Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4722 0 pikir 17 Qantar, 2014 saghat 06:56

Núrlan Sәdir. Qúrt pen qúldyq sana-sezimnen qútylamyz desek...

         Qogham qúldyqtan qútylghannan keyin jýrgizilui tiyis eng basty shara – dekolonizasiya. Eger búl shara jýrgizilmese, jýrgizilui kesheuildese ne shala-sharpy jýrgizilse koloniyalyq sana sezim qúrt siyaqty jybyrlap mazany alady, bereketti qashyrady. Medisinada boydaghy qúrttardan aryludy  «degelimintizasiya» dep ataydy. Ekeui de týrli formadaghy qúrttardan aryludy bildiretindikten, men osy maqala arqyly dekolonizasiya men degelimintizasiya arasynda paraleli jýrgizip kórmekshimin. Gelimintter adam ómirine tip-tike qaupi joq - adam balasy ony boyynda ústaghan kýii jyldar boyy ómir sýre bere alady, biraq adamnyng jalpy saulyghyna kәdimgidey keri әser etip onyng ómir sapasyn tómendetedi. Koloniyalyq sana sezim de solay, ony boyynda ústaghan adam tirligin jasaydy, alayda ruhany saulyghyna ýlken núsqan keledi, odan arylmaghan adam erkindik alsa da búrynghy qojayyndarynyng aldynda býgejekteydi, ózin olardan kem sanaydy, ózin qor sanau sezimi («kompleks nepolnosennostiy») ómirin әbden ulap bitedi.

         Qogham qúldyqtan qútylghannan keyin jýrgizilui tiyis eng basty shara – dekolonizasiya. Eger búl shara jýrgizilmese, jýrgizilui kesheuildese ne shala-sharpy jýrgizilse koloniyalyq sana sezim qúrt siyaqty jybyrlap mazany alady, bereketti qashyrady. Medisinada boydaghy qúrttardan aryludy  «degelimintizasiya» dep ataydy. Ekeui de týrli formadaghy qúrttardan aryludy bildiretindikten, men osy maqala arqyly dekolonizasiya men degelimintizasiya arasynda paraleli jýrgizip kórmekshimin. Gelimintter adam ómirine tip-tike qaupi joq - adam balasy ony boyynda ústaghan kýii jyldar boyy ómir sýre bere alady, biraq adamnyng jalpy saulyghyna kәdimgidey keri әser etip onyng ómir sapasyn tómendetedi. Koloniyalyq sana sezim de solay, ony boyynda ústaghan adam tirligin jasaydy, alayda ruhany saulyghyna ýlken núsqan keledi, odan arylmaghan adam erkindik alsa da búrynghy qojayyndarynyng aldynda býgejekteydi, ózin olardan kem sanaydy, ózin qor sanau sezimi («kompleks nepolnosennostiy») ómirin әbden ulap bitedi.

         Boydaghy qúrttardan jәne qúldyq sana-sezimnen arylu – birshama azapty prosess ekenin bile jýrgen jón. Sebebi, qúrt pen adam, qúldyq sezim men sana jyldar boyy birge bolyp, tútasyp ketedi, qúrt jәne qúldyq azaby da – onday jan tózgisiz emes bolyp sezilip, boy kóndigedi, tipti ekeuining arasynda kәdimgidey balans ornaydy.  Al osy «ýirenisken jau»-dy boydan quu janaghy jaudy búiyghylau qalpynan qabaghan kýige týrlendiredi – antiygelimint preparattar qabyldaghan kezde qúrttar oghan qarsy u bóle bastaydy, kýresedi, qúrttardyng óligining ózi belgiligi bir dәrejede u bolyp tabylyp, aghzagha aitarlyqtay salmaq salady. Adamnyng basy auyryp, jýregi ainyp, kýii qashady. Biraz adamdar osy qúrttardan arylu prosesining osy azapty satysy kezinde ýlken qatelik jasap, «myna zil halimnen búrynghy del-saldyghym jaqsy edi» dep antiygelimint terapiyany jarty joldan toqtatyp tastaydy. Ómir boyy jartykesh kýy keshkizgen qúrtqa qarsy kýresten bas tartqan adamnyng qayta bir talpynys jasauy qiyndau, esinde tek tazarudyng azaby ghana qalghan ol beybaq ýshin búl jenilis - tym ashy sabaq. Dekolonizasiya kezinde de tap solay – qúldyq sezimnen arylugha bet alsan, ol qúrttan beter jantalasady, tikeley qoqan-loqy da kórsetedi, jany ashyghan bolyp ta ainaldyrady: «Dekolonizasiya jasasang ata-babalarynnyng artyn ashasyn, aruaqtardy mazalaysyn», «Ýkimet te birdene biletin shyghar, dekolonizasiyany qazir jasau qoghamda arazdyq tughyzady», «búrynghy qojalarymyz – asa alpauyt el, olar renjitip alsaq, kýiimiz ne bolady», «Jalpy, búryn jaman ómir sýrgen joqpyz ghoy, ýidi tegin berdi, sirinke bir tiyn túrdy»... t.s.s.

Dekolonizasiya turaly kóp aitqan jәne praktikada jýzege asyra bastaghandar teroristke tenelmegenimen «birtýrli»-lerding qataryna jatqyzylyp, belsendilerimen әrtýrli «janashyr» әngimeler jýrgiziledi, útyp jýrgen tenderin úta almay qalady, mansaby jogharylamay «otyryp» qalady, t.s.s. Qúldyq men onyng jaqtastarynyng osynday shabuyldarynan keyin qúldyq sezimnen arylsam degenderding birazynyng boyynda «Ói, osymyzgha shýkir etsek ne qylady. Tynyshtyq degen jaqsy ghoy. Qúrysynshy bәri» syndy oilar payda bolyp basynda kensirikti jaryp jibere jazdaytyn tolyq erkindikting saf taza salqyn samalyn qúldyqtyng sasyq ta bolsa jyly auasyna aiyrbastap jiberedi.

         Biraq degelimintizasiya men dekolonizasiyadan ótuge tәuekeli, shydamy jetken adam – baqytty jan. Búl jetistikke jetken adamnyng kýiin qarabayyrlau mysalmen keltirsek, basqa býrkengen qalyng kórpeni alyp tastaghan kezdegi keng auany kókirekti kerek jútqangha úqsanqyraydyn nemese kýndiz-týni tastamay arqalap jýrgen bir zil salmaqty moynynnan alyp tastaghan kezdegi jenildikti sezgendey bolasyn.

         Qúrt jәne qúldyq sezimning boygha qayta bituining aldyn aludyng birden-bir joly – taza bolu, aramnan aulaq jýru, qúrt pen qúldyqtyng qasyretin tereng sezinu jәne olargha qarsy belsendi de sauatty nasihat jýrgizu; may, bal, tipti qara uyldyryq jaghylyp úsynylghan qúrt pen qúldyqtyng betine týkirip, kókireginen tebu, qúrt pen qúldyqtyng kózi bolyp tabylatyn iyt-shoshqalardan boydy aulaq ústau, t.s.s. Qogham men qorshaghan ortanyng qúrt pen qúldyq sezimge qanshalyqty shaldyqqanyn tekserip túru pәrmendi aldyn-alu sharalarynyng biri bolyp tabylady.

         Gelimintter qalay júghatynyn bilemiz: keybiri nәjis-las jerlerge úshyp-qonyp jýretin shybyndar arqyly taraydy; keybir gelimintter, mysaly  ehinokokk it arqyly beriledi. Sol siyaqty qúldyq iydeyasynyng óz taratushylary bolady, oghan mysaly qojayyn elding búqaralyq aqparat qúraldary jatady, olargha óz elinnen aqparat kenistigin úsynu erte me kesh pe óz nәtiyjesin beredi – biraz azamattar tolyq maghynasyndaghy azamat bolmay qalady. Medisina ghylymynda reinfeksiya degen úghym bar, búl qayta júqtyru degendi bildiredi. Qúrty da, qúldyqty da qayta júqtyrmas ýshin olardyng taralu jolyna tejeu qong mindetti. Geliminterding ómirshendigi qorshaghan ortanyng rayyna da baylanysty. Kәdimgi askaridanyng ózi baby tabylsa topyraqta jyldar boyy saqtala alady, al tipten ontayly ahual tuyndaghan kezde belsendi tirligine kirisedi. Qúldyq sana sezim de solay –  ol tarihyna bey-jay qaraytyn, ótkeninen sabaq almaghan, etek-jenin qymtamaghan;  dil, din, til, salt-dәstýri ýshin kýrespeytin qoghamda jaqsy saqtala alyp, kez kelgen uaqytta boy kótere alady. Qúrt pen qúldyq sana-sezimning payda boluyna jәne onyng saqtaluyna alghysharttar jasau – qoynyna shúbar jylan salyp jýrumen teng - býgin shaqpasa erteng shaghady.

         Gelimint qúrttardyng bir jamany - olar adamnyng ózin ne boyyndaghy nәrin jeumen ghana shektelmey, sol ishken jerinde, medisinalyq tilmen aitqanda qaldyqtaryn bólip shygharady, qarapayym tilmen aitqanda tyshyp-siyedi. Osy bólgen ulardyng kesirinen adam jatyp auyryp qalmasa da men-zeng kýy keshedi, isi ónbeydi, sharshap-shaldyqqysh bolady. Gelmintterding kesirinen boydaghy ózge aurular qozady, vaksinalardyng әseri tómendeydi. Qúldyq sana sezimnen aryla almaghan qoghamda da solay: damuy shabandaydy, qylmys kóp bolady, neshe týrli azghyndyqtar qozady, t.s.s.  Taghy, bir jamany asa bir janyna batpaghasyn syrqat adam boyyndaghy gelimintozymen qúlap jýre beretini siyaqty qúldyq sana-sezimge de qogham tarapynan tiyisti kónil bólinbeui pәrmendi sharalar jýrgizilmeui mýmkin. Qúrt pen qúldyq sezimnen arylu – memlekettik sayasattyng bir bóligi bolugha tiyis, alayda olay bolmay jatsa qol qusyryp qarap otyrmay әl-qadirimizshe atalghan júmystarda qolymyzdan kelgenshe jәne qoghamdy barynsha tartqan kýide jýrgize beru kerek. Sebebi, әrkim óz qúrtymen ózi alysuy - ónbeytin, tiyisti nәtiyje bermeytin tirlik jәne ainala taza bolmasa atalghan bәlelerdi qayta júqtyru qaupi tóbennen tónedi de túrady.

         Ázirshe, amal joq, degelimintizasiya men dekolonizasiyany ózimiz bastaymyz. Qosylynyzdar!

Abai.kz

                                              

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570