda orystyng IY.Buniyn, V.Nabokov, D.Merejkovskiy siyaqty túlghalary shet júrttardy saghalap, elde qalghan B.Pasternak, M.Bulgakov, A.Ahmatova, M.Svetaeva, O.Mandelishtam siyaqtylar ýzdiksiz sýrginge úshyraghanda Kenes Odaghynyng qoldan jasalghan «klassikterinin» tuyndylary jana әdeby aghymdar men kórkemdik tәsilder quatymen әldeqayda ilgerilep ketken batys әdebiyeti ókilderimen bәsekege týsuge jaramay qaldy. Al Áuezovtey aqyl-oy alybynyng tegeurindi tuyndysy ózgelerden oq boyy ozyq túrdy. Sondyqtan batys júrtshylyghy, әsirese eluinshi jyldary azattyq alghan Ýndistan, Afrika, arab elderi bastaghan jana tәuelsiz memleketterde Múhtar Áuezov esimi zor qúrmetpen atalyp, onyng shygharmalaryn jariyalaugha yqylas tanytushylar qatary arta  týsti.

Kenes Odaghy siyaqty jer-jahannyng jartysyn yqpalynda ústaghan ýlken memleketting әlemning barlyq elderinde derlik elshilikteri boldy. Ondaghylar әrbir jana ýrdis pen әdebiy-mәdeny ómirdegi ahualgha ýnemi monitoring jasap, ortalyqqa tiyisti aqparat joldap otyrdy. Kenestik iydeologiya tizginin ústaghandar diplomatiyalyq kanaldar arqyly kelgen múnday janalyqtardan әbden habardar boldy jәne danqy qúz-qiyagha qaray órlegen jazushy shygharmalaryn kóp últty kenes әdebiyetining jetistigi retinde kórsetip, óz maqsattaryna paydalana týsti.

Myna taghdyr tәlkegine qaranyzshy: «Abay jolyn» Lenindik syilyqqa resmy týrde 1958 jyldyng sonynda Qazaqstan Jazushylar Odaghy, kezinde akademikti «últshyldyghy» ýshin professorlyq qyzmetinen ketirgen Qazaq memlekettik uniyversiyteti jәne respublika partiya úiymynyng qaulysynda qatty synalatyn Til jәne әdebiyet instituty úsyndy.

Endi ghana berile bastaghan syilyqqa jetu onay bola qoyghan joq. Bir qyzyghy, dәl osy 1958 jyly Áuezovpen qatar syilyqqa onyng ejelgi audarmashysy Leonid Sobolevting «Jasyl sәule» degen povesi de úsynylyp, mәrelik talqylaugha da jetpey, orta joldan omaqasa qúlady.

Úlan bәigege týsken ýlken epopeyanyng jolyndaghy eng kesapatty kedergi Mәskeuden emes, bәz-bayaghyday Qazaqstannyng óz ishinen shyqty. Sovettik sózding sardary Sәbit Múqanov qazaq saharasyn úly dýbirge bólep, әdebiyet alamanyna týsken qazanat «Abaygha» tependegen jauyr torysy – «Ómir mektebin» qosaqtaydy.

Sóz joq, Sәbit aqsaqaldy әdebiyet tarihynan mýlde syzyp tastaugha bolmaydy. Ol da óz dәuirining shyndyghyn bilim-biligining dengeyinde surettegen qalamger, biraq tarazynyng bir basynda «qalyng eli qazaqtyn» bar múny men joghyn arqalap,  «ólmeytúghyn sonyna sóz qaldyrghan» danyshpan Abay túrghanda, ekinshi basyna siniri shyqqan kedey tabynyng ókili, batraq jazushynyng bytpyraq tirligi beynelegen, kórseter ýlgisi, berer ónegesi joqtyng qasy sanalatyn «Ómir mektebin» saludyng ózi aqylgha syya ma? Áuezovti qanshama jek kórseng de, últ ústazy – Abaydyng balaghyna jarmaspay-aq qoygha bolar edi ghoy. Ókinishke oray, shal bolghansha shәrgezdigin qoymaghan Sәbit aqsaqal basqasha oilapty.

Sәbenning jymysqy әreketi múnymen de shektelmepti. Eger ózi óte almay qalghan jaghdayda, әiteuir, Áuezovti qúlatu ýshin Lenindik syilyqqa endi ghana aqtalghan, repressiya qúrbany, proletar jazushy, revolusioner aqyn Sәken Seyfullinning «Tandamaly ólenderi men poemalaryn» qosa úsynady. Osyndayda kiltin taba bilgen adamgha múraghattyng ózi-aq sóilep ketetini bar. Múqaghaly aqyn aitatyn «shang basqan arhivterde» bәri saqtalypty.

Lenindik syilyqqa úsynugha arnalghan Qazaqstan Jazushylar odaghy Prezidiumynyng otyrysy 1958 jyldyng 29 qarashasynda Ghabit Mýsirepovting tóraghalyghymen ótipti. Áueli Hamza Esenjanov sóz alyp, syilyqqa Gh.Mýsirepovting «Oyanghan ólkesi» men T.Ahtanovtyng «Qaharly kýnderin» úsynypty. Ile-shala әdepten ozbaytyn qalpynan janylmaytyn Ghabeng sóilep, «Oyanghan ólkenin» әli orys tilinde jaryq kórmegenin jәne әdeby synnan ózining layyqty baghasyn almaghanyn algha tartyp, shygharmany úsynymnan alyp tastaydy. Óz tarapynan Múhtar Áuezovting «Abay joly» men Sәbit Múqanovtyng «Ómir mektebinin» birinshi kitabyn úsynady.

Ghabenning pikiri taban astynda aitylghan sóz emes, aldyn-ala әbden oilastyrylghan, aitysqa da, tartysqa da qatar týsip ýlgergen qos jazushymen kelisilgen kesimdi sóz ekeni kórinip-aq túr. Búdan keyin sóz alghan Ghaly Ormanov Júban Moldaghaliyevting Músa Jәlelding ómirinen jazylghan «Jyr turaly jyr» poemasy men Dihan Ábilevting DneprGES-in salushylargha arnalghan «Otty tolqyndar» dastanyn ýmitkerler qataryna qosady. Búdan keyin sóilegen Á.Tәjibaev Dihan Ábilevting ýsh bólikten túratyn shygharmasynyng songhy bóligi orysshagha әli audarylmaghanyn tilge tiyek etip, ony úsynudyng әli erterek ekendigin eskertedi.

Osy tústa әngimege Sәbit Múqanov aralasyp, Ábdildanyng sózin qolday otyryp, kýtpegen jerden: «So svoey storony, ya predlagay rekomendovati na soiskanie Leninskoy premiy izbrannye stihy y poemy osnovopolojnika kazahskoy sovetskoy liyteratury, odnogo iz vydaishihsya kazahskih pisateley y obshestvennyh deyateley Sakena Seyfullina. Dumai, chto eto – dostoynaya kandidatura», – degen úsynys jasaydy (Qazaqstan Respublikasy Ortalyq memlekettik múraghaty, 1778-qor, 2-tizbe, 292-is, 2-bet).

Sәbenning búl kertaban «jýrisinin» de ishki esebi óte myqty edi. «Ómir mektebi» – әli ayaqtalmaghan shygharma. Ótu-ótpeui ekitalay ekenin ishi sezedi, biraq «ýmitsiz – shaytan» degendey, ýnemi may asaghan auyzdyng sýbeli syilyqtan dәmesi joq emes. Múqanovtyng ayaq astynan osynday әngimeni shygharuy mýmkin ekendigin onymen talay sharpysqan Mýsirepov te kýni búryn boljap, sozylyp bara jatqan talqygha birjolata nýkte qoy ýshin: «Ya podderjivai predlojenie t.Mukanova naschet Sakena Seyfullina y rekomenduy eshe poemu «Kulager»  Iliyasa Djansugurova. Eto mnenie razdelyaet y M.Auezov, otsutstvuyshiy segodnya na Prezidiume», – dep qorytyndy pikirin aitady (Sonda, 1778-qor, 2-tizbe, 292-is, 1-9 better).

Sәbit aqsaqaldyng Sәken turaly «qazaq kenes әdebiyetining negizin salushy, asa kórnekti jazushy jәne qogham qayratkeri» dep erekshe ekpin týsirile aitylghan sózderi onyng oiynsha revolusioner aqyngha  shappay bәige beriluge tiyistigin aiqyn kórsetip túrghan úsynys ekendigi ózinen-ózi týsinikti edi.

Ghabit aghamyzdyng Sәkenning aty atalghanda qazaq poeziyasynda ghajap qúbylys retinde baghalanghan Iliyastay jyr dýldýlining esimi qatar jýrui kerektigi jónindegi úsynysy  kókeyge әbden qonymdy edi. Onyng ýstine múnday pikirdi syilyqqa úsynylyp otyrghan Múhtar Áuezovting ózi de qoldapty. Búl qazaqtyng qara qyldy qaq jarghan danyshpan biylerining obrazyn somdaghan Múhanday úly suretkerding әdebiyet pen ar aldyndaghy adaldyghyn taghy bir qyrynan asha týsse kerek.

Ádebiyet janashyrlary búl úsynystardyng nemen ayaqtalghanyn jaqsy biletindikten, ary qaray ejikteudi qajetsiz sanadyq. Qazaqstan Jazushylar odaghy kimdi úsynsa da Lenindik syilyq beru komissiyasynyng talaptary osal emes edi. Sonyng negizinde mәrege Áuezov, Múqanov jәne Seyfullin ghana jetedi.

Syilyq  taghdyryna sayasy túrghydan keler bolsaq,  shygharmashylyghy bastalghan kezden-aq últshyldyq qamytyn kiygen Áuezovpen salystyrghanda, býtin dýnie proletarlarynyng kósemi Lenin atyndaghy syilyqqa «qyzyl súnqar» atanghan Sәken Seyfullin layyq edi. Múny Sәbeng bastaghan Áuezovting qarsylastary jaqsy týsindi jәne olardyng ishki esebi keremet myqty edi.

Búl kezde Jazushylar Odaghyn Ghabit Mýsirepov basqardy. Múhang men Ghabit aghamyzdyng sharpysqan tústary bolsa da, olar ghúmyr boyy bir-birine ýlken qúrmetpen qarap ótken. «Abaydyn» alghashqy kitaby jaryq kórgende-aq oghan zor bagha berip, keyingi tomdaryn qoljazbasynan oqyp, ýnemi janashyrlyq oi-pikirlerin bildirgen. Múhang Ghabendey sóz zergerining úsynystaryna ýnemi qúlaq asyp, әriptesining alghausyz pikirleri negizinde romannyng key tústaryn shiratyp otyrghan.

Áriyne, әr respublikadan bir-aq adamgha, shyntuaytqa kelgende, býkil Orta Aziya men Kavkaz júrtynan jalghyz jazushygha, al on bes odaqtas respublikadan, ary ketkende eki-ýsh qalamgerge ghana beriletin syilyqqa bir Qazaqstannan alghashqy talqylauda – altau, keyin ýsh birdey  ýmitkerding úsynyluy óte ynghaysyz, qazaq jazushylarynyng arasyndaghy berekesizdikti, alauyzdyqty kórsetetin jaghday edi. Áriptesterining neni kózemeldep túrghanyn ishi jaqsy sezse de, Sәbenning taqymdap talap etui boyynsha tóragha Mýsirepov múnday kelensizdikke amalsyzdan barghan.

Abyroy bolghanda, komissiya Sәken Seyfullinning shygharmashylyghyna layyqty bagha bere otyryp, onyng syilyqqa úsynylghan tuyndylary búdan  20 jyl búryn jazylghanyn tilge tiyek etip, al marapat tek jana shygharmagha ghana beriletinin algha tartyp, dauysqa salugha jibermeydi. Shyndyghynda búl óliler men tirilerdi jarystyrmaugha qoldanylghan, syilyqqa úsynylghan barlyq avtorlar men qalamgerler ýshin әdiletti, oryndy sheshim edi jәne osy ústanym keyingi jyldarda da әrdayym basshylyqqa alyndy.

Eki qazaq mәrege qatar jetip, dauysqa qatar týsedi. Baby men baghy kelisken «Abay joly» komissiyadaghy  35 adamnyng 34 dauysyna ie bolyp, alaqúlymdaghan topty artta qaldyryp, Lenindik syilyqtyng tórine entikpey jetedi. Jarty әlemdi biylegen elding eng abyroyly syilyghyn jarqyrata keudesine taqqan adamgha KSRO Mәdeniyet ministri N.Mihaylov, KSRO Jazushylar Odaghynyng tóraghasy K.Fedin bastaghan Kenes Odaghynyng eng әigili mәdeniyet pen әdebiyet qayratkerleri ystyq lebizdi jedelhattaryn sәuirding aq janbyrynday jaudyrdy. Búl qazaq әdebiyetining ghana emes, ýnemi túqyrtylyp, túmshalanyp kelgen, túnyghy talay sapyrylghan týbi bir týrki halyqtary ruhaniyatynyng zor tabysy, ýlken  abyroyy edi.

Áuezov múrajayynda saqtalghan Gh.Ghúlam bastaghan – ózbek, Aaly Toqombaev qol qoyghan –  qyrghyz, B.Kerbabaev basqarghan – týrikmen, Mústay Kәrim jetelegen – bashqúrt, Qazannan joldanghan – tatar, Kavkaz týrkileri atynan Qaysyn Qúliyevtan kelgen shynayy tilek, tereng tebireniske toly jedelhattardan  osyny aiqyn angharugha bolady.

SÁRUAR TARTQAN SYBAGhALAR

Áuezov jәne Lenindik syilyqqa qatysty әngimeni túiyqtau ýshin Múhannyng osy syilyq jónindegi komissiyanyng mýshesi retinde atqarghan erlikke bergisiz azamattyghyna da toqtala ketken jón.

Syilyq eng alghash beriletin 1957 jyly tatar halqynyng qaytpas qaysar aqyny Músa Jәlelding «Moabit dәpteri» talqygha týsedi. Alghash ret berilgeli otyrghan syilyqqa úsynylghan shygharmalar óte qatang talaptarmen iriktelip, aqtyq synda ataqty kenes jazushysy Leonid Leonovtyng «Orys ormany» men Músa Jәlelding «Moabit dәpteri» ghana qalady.

Músa Jәlel óte bilimdar aqyndar qatarynan edi. Shalasauatty bәlshebek jazushylarmen salystyrghanda Mәskeu memlekettik uniyversiytetin 1927 jyldyng ózinde tәmәmdaghan, eki tilde birdey aghyp túrghan Músa óz qatarynan әldeqayda ozyq edi. Onyng talanty 20-30 jyldary jarqyray kózge týsip, kelisti oi, kórkem tilmen kestelengen ólenderi men poemalary ony XX ghasyr basynda-aq airyqsha órken jayghan tatar әdebiyetining jas klassikteri qataryna qosty.

Soghys bastalyp, әsker qataryna shaqyrylghan agha politruk M.Jәlel 1942 jyly keskilesken úrysta auyr jaralanyp, jau qolyna týsedi. Bas kóteruge, óz pikirin ashyq aitugha jaraytyn barlyq generaldary men ofiyserlerin repressiyanyng qandy qasabynda qyryp salghan Stalinning Qyzyl Armiyasy soghystyng alghashqy kezeninde oisyray jenilip, tek 1941 jyldyng sonyna deyin 3,8 million adam nemis tútqynyna týsedi.  Vermaht soghystyng alghashqy kezeninde kenes ezgisinde bolghan shyghys halyqtary ókilderinen ýsh legion jasaqtaydy.

Orta Aziya men Qazaqstannan shyqqandardan – «Ýlken Týrkistan», azerbayjan, armyan, gruzin jәne Daghystan halyqtarynan – «Tauly Kavkaz», tatar, bashqúrt, chuvashtardan «Edil-Oral» legiondary qúrylady. Músa Jәlel «Edil-Oraldyn» qúramynda boldy. Eger ol ghayyptan tayyp, qan-qasaptan aman qalyp, eline esen-sau oralar bolsa – onyng aldynan stalindik jahil jýiening tozaghy men azaby shyghar edi, biraq Er Músany erlik pen qaharmandyqqa toly qaysar ghúmyr kýtip túrdy.

Músa legiondaghy astyrtyn top qúramynda nemisterge qarsy әreket etedi. Toptyng bir bóligi kóterilis jasap, kenes әskerleri qúramyna  qosylghanda, taghy da qolgha týsken Músany nemister Berlindegi Moabit týrmesine qamaydy. Tatar halqynyng ójet aqyny ózining qaysar jyrlaryn dәl osy týrmede jazady. Nemister 1944 jyldyng 25 tamyzynda Músany azaptap óltirgende, onyng erlik pen órlikke ýndeytin órshil ólenderi aqynmen birge otyrghan ózge tútqyndar arqyly keyingilerge aman jetedi. Músagha KGB jendetteri alghashqyda satqyn dep aiyp taghyp, oghan 1946 jyly arnayy qylmystyq is ashady. Búl is alty jyl boyy jýrgizilip, tek Stalin ólgen song ghana toqtatylady. Konstantin Simonov 1953 jyly «Moabit dәpterinin» bir bóligin «Liyteraturnaya gazetada» basady.

Stalindik jýiening zúlmat-zúlymdyghyn aiyptaytyn sezden son, 1956 jyly Músa Jәlelge Kenes Odaghynyng Batyry ataghy berilip, onyng jyrlary sol jyly Lenindik syilyqqa úsynylady.

Talqylau úzaqqa sozylady. Sóileushilerding bir bóligi ólenderding 1944 jylgha deyin jazylghanyn kóldenendetip, ony dauysqa jibergisi kelmeydi. Mine, osy kezde jýrekten shyqqan sózdi komissiya mýshesi, kemenger Múhtar Áuezov aitady. Onyn: «Vse stroky ego stihov napisany kroviu serdsa. Inogda prosto slezy navertyvaItsya, kogda vy chitaete. Y etot chelovek mne predstavlyaetsya s serdsem-fakelom, eto Danko, kotoryy prones cherez vse ujasy voyny svoe goryashee serdse», – degen sózderin tebirenbey oqu mýmkin emes. Múhang Músanyng ólenderin týpnúsqadan tatar tilinde oqyp, ony orysshagha audaru barysynda jiberilgen qatelikterdi de әdebiyet akademiygi retinde komissiya mýshelerine jan-jaqty taldap bergen.

Syilyqtyng taghdyry sheshilip, oghan úsynylghan orystyng sol zamandaghy eng mәshhýr jazushysy sanalatyn, romanynyng aty-aq onyng velikorostyq sipatyn әigilep túrghan Leonid Leonovtyng «Orys ormany» shappay bәige alayyn dep túrghan sәtte «Han Kene» men «Qaraqypshaq Qobylandynyn» avtory aqyryp tendik súrap: «Esly daje dostoynym premiy okajetsya toliko odno imya, to eto doljno byti imya Musy Djalilya. Eto ne vajno, chto on umer, on jivoy, y kak y vse drugie geroy voyny, budet jiti s nami. On iskrenniy y plamennyi, on vse tvorit na ostrie mecha y pravda skvozit vo vsem, kak dymyashayasya alaya krovi na belom snegu», – dep qighyr qylyshtay oryp týsetin ótkir pikirin aitady. Qazaq jazushynyng orys tilinde ekspromtpen aitylghan búl sózin sheshendik ónerding ghajayyp ýlgisi retinde baghalamasqa  әdding joq. Jýrekten shyghyp jýrekke jetetin lebiz ghana osylay bolsa kerek.

Sol zamanda óz ishimizde bolishevikter memleketi – «Kenes Odaghy» dep atalghanmen, batys júrty ony bәz-bayaghy dәstýrmen «Resey» deytin. Syilyqty osy memleket belgilep, onyng mәresine kenestik iydeologtar «sen túr, men atayyn» deytin orys jazushylarynan әbden iriktep, tipti ataq-danqy dýrildep túrghan M.Sholohovtyng ózin keyinge qaldyryp, L.Leonovty algha shygharyp otyr. Shygharmasynyng aty zor, sayasy salmaghy da zildey auyr «Orys ormany» dep atalady. Endeshe jer-jahangha әmir jýrgizudi kóksegen ozbyr elding «tirilerden de tiri» kósemi Lenin atyndaghy syilyqty memleket qúrushy últtyng ókili almaghanda kim alugha tiyis?! Áuezov qyzyl iydeologtar әriden oilastyrghan osy jospardy tas-talqan etip, oghan nemis tútqynynda bolghan, ata-babalary orysty 300 jyl tabanynda ústaghan Altyn Ordadan qalghan asyl túyaq – Músa Jәleldi úsynady. Úsynyp qana qoymay, syilyq jalghyz bolsa ony tatar aqyny alu kerek dep tepsinedi. Búl azamattyq qana emes, naghyz erlik edi.

Áuezov kýnderding kýninde danqy órlep kele jatqan «Abay jolynyn» da osy syilyqqa úsynylatynyn ishi sezedi. Ol zamanda ylghy ózgere bermeytin, negizinen orys últynan túratyn, komissiyanyng dәl osy mýsheleri syilyq taghdyryn sheshetinin de jaqsy úghynady. Sonyng bәrin bile túra, bolashaqta talqygha týser óz shygharmasynyng taghdyryn qúrbandyqqa shalyp, er Músany tórge ozdyrady. Sәbit siyaqtylar jauyr atynyng jaghdayyn oilap jýrgende týbi bir týrkining joghyn joqtaghan Múhannyng búl әreketin adamgershilikting eng abzal kórinisi dep baghalaghan jón.

Avardyng úly aqyny Rasul Ghamzatov Lenindik syilyqty Áuezov qaytys bolghan song – 1963 jyly alghany belgili. Biraq onyng shygharmasy alghash ret Lenindik syilyq beru jónindegi komissiyanyng әdebiyet seksiyasyna 1960 jyldyng 13 aqpanynda týsipti. Búl joly tili sózden sýrinbegen  Múhanday aghdarghyl sheshen ózine tәn tereng bilimdarlyqpen Ghamzatov shygharmashylyghyn keninen qamtyp, aghyla sóilegen eken. Ol: «Ya schitai, chto iz vseh poetov sovetskogo Vostoka Rasul Gamzatov naibolee odarennyi, iymeet mysli, obraznoe myshleniye. Eto tot hudojniyk, kotoryy iymeet, chto skazati, y raspolagaet dostatochno bogatymy sredstvami, chtoby voplotiti to, chto hochet skazati. U nego goryachee, iskrennee chuvstvo. On originalen. U etogo poeta bolishaya spayannosti s narodom, kotoryy iymel pechalinuiy istoricheskui sudibu v nedavnem proshlom. Rasul Gamzatov dostoin togo, chtoby ego otmetiti», – dep aqyn turaly aqyndyq jýrekpen tebirene tolghaydy. Ghamzatov jayly sózding sonynda Daghystan halqynyng qayghyly tarihyna qatysty isharatta Múhang Kavkaz halyqtary últ-azattyq kóterilisining qaharmany Shәmildi megzep túr.

«Aytyp-aytpay ne kerek? Qúsalyqpen ótti ghoy» dep er Mahambet jyrlaghanday, Múhtar Áuezovting de kóp kýni qúsalyqpen ótti. Ishte qansha aitylmaghan syr, terende qanshama túndyrylghan oy ketti. Eger sol oigha erik berilgende Múhang sol otyrysta Abaydyng aqyn úly Aqylbaydyng Rasuldan búryn jyrlaghan «Daghystan» poemasy turaly tógildire sóilep: «Qazaqtyng «qap» degeni Kavkaz serek. Tәnirim, súlu biyik etken erek. Daghystan Kavkazdaghy Kәri Jýsip, Qissa ghyp aitqym keldi kónilim týsip», – dep Aqylbaydyng serek te erek jyrlaryn tau tenselter ekpinmen tolghar edi-au.

Asyldyng synyghy,  әuliyeler sarqyty Múhanday danyshpan Lenindik syilyq beru komissiya mýshelerining әrqaysynyng jýregine núr qúighanday etip aitqan búl sabaghat sózderi jerde qalmay, arada eki jyl ótkende Daghystannyng úly aqyny Rasul Ghamzatovqa Lenindik syilyq berildi.

Múhang kýlli әlemning meyir-shapaghatyn jinaghan darhan jýrekti keng qúshaghyna Rasuldy da alghan. Daghystannyng úly jyrshysyn Almatygha aldyryp, oghan avar tilinde ólenderin oqytqan. Aqynnyng asqaq jyrlaryn әr shyny kóne tarih jayly kýngirlep syr shertetin Qap tauynyng jaqpar tastaryna úqsatqan. Taban astynda tauyp aitylghan tamasha teneuge Terektey tolqyghan aqyn qazaq kemengerine jýrek tórinen shyqqan jyr arnaydy: «Týsinding janyn jyrymnyn, Qaradyng ýnsiz asqargha. «Úqsaydy, – dedin, –tiling bir, Kýngirlep jatqan tastargha». Qaraymyn kókshil dalagha, Tolqimyn, ishtey oilanam: Úly ghoy Kavkaz, jan agha, Ózine jetu qayda oghan...», – dep tebirengen aqyn qamqor ústazyn tau júrtynyng eng qasiyetti kiyesi – qart Kavkazdyng ózinen de biyik qoyady. Sengir taularda ósip, zengir kókke qol sozghan, zangharlarmen talasa jyr jazyp, biyiktikti asqarlarmen ólsheytin tau úly ghana jazsa kerek múnday arnau jyrdy.

Lenindik syilyq alghanyna arada nebәri 6-7 jyl ótkende Rasul aghamyz «Mening Daghystanym» atty ghajayyp shygharmasyn dýniyege әkelip, keyin ony qazaqtyng arqaly aqyny Ghafu Qayyrbekov kelistire qazaqshagha audardy. «Aqyngha aqyn adal bolsyn әmәnda» degen Múqaghalidyng sózi osyndaydan tusa kerek.

Múqaghaliday aibyndy aqynnyng osy ólenining kelesi joly «Aqyngha aqyn aram bolsa jaman-dy...» dep keletini bar. Rasulgha da, poeziyagha da, aqyndyq ónerge de aram bolghandar az emes. Seksenning tórine shyghyp, Rasul dýnie salghanda taralymy zor, oqyrmany mol «Ogonek» jurnalynda Dmitriy Bykov degen jazarmannyng oqyghan adamnyng aza boyyn qaza qylatyn: «Kulit respublikanskih samodeyatelinyh avtorov nachalsya v tridsatye, poety drujno kinulisi v perevody. Perevody sdelalisi katorgoy, proklyatiyem y hlebom selogo pokoleniya nepublikuemyh ily polupriznannyh avtorov. ...Y Rasul Gamzatov obrel slavu ne v poslednuu ocheredi blagodarya Yakovu Kozlovskomu ily Yuliy Neyman», – degen aramza maqalasy jariyalandy («Ogonek», 2003 jyl, №41-46 bb.)

Kezinde «Prejde kumekay, potom kukarekay»  degen siyaqty atynyng ózi kilauyz avtordyng kim ekenin әshkerelep túrghan «ólender jinaghyn» shygharghan Yakov Abramovich Kozlovskiyding esimin býginde Reseyding ózi әldeqashan úmytqan. Al Rasuldyng ghajayyp jyrlary әli kýnge deyin Kavkaz serekting úshar biyiginde túr.

Áuezovting keyingi elu tomdyghynda jazushynyng Lenindik syilyq beru jónindegi komissiyanyng 1961 jylghy 6 sәuirdegi otyrysynda sóilegen taghy bir sózining qysqartylghan núsqasy berilgen. Mәtinning «yqshamdalghany» sonshalyq, onda Áuezovting qay avtordyng qanday shygharmasy turaly sóz qozghap otyrghanyn bilu mýmkin emes.

Áueli Múhannyng ne degenine qúlaq týrip kórelik. Ol: «My otvetstvenno zayavlyaem, chto trebovaniya u nas odinakovye: toliko za horoshie proizvedeniya, toliko za ravnosennye s luchshimy proizvedeniyamy russkoy liyteratury nujno davati Leninskui premii. Tut sushestvuet odin delikatnyy moment: eto otnoshenie bratskih liyteratur. Po-moemu, bratstvo (ya dumaiy, chto tovarishy uzbeky poymut menya pravilino) trebuet, prejde vsego, iskrennosty y pravdivosty v nashih vzaimootnosheniyah drug s drugom», – depti.

Jinaqty qúrastyrushylar Áuezovting sózin kvest siyaqty júmbaqtap jibergen. Áueli bayqaytynymyz, әngime tuysqan halyqtar turaly. Ózbek aghayyndargha qaratylghan túspalgha qarap, sóz osy әdebiyetting ókili turaly ekenin angharu  qiyn emes, biraq avtordyng esimi mýlde atalmaydy.

Búdan әri sozbalaqtamay, júmbaqtyng sheshuin ózimiz-aq aitayyq. Ángime, anau-mynau emes, sol kezde Ózbekstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy, tasy órge domalap kele jatqan qayratker-jazushy Sharaf Rashidov pen onyng sol jyly Lenindik syilyqqa úsynylghan «Silinee buri» (qazaqshagha «Dauyldan da kýshti» dep audarylghan) romany turaly bolghan. Ádebiyetke ardyng isi dep qaraghan Áuezov sosialistik realizm әdisimen, kommunizm ornatushylar turaly jazylghan shalajansar shygharmany ózbek aghayyndar qanshama qolqalasa da qoldaudan bas tartqan.  Sózining sonynda: «My v svoih liyteraturnyh vzaimootnosheniyah, kak y voobshe v ludskih vzaimootnosheniyah, doljny govoriti, kak brat bratu, vsu pravdu», – dep tekemetin tilip túryp, tek shyrqyraghan shyndyqty aitqan.

Qaytken kýnde syilyqty alugha úmtylghan Sharaf aka dәureni jýrip túrghan kýninde degenine jetip tynypty.

Biraq әdeby shygharmasy ýshin emes, әigili aviakonstruktor A.Tupolev,  KSRO Azamattyq aviasiya ministri B.Bugaev jәne KSRO Orta mashina jasau ministri E.Slavskiy t.b. 12 noyanmen birge 1980 jyly jabyq qaulymen iyemdenipti. Ne ýshin ekenin kózi qaraqty oqyrman ózi-aq týsingen bolar...

Lenindik syilyq jónindegi әngimeni mәresine jetkizu ýshin Áuezovti ózgeshe bir qyrynan kórsetetin myna oqshaulau oqighany keltire ketsek te artyq bola qoymas.

Múhang qyrghyz halqynyng tendessiz eposy «Manas» turaly zertteulerin Leningrad uniyversiytetinde oqyp jýrgende bastaghan. Keyin taqyryp ayasyn keneytip, kólemdi monografiyagha ainaldyrdy. Soghystan keyingi kezde Resey imperiyasy kezinde ot qarudyng kýshimen ózi qyryp-joyyp jaulaghan týrki halyqtarynyng patriottyq sana-sezimi órlep, olar ertede ótken erleri men danqty batyrlary turaly epostyq tuyndylaryn jappay jariyalaugha kiriskende kenestik súrqiya sayasat ezilgen halyqtardyng últtyq sanasyn oyatyp, otanshyldyq órleu tughyzghan sol epostyq jyrlargha qarsy soghys ashady. Nysanagha «Er Edige», «Manas» jәne qazaqtyng batyrlar jyrlary iligedi. Osy kezde qyrghyz halqy qily taghdyrynyng simvolynday bolghan «Manastyn» bolashaghy da qyl ýstinde túrdy.

Osynday jadaghay pikir beleng alghan zamanda, 1952 jyly mausymynda Bishkekte ótken konferensiyada qazaq kemengeri kósile sóilep, «Manasty» halyqqa jat shygharma dep barynsha qaralaugha tyrysqan mәskeulik professor A.K.Borovkovtyng sódegey sózin tas-talqan etip, qyrghyz halqynyng qaharmandyq eposyn aramzalardan arashalap alady.

Múhang qyrghyz kenes әdebiyetining negizin salushylardyng biri, halyq jazushysy, akademik Týgelbay Sydyqbekovpen úzaq jyldar dostyq, bauyrmaldyq qarym-qatynasta boldy. Qos qúlyny Múrat pen Ernardy ertip ýiinde san mәrte qonaqta bolyp, dastarhanynan talay dәm tatqan. Eki jazushynyng bir-birine jazysqan hattarynan alghausyz kónilderi әrdayym aiqyn angharylyp túrady.

Sol Týgelbay bauyrynyng «Tau arasynda» romany 1961 jyly Lenindik syilyqqa úsynylady. Áriyne, Týgelbay baykemiz úzaq jyldardan bergi ejettes dosy Múhannan qoldau kýtedi.

Syilyq komissiyasynyng 1961 jylghy 6 sәuirde ótken otyrysynda Áuezov qyrghyz әdebiyetining klassiygi, sol kezde KSRO Memlekettik syilyghynyng iyegeri bolyp ýlgergen ejelgi dosy Týgelbaydy emes, әdebiyet әlemine endi ghana iymene esik ashyp kelgen Shynghys Aytmatovtyng «Jәmilasyn» demeydi. Ókinishke oray, Áuezovting búl sózi de 50 tomdyqqa enbegen.

Búl turaly Shynghys Aytmatov pen Múhtar Shahanovtyng «Jomart shuaqty júldyzdar nemese bir uys topyraq» atty súhbatynda órnektelipti. Onda: «Osynday azamattyq syngha týsken sәtte Múhannyng qara qyldy qaq jarghan әdildigin Týgelbay Sydyqbekov bylaysha әngimeleydi: Komiytetting kezekti mәjilisinde jasyryn dauysqa týsetin shygharmalar irikteldi. «Tau arasynda» dauysqa salynarda men ereje boyynsha syrtqa shyghyp kettim. Esik sәl-pәl jabylmay ashyq qalghan eken. Ishten kóp tarmaqty sosialdy roman – degen Nikolay Semenovich Tihonovtyng (ol komissiya tóraghasy – M.Q-M.) dausy estildi. Demek, mening shygharmamdy qoldaghany. Artynsha Sergey Sergeevich Smirnov:

– Múhtar Omarhanovich, Siz búl romandy týp núsqadan oqydynyz! Sizding sóziniz eng sheshushi dauysqa ie bolady, – dedi, tamaghyn qyrnap. Múhang osy kezde «Ya predpochitai Jamilu...» dep qoydy», – delingen («Jas Alash», 1995, 14 jeltoqsan). IYә, Múhang әdildik pen azamattyq syngha týskende eshqashan tura joldan taymaghan, aqiqat pen ardy bәrinen biyik qoyghan.

Osy tústa taghy bir qyzghylyqty әngimening shetin shygharugha tura kelip túr.

Býgingi zamannyng aitmatovtanushylary «Jәmiylә» 1959 jyly Luy Aragon alghysóz jazyp, fransuz tilinde basylghannan keyin qyrghyz jazushysynyng esimi әlemdik әdeby ortagha keninen tanymal bolghanyn jarysa jazady. Aqiqatyna keler bolsaq, Aragon – Aytmatov tandemi Áuezov shapaghatynyng arqasynda qalyptasqan.

Aragon – kommunistik kózqarasy ýshin Kenes Odaghynda kóp maqtalghan qalamger. Fransuz surrealizmining atasy sanalatyn Luy talghamy da, talaby da biyik fransuz әdeby qauymdastyghynda moyyndalghan suretker. Onyng kenes jazushylarymen dostyghy sayasy kózqarasy túrghysynan ghana emes, әieli mәskeulik evrey otbasynan shyqqan Eliza Triolening (tolyq aty-jóni Ella Yurievna Kagan)  yqpaly arqasynda ornyghypty.

Eliza – orys poeziyasynyng klassiygi Mayakovskiyding muzasy bolyp, Mark Shagal men Pablo Pikassodan bastap, Boris Pasternak jәne Andrey Voznesenskiylerdi tang qaldyryp, esinen aiyrghan belgili bekbiyke Lilya Brikting tughan sinlisi. Aragondy Elizamen tanystyrghan – Mayakovskiy. Keyin Eliza Mayakovskiy, Shklovskiy, Hlebnikovten bastap, Svetaeva, Ahmadulinalargha deyin móldirete fransuz tiline audarady.

Luy Aragon 1955 jyly «Kenes әdebiyeti» atty zertteu enbegin jariyalap, onda M.Áuezovtin  «Abay jolyna» óte joghary bagha beredi. Keyin epopeya fransuz tiline audarylghanda oghan kelistire alghysóz jazyp: «Men onyng (Múhtar Áuezovtin) shygharmalaryn tughan elime tanystyrushy boludy ózime ýlken baqyt sanaymyn. Epikalyq roman «Abay», mening oiymsha, XX ghasyrdyng eng ýzdik shygharmalarynyng biri», – degen óte joghary bagha beredi («Bizding Múhtar», A., 1976, 123-bet).

Múhtar Áuezov L. Aragongha eki hat jazghan. Alghashqysyn 1958 jyldyng 29 sәuirinde joldaghan. Búdan keyin 1958 jyldyng mausymynda Áuezov, Lui, Eliza – ýsheui Mәskeude keng otyryp súhbattasugha mýmkindik alady. Osy kezdesuden keyin Múhang Aragongha ekinshi hatyn joldap: «Viydeti, poslushati Vas, pogovoriti na minuty s Vamy bylo davnim moiym, ogromneyshim jelaniyem, a seychas istinno rad, chto eto osushestvilosi», – dep tebireniske toly kónil-kýiin anghartyp, sonynda: «Proshu peredati moy serdechno drujeskiy priyvet Elize Yurievne», – dep ayaqtaydy.

Áuezov pen Aragon kezdeskende «Jamiylә» әli orysshagha audarylmaghan, biraq kemenger ony qyrghyz tilindegi týpnúsqasymen tanysyp ýlgergen. Osydan eki ay ótkende Ádebiyet institutyn endi ghana tәmәmdaghan Sh.Aytmatovtyng povesi A.Dmitriyevanyng audarmasymen «Novyy miyr» jurnalynyng 1958 jylghy tamyzdaghy nomerinde jariyalanady.

Áuezov «Jәmila» jariyalanbay túryp, qyrghyz әdebiyetine talantty jas jazushy kelgenin Aragongha tamsana jetkizedi, al shygharma jariyagha jetisimen, sol 1958 jyly bedeldi basylym «Liyteraturnaya gazetada» povesi kótermeley baghalap, aghalyq alqau sózin bildiredi. Áriyne, kenes әdebiyeti janalyqtaryn qalt jibermey baqylap otyrghan Eliza men Aragon «XX ghasyrdyng eng ýzdik shygharmasy» avtorynyng kelisti baghasyn oqyp, «Jәmilany» audarugha den qoyady. Búl da býgingining kózi qaraqty oqyrmandary bilip jýruge tiyisti jaghdayattardyng biri.

Lenindik syilyq turaly әngimege qayta oralar bolsaq, 1961 jyly  qyrghyzdyng eki jazushysy da marapatqa jete almady. Biraq әlem әdebiyetining bilgiri, akademik Múhtar Áuezovting sózi jerde qalghan joq. Arada eki jyl ótkende ishinde sol bayaghy «Jәmilasy» bar Shynghys Aytmatovtyng «Tau men dala povesteri» mәrtebeli syilyqqa ie bolyp, shong qyrghyzdardyng esimi jerding jýzin sharlap ketti.

Orayy kelgende aita keteyik: Jәmila esimdi keyipkerdi Shynghys Aytmatov tumay túryp dýniyege әkelgen Múhtar Áuezov edi. Ol «Kim kinәli» atty klassikalyq әngimesin 1923 jyly «Jamilya» degen atpen ózi orys tiline audaryp, týpnúsqadaghy bas keyipker Ghazizanyng esimin Jәmilagha ózgertedi. Ángime keyin Áuezovting 50 tomdyghynda jariyalandy. Búl fransuz Luy Aragon «әlemdegi eng әdemi mahabbat tarihy» dep baghalaghan Sh.Aytmatovtyng «Jәmilasyna»  esh kólenke týsirmese kerek.

Dana qazaqtyng qamqorlyghyn Aytmatov úmytqan joq. Aragha jyldar salyp, jazushy búl turaly: «Múhtar Áuezov men ýshin alystan múnartqan әldebir akademiyalyq túlgha desem, әriyne, aghat aitqanym: ózim kórip, ózim bilgender ishindegi eng úly suretker desem, múnym da jalpylama sóz. Múhtar Áuezov maghan әkedey qamqor bolghan kisi», – dep ústazyn erekshe iltipatpen eske alyp, qazaq kemengerining ózine ghana emes, býtin qyrghyz halqyna jasaghan qamqorlyghy turaly: «Múhtar Áuezovti qyrghyzdar asa zor qúrmetpen ózimizding tughan perzentimiz dep tanidy. Biz Áuezovting kózi tirisinde solay deytinbiz, qazir de solay deymiz», – dep úly jazushynyng eki halyqqa birdey shuaghyn tókken airyqsha qúbylys ekendigine nazar audarady. Aytmatov «Abay joly» turaly oiyn: «Óz halqyna tәn parasattyq, ghúryp pen ruhtyng keskin-keypi retinde Abay, sóz joq, – dýnie jýzilik dәrejedegi últtyq jetistik!», – degen kóterinki lepespen týiindeydi («Bizding Múhtar». A., 1976, 71-74 better).

Jyljyp jyldar ótkende týrki halqynyng taghy bir ókili, bauyrlas bashqúrt әdebiyetining klassiygi Mústay Kәrim de Lenindik syilyqqa jetti. Keybireuler «múnyng Múhtar Áuezovke qanday qatysy bar?» dep oilauy әbden mýmkin. Dala danyshpanynyng núry janam degen jýrekterding bәrine ot bergen. Endi Mústay Kәrimning ózin tyndap kóreyik. Ol: «Sudiba podarila mne desyatok let hotya ne postoyannogo, no blizkogo obsheniya s Muhtarom Omarhanovichem. Ego blagosklonnoe otnoshenie k moey rabote v liyterature menya nemalo obodrilo. Menya neizmenno voshishaet vysota viydeniya mira Muhtarom Auezovym, ego veshee vnusheniye, chto za bezbrejnym morem esti eshe bezbrejnyy okean. Toliko ponyav eto, mojno vospevati rechku, chto protekaet vozle tvoego aula», – dep jazady (M.Auezov v vospominaniyah sovremennikov», A, 1997, s. 22-23). IYә, bashqúrt suretkeri aitqanday, buyrqanghan búlaqtar men tulaghan tenizderden keyin aidyny keng alyp múhit bastalady. Onyng aty – Múhtar Áuezov.

Múhtar Áuezov Kenes Odaghyndaghy tuysqan halyqtar әdebiyeti ókilderin ghana emes, Aziya jәne Afrika, Ýndistan men Tayau Shyghys, týrki-músylman dýniyesining aituly qalamgerleri enbekterin qalt jibermey qadaghalap otyrghan. Jazushy ózining 1955 jyly Ýndistangha barghan saparynda azattyq ýshin kýresushi Aziya halyqtary jazushylarynyng yntymaghy mәselesin kóteredi. Aziya jәne Afrika elderi jazushylarynyng 1958 jyly qazan aiynda Tashkentte ótken konferensiyasynda Orta Aziya jәne Qazaqstan jazushylary atynan tebirene sóz sóilep, týbi bir tuysqan halyqtar әdebiyetining keleli mәselelerin qozghaydy. Onyng búl sózi qos kontiynent qalamgerlerine qatty әser etken. Shygharmalaryn fransuz tilinde jazghan belgili Kamerun jazushysy Benjamen Matiyp: «Múhtar Áuezovting tamasha kitabyn aghylshyn tilinde oqyp shyqtym. Qazaqtar – netken ghajayyp halyq! Osy keremettik «Abay» romanynda qalay tamasha surettelgen! Sizding baqytty halyqqa men shynayy kónilimmen qyzyghamyn, al sizding ózinizdi ólmes tuyndynyzben qúttyqtaymyn!», – dep jazady.

Kezinde «Atamúra» baspasynan jaryq kórgen «Múhtar Áuezov» ensiklopediyasyn baspagha dayyndau barysynda úly jazushygha Lenindik syilyqty tapsyru sәtin beyneleytin fotosuretti izdegenimiz bar. Ádette, múnday syilyqty memleket basshysy tapsyratyny belgili. Tappadyq. Onyng sebebin osy essege qatysty materialdar jinau barysynda qazaqtyng talghampaz qalamgeri Tәken Álimqúlov aghamyzdyng syilyq berilgen song «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalanghan «Dostar lebizi» maqalasynan úshyrattyq.

Tәken aghamyz: «Jaqynda Moskvada Múhtar Áuezovke Lenindik syilyq tapsyryldy. Ádette ýlken syilyqtar kenzalda, kópting aldynda tabys etiledi. Búl joly ol dәstýr saqtalghan joq», – dep jazady. Sebebi Múhang syilyq beriler sәtte syrqattanyp, auruhanagha týsken. Sauyghyp, meyramhanagha shyqqanda Lenindik syilyq beru jónindegi komiytet tóraghasy Nikolay Tihonov bastaghan Kenes Odaghynyng әigili mәdeniyet jәne әdebiyet qayratkerleri Múhang jatqan «Moskva» qonaq ýiining 659-bólmesine kelip, mәrtebeli marapatty óz qolymen kemengerding keng keudesine jarqyrata taghyp: «Múhtar Áuezovting jiyrma jylgha sozylghan sabyrly, tyndyrymdy, qajyrly enbegi jemisti ayaqtaldy. «Abay joly» roman-epopeyasy býkil sovet әdebiyetinde ýlken de tyng oqigha bolyp otyr. Shygharmanyng dýnie jýzine jedel tarap ketui de tegin emes», – dep zamana shyndyghyna say әdil baghasyn bergen eken («Qazaq әdebiyeti», 1959 jyl, 19 mausym).

T.Álimqúlovtyng búl maqalasy da Áuezov turaly eshbir jinaqqa enbepti. Bilmekke qúmarlar ýshin arnayy keltirdik.

ÚLYLYQQA TAGhZYM

Múhang qoldanghan onnan astam býrkenshik esimning ózine erekshe únaytyny «Qonyr» bolghangha úqsaydy. Búl – onyng sәby kýninde-aq qúlaghyna mayday jaqqan sóz. Sodan bolar, Abaygha qarata aitylghan «Qonyr qozymdy» Múhang Zere әjening auzyna salady. Zer sala oqyghan jangha «Abay jolynda» «qonyr jel», «qonyr kesh», «qonyr kýi», tipti «qonyr tóbel atqa» deyin bar.

«Konyr» – Múrat Áuezge de erekshe únaytyn úghym. Ol әkesi turaly «Voplotivshiy stepi v bessmertnoe slovo» atty maqalasynda: «Qonyr – iz chisla sokrovennyh slov kazahskogo yazyka. Slova, vedomye qonyr, nazyvant iydealinye dlya vzora, sluha, ploti, dushy y razuma cheloveka», – dep jazady («Liyteraturnaya gazeta Kazahstana», 2007, №12).

Orayy kelgende aita keteyik, Múhang Abay Qúnanbaevtyng aitpaghan, aitsa da bizge jetpegen asyl oilaryn keyipker Abaydyng auzyna salady. Búl turaly ol Tәken men Zeyin inisine jazghan hatynda: «Myna kitapta oishyl Abay balghyn Abaydyng auzyna Abay ózi aitpaghan, biraq aitugha tiyis neler sheber, tereng filosofiyalyq aforizm tolghaular bar», – dep ózi ashyp kórsetedi.

Alpys jyldyghyn әlem júrtshylyghy aldynda mandayyn jarqyratyp ótkizgen «Qonyrdyn» ómiri endigi jerde tirlikting qonyr kýzine qaray ayaq basty. Ózine tiyisti sybaghasynan san mәrte qaghylyp, týndigi teris ainalghan kesapat zamanda qazaq degen qaraorman júrttyng ishinen suyryla shyghyp, jarty әlemge biylik jýrgizgen Kenes Odaghynday alyp imperiyanyng eng mәrtebeli marapatyna ie bolghannan keyin Áuezov baysal tauyp, saraman jolgha týsedi. «Boldym-toldym» demey, egey tirligin eshkimge sidet etpesten ejelgi daghdysymen qalam men kitapqa degen qyzmetin adalynan jalghastyrady.

Syilyqty tapsyrushylar men qútty bolsyn aita kelgen qoshemetshil qauymnyng sony sayabyr tartqan song Múhang Qyrghyz Alatauynyng salqyn sabat jaylauynda ornalasqan Sholpan Atadaghy sayajayyna oralady.

Úzaq jylghy talas-tartysqa toly tirlikten song búl naghyz dem de, em de alatyn kez edi, biraq jazushy qalamgha qyzmet etuin bir sәtke de toqtatpaydy. Búl turaly suretker ómirining keyingi jyldarynda mashinistka qyzmetin atqarghan Ghaziza Biysenova apamyz da estelik qaldyrghan eken. Kóz jiberip kórelik:

«Múnda da Múhang júmys tәrtibin qatty ústady. Ertengi saghat altyda túryp, eki saghat boyy kól jaghasynda seyildeydi. Dachadan úzap, ózi onashalanyp, birneshe shaqyrym jýrip qaytady. Saghat segizde qaytyp oralyp juynady, qyrynady. Osydan keyin býkil ýi-ishi bolyp saghat toghyzdyng kezinde shaygha otyrady. Ongha keter-ketpeste jazushy diktovkagha kirisip ketedi. Baghana kól basynda seruendegen kezde jazushy basyna úyalaghan oy telegesi tasqan suday aghyla jóneledi», – dep jazady Ghaziza apamyz.

Búl dәiekti eki týrli sebeppen keltirdik. Birinshisi, qalamgerding jazu mashyghyn bilsin degendikten. Ekinshisi – estelikte aitylatyn «diktovka» jayynan habardar etu ýshin.

Áuezov shygharmashylyghyna min taghushylardyng ýlken bir toby onyng úzaq jyldar boyy ústanghan dәl osy daghdysyn syngha alady. Áriyne, múnday әngimening shet-jaghasyn Áuezov jaqsy bilgen jәne ol turaly resmy súhbattarynda bolmasa da dostaryna jazghan hattarynda onyng sebep-syryn ózi ajyratyp bergen. Múhang «Abay jolynyn» orysshagha audaryluy haqynda 1956 jyly 7 tamyzda ini-dostary T.Álimqúlovqa, Z.Shashkinge jazghan hatynda: «Búl iske Faizova biraz qyrsyq jasap jýr dep estiymin. Ony qazaq tilining qasiyetin bilmeytin sebepti men brakovati etken son, әsirese shaptyghatyn kórinedi. Meni «diktovati» etip jazady, asyghys stenogrammany úsynady, tili nasharlap ketken, «ispisatisya etken» dep te orys adamdaryna, redaksiyalargha sóileytin kórinedi», – dep jazady.

Jazushynyng elu tomdyghynda jariyalanghan búl hattyng týsiniktemesinde Faizovanyng kim ekendigi kórsetilmegen. Ol turaly «Múhtar Áuezov» ensiklopediyasynda da derek joq. Endi osy jaygha az-kem anyqtama berip óteyik.

Áuezovting hatynda Faizovanyng esimi «Raziya» ekendigi, onyng tatar últynan shyqqandyghy kórsetilgen.

Tatar aghayyndar – óz tarihyna óte úqypty halyq. Faizovany biz úmytsaq ta, olar úmytpay jer jýzindegi tatar tarihyna azdy-kópti ýles qosqandaryn týgel qamtyghan últtyq ensiklopediyasynda: «Faizova Raziya Ziyatdinovna (1916-82), perevodchisa. Perevela na rus. yaz. proizv. G.Ibragimova, G.Bashirova, A.Rasiha», – degen tildey maqala bergen (Tatarskiy ensiklopedicheskiy slovari, Kazani, 1999, 606-bet).

Tatar halqyna, әsirese, olardyng qyz-kelinshekterine jaqyn jýretin Áuezov basyna pәle bolyp jabysqan Raziyany kezinde ózi tandaghan eken. Ol hatynyng basqy jaghynda: «Osynyng audarmasyn V.V. Smirnova auyryp qalyp, qatty sozyp ketti. Keyin soghan kómek etsin dep Faizova Raziyany biz atap edik. Artynan ol aralaspasyn dep ózim qaytyp aldym, sebebi ol qazaqshany týsinbeydi, tanymaydy eken», – dep jazady.

Múhang R.Faizovamen Qazaqstanda tanysqan siyaqty. Raziya bir kezderi azerbayjan әdebiyetining klassiygi Mamed Kyazim Alekperogly Alekperliyge kýieuge shyqqan. Alekperogly 1937 jyldyng repressiyasynda «halyq jauy» retinde ústalyp, 1938 jyly atylyp ketken song Raziya Mәskeuge oralyp, Ádebiyet institutyndaghy oquyn jalghastyryp, qolynan kelgenshe әdeby audarma jasap, nәpaqa tauypty. Soghys bastalghan 1941 jyly Qazaqstangha evakuasiyalanyp, 1944 jyly Aqtóbe oblysy Mәrtók audandyq gazetinde jauapty hatshy, redaktor qyzmetin atqarypty. Keyin Mәskeuge qaytyp, ózin tatar, azerbayjan jәne qazaq әdebiyetining bilgiri retinde jariyalap, audarmashylyq, resenzenttik júmystarmen ainalysqan kórinedi.

Tatar әielderi qanshyl bolady. Raziyanyng búl «qasiyetin» Áuezov te bayqap: «Ózining erteden keshke deyin maqtaytyny tatar әdebiyeti, tatar jazushylary bolatyn da, mening ózgelerden basqaraq abyroy-jәiimdi qyzghanatyn keseli de bar-dy», – dep Raziya hanymdy «jaqynyraq» tanityndyghynan habar beredi.

Raziya hanymnyng әsire «tatarshyldyghynyn» da mәnisi týsinikti. Shyndyghyn aitqanda, Ivan Groznyy qangha bóktirip Qazandy alghannan keyin-aq Resey yqpalyna erterek týsken tatarlar oqu-bilim jaghyna kelgende XX ghasyrdyng basyna deyin qazaqtardan ozyq túrdy.

Alash qayratkerlerining azattyq ruhymen quattanghan qazaq qoghamy tez oyanyp, az ghana uaqyt ishinde әdebiyet pen mәdeniyet jetistikteri jóninen ozyq elderding qataryna qosyldy. Maghjan Júmabaev ózining ghajayyp jyrlarymen orys poeziyasynyng tandauly ókilderimen iyq tirestirgende, Múhtar Áuezov jiyrmasynshy jyldardaghy әngimelerimen europalyq әdebiyet biyigine kóterildi. Búl kezde tatar әdebiyetining eng kórnekti ókilderi sol bayaghy aghartushylyq sarynnyng tóniregin shiyrlap jýrgen. Faizova bolsa erterekte qalyptasqan osy astamshyl pikirding kólenkesinde qalyp qoyghan.

Raziyaday kinәmshil audarmashynyng kiltiyme pikiri Áuezovtey alypqa kóp kiparat әkelmese de әjeptәuir әbigerge salypty. Múny da keyingiler bilsin dep jazdyq.

Áuezov hatyna qayta oralyp, әli kýnge deyin jazushynyng sonynan qalmay kele jatqan «diktovka» jayyna oiysar bolsaq, onyng da ornyqty jauabyn Múhannyng ózi beripti:

«Mening diktovati etkenimdi aitsa, men anau «Abay» romanynyng qaq jarymyn – júrt sýisinip jýrgen qaq jarymyn da solay jazgham. Men diktovati etkeli 14 jyl boldy. Zamanynda Mark Tven, Lope de Vega – talay jazushy tәjiriybe ala kele jazghan-dy. Qazir Simonov ta solay jazady. Voobshe, búl ne bylshyl, ne sandyraq!... Jәy bir kezdegi bizdegi  it qyzghanyshtan shashyraghan tantu-qanqu sóz bolsa – ol kimge dәlel, nege dәri?!», – dep jer qozghalsa onaylyqpen qozghala qoymaytyn Áuezov ashulana, ashyna jazady.

Tanghajayyp búl hatta Áuezovting shygharmashylyq laboratoriyasynan habar beretin biraz maghlúmat bar. Jazushy diktovkamen 14 jyl boyy ainalysyp kele jatqanynan habar beredi. Eger hattyng 1956 jyly jazylghanyn eskersek, ol múnday mashyqqa 1942 jyldan beri kóshe bastaghan.

Áuezov jazyp otyrghan Mark Tvendi kenes balalarynyng bәri derlik Tom Soyer men Gekliberry Finning kindik әkesi retinde óte jaqsy biledi. M.Tven balalar jazushysy ghana emes, ýlken oishyl, filosof qalamger edi. Álem әdebiyetining qos alyby Folkner men Heminguey Mark Tvendi amerikan әdebiyetining atasy sanaghan.

Mark aqsaqal kóp tuyndylaryn Múhang siyaqty diktovkamen jazypty. Onyng ósiyeti boyynsha qaytys bolghannan keyin 100 jyl ótkende, tek 2010 jyly ghana tolyq núsqasymen jaryq kórgen «Ghúmyrbayanynnyn» alghysózin jazghan Garrit Elinor Smit onyng eng alghash diktovkany 1873 jyldan bastap, 1885 jyldan túraqty týrde әdeby daghdysyna ainaldyrghanyn atap ótedi (Tven M., Avtobiografiya. M., 2010, 17-bet). Eger M.Tvenning 1910 jyly qaytys bolghandyghyn eskersek, onyng shygharmashylyq ómirining edәuir bóliginde diktovkany paydalanghanyn angharamyz.

Semuel Klemens (Mark Tvenning shynayy aty-jóni) 1902 jyly 16 qantarda Houellsqa jazghan hatynda: «Vy nikogda  ne uznaete, skoliko udovolistviya poteryali, poka ne pristupiyte k diktovke svoey avtobiografii: togda Vy s boliu osoznaete, chto mogly zanimatisya etim vsu jizni, esly by toliko Vam poschastlivilasi ob etom podumati. Y vy budete izumleny (y ocharovany), uviydev naskoliko eto nepohoje na besedu y naskoliko pravdivo eto zvuchiyt», – dep diktovka jasaudan qanshalyqty lәzzat alatynyn quanyshpen habarlaydy (Sonda, 21-bet).

Múhang M.Tvenning ózine úqsas osy bir qasiyetin jaqsy bilgen. Qolyna jaghyp, kókeyine qonghan song ómirining songhy kezeninde berik ústanghan. Áueli jazar mәtindi onashada oilanyp, jadyna jazyp, keyin asyqpay mәshinkege diktovka jasaghan. Odan shyqqan mәtinmen qosymsha júmys istep, óz qolymen týzetuler engizgen. Keybir jaramsyzdau dep tapqan tústaryn mýlde qaytadan jazyp shyqqan kezderi de bolghan. Múnyng bәri jazushy múrajayynda tolyqtay saqtalghan.

Osyghan qarap, Múhannyng 1942 jyldan bergi shygharmalary týgeldey diktovkamen jazylghan eken degen pikir tuyndamasa kerek. Ol diktovkany ózi jazatyn shygharmalaryn úzaq jyldar boyy oilanyp, tolghanyp, әbden jetilgen kezinde ghana paydalanghan.

Jazushy ómirbayanynyng myna bir ereksheligine airyqsha nazar audarghan jón. Ol – Múhannyng aghyny qatty dariyaday aghyp túrghan sheshendigi. Múny Áuezovting aldyn kórgen, dәrisin tyndaghan akademik Zeynolla Qabdolov bastaghan shәkirtteri tógildire jazady. Kezinde Áuezov leksiyalarynan jasaghan konspektisin jazushy Sәken Jýnisov jeke kitapsha etip te shyghardy.

Múnday sóileui men jazuy birdey dilmәr adamgha diktovka jasau óte qolayly. Onyng ýstine әngime ózi alty jasynan bastap, sanasyna әbden sinirgen Abay turaly bolsa. Sózding yghyty kelgende aita keteyik: jazushynyng shygharmashylyq erekshelikteri turaly qalam tartqan әuezovtanushylardyng jas buyny qalamgerding osy bir airyqsha mashyghy turaly terendete  tekstologiyalyq zertteuler jasasa, sauaby mol is ornynan qozghalar edi. Aqparattyq tehnologiyalyq zamanda búl asa qiyn sharua emes.

Alataudyng tórinde, Ystyqkólding jaghasynda jan jadyratar jaqsy demalystan song Amerikagha baratyn sapargha tiyisti qújattaryn rәsimdeu ýshin Mәskeuge oralghan Múhang 1959 jyly qarashanyng 14 júldyzynda Fatimagha kezekti hatyn joldaydy. Áriyne, olar búdan keyin de habar-oshar alysyp túrghan, biraq búl – múraghatta tirkelgen songhy hat.

Hatta Kenes Odaghynyng tizginýzdi jastarymen bilim bәigesine týsken úly Múrattyng jaghdayyna toqtalady. Múhan: «Onyng deni sau, menimen jii kórisip, kelip túrady. Bir kýn ózim mashinamen túratyn jeri Cheremushkiyge aparyp salyp, ýilerine de kirdim. Tórt student bir bólmede, bólme ýlken, jap-jayly, taza», – dep alystaghy úlyna alang bolghan Fatimanyng kónilin sabasyna týsiredi.

Ana ataulynyng alandaytyny balanyng ýstindegi kiyimi, isher tamaghy, denining saulyghy ekenin jaqsy biletin jazushy búl jayly da mol maghlúmattar berip:

«Múrattyng ýstine birneshe jaqsy kiyim әperdim. 2500-ge palito aldy. Ári kýzdik, әri qystyq. Astarymen qarakól jaghasy bar. Kereginde ala bólek alynatyn bop tigilgen. Kýzde jagha salatynday úsaqtaly astaryn qabattamay kiyedi. Kýn suyq bolsa solaryn qosyp kiyedi», – dep balasyn Mәskeuding qysyna qapysyz dayyndaghanyn jetkizedi.

Ózi Mәskeu men Leningrad teatrlarynyng әrbir premierasyn bos jibermeytin dramaturg-jazushy múny da nazardan tys qaldyrmay: «Ekinshi jaqsy kók kostum әperdim. Keshki uaqyttarda jiyngha, teatrgha barsa, keshkilik kiyim bolsyn dedik. Aq kóilekteri, galstuk te bar. Ádemi qara bantik te aldyq. Endi solaryn týgel kiygende kórkem, sypayy, ónerli jigit bolyp shygha keledi», – dep soghystan keyin qontorghay tirshilik keshken mәskeulik jastarmen salystyrghanda úlynyng eng jas dendiyler qataryna qosylghanyn maqtanyshpen habarlaydy.

Jas kýninde at jalynda ósip, keyin Semeydegi túnghysh futbol komandasy «Yaryshtyn» qúramynda oinaghan Múhang sporttan da qúralaqan bolmaghan. Áuezov búl jaghyn úmytpay: «Saushylyghyndy kóp oila, bir jaghynan demalys, taza aua, tәuir tamaq, sport siyaqtylardan qol ýzbe dedik. Songhy, әsirese, Mәskeu auasynda asa qajet», – dep buyny bekip, boyy úzaryp, azamat qataryna qosylghan úlynyng qúlaghyna sportpen ainalysu kerektigin de qúya týsedi.

Shyndyghynda, Áuezovtey meyirban әkening dәl osynday qapysyz qamqorlyghy, aqyl-kenesi, jyly kiyim, tәuir tamaqtanugha jasaghan jaghdayy bolmasa naraulau tughan Múrattyng Mәskeuding qytymyr aua-rayyn birden kóterip ketui de qiyndau bolar edi. Múhang úlynyng túrmys-tirshiligin ghana emes, oquynyng jay-kýiinen de molyraq habar berip: «Sabaghy jaqsy bastalghan tәrizdi. Maghan qytay iyeroglifterin jazyp ta kórsetedi, sóilep, aityp... jaqsy mengerip kele jatqan beti», – dep balasynyng ýlken yqylaspen qytay tilin mengeruge kiriskenin riza-hosh kónilmen bayandaydy.

Ary qaray Múrattyng bolashaghy turaly zor josparlary baryn anghartyp: «Aman bolsa eki jyl osynda tóselip qalghan son, qalghan ýsh jylyn Pekinge jiberip zagranisada oqytsaq degen oiym bar. Sonda búl ghylym salasyna meylinshe jetigip shyghady», – dep jazady.

Múhang úlynyng keleshegin ghylymnan kórgisi keletini osy hattyng songhy sóileminen aiqyn angharylyp túr. Alysty boljaytyn jazushy múny qalay jýzege asyrugha bolatynyn da aldyn ala josparlap qoyghan. Ol: «Studentterdi jyl sayyn Mәskeu – Pekin arasynda aiyrbastap alu dәstýri bar. Sol rette baratyn bolar. Institutta kóp oqushy emes, onysy jaqsy. Ár professor әr jeke studentke jaqynnan kómek-jәrdem beruge onay bolady», – dep Múrattyng Mәskeu uniyversiytetine týsken jylynan bastap, bitirgenge deyingi barlyq atqaratyn sharuasynyng algoritmin aiqyndap beredi.

Kelesi jyly Múrat uniyversiytetting birinshi kursyn ýzdikter qatarynda tәmәmdaghanda Múhang úlyn janyna alyp, bir jaghynan – әke, ekinshi jaghynan MGU-ding professory, ústaz retinde aqyl qosyp, oy salyp, bolashaghyna baghyt-baghdar siltegen. Arada taghy bir jyl ótip, bir kezdegi altyn balaqay Múrat balanqy kezendi artqa tastap, ghylym men bilimning tәjiriybesin molyraq jinaugha úmtylghan badalyqqa qaray úmtyla týsti.

Múhang Mәskeu auruhanasyna jatqanda erte eseygen Múrat uniyversiytetting ekinshi kursyn tәmәmdap, әjeptәuir tәjiriybe jinaqtap, ómirlik ústanymyn qalyptastyryp, aldaghy baghyt-baghdaryn aiqyndap qalghan azamattar qataryna qosyldy. Múrat әkesimen ózining ghylym-bilim jolyndaghy maqsút-múrattarymen qatar, qoghamdyq-sayasy isterge de belsene aralasa bastaghany turaly oi-pikir bólisken.

Úly jazushy búl kezde alpysynshy jyldardyng basynda Mәskeuding shygharmashylyq ortasynda ornygha bastaghan «jylymyq» («ottepeli») atty jaghymdy ýrdisten jaqsy habardar boldy. Eger búl ýrdis aldaghy jyldarda jalghasyn tabar bolsa, qazaq әdebiyeti men mәdeniyetine, әsirese jan alysyp, jan berisken sansyz kóp kýrester men shayqastardan túratyn últ tarihyn týgendeuge septigin tiygizip, tughan halqynyng talay mәrte qughyn men qidalaugha týsken qaharmandyq epostarynyng týgeldey qaytyp oralatynyn, repressiyanyng qúrbany bolsa da aragha jyldar salyp oqyrmandarymen qayta qauyshqan Sәken, Iliyas, Beyimbettermen qatar Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan, Jýsipbekterding de aqtalatyn kýni jaqynday bastaghanyn sezdi. Múnday iske Múrat siyaqty uyzynan jaryghan, bauyrynan jaraghan bilimdi, quatty jastardyng kerek ekendigin jaqsy týsindi. Sol ýshin úlynyng keyin «Jas túlpardyn» altyn qazyghy bolghan qoghamdyq qyzmetterine dem berip, qoldau kórsetti.

Osy tústa әuezovtanushylardyng nazarynan tys qalyp kele jatqan jazushy qalamynan shyqqan eng songhy hattardyng birine, bayaghy Kәmen aghagha arnalghan 25 mausymdaghy hatpen bir kýnde qaghazgha týsken myna bir jazbagha ýnilip kóreyik. Osy hattyng ýnemi nazardan tys qala beruining syry – ol jazushynyng kóp tomdyqtaryna enbegen. Ol Múrattyng jeke múraghatynda saqtalyp, keyin «Atamúra» baspasynan jaryq kórgen Fatima apamyzdyng kitabynda basylghan.

Hat Farida esimdi әielge arnalghan. Synayyna qaraghanda sol kezdegi Semey oblystyq partiya komiyteti men oblatkomdaghy basshylyq qyzmette bolghan adam. Jazushy elge bara jatqan úlynyng bastamalaryna kómek kórsetudi súrap: «On student MGU, edet po zadanii svoego vuzovskogo komsomoliskogo komiyteta chitati leksiy na nauchno-populyarnye temy. Ya adresuy ego k Vam, pomnya nashu horoshuy, dobruy drujbu s Vamiy», – dep jazady.

Múhang úlynyng «ghylymiy-tanymdyq taqyryptargha» leksiya oquyn úiymdastyru turaly jartylay júmbaqtap jazghan ótinishinen Semey joghary oqu oryndarynda oqityn qazaq jastaryna Kenes Odaghyna erkindik ala kelgen jylymyqtyng jay-kýiinen habar berip, olardyng múnday mýmkinshilikten shet qalmay, sayasy kýresterde shyndala beruin qalaghanyn angharu qiyn emes. Hattyng orta túsynda leksiya mәselesine taghy da airyqsha ekpin týsirip: «Pomogiyte, pojaluysta, chtoby emu daly pochitati ego polojennye leksiiy», – dep taghy da qiyla ótinish jasaydy. Múhang úlyna Semey qalasymen ghana shektelip qalmay, Abay audanyna barudy tapsyrghan. Múny hattaghy: «Krome togo, on hochet poehati na rodinu svoego otsa v Abaevskiy rayon», – degen sózderden angharugha bolady.

Áriyne, Mәskeu uniyversiytetining qytaytanu bóliminde oqityn Múrattyng sol kezde keteui kete bastaghan kenes-qytay taqyrybyna leksiya oquy mýmkin emes, búl dәristerding mәni, Shәkәrim aqsaqal aitqanday, «búrynghylardan ózgerek» edi. Sondyqtan oghan jastardyng óz tilinde sóileytin Múrat siyaqty jas azamat kerek ekenin, «artyq alu, ne kem salu, qapy qalu jaramas» ekendigin jaqsy bildi. Sol sebepti «qymbatty Faridagha» úlynyng leksiyalaryn úiymdastyrugha qolghabys jasaudy qayta-qayta tapsyrady.

Múrat aghamyz bizben bolghan súhbattarynda «Jas túlpardyn» jay-kýii, baghyt-baghdary jayly әkesine birneshe ret bayandaghanyn, al kýresker Áuezov balasynyng oqu-bilimmen shektelmey, qoghamdyq isterge de bel sheshe aralasuyn qoldaytynyn ashyq týrde jetkizgen jәne ony Mәskeu jastarynyng ýrdisinde, әueli partiya, kenes qoghamy mýmkindik berip otyrghan oy bostandyghy, shygharmashylyq erkindik turaly әngimelerden bastau kerektigin úsynghan. Sondyqtan «Jas túlpardyn» kindik әkesi de, qos alaqanyn toltyryp bata bergen danagóy qariyasy da kemenger Múhtar Áuezovting ózi ekendigin úmytpau kerek.

Eger úly suretker aldaghy otadan aman qalghanda qazaq әdebiyeti men ruhaniyatynyng betalys-baghyty mýlde basqasha boluy bek mýmkin edi.

Áriyne, Áuezov bar ghúmyryn sarp etken «Abay jolynday» taghy bir ghajayypty dýniyege әkele almas edi, biraq qazaq әdebiyetining ózinen keyingi tegeurindi tolqynyn qanatynyng astyna alyp, olardyng әlem әdebiyetining biyik belesterin baghyndyruyna aqyl-kenes qosyp, baghyt-baghdar silteytin aqylman agha, aqjarylqap ústaz bolatyny aidan anyq edi.

Orys aghayyndardyn: «istoriya ne lubit soslagatelinogo nakloneniya» dep aitatynday tarihtyng tegershigin keri ainaldyru mýmkin emes. Degenmen, әlem moyyndaghan Áuezov taghy bir on jylgha aman qalghanda, jylymyqtan bastalghan dýrmekpen Maghjan bastaghan Alash arystary halqymen erterek tabysuy da mýmkin edi. Alpysynshy jyldar sonynda múnday úmtylystar boldy da, biraq aqyryp tendik súraytyn Áuezovtey arystandar bolmady.

Eger qazaq qoghamy Alash arystary shygharmalarymen alpysynshy jyldary tanysugha mýmkindik alghanda últtyq oi-sananyng 70, 80-jyldardaghy damu dengeyi mýlde basqasha biyikte bolyp, ghylym-bilim, ruhaniyat sahnasyna Alash múrasymen auyzdanghan quaty mol, әleueti kýshti jana buyn ókilderin shygharar edi.

Múhtar Áuezov  Kәmen men Faridagha arnalghan hattardy jazghan song aragha bir kýn salyp baqilyq sapargha attandy.

Onyng júmbaq ólimi jayly týrli konspirologiyalyq  tújyrymdar әli kýnge deyin jeldey esedi. Jazushyny Mәskeuge attanar aldynda, Kunsevodaghy auruhanada jatqanda kórgenderding barlyghy derlik onyng kónil-kýii jaqsy ekendigi, janyn qinaytynday syrqatynyng bilinbeytindigi, tipti aldynghy birneshe jyldargha erkin jetetin shygharmashylyq jospar qúrghandyghy turaly jazady. Tipti eng songhy eki hatta da pessimizmning úshqyny mýlde sezilmeydi. Endeshe, qazaq qoghamyn zar eniretken auyr qaza neden boldy? Ol ýshin taghy da jazushynyng kóp eshkimge asha bermeytin jan syry jasyrylghan otbasylyq hattargha ýniluge tura keledi.

Ol Kunsevodaghy auruhanagha týsken song zayyby Valentina Nikolaevnagha jay-kýii, densaulyghy jayly molynan habar beretin tolyghyraq hat jazghan.

Múhang ózinin  jatqan jeri jayly jan-jaqty maghlúmat keltirip: «Eta bolinisa neobyknovenno horosha, roskoshna y udobna vo vseh otnosheniyah. Pojaluy, pravda, chto takoy bolinisy net nigde za graniysey», – dep jazady. Jaylylyq túrghysynan alghanda jazushynyng auruhana turaly búl pikirimen kelisuge bolady, al medisinalyq qúral-jabdyq pen dәri-dәrmek túrghysynan alghanda kenestik medisinalyq jýie batystan kóp keyin qalyp qoyghan edi.

Jazushynyng palatasynda taghy bir adam bolghan. Áuezov ony óte mәdeniyetti, sypayy, mamandyghy zanger dep sipattaydy jәne jalghyz-jarym jatudy jazushynyng ózi de qalamaghan siyaqty.

Hatta auruhanagha týskennen keyingi tapsyrghan analizderining nәtiyjesi turaly da derekter bar. Ol: «Segodnya s utra poshly u menya analizy. Davlenie 120-70 – govoryat, yunosheskoe. Seychas osmotrely dva vracha! – odna lechashaya, drugaya  zavotdeleniyem. Sostoyanie moe nahodyat horoshiym», – dep jazady.

Bayqaysyz ba, qan qysymy, ózi aitqanday, jas azamatqa tәn, jay-kýii óte jaqsy. Tónip túrghan eshqanday qauip joq. Ary qaray: «Govoryat, chto konsulitasiya budet samaya kvalifisirovannaya. Skazali, chto mogut priglasiti kogo ugodno...», – dep ózine Kenes Odaghy boyynsha eng joghary medisinalyq kómek kórsetilip jatqanynan habar beredi.

Ota jasaluyn kýtken jazushy ózining densaulyghynan góri KazGU-ge oqugha týsuge dayyndalyp jatqan úly Ernardyng jaghdayyna kóbirek alandap: «Pojaluysta, zorche, stroje prosledy za podgotovkoy Ernara», – dep jazady әieline.

Syrqatynyng jenil-jelpileu ghana nәrse ekendigin qaytys bolarynan 9 kýn búryn ghana E.Ysmayylovqa jazghan hatynda: «Nauqasym jangha batqan nәrse bolmasa da, operasiyasyz aiyqpaydy desedi. Ol qajet bolsa, keyinge nesine qaldyram?», – dep kórsetedi.

Shyndyghynda, Áuezovting syrqaty asqazandaghy bir sylyp alyp tastaudan qalmaytyn «poliyp» degen bolmashy ghana óskin eken. Jazushynyng qazasynan keyin toltyrylghan «Ólimi turaly kuәlikte» dәriger ózderine taghyluy mýmkin aiypty jenildetu ýshin onyng diagnozyn «rak jeludka» dep qoilata kórsetken. Asqazan ragyna úshyraghan adam azyp, aryqtap ketedi. Ony biz osy auru tym asqyndap ketken býgingi zamanda kórip te jýrmiz. Áuezov ýnemi ózining kýili qalpyn saqtaghan. Ol búl turaly Esmaghambetke jazghan hatynda: «Týbi bir operasiyasyz bolmaytyn bolsa, osynday semiz kýili kezimde jasatqanym jón be dep túrmyn», – dep múny qolmen qoyghanday anyq kórsetedi.

Múhanmen ishtese syrlasyp, et-jaqyn aralasqan Esmaghambet Ysmayylov «Biyiktey berging keledi» atty esteliginde jazushymen Mәskeuge ota jasaugha jýrer aldynda: «Últabarda bir nәrse bar eken, aitularyna qaraghanda ózi sýiel siyaqty, sony Kremli auruhanasynda emdelip jazu kerek nemese operasiya jasap aldyrtyp tastau qajet kórinedi», – dep syrqaty jayly naqtyraq maghlúmat beredi.

Áuezov bastapqyda syrqatynan reti kelse dәri-dәrmek pen em-dom arqyly aiyghudy qalaghan. Bolmasa operasiya jasatugha da ishtey tas-týiin dayyn edi. Múhannyng sózinen osynday ekiúday hәldi angharyp «operasiyasyz emdeluge bolmas pa eken?» degen Esmaghambetting súraghyna: «Polipting arty jaman aurugha, dertti isikke soqtyru qaupi jәne bar. Men ony da sezem, asqyndyryp alghansha, tәuekel qylyp, nesine bolsyn shydap baqqan maqúl», – dep jauap qatypty.

Búdan shyghar qorytyndy: nauqastyng syrqaty – «sýiel siyaqty bir nәrse», yaghny poliyp. Onyng «arty jaman aurugha», yaghny rakqa ainaluy mýmkin. Tipti dert mendep, raktyng alghashqy kezenine úlasqan kýnning ózinde ol zamanda da, býgingi kýnderde de asqazannyng qaterli isikke úshyraghan ýshten birin, keyde tipti teng jarymyn «asqazan rezeksiyasy» degen otamen kez kelgen kәsiby hirurg sylyp tastaydy. Múnday otadan song nauqas dertinen qúlan-taza aiyghyp shyghatyn bolghan. Olardyng talayyn óz kózimizben kórdik.

Múqannyng derti tym qiyn bolmaghan. Jazushymen sol jyldarda jii aralasyp, syrqatyna baylanysty týrli aqyl-kenester bergen akademik Sayym Balmúhanovtyng aituynsha, eger Áuezovke operasiya Qazaqstanda jasalsa, onyng sәtti ayaqtalyp, jazushynyng aman qalu mýmkindigi óte joghary bolghan. Endeshe, bar qazaqtyng qabyrghasyn qayystyrghan ólim neden boldy?

Men dәriger emespin. Jazushynyng syrqatyna, kónil-kýiine, operasiyagha dayyndyq barysyna qatysty materialdardy múqiyat salystyryp, bayqaghanym: qatelik ota jasaushylardan emes, nauqasty operasiyagha dayyndaghan anesteziologtardan, yaghny narkoz berushilerden ketken siyaqty. Qiyanatshyl dýniyeden qyryq jamau bolghan úly suretkerding jýdeu tartqan jýregi dozasy tym artyq berilgen narkozdy kótere almaghan.

Jazushynyng Esmaghambet Ysmayylovqa jazghan hatyndaghy: «Ómirdi taza mol sýymen ótip kelemin. Solay topshylasam: kýigenimnen – sýigenim kóp, týnilgenimnen de – sengishtigim kóp, jiyrengennen kóri qúmartqanym kóp, býgingi ómirdi shabyttana sýiyim, sheksiz qyzyghyp sýiyim anyq mol», – degen ómirge ghashyq jannyng túmaday túnyq syrlaryn tebirenbey oqu mýmkin emes. Jazushy aldaghy otadan eshbir qauip-qater kýtpeydi. Ol ómir turaly tolghanystaryn shabyttana tolghap: «Búnyng bәri, bylaysha aitqanda, ómirden «alymy qaytpaghan» degendi anghartsa, «berimi de sarqylmaghan» degendi de oilatsa kerek», – dep jazady. «Berimi sarqylmaghan» jazushynyng aldynda talay-talay tamasha josparlary bolghan. Ony operasiya aldyndaghy songhy apta ishinde T.Ahtanov, E.Lizunova, Z.Shashkiyn, M.Bazarbaevqa jazghan hattarynan anyq angharugha bolady.

Úly jazushynyng orny tolmas auyr qazasyna baylanysty «mýmkin qastandyq bolghan shyghar» deytin kýdikti oilardyng da әli kýnge deyin qylang beretini bar. Meninshe, dәl sol jyldarda Áuezovtey az últ ókilinen shyqqan, partiyada joq, ataq-danqy jerding jýzin sharlap ketken jazushy Kenes Odaghy men onyng sayasy jýiesine asa qajet edi.

Kenes jazushylary ishinen әlem tilderine molynan audarylghan Áuezov kóp últty KSRO әdebiyetining eng tanymal ókili retinde eluinshi jyldardyng ortasynan bastap jahandyq sharalargha da jii qatysa bastaghan. Eger onyng zor bedelinen sekem alghanda alypty Lenindik syilyqtan-aq qúlatugha bolar edi, shetelde qalyp qoiy mýmkin-au dep kýdiktense AQSh, Japoniya, Ýndistangha da jibermes edi. Operasiyadan keyin Aghylshyn kenesining diyrektory Pol Sinkerding shaqyruymen ózi talay audarghan Shekspirding otany da qazaqtyng úly dramaturg-jazushysyn kýtip túrghan bolatyn.

Áuezovtey alyptyng qazasy býkil qazaq qoghamyn esengiretip ketti. Kemengerdi songhy sapargha shygharyp salyp, jer qúshaghyna beru rәsiminde onyng úzaq jyldar boyy syrlas dosy bolghan Ghabit Mýsirepovtin: «Biz býgin auyr qayghynyng ýstindemiz. Ardaqty úlynan, asqar belinen airylghan qazaq halqy ýshin býgin qaraly kýn, azaly kýn! Býgin qazaq әdebiyeti kóldeneng bir jútqa úrynghanday. Basqa madaqtaryn qospay-aq, Múhtar Áuezov degende ghana auzymyz tolmaushy ma edi? Oiymyz da lyq tolatyn. Betke ústasaq – panang qanday edi! Ony eshkim úmyta almas», – dep býkil qazaq qoghamy atynan egile, tógile tolghanady.

Mýsirepovtey sóz zergerining qimas dosyn qaytpas sapargha attandyryp túryp aitqan joqtau sózinde  – «osy zamannyng eng bir súm derti – rak ortamyzdan júlyp әketti» degen jarym sóilem minsiz mәtinmen mýlde qabyspay túr.

Ghabendey әr sózine erekshe mәn bergen sheberding últtyng úly perzentimen qoshtasyp túryp, onyng dertining diagnozyn dәl osylay tóbeden týskendey etip qoyyp qaluyn aqylgha syidyru qiyn. Qazaq qaza ataulynyng sebebin bylay qoyyp, ózin de alystan oraghytyp, túspaldap jetkizgen. Bizdinshe, múny týrli qanqu sózderdi boldyrmau ýshin Ghabendey dualynyng auzyna súm zamannyng súrqay biyligi salghan.

Úly jazushynyng songhy demi toqtaghannan beri ol turaly jazylghan sansyz kóp enbekterding ózinen jeke kitaphana jasaugha bolar deymiz. Ony taldau – әdebiyetshilerding ýlesinde.

Áuezov shygharmashylyghyna bagha berilgende bizding әdebiyettanushylar jazushymen úzaq jyldar boyy syrlas, әriptes bolghan, «Myltyqty adamnyn» avtory, Lenindik syilyqty Múhanmen bir jylda alghan Nikolay Pogodinnin: «Dlya Kazahstana Auezov – vtoroy Abay, dlya nas – vostochnyy Sholohov», – degen sózderin jii mysalgha alady.

Dostyq rәuishte aitylghan orys dramaturgi pikirining alghashqy bóligimen kelisuge bolady, al qosanjarlaghan qosalqysymen biz ghana emes Múhannyng ózi de kelise qoymas... Sóz joq, Mihail Sholohov – kenestik dәuirdegi orys әdebiyetining alyby, Nobeli syilyghynyng laureaty. «Tynyq Don» da qabyrghaly, kesek tuyndy.

Biraq kenes zamany әdebiyet­shilerining qazaq kemengerin «Shyghys­tyng Sholohovy» deui ony kótermeleu emes, kerisinshe, qadirine jete almau siyaqty kóri­nedi. Áueli asyl tek, bekzat bolmysty býkil professurasy saqtalghan Impera­torlyq Sankt-Peterburg uniyversiyte­tining shyghystanu fakulitetin, keyin týbi bir týrki ziyalylary týgel bas qosqan Ortalyq Aziya uniyversiytetining aspiranturasyn tәmamdap, eluinshi jyldary Kenester Odaghynyng bas jo­ghary oqu orny – Mәskeu memlekettik uniyversiytetining professory bolghan, akademik Áuezovti nebәri ortalau ghana bilimi bar Sholohovpen salys­tyrudy olqysynu demey ne dersin.

Jalpy ýlken qalamgerler shygharmalaryn salystyrudyng bos әureshilik ekenin kóne grek komediografy Aristofan bizding dәuirimizge deyin-aq kýlkige ainaldyrghan. Áuezovti Sholohovpen nemese Sholohovty Áuezovpen salystyrudyng esh qajeti joq. Búl – berekesiz tirlik.

Mihail Sholohovtyng eng әidik shygharmasynyng «Átten, shirkin, sóz tanyr kisi bolsa, kemshiligi әr jerden kórinip túrghanyn» Múhang kózi tirisinde-aq bayqapty, biraq kóp eshkimge tis jara qoymaghan. Tek әieli Valentina Nikolaevnagha jazghan hatynda ghana әngimening shet-jaghasyn shygharypty. Otbasylyq hat bolghasyn, búl da zertteushilerding nazarynan tys qalyp keledi.

Múhang 1960 jyldyng 15 aqpanynda Valentina Nikolaevnagha Mәskeuden jazghan hatynda: «Zdesi ya prochel Sholohova, eto bylo moim poleznym dlya sebya trudom. Kniga ne ponravilasi: tak mnogo Shukarya v ney,  chto ya ee nazval «Shukariadoy», – dep jazady.

Qazaq kemengerining pikirinen mysqyl men kekesin esip túr. Shyndyghynda Shukari qariyanyng jyltyndap, ashpaytyn esigi, kirmeytin tesigi joq. Múny bayqap qalghan Áuezov ony Pushkinning parodiyalyq poemasy «Gavriiliadagha» úqsatyp, «Shukariada» dep әjualap ótedi.

Áuezov Sholohovtyng sóz órnegin baghalay bilgen, biraq shygharmanyng arqauy bos bolghandyqtan, jazushynyng enbegi esh, túzy sor bolghanyn bildirip: «Chto poliza ot togo, chto slovesnye uzory horoshi. Uzory zolotye opravdany, esly ony nalojeny na metall, a esly nalojeny na rogoju? Dosadnyy bolishoy kren v vozdushnuy yamu, proschet bolishogo hudojnika pryamo obiyden. No pouchati bolishe ego vse ravno nekomu», – dep әsire maqtalyp kelgen jazushygha endigi jerde aqyl aitatyn da eshkim qalmaghanyna qynjylys bildiredi.

Áuezovting teneui qanday keremet! Temirge altyn qarytsang jarqyrap, jaynap shyghady, al shóp-shalamgha týsirseng – saudyrap týsedi. Sondyqtan sóz zergerleri órnekti qayda týsirudi Sholohovtan emes, Áuezovten ýirenui kerek.

Osyghan qarap, Múhang «Sholohov shygharmashylyghyn mýlde qabyldamaghan» degen pikir tuyndamasa kerek. 1961 jyly orys tilinde jazylghan eng songhy «Sovremennyy roman y ego geroy» atty maqalasynda: «Ya ne sobiraisi otrisati, chto y na ocheni malom mojno raskryti ocheni mnogo. Priymer tomu – rasskaz M.Sholohova «Sudiba cheloveka». Puti Andreya Sokolova vbiraet v sebya puti selogo naroda», – dep jazady (Auezov M., Sobranie sochiyneniy, M., 1975,  t. 5, s. 537).

Múhtar Áuezov qazaq degen halyqty kýlli әlemge tanytu ýshin el baghyna tughan qaytalanbas talant iyesi edi. Kezinde nemis jazushysy Alifred Kurella: «Siz әli «Abaydy» oqyghan joqpysyz? Onda siz mýldem eshtene oqymaghanynyz. Búl – tanghajayyp, búl – keremet! Qanday túnyq poeziya! Proza formasymen basylghan osynau qalyn-qalyng eki tomnyng ón boyynda bir jol qara sóz bolsashy», – dep sheberding qalamynan tughan ghajayyp epopeyagha ózge júrt oqyrmandary atynan tamasha bagha beredi («Bizding Múhtar», A., 125,197-bet).

Áuezov – alyp múhiyt. Onyng ómiri de, shygharmashylyghy da, adamy kelbeti de әli tolyq zertteldi deuge bolmaydy. Onyng týrli jiyn, talqylau, mәjilister men otyrysta sóilegen sózderi, kitaptargha, KSRO halyqtary әdebiyeti men tarih pәninen qorghalghan kandidattyq, doktorlyq dissertasiyalargha jazghan resenziyalary, tipti shәkirtterining diplomdyq júmystaryna bergen pikirlerining ózi birneshe tomgha erkin jetedi. Ár sózi altyn suretkerding әli kýnge deyin týrli múraghattarda óz zertteushisin kýtip jatqan sol asyl qazynany bilimdi, izdengish, quatty jas buyn ókilderi býgingi qazaq ruhaniyatynyng qajetine jaratady dep senemin.

TÚLPARDAN TUGhAN TOBYShAQ

Asqar tauday әkesining qazasynan keyin Múrat ensesin ezgen zildey auyr qayghydan esengirep qaldy. Aza tútumen ótken eki aiday uaqyt ishinde ajary solyp, qamyryq kýy keshti. Ákesi barda jal-qúiryghyn jel tarap, bauyrynan jaraghan kýliktey jaynaqtap túratyn jas azamat әbden jadau tartty. Keudesinde shybyn jany bar degeni bolmasa sýldesi qúryp, iyneliktey ilmiyip ketti. Úiqydan da qalyp, týni boyy dónbekship, ala sәule túrghannan oyanyp ketetindi shyghardy. Boyynan әl ketip, qúmjilikke ainalghany sonshalyq, sýzek úrghanday sýldesi ghana qalyp, tizesi dirildep ornynan әzer túratyn abdyrauyq kýy keshti.

Kónil aitushylardyng qatary siyregen kezde ózin alty jasynan bastap qúshaghyna alghan Almatydan tezirek ketuge asyqty. Múrat qyrkýiekting sonyn ala Mәskeuge jetkennen keyin de bir ay boyy jataqhanada, uniyversiytet auditoriyasynda, tipti kitaphanada úshyrasqan jandardyng kezdesken jerden kónil aityp, mýsirkeui onsyz da qanyrsyghan kónilin odan әri qúlazyta týsti.

Osynday súrqay kýnderding birinde shabadanyn aqtaryp, azaly kónildi aldarqatu ýshin eski jazbalaryn paraqtady. Ákesimen Almatyda, Ystyqkólding jaghasynda, Mәskeudegi qonaq ýide bolghan sansyz kóp syrlasularda qoly – qalamnan, tili – sózden, tizesi jaudan sýrinbegen aqylman әkesining әrbir sózin qalt jibermey qoyyn dәpterine týrtip alatyn. Kemenger de úlynyng búl daghdysyna riza kónilmen kózining qiyghyn tastap qoyyp, qazaqtyng arghy-bergi tarihynan әngime tiyegin aghyta jóneletin. Abaygha – ústaz, «Abay jolyna» keyipker bolghan Dulat aqyndy erekshe jaqsy kórushi edi.

Múrat óz jazbasyndaghy Dulat aqynnyn: «Esin jiyp alghan son, Bozbala ýide jatpady. Tobyshaq atty baptady, Bolat sýngi saptady», – degen joldargha kózi týsti. Dulat atasy búl sózdi dәl ózine qaratyp aitqanday denesi dir ete týsip, lezde boyyn jinap ala qoydy.

Alataudyng etegindegi ózine bar meyirin tókken әkemen ótkizgen maqpal keshterdi eske týsirdi. IYә, dәl sol kýni әkesinen «tobyshaq» degen sózding maghynasyn súraghan. Úzaq jyl ústazdyq etken әke balasynyng aitqan sózdi zeyinmen tyndap, zerdeli súraqtar qoyghanyn únatatyn. Sol joly ózine tәn qonyr dausymen: «Pәli, sening múnday sózding maghynasyn biluge qúmarlyghyng meni erekshe quantyp otyr. Abaydyng ózine ústaz bolghan Dulat qazaqtyng qara tilinen may aghyzghan aqyn ghoy. Búl – atannyng «Ata qonys Arqadan» degen úzaq tolghauynan alynghan jyrdyng bir ýzigi ghana. Keyin uaqyty kelgende týgeldey oqyp alarsyn. Al, tobyshaqtyng maghynasy bylay: qazaqtyng «jýzden – jýirik, mynnan – túlpar» degen mәtelin bilesing ghoy. Jýzdegen attyng ishinen suyrylyp shyqqan sәigýlikti «jýirik» dese, myng sanlaqty artqa tastaytyn arghymaqty «túlpar» dep dәriptegen. Al alys jol, úlan sapargha shydas berer túlpardan tughan qazanatty «tobyshaq» degen qazaq atan. Múny biluge úmtylysyng maghan únap túr», – dep úlynyng súraghyna erekshe riza kónilmen jauap bergen.

Órikpigen kónilin basyp, taghy ne jazylyp edi dep ala qaghazgha ýnilip edi, kózi «Er Espembet» dastanyndaghy kelesi joldargha týsti: «Ónimde emes, týsimde, Kórsetkeni Qúdaydyn. Sóz sóiler dep tileushi em, Sharshy topta, aldynda, Yghay menen syghaydyn! Shepti búzar deushi edim, Jaudyng tuyn qúlatyp; Súlu sýier deushi edim, Elden tandap únatyp; Túlpar miner deushi edim; Túighyn qústay alystan, Toyat tiler deushi edim».

Múrat janyn jegidey jegen kýmirek kýidi serpip tastap, alystan toyat tilep, dýr silkingen tastýlektey eki jaghyna shamyrqana kóz tastap, ornynan atyp túrdy. Óng men týsting arasyndaghyday hәl keship túrghanda, auzynan «ayan ghoy búl» degen sózderding qalay shyghyp ketkenin ózi de angharmay qaldy.

Apyrmau, mynau ayan ghana emes, ósiyet eken ghoy. Terennen tolghap sóz sóilep, alysty boljap әreket jasaytyn әkesi múny tegin jazdyrmaghan eken. Almas qylysh bolmasa da bolat qalamyn berik ústap, qamal búzar oy tolghaytyn, uniyversiytettegi yghay men syghaylar aldynda qanatyn qomdaghan túighyn qústay sóz qozghaytyn kez kelgen eken ghoy.

Bala kýninen әkesi sanasyna sinirgen Dulattyng dauyl jyrlary onyng jýdegen oiyna qanat bitirip, әp-sәtte týletip jiberdi. Ol eski týgin kók týbitpen auystyryp, kerme iyghyn serpip tastap, kýn núryna malyndyra jazylghan qúlash qanattaryn qylysh túmsyghymen tarap, synghan, tozghan qauyrsyndaryn bir-birlep júlyp, qanshegir kózdermen jan-jaghyna ot tastap, qúz-qiyada ózin-ózi týletip otyrghan bes jasar tastýlektey sezindi.

Ákesi dýnie salghannan keyingi jay-kýii turaly Múrat: «Áuelgide kýni keshe ghana meni bar yqylasymen qúshaghyna alyp, mandayymnan sýietin meyirban jannyng dýniyeden ótkenine sener-senbesimdi bilmey әri-sәri kýide jýrdim. Almatyda ótken qaraly jiynnan keyin osynshama adamnyng qabyrghasyn qayystyryp ketken abzal jannyng amanatyn qalay aqtasam bolady degen oy maza bermey qoydy. Ákemning dýniyeden óter aldyndaghy aitqandaryn saralap kórsem: mening keleshegimnen ýmit kýtip qana qoymay, ýlken senim de jýktegen eken. Tipti onyng maghan syilaghan kitaptarynda osy «ýmit» pen «senim» degen sózder ýnemi qatarlasyp jýredi. Sony óteu ýshin men tas-týiin bolyp jinalyp, bar kýsh-jigerimdi  oqu-bilimge júmsay bastadym», – deydi Múrat agha ótken kýndi eske alghanda. Ol endigi jerde bar ynta-yqylasyn endi ghana iygere bastaghan shetsiz-sheksiz shyghystanu ghylymyna salady.

Ilkide bir eskertip ótkenimizdey, bir kezderi býkil Kenes Odaghy boyynsha arab, parsy, týrik tilderi boyynsha mamandar dayarlaytyn әigili Shyghystanu instituty 1954 jyly Mәskeu memlekettik uniyversiyteti qaramaghyna berilip, sonyng negizinde 1956 jyly 24 mausymda Shyghys tilderi instituty qúryldy.

Uniyversiytettegi shyghystanu fakulitetining mindetin atqarghan búl institut týlekterining diplomynda «M.V.Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiytetin (Shyghys tilder institutyn) bitirgen» degen    atau qosaqtap kórsetiletin. Múrat uniyversiytetting qytay tili mamandyghy boyynsha oqugha týsti degeni bolmasa, búl fakulitetting oqu baghdarlamasy óte kýrdeli әri әldeqayda auqymdy edi.

Qytay tili – myng qatparly qytay tarihymen birge jasasyp kele jatqan әlemdegi eng kóne tilderding biri. Onymen bir mezgilde dýniyege kelgen ejelgi shumer, akkad, hett tilderi mýlde kelmeske ketip, býginde búl tilderding tabighatyn tanudyng ózi ýlken pikirtalas tudyrady. Adamzatqa alghash әlipby syilaghan finikiy, aramey tilderi de әldeqashan qoldanystan shyghyp, mýlde basqasha maghyna men ataugha ie boldy. Kóne tilder ishinde jalghastyghyn ýzbey kele jatqan qytay tili bolghanymen onyng ózi de tarih tolqynynda san mәrte transformasiyalanyp, san týrlenuden ótti. Sol sebepti qytay tili mamandaryn dayarlaytyn әlemning barlyq uniyversiytetterinde «putunhua» dep atalatyn osy zamanghy qytay tilin oqytpas búryn batys jәne orys ghylymynda «veniyani» dep atalatyn eski qytay tilin iygeru ýrdisi ornyqqan. Uniyversiytetting shyghys tilderi institutynda «negizgi shyghys tili» retinde – qytay tili, al «qosymsha shyghys tili» retinde «veniyani» oqytyldy.

Oqyrmangha kóne qytay tili – «veniyani» turaly az-kem maghlúmat berip óteyik. Qytaydyng ózinde ejelgi qytay tilin «piniini» dep ataydy. Europalyqtar múny óz ynghayyna qaray «veniyani» dep alghandyqtan batystyng lingvistika ghylymynda osynday atau ornyqqan, biraq keyingi jyldarda qytay tili bedelining arta týsuimen «veniyani» atauyn qytaylyq ýrdistegi «piniini» termiyni yghystyryp shyghara bastady.

Klassikalyq «veniyani» Qytay tarihshylarynyng payymdauynsha biylikke talasqan patshalyqtar dәuirinde, shamamen bizding dәuirimizge deyingi V ghasyrdan bastap, yaghny bizding Altyn adam ómir sýrgen zamanda resmy qytay tili men iyeroglifter jýiesi retinde qalyptasyp, qalyng qytaydyng basyn qosqan imperator Shihuandy túsynda ortaq til retinde birjolata ornyghady.

V-IX ghasyrlarda imperiyanyng soltýstik-batysynda dýniyege kelip, az ghana uaqytta sol zamandaghy asa quatty, qaharly memleketke ainalghan Týrik qaghanaty túsynda Qytay kóp shapqynshylyqqa úshyraydy. Mәmilege sheber, tili mayda qytaylar sansyz kóp qaqtyghystardy beybit jolmen sheshuge úmtylyp, múnyng sony imperator tarapynan jasalghan kóz aldaytyn tartu-taralghylar jasau jәne qyz berisken qúdandalyqpen ayaqtalyp otyrghan. Múnday alys-beristing negizinde siresken qytay tiline mәdeniyeti mýlde bólek jauynger týrikterden jana úghym men tildik normalar da auysqan.

Múnday mәdeniyetter almasuyna deyin «veniyanida» bir úghym, bir ghana iyeroglifpen tanbalansa, endigi jerde qytay tilindegi sóz jasau konstruksiyasy ýlken ózgeriske úshyraydy. Onda týrki tilderine tәn ortaq zandylyq – aglutinativti prinsiyp, yaghny jalghanbaly jolmen sóz tudyru dәstýri ornyghady. Endigi jerde eki úghymnan túratyn kýrdeli sóz búrynghyday bir iyeroglifpen emes, ekeumen berilip, qytay tilining grammatikasy týrkilerding yqpalymen janasha sipat alady. Veniyanining osylay týrlengen núsqasyn qytay tiltanushylary «tayhua» dep atady.

Shynghys han zamanynan keyin Qytay biyligine danagóy Qúbylay han bastaghan imperatorlar әuleti kelip, olar әlem tarihyna «iani imperiyasy» degen ataumen engen jana patshalyqty qúrady. Bizding «ngani imperiyasy» dep jýrgen Qúbylay han qúrghan memleketting mórdegi resmy atauynda týrki-monghol sózi menmúndalap túr. Onda: «Ih Yuani ulus», yaghny «Úly Yuani úlysy», – dep taygha tanba basqanday anyq jazylghan.

Úly reformator Qúbylay han jana astana Hanbalyqtyng irgetasyn da óz qolymen qalaydy. Býgingi әlem kartasynda «Beyjin» nemese «Pekiyn» dep atalatyn Qytay astanasynyng әuelgi atauy týrkishe «Hanbalyq» bolghan.

Qúbylay túsynda qytay tili ýlken reformagha úshyrap, oghan týrik, monghol tilinen engen sózder, әsirese resmy titulatura, әskery terminologiya, kóshpeli mәdeniyetke qatysty jana terminder molynan engizildi. Sóz tudyrudyng kalika tәsilimen jasalghan olardyng birsypyrasy bastapqyda ózining týrki-mongholdyq ereksheligin saqtap qalghanymen, birtindep singarmonizm zandylyghyna sәikes qytaylyq sipat alyp ketti.

Múny dәleldeu ýshin әsire patriotizmge salynbay-aq әigili sinolog ghalymdar әldeqashan moyyndaghan qytay tilindegi jyl ataularyndaghy «aydahardy» bildiretin «uluw» atauy týrkidegi «úlu» sózinen, «ýlken» degen maghynadaghy «tay» sózi týrki tilindegi «taydan» (tay+qazan), «wang» – týrkidegi «au» sózinen, «wen», yaghny tanba sózi «en» (en salu), al qytaydyng dybysty bildiretin «yin» sózi «ýnnen», «belge» – diplom, attestat atauy kóne týrkining «bilgesinen» alynghanyn aitsaq jetkilikti bolar deymiz. Al qytay tilinde mongholdan auysqan sózder búdan әldeneshe ese kóp.

Kemenger әke qytay tarihynan óz últynyng joghyn izdep, baryn týgendeu ýshin dayyndaghan, bala kýninen bilmekke qúshtar bolyp ósken Múrat ýshin veniyani sýiikti pәnderining birine ainaldy. Búl turaly Múrat ózining 2013 jyly bergen súhbatynda: «Oqugha týskennen keyin әkem «qytaydyng tilinde qazaqtyng tarihyna baylanysty kóptegen derekter bar, ony ýnilip, zerdeleu kerek» dedi. Qaranyzshy, qytaydyng tilin bil dese de, әkem qazaqty oila dep sanama qúiyp túr», – dep atap kórsetedi (Áuez M., «Dilim», A., 2017, 50-bet).

Qytaydyng 1920 jylgha deyingi bar eski tarihy, jylnamalary, filosofiyasy, әdebiyeti týgeldey kóne qytay tilinde jasaldy. Tildi terenirek mengeru ýshin Múrat jataqhanada qytaylyq student Lu Chjiminmen bir bólmede túrady.

Múrattyng diplomynda «negizgi shyghys tili» degen pәnning túsynda «qytay tili» dep kórsetilgen. Búl ghylymy әdebiyette «putunhua», al Batys әdebiyetinde «mandarin tili» dep atalatyn qazirgi Qytaydyng resmy tili.

Bir ghajaby, qytay tilin reformalau da Qúbylay han biylegen Yuani imperiyasy túsynda jýzege asty. Ol qytay tilder tobynyng soltýstik dialektileri negizinde «putunhuany» qalyptastyra bastady. Eger eski qytay tili – veniyani negizinen bir týbirli sózderden túrsa, putunhuada eki jәne odan da kóp morfemadan túratyn sózder basym bolady. Búlar – qazirgi qytay tilinde ózderimen úzaq jyldar kórshi bolyp, alys-beris jasaghan týrki, mongholmen qatar, korey, japon, vietnam, ýndi tilder tobynan, tipti europalyq tilder arqyly enip, qytay tilining ýndestik zanyna sәikes týrlenip, leksikalyq qordan berik oryn alghan neologizmder edi.

Putunhuanyng tolyq standarty XX ghasyrda jasaldy. Ol qytay qoghamy reformatorlarynyng yqpalymen 1920 jyldan bastap belsendi týrde tildik qoldanysqa engizilip, 1949 jyly QHR qúrylghanda memleketting resmy tili qúqyghyna ie boldy. Áytse de Qytaydyng XX ghasyrgha deyingi tarihy týgeldey eski tilde jasalghandyqtan ghylymy әdebiyette veniyanidy qoldanu ýrdisi әli kýnge deyin tolastaghan joq.

Múrat uniyversiytette qytaydyng eski jәne jana tilderin qatar oqyghandyqtan qytay tilindegi osy zamanghy auqymdy aqparatpen qatar ortaghasyrlyq qytay qoljazbalaryn esh qinalyssyz oqyp, qytaytanu ghylymynyng aidynynda emin-erkin jýzdi. Múny qytaylyq әriptesteri ýlken bilimdarlyqtyng belgisi retinde airyqsha baghalady.

Uniyversiytettegi Múratty erekshe qyzyqtyrghan pәnderding biri «Qytay tarihy» boldy. Qatparly qabattary mol aspanasty elining tarihy til siyaqty eki bólikpen shektelmey tórt birdey pәnge: ejelgi, ortaghasyrlyq, jana jәne osy zamanghy qytay tarihyna jiktelip oqyldy.

Tarih pәninen ótken leksiyalarda Múrat qytay tarihynyng tasasynan ýnemi óz halqynyng tauarighyn izdep otyrushy edi. «Ejelgi qytay tarihy» pәnin oqu barysynda saqtar men ýisinderding ertedegi qytay patshalyqtarymen qarym-qatynasy, olardyng arasyndaghy sauda-ekonomikalyq, mәdeny baylanystar, әskery qaqtyghystar men bitimdesu tarihy jayly mol maghlúmattargha kezikti jәne olardyng bәri talapty jasty ýnemi Lenin kitaphanasyna jetelep, óz betinshe izdenuge jol ashty.

«Ortaghasyrlyq qytay tarihyn» iygeru barysynda Týrik qaghanaty, qarlúqtar, oghyzdar, qimaqtardyng qytay memleketimen qatynastary, Deshti Qypshaq dәuirlegen tústaghy Úly Jibek joly boyynda damyghan sauda-sattyq, qala qúrylysy men arhiytekturanyng órkendeui, qolóner men qoldanbaly mәdeniyetterding damuy men ózara almasuy erekshe qyzyqtyrdy. «Jana Qytay tarihy» pәnin ótkende Resey otarlyghynyng kýshengimen әlsirey bastaghan Qazaq handyghyn tyghyryqtan shygharu ýshin Abylay han bastaghan qazaq handary men súltandarynyng Sini imperiyasymen aluan sipattaghy diplomatiyalyq baylanystary mәseleleri ýnemi aldynan shyghyp otyrdy.

Qazirgi «Qytay tarihy» pәnin de qazaqtardyng qatysuynsyz kózge elestetuding ózi óte qiyn edi. Búl kezendegi Shyghys Týrkistan, yaghny Shynjannyng Altay, Tarbaghay, Ile aimaqtarynda túratyn qazaqtardyng «Ýsh aimaq tónkerisi» atty últ-azattyq kýresine qatysty sol kezde qalyng kópshilik qauymgha belgisiz derekterdi alghash ret uniyversiytet professorlary auzynan estidi. Ol kezde MGU-ding qytay bóliminde oqityn studentterine uniyversiytet pen Lenin kitaphanasyndaghy qytay tilindegi baspasóz ben ghylymiy-sayasy әdebiyetterdi oqugha beriletin arnayy rúhsat bolatyn. Osyny paydalanghan Múrat kitaphanadan shyqpay, shekaranyng arghy betinde túratyn qandastarynyng ómirine qatysty mol maghlúmattargha kezikti jәne ony Mәskeude oqityn qazaq studentterine jetkizip otyrdy.

Student Múrat Áuezovting uniyversiytet professorlarynan tórt pәnnen túratyn «Qytay tarihyn» iygeruden alghan tereng bilimi onyng keyingi jyldary qazaq-qytaydyng ejelgi baylanystary, Shyghys Týrkistan qazaqtarynyng arghy-bergi tarihy men azattyq kýresine qatysty enbekteri men maqalalarynda kәdege jarap, qazaq oqyrmandarynyng ortaq iygiligine ainaldy.

Uniyversiytette oqytylghan «Qytay geografiyasy», «Qytay etnografiyasy», «Qytay arheologiyasy», «Qytay әdebiyeti» siyaqty pәnderding barlyghynan ejelgi saq-ýisin, ortaghasyrlyq týrik-qypshaq, beridegi Qazaq handyghy dәuirlerine qatysty derekter ýnemi qylang berip otyratyn. Múnday pәnder boyynsha ótiletin dәrister aldynda ýnemi kitaphanagha baryp, qosymsha әdebiyetpen «qarulanyp» keletin Múrat professorlargha ýnemi týrki-qazaq tarihyna qatysty qosymsha súraqtar qoyyp, mazasyn ala beretin. Onyng súraqtaryna taban astynda jauap bere almay qinalatyn ústazdarynyn: «Student Áuezov, siz qazaqtanu emes, qytaytanu mamandyghy boyynsha bilim alatyndyghynyzdy úmytpanyz», – dep talay mәrte eskertu jasaytynyn keyin jymiyspen eske alatyn.

Mektepte әuelgide nemis tilin oqyp, әjeptәuir shyndalyp qalghan Múrat uniyversiytette mindetti týrde oqytylatyn batys tili retinde «aghylshyn tilin» tandaghan. Búnyng da keyin, әsirese, diplomatiyalyq qyzmette rahatyn molynan kórdi.

Ol kezde shetel tilin terendetip oqytatyn kez kelgen kenes uniyversiytetinde әldeqanday zaman bola qalghan jaghdayda saqaday say túru ýshin azamattyq mamandyqqa qosymsha әskery pәn de oqytylatyn. Múrattyng tústastary da búl ýrdisten tys qalmay, soghys bola qalghanda qytay tilinen audarma jasaytyn «әskery audarmashy» әri jergilikti halyq arasynda ýgit-nasihat jýrgizetin «әskery nasihatshy» mamandyghyn qosa alyp shyqty.

Múrat Múhtarúly Áuezov 1965 jyly Mәskeu memlekettik uniyversiytetinde «shyghys tilderi men әdebiyeti» mamandyghy boyynsha «shyghystanushy-filolog, referent» kvalifikasiyasyn alyp, kemenger әkening saraman jolyna týsti.

Múhtar Qúl-Múhammed,

Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi

Abai.kz