Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 1806 16 pikir 22 Tamyz, 2024 saghat 13:36

Bilimshilerding «Tamyz» jiynyna tamyzyq

Suretter aqiqat.kazgazeta.kz saytynan alyndy

Bizding qoghamda lingvistikalyq bilimi joq azamattar kóóp. Óner adamdarynda, әsirese әzilkeshterding ishinde orysshany búzyp, qazaqy mәnermen sóilegenderdi mazaq qylyp, eldi de, ózderin de mәz-meyram qylatyndar bar.

Lingvistikalyq bilim: dybystar әr tilding ózine ghana tәn belgili bir qalyptasqan zandylyq jýiesi boyynsha ghana tirkesedi. Qazaq dybystary ózara tirkeskende bir-birine әste nemqúrayly qaray almaydy. Olar akustika-artikulyasiyalyq jaqtan ýnemi bir-birine juyqtap, ózara ýilesip, ýndesip túrady (S.Myrzabekov). On toghyzynshy ghasyrda qazaq dalasyna syrttan kelgender «Býkil qazaq dalasy әn salyp túrghanday» dep tanyrqaghan bolatyn.

Qazaq til bilimining basty zany singarmonizmning qyzmeti – qazaq sózining ón boyynda birkelki tembrdi (frans. tembre – dybystyng sapasy, boyauy) qamtamasyz etu (Á.Jýnisbek).

Dybystar men әripter arasynda sәikestik kýshti bolghandyqtan sózding jazyluy men aityluy arasynda da sәikestik kýshti. Qazaqtyng tilindegi dybys basynda arnalghan әrip dybys qayda túrsa da aiyrylmaydy. Sózderi jazylghanda kóbinese sózding ishinde estiletin dybysyna qaray jazylady. Orysta on sóz dybysyna qaramay jazylatyn bolsa, qazaqta on sóz dybysyna qaray jazylyp, bir sóz ghana dybysyna qaramay jazylady (A.Baytúrsynúly).

Osylardy bilse, orys sózin oryssha aita almadyng dep kýlmes edi/  kýlmes edik. Búl lingvistikalyq bilimning joqtyghynan. Búghan kim kinәli?

Taghy bir mysal: әzilkeshter «Manghystauda әpkesin apa deydi eken, ontýstikte tanertendi azan deydi, Jetisuda shalbardy sym deydi eken» dep, soghan kórinis qúryp, taghy mәz-meyram, qatyq airan bolady da jatady.

Lingvistikalyq bilim 1953 jyly KSRO Ghylym Akademiyasynyng týrki tilder sektorynda «Qazaq tilindegi dialektilerdi joqqa shygharu qate bolyp tabylady» degen qorytyndy shygharyldy. Sol-aq eken qazaq dialektologiyasyn zertteuge ýlken betbúrys jasaldy, zertteuding jana kezeni dialektilik erekshelikterdi jinaudan bastaldy. Dialektologiyany zertteytin mamandar kóptep dayarlanyp, dissertasiyalar qorghalyp, ghylymy monografiyalar molynan jaryq kóre bastady.

IYә, jergilikti til erekshelikterin tómengi kurstarda biz de jinadyq. Dialektologiyadan qorghap, Mәskeuden bekitilip kelgen top-top ghalym aghalarymyzdy óz kózderimizben kórdik. Dialektologiya degen pәnnen óte almay, oqudan qúlaghandardy da talay ayadyq. Al últ ústazy Aqang bylay dep edi: «Asyl til, týzu emle qazaqta bolargha tiyisti. Nege desek: ata kәsibin tastamay istep kele jatqan – qazaq. Basqa júrtqa aralaspay, óz aldyna onasha, oqshau jýrgen – qazaq. Syrttan biren-saran jat sózder kelse, ony janshyp kemirip, óz tilining qalpyna týsirip alghan – qazaq. Jat júrttyng shalyghy tiymese, jazu shalyghy tiymese, kәsibi, ghúrpy ózgerilmese, jalghyz til ózgertildi dep aitugha tipti jol joq. Qazaqtyng tili ózgergen til dep aitugha jol joq bolsa, emlesin de qisyq dep aitugha jol joq: qazaqta tilining tabighatyna hilaf keletin emle joq. Edilden bastap Ertiske deyin, Oraldan bastap Aughangha sheyin qazaqta til de bir, emle de bir. Qoyshy, týieshi, biyeshi emlesi degen qazaqta joq nәrse. Toqsandaghy shalynyn, toghyzdaghy balasynyng – bәrining emlesi bireu-aq».

IYә, bizde dialekt joq, keybir aimaqta saqtalyp qalghan tarihy qaldyqtar qazaq tilinen búrynghy kezenderdegi elementterge jatady. S.Amanjolovtyng qazaqtyng últtyq әdeby tilining qalyptasuyna negizinen soltýstik-shyghys dialektisi sebepker bolghan degen boljamy óreskel qate. Bir jyl ishinde eki myng shaqyrym kóship, tórt qúbylasy myiday aralasyp jatqan qazaqtyng tilinde ýsh jýzge baylanysty tildik ózgeshilik mýlde joq.

Dialekt degen mynaday bolady: mәselen, qazirgi fransuz tilining әdeby tili parij auyzeki sóileu formasyna negizdelip shyqqan, orys әdeby tili mәskeu dialektisi negizinde qalyptassa, qazirgi aghylshyn tiline london dialekti, nemis tiline batys german dialekti, qytay tiline bayhua nemese pekin dialekti, japon tiline tokio auyzeki tili negiz bolghan. Sol tәrizdi әzirbayjan tili de shemaqa-baqy dialektinen (Baku qalasy) órbise, ózbek әdeby tili tәshken-ferghana auyzeki tili negizinde payda bolghan. Sondyqtan ol tilderde dialekti qazir de bar. Al bizde Oraldan Aughangha sheyin qazaq tili bir bolghan. Aqannyng zamanynda, osydan bir ghasyr búryn basqany bylay qoyghanda, býkil qyryq shaqty týrkilerding ishinde eng keng jayylghan jәne óz últtyq jazuy bar, terminderi qalyptasqan til – bizding qazaq tili edi. Býgin mine, eng ayanyshty, eng artta qalghany – bizding til bolyp otyr. Kim kinәli? Qazaq mektebi әlippeden bastap 11-synypqa deyin qazaq tilin myng saghat oqytsa da, lingvistikalyq bilimnen júrdaymyz. Kim kinәli?

«Tilding óz әleueti nashar» deydi bireuler;

«Til sayasaty kinәli» deydi bilgishter;

«Mektepting baghdarlamasy» deymin men. Siz ne deysiz?

Mektepte qazaq tilin myng saghat oqyp, qarapayym ghana lingvistikalyq bilim ala almau, kerisinshe, bәrin teris týsinu, búl – taza mektepting kinәsi, bilimge qatysty kóz ashtyrmay jatqan reformalardyng kesiri.

Taghy bir mysal, tarihy túlghalardy somdap jýrgen bir tanymal akter jaqynda «Qazaq tili – bay til. Orys tilinde 33-aq әrip bar. Al qazaq tilinde 42 әrip bar. Mine, baylyghymyz badyrayyp kórinip-aq túr», - deydi.

Lingvistikalyq bilim: Qazaq tili az ghana uaqytta jazudyng ýsh týrli jýiesin basynan ótkizdi. Qazaq jazuy 30-jyldargha deyin arab grafikasyn paydalanyp keldi de, 1929 jyly shildening 25-inde Qazaqstan Ortalyq Atqaru Komiytetining «Qazaqtyng jana emlesi turaly dekreti» jariyalanghannan keyin latyn grafikasyna kóshti. Jana alfavitte 29 әrip boldy. Kóp úzamay 1940 jyly orys grafikasyna negizdelgen jazugha kóshu turaly zang qabyldandy, sonyng nәtiyjesinde qazirgi jazugha úryndyq. Alghashqy alfavitte 41 әrip boldy. Alfavittik qatarda aldymen orys tiline tәn әripter, sodan song orysta joq, qazaq tiline ghana tәn әripter túrdy. Búl tәrtip 1957 jyly ózgerip, qazirgidey kýige keldi. Sóitip qazirgi qazaq alfaviyti 42 әripke kóbeydi. Onyng 33-i taza orystiki.

Orystyng otyz ýsh әrpin týgel qosyp alyp, «bayyp» otyrghanymyzdy bilmey túr әlgi lingvistikalyq bilimi jetpegen әktór. Bizde tól jiyrma segiz dybys bar. Ony kezinde bizge últ ústazy Aqymet Baytúrsynúly anyqtap bergen. Jiyrma segizding jiyrma segiz-aq sureti (әrpi) boluy kerek: 42-28=14. Álipbiyimizde on tórt tanba artyq. Búl baylyq emes, qasiret.

Tek orystyng dybystaryn ghana tanbalaytyndaryn bóten tanba, til búzar virus retinde әlipbiyden shygharu kerek. Álipbiydi solardan tazalanyp alu ýshin auystyrmaq bolyp jatyrmyz ghoy. Ony jay adam nemese bas  shúlghyghysh sheneunik túrmaq, qaghaz tyrnaghandardyng kóbi-aq týsinbeydi. Osy nauqan bastalghaly basy qasynda jýrgen tilshi ghalymdardan qúralghan orpotoptyng ózi týsinbey jýr. Yaghni, әlipby men emle jóninen býgingi jetken sorly kýnimizge solar da kinәli...

Bijomart Qapalbek

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1443
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5199