Asyl sóz ónerining qúdiretin zerdelep, ana tildin, últtyq til bilimi ghylymynyn, jalpy alghanda, qazaq ruhaniyaty kókjiyegining keneni, keleshegining kórkem boluy ýshin qyzmet etip jýrgen ghibratty ghalym, ónegeli ústaz, tilshi ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Qosymova Gýlbanu Seyilbekqyzynyng ghúmyr joly ónege men izgilikke toly.

Danalyq pen parasattyng qaynarynan susyndaghan zerdeli zertteushi G.Qosymovanyng ghalymdyq, ústazdyq, qayratkerlik biyik bolmysyn, san qyryn bir maqalagha arqau etip, ashyp beru mýmkin emes. Qazynaly meken Aqtóbeden týlep úshqan Gýlbanu Seyilbekqyzy qazaq joghary bilimining qarashanyraghy Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq institutyn (Qazirgi Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiyteti – avtor), odan keyin osy oqu ornynyng aspiranturasyn ýzdikke tәmamdap, ghylym jolyna bet búrady.

1991 jyly «Qazaq eposyndaghy frazeologizmder» taqyrybynda kandidattyq, 2003 jyly «Qazaq sheshendik ónerining negizderi jәne tildik tanymy» taqyrybynda doktorlyq dissertasiyalaryn sәtti qorghaydy. Izdeniske toly, qajyrly ghylymy enbekterining nәtiyjesinde 2007 jyly professory ataghyn (búrynghy QR BjGh ministrligi, JAK (Joghary attestasiyalyq komissiya) sheshimi boyynsha – avtor) iyelendi.

Týrki әlemindegi jazular tarihyn, latyn grafikasy ruhany janghyru baspaldaghy ekenin tilge tiyek etip, joghary sana dengeyinde terennen týsingen ghalym latyn grafikasyna baylanysty qoghamdyq oigha qordaly ýles, osy mәselelerge údayy ýn qosyp keledi. Týrli halyqaralyq ghylymy konferensiyalarda latyn әlipbiyine auystyru mәselesin týrli aspektide qarastyryp, latyn grafikasyn qoldanudyng barlyq artyqshylyqtaryn aiqyndady. Ghalymnyng zertteu alany: qazaq tili tarihy, týrkitanym, shumerologiya, tarihy leksikologiya, grammatika, sheshendik óner, akademiyalyq sheshendik, pedagogikalyq ritorika, latyn әlipbii siyaqty ózekti әri kýrdeli taqyryptarmen qatar әdistemelik salany qamtidy.

Qazaq sheshendik ónerining negizderi men tildik tanymyna terennen boylap, sóz ónerining qadir-qasiyetin dәriptegen ghalym: «Ata-babadan taraghan ósiyetti, qanatty sózder bizge kýni býginge deyin múra bolyp jetti. Astarynda mәni bar sóz qadirin qazaq halqy baghalaghan... Qazirgi órkeniyetti zamanda birneshe til biletin qazaq balasy ana tilin de jetik bilui kerek...» dep últtyng jany bolghan ana tilimizding qúndylyghyn, býgingi qoghamdaghy airyqsha manyzdy rólin kórsetedi.

Gýlbanu Seyilbekqyzy otansýigishtik qasiyetterdi bastapqy sanatqa qoyyp, ruhany qúndylyqtardy nasihattaghan naghyz últynyng janashyry. Ata-babadan taraghan ghibratty, qanatty sózderding ómirshendigin joghaltpay, keleshek úrpaqty tәrbiyeleude quatty qúral bolatynyn nasihattap keledi. Til – dýniyetanym qúraly, tilding boyynda onyng arqauyn qúrap, negizin qalaytyn últtyq ruhtyng izin aiqyndap túratyn ruhany kýsh baryn saralady.

G.Qosymova úzaq jyldyq zertteuinde sheshendik tilding logikamen baylanysyn, sheshendiktegi sóz ben úghymdy, sheshendik tanymdaghy payymdaudyng rólin, sheshendik sózding sapalyq belgilerin, sheshendik sózding mazmúndylyghyn, sózding dәldigi men oidyng aiqyndylyghyn, til tazalyghy, tilding kórnekiligin, qazirgi sheshendiktegi sóileuding týrleri siyaqty taghy basqa әrtýrli taqyryptardy qarastyrdy. Ghalym halyq múrasynyng negizgi tetigi sanalatyn sheshendik ónerding qyr-syryn jetik mengergen jan. Oghan ghalym enbekterindegi keshendi zertteuler kuәlik beredi. Mәselen, sonau sheshendik ónerding ghylym retinde qalyptasuy kezenderin, atap aitqanda, ejelgi grek, rim sheshendigi, ejelgi Qytaydaghy jәne ýndilerdegi sheshendik sóileu әreketi, Reseydegi rasionaldy ritorikanyng qalyptasuynan bastap, qazaq sheshendik ónerining qalyptasuy tarihyn ghylymy derektermen zerdeledi. Ejelgi týrki sheshendigindegi sóileu ýlgileri, kóne týrki sheshendigindegi sóileu tәsilderi, orta ghasyr týrki sheshendigindegi danalyq sózderdi terip, biyler sheshendigindegi tapqyr sózder men aqyn-jyraular sheshendigindegi kórkem tildi kesteledi. Sinonimderding sheshendik ónerding manyzdy komponentteri ekenine basa nazar audardy. Asyl sózdi qaster tútqan G. Seyilbekqyzy qazaq til bilimining qalyptasuy men damu tarihynda eshkimge úqsamaytyn aishyqty qoltanbasyn qaldyryp keledi.

QR Bilim beru isining qúrmetti qyzmetkeri G.Qosymova týrkologiyanyng baghyt-baghdaryn saralap, tilding tarihyn dәuirleuding teoriyalyq negizderin jan-jaqty zerdeledi. Onyng zertteu nysanyna shumerologiya jәne týrkitanym mәseleleri, týrkitanu ghylymynyng qalyptasu tarihy, týrki tilderining damu kezenderi jәne qazaq tiline qatysy, shumer mәdeniyeti men jazu týrleri, týrki tilderining negizgi erekshelikterin sipattaytyn zandylyqtar men tildik qúbylystar jayly týsinik, Altay tilder teoriyasy, tarihy ataulardyng tanymdyq mәni, kóne týrki tilindegi ataulardyng semantikalyq damu joly, ejelgi tildermen týrki tilderining baylanysy jatady.

Adamzat órkeniyetindegi týrki mәdeniyetining ornyn teoriyalyq túrghydan negizdeytin әlemdik gumanitarlyq ghylymdar jýiesining basty bóligi-týrkitanym ekendigi aqiqat. Búl әlemdik mәdeniyetting altyn túghyryna ainalyp, adamzat tarihynda sýbeli oryn alatyn týrkitanym mәseleleri degdar ghalymdy beyjay qaldyrmay, san jyldyq ghylymy izdenisterine arqau boldy. Izdenimpaz, janashyl ghalymnyng tókken teri, týrki dýniyesining qaryshtap damuyna qosqan zor ýlesi layyqty qúrmetke ie boldy.

2017 jyldy týrik bauyrlastar «Týrik tili jyly» dep jariyalaghanyn bilemiz. Osyghan oray, atalmysh jyldyng mamyr aiynyng 21–27 júldyzy aralyghynda Týrkiyanyng Ankara qalasynda Týrki úlystarynyng VIII Qúryltayy ótti. Oghan otyzdan astam elden ýsh jýzge juyq ghalymdar qatysyp, ghylymy mәni tereng bayandamalar jasady. Halyqaralyq dengeydegi auqymdy is-sharagha qatysqan onshaqty ghalym Týrkiya elining Preziydenti Redjep Tayyp Erodgannyng qolynan «Týrki úlystarynyng tilin damytugha sinirgen enbegi ýshin» marapatyn aldy. Olardyng arasynda Týrkiya, Angliya, Germaniya, Ontýstik Koreya, Ázirbayjan jәne Qyrghyzstan ghalymdary bar. Qazaqstannan osy marapatty Abay atyndaghy Qazaq Últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining professory, filologiya ghylymdarynyng doktory, tilshi ghalym G.Qosymovanyng iyelengenin qúrmetpen әri maqtanysh sezimmen atap ótkim keledi. Búdan bólek memlekettik birneshe marapattardyng da iyesi. Atap aitsaq, QR Bilim beru isining qúrmetti qyzmetkeri, QR «JOO-nyng Ýzdik oqytushysy» (2007), Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining «Ýzdik oqytushysy» (2013), «Ghylym men bilimge sinirgen airyqsha enbegi ýshin» (2016), «Y.Altynsariyn» atyndaghy (2017) tósbelgilerding iyegeri. Múnday qúrmet, marapattargha adal, qajyrly enbek pen tabandy izdenisterding nәtiyjesinde qol jetkizdi. Búl hәkim Abay aitqanday, «ghizzat-qúrmetting ózi izdep tapqanynyn» naqty dәleli dep bilemiz.

Ghalymnyng «Qazaq tilining quat kózi – latyn әlipbiyi» atty ghylymy әleueti joghary, mәni tereng baghdarlamalyq zertteui býgingi qoghamnyng súranysyna jauap beretin qúndylyq. Sonymen qatar professor «Sóz kiyesi» baghdarlamasyna ýnemi súhbat berip, qoghamdaghy kókeytesti mәseleler tónireginde keleli pikir bildirip, osynday qordalanghan ózekti mәselelerding sheshimin tabuyna ýlesin qosyp, baghyt-baghdar berip, atsalysyp otyrady.

Úlaghatty ústaz retinde bilim beruding barlyq dengeyinde (bakalavr, magistratura, doktorantura) dәris berip, shәkirtterin ústazdyq pen ghylym jolyna dayarlau ýstinde. Ghalymnyng maqsaty – qazaq ghylymynyng órkendep tamyr jayyp, әlemdik bәsekede teng dәrejede iyq tirestirip túra alatyn bilimdi, bilikti maman, túlghalar tәrbiyeleu. Professor G.Qosymovanyng jetekshiligimen birneshe shәkirtteri kandidattyq jәne doktorlyq dissertasiyalaryn qorghap, PhD doktory dәrejelerin iyelendi.

Ghalymnyng ghylymiy-әdistemelik qyzmeti jemisti jetistikterge toly. G.Qosymovanyng eki jýzden astam ghylymiy-әdistemelik enbekterding avtory. Jaqyn jәne alys shet elderde ótkizilip túratyn ghylymy is-sharalargha (qúryltay, simpozium, kongress, halyqaralyq ghylymy konferensiyalargha) belsene qatysyp túrady. Sheteldik ghalymdarmen birlesip jazghan ýsh újymdyq monografiyanyng avtorlarynyng biri. Joghary oqu ornyna arnalghan birneshe oqu qúraldarynyng («Qazaq tilining tarihy, 2007», «Qazaq tilining tarihy grammatikasy, 2013», «Tilding tarihyn dәuirleuding teoriyalyq negizderi, 2015», «Sheshendik ónerding negizderi, 2018», «Tarihy ataulardyng etimologiyasy, 2018», sonday-aq Janartylghan bilim mazmúny baghdarlamasy boyynsha jazylghan «Qazaq tili» (5 jәne 7 synyptar); «Qazaq tili men әdebiyeti» (6, 8, 9, 10, 11synyptar) oqulyqtary men «Ádistemelik qúraldardyn» (múghalimderge arnalghan) avtory.

Sanaly ghúmyrynda sәuleli shuaq shashyp, nәzik janyna osynshama ghylymnyng auyr jýgin arqalap, әrqily qyryn san salada zerdelegen professor óz mamandyghynyng maytalmany. Qashan kórseniz de shabyttanyp, sharshamay últtyq, memlekettik, qoghamdyq mәni zor is-sharalar men bastamalardyng bastapqy sapyndaghy bolmys iyesi. Sózinen búryn, isi aldynda jýretin izdenimpazdyghyna, ótkirligi, tabandylyghy men tapqyrlyghyna, ýnemi sergek sana biyigindegi janashyldyghyna tanday qaghyp, tang qalasyz. Últynyn, ruhaniyatynyng janashyry, jýregi elim dep soghatyn halqymyzdyng mandayaldy qyzdary Gýlbanu Seyilbekqyzynday bolsa kerek-ti.

Tilshi ghalymnyng ghylymi, qoghamdyq, azamattyq baghdarly jolynyng aishyqty maqsaty – tughan tilimizding órken jayyp damuy, mәrtebesining asqaqtauy. Osynday úly múrat jolyndaghy enbegi ýshin 2023 jyly QR Ghylym jәne joghary bilim ministrining tarapynan «Ana tilin damytugha qosqan ýlesi ýshin» tósbelgisimen marapattaldy.

Tabighattyng ózgermeytin zanyna búr betindi,

Qay kezde de tughan tilin, tughan anang sekildi.

Babalardyng armany bar myna qyzyl gýlderde

Olar elin, tilin qorghap janyn qighan búl jerde..., dep aqyn M.Shahanov jyrlaghanday,  «Qay kezde de tughan tilin, tughan anang sekildi» degen ómirlik asyl qaghidany adamy biyiktik, ústazdyq, ghalymdyq jolynyng negizgi temirqazyghy retinde ústanghan G.Seyilbekqyzynyng ghibratty ghúmyry qoghamgha, jas buyngha taghylym. G.Qosymovany kórnekti ghalym retinde ghana emes, eng aldymen, halqyna janashyr, qoghamdaghy týrli ózekti mәselelerdi kóterip, olardyng ong sheshimin tabuyna әrdayym múryndyq bolyp, atsalysyp jýretin últtyq múrattyng iyesi bolghan túlgha retinde bilemiz әri qúrmetteymiz.

«Jaqsynyng jaqsylyghyn ait, núry tasysyn!» degen tamasha tәmsil maqala keyipkeri bolghan ghalym, ústazgha arnalghanday. Tilshi ghalym G.Seyilbekqyzy ainalasyndaghy jandardyng jýrekterin jyly sózderimen shuaqqa bólep, ruhty sózderimen jigerlendirip, qayrap jýretin ruhty bolmys iyesi.

Tilshi ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Qosymova Gýlbanu Seyilbekqyzynday keng jýrekti úlaghatty ústaz, parasatty ghalym, berisi últynyn, arysy týrki әlemining iygiligi ýshin qyzmet etip jýrgen últ ruhynyng ruhty ókilin әrdayym maqtan tútamyz әri búl túlghamen maqtanamyz!

D.Múhamadiyev,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz